TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • mwbr25 ngondo 5 dib. 1-13
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2025
  • Tumitu tua bualu
  • LUMINGU LUA DIA 5-11/5
  • LUMINGU LUA DIA 12-18/5
  • LUMINGU LUA DIA 19-25/5
  • LUMINGU LUA DIA 26/5–1/6
  • LUMINGU LUA DIA 2-8/6
  • LUMINGU LUA DIA 9-15/6
  • LUMINGU LUA DIA 16-22/6
  • LUMINGU LUA DIA 23-29/6
  • LUMINGU LUA DIA 30/6–6/7
Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2025
mwbr25 ngondo 5 dib. 1-13

Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu

LUMINGU LUA DIA 5-11/5

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI NSUMUINU 12

Kuenza mudimu bikole kudi kupatula bipeta bimpe

w16.06 30 §5

Ngikadilu wa Nzambi udi ne mushinga wa bungi kupita mabue a mbongo

Bidi mua kuikala bikole bua bamue batendeledi ba Yehowa kupeta makuta makumbane bua majinga abu manene. Kadi pamutu pa kudienzeja bua kuapeta mu mushindu kampanda mupepele udi kawuyi ne bululame, badi benza mudimu bikole ne tshisumi. Padibu benza nunku, badi baleja ne: ngikadilu mimpe ya Nzambi, too ne wa bululame, idi ne mushinga wa bungi kudibu kupita tshintu kayi tshionso tshia ku mubidi.​—Nsumuinu 12:24; Efeso 4:28.

w15 1/2 5 §4-6

Mua kunanga mudimu mukole

Mbimpe kuela meji nangananga bua lukonko lua ndekelu elu, bualu mudimu udi usankisha bikole patudi tumona mudiwu wambuluisha bakuabu. Yezu nkayende wakamba ne: “Disanka dia kupa ndipite dia kuangata.” (Bienzedi 20:35) Pa kumbusha bantu badi mudimu wetu wambuluisha buludiludi bu mudi bantu badi basumba bintu bitudi tuenza anyi bamfumu betu ba mudimu, kudi bantu bakuabu badi mudimu wetu mukole wambuluisha. Mu bantu abu mudi bena mu dîku dietu ne bantu badi dijinga ne diambuluisha.

Bena mu dîku dietu. Padi mfumu wa dîku wenza mudimu mukole bua kukebela bena mu dîku diende bia kudiambuluisha nabi, udi ubambuluisha mu mishindu ibidi. Tshia kumpala, udi wenza bua ne: bikale ne bintu bia ku mubidi bidi ne mushinga bu mudi: biakudia, bilamba ne muaba wa kulala. Dîba adi, udi ukumbaja mudimu udi Nzambi mumupeshe wa ‘kukumbaja majinga a badiye nabu.’ (1 Timote 5:8) Tshibidi, muenji wa mudimu muimpe udi ulongesha bakuabu mudi mudimu mukole ne mushinga padiye yeye muine uwenza bikole. Shane utuvua betele mu tshiena-bualu tshishale udi wamba ne: “Papa wanyi udi tshilejilu tshimpe tshia muenji wa mudimu. Mmuntu udi ne bululame, utu wenza mudimu bikole mu nsombelu wende mujima, ne mudimu utuye utamba kuenza bikole mmudimu wa mabaya. Ku diambuluisha dia tshilejilu tshiende, mvua mumone mudibi ne mushinga bua kuenza mudimu ne kuenza bintu bidi biambuluisha bakuabu.”

Bantu badi dijinga ne diambuluisha. Mupostolo Paulo wakabela bena Kristo bua ‘kuenza mudimu mukole, bua bikale ne tshintu tshia kuabanyina muntu udi ukengela bintu.’ (Efeso 4:28) Bushuwa, patudi tuenza mudimu mukole tudi tukumbaja majinga etu ne a bena mu dîku dietu, tudi kabidi mua kuambuluisha bantu badi kabayi ne mushindu. (Nsumuinu 3:27) Nunku mudimu mukole udi mua kutupetesha disanka dia bungi dia kupa.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

ypq lukonko 5 dib. 16 §1-3

Ndi mua kuenza tshinyi bobu bantatshisha mu kalasa?

● KUENJI BUALU NANSHA BUMUE. Bible udi wamba ne: ‘Mupote udi upatula tshiji tshionso tshidiye natshi, kadi muena meji udi utshikanda, udi utshipolesha.’ (Nsumuinu 29:11) Wewe mudienzeje bua kushala mupuwe ne kuyi ushintulula tshimfuanyi tshiebe, badi bakutatshisha nebapange tshia kuenza.

● KUDISOMBUEDI. Bible udi wamba ne: “Kanupingajidi muntu bubi ku bubi.” (Lomo 12:17) Kukeba bua kudisombuela nekunyangakaje kabidi malu bikole.

● EPUKA NSOMBELU IDI MUA KUKUKEBELA BILUMBU. Bible udi wamba ne: “Muntu mudimuke udi utangila dikenga diamba kumukuata, udi usokoma.” (Nsumuinu 22:3) Koku mushindu, epuka bantu badi mua kukukebela bilumbu anyi nsombelu idi mua kuenza bua bakutatshishe.

LUMINGU LUA DIA 12-18/5

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI NSUMUINU 13

“Muendu wa bantu babi” kawutudingi to

w03 15/9 24 §5-6

‘Mukenji wa muena meji’ udi mpokolo wa muoyo’

Muendu udi uleja tshitudi tueyemena bua kukenkesha njila wetu mu nsombelu. ‘Dîyi dia Nzambi didi muinda ku makasa a muntu muakane ne [butoke] mu njila wende.’ (Musambu 119:105) Munda muadi mudi dimanya ne meji bia Mufuki bidi kabiyi mua kujika. Patudi tutamba kulengeja ngumvuilu wetu wa disua ne dilongolola dia Nzambi, butoke bua mu nyuma budi butulombola budi bukenka bikole. Mpokolo kayipu wa disanka! Bua tshinyi tudi ne bua kulekela meji a panu anyi ‘tshidibu babikila mu dishima ne: [dimanya]’ bitupesha ditanaji?​—1 Timote 6:20; 1 Kolinto 1:20; Kolosai 2:8.

Bua bidi bitangila muntu mubi, nansha muendu wende wowo umueneka ukenka mushindu kayi ne nansha yeye umueneka ne bubanji bua munyi, muendu wende neujime. Neashikile mu mîdima muikala dikasa diende mua kulenduka. Kabidi, yeye “kakuikala ne disanka matuku adi kumpala” to.​—Nsumuinu 24:20, MMM.

w12 15/7 12 §3

Enzela Nzambi wa budikadidi mudimu

3 Anu bu muvua Satana mufikishe Adama ne Eva ne banjelu bakuabu ba bungi ku dibenga bumfumu bua Nzambi, udi mua kutushima petu. Udi anu ne mayele a muomumue. Mmusue kutufikisha ku diela meji ne: mikenji ya Nzambi mmikole ne idi itupangisha bua kuikala ne disanka. (1 Yone 5:3) Tuetu tutungunuka ne kuela meji mushindu eu, lungenyi luetu nelunyanguke. Muanetu mukuabu wa bakaji wa bidimu 24 uvua mukuluke mu tshiendenda, wakamba ne: “Malunda mabi ke avua mannyange, nangananga bualu mvua musue kuenza malu avua balunda banyi bonso benza.” Imue misangu, ukadi pebe mumone mudi balunda bikale ne buenzeji bukole.

w04 15/7 31 §6

‘Muntu mudimuke yonso udi wenza malu ende ne lungenyi’

Muntu mudimuke ne muakane udi wenza malu ne dimanya dilelela neapete difutu. Solomo udi utujadikila ne: ‘Muntu muakane udi udia, udi ujikija nzala yende, kadi difu dia muntu mubi didi diumvua nzala.’ (Nsumuinu 13:25) Yehowa mmumanye tshidi tshimpe buetu tuetu mu nsombelu yonso: mu dîku, mu malanda etu ne bakuabu, mu mudimu wetu wa buambi anyi padibu batunyoka. Patudi tutumikila mibelu idi mu Dîyi diende bimpe, netupete anu kupeta nsombelu udi mutambe buimpe.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w18.03 dib. 23-24, tshik. 1, 5

Dinyoka ntshijadiki tshia mudi Nzambi mutunange

1 Paudi umvua muaku “dinyoka,” tshidi tshikuluila mu lungenyi ntshinyi? Pamuapa udi mua kuela meji diakamue ku dituta, kadi muaku eu udi umvuija malu a bungi. Bible utu wakula bua dinyoka mu mushindu muimpe, imue misangu uditela pamue ne dimanya, meji, dinanga, ne muoyo. (Nsu. 1:2-7; 4:11-13) Bidi nanku bualu padi Nzambi utunyoka, bidi bileja mudiye mutunange ne musue bua tupete muoyo wa tshiendelele. (Eb. 12:6) Nansha mudi Nzambi utunyoka imue misangu, kena utunyoka ne tshikisu to. Mu bulelela, dinyoka didi nangananga diumvuija kulongesha, bu mudi kulongesha muana bua kumukolesha.

5 Dinanga didi disaka Yehowa bua kutubela, kutuyisha, ne kutulongesha bua tushale mu dinanga diende ne mu njila udi ufikisha ku muoyo. (1 Yone 4:16) Katu utupuekesha milongo anyi utupenda, bitufikisha ku didimona katuyi ne mushinga to. (Nsu. 12:18) Kadi Yehowa utu ututua mushinga, utangila malu mimpe adi mu muoyo wetu ne unemeka budikadidi buetu bua kudisunguila malu. Ke muudi umona dinyoka dia Nzambi nansha diodi difumina mu Dîyi diende, mu mikanda yetu, kudi baledi bena Kristo, anyi kudi bakulu anyi? Bushuwa, bakulu badi badienzeja bua kutupingaja mu njila ne meji a bupole ne dinanga patudi ‘tusesuka mu njila,’ pamuapa katuyi bamanye, badi baleja mudi Yehowa mutunange.​—Gal. 6:1.

LUMINGU LUA DIA 19-25/5

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI NSUMUINU 14

Ela meji bikole bua tshiwenza padi tshipupu tshienzeka

w23.02 23 §10-12

Anyisha dipa dia Nzambi dia muoyo

10 Misangu mikuabu katutu ne mushindu wa kupangisha malu atu akebelanga njiwu to. Bidi nanku nangananga bua bipupu, masama ne bimvundu. Kadi padi malu a nanku enzeka, tudi mua kudienzeja bua kuikala mu bukubi ne kupanduka ku njiwu tuetu tutumikila tshidi bakokeshi batuambila bua kumbuka muaba utudi ne kutumikila mikenji mikuabu idibu bela. (Lomo 13:1, 5-7) Tudi mua kudianjila kuenza malu makuabu, nanku mbimpe tutumikile malu onso adi bakokeshi ba muaba utudi batuambila bua kudilongolola ku bipupu. Tshilejlu, bidi mua kuikala bimpe bua tuetu kulama mâyi, biakudia bidi kabiyi binyanguka ne bintu bikuabu bia mushinga.

11 Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza padi disama dia tshiambu dibudika muaba utudi? Mbimpe tutumikile mikenji idi bakokeshi bela bu mudi ya kuowa kua bianza, kuikala ntanta ne bakuabu, kuvuala maske, ne kuteka muntu muaba wa nkayende. Patudi tutumikila mikenji ayi, bidi bileja mutudi tuanyisha dipa dia muoyo didi Nzambi mutupeshe bikole.

12 Mu nsombelu ya tshimpitshimpi, kudi misangu itubu bendesha ngumu ya dishima kudi balunda betu, bena mutumba betu ne ku Enternete. Mbimpe tuteleje ngumu mijalame menemene idi bena mbulamatadi ne baminganga bafila pamutu pa tuetu kuitaba “dîyi dionso” ditudi tumvua. (Bala Nsumuinu 14:15.) Bena mu Kasumbu kaludiki ne bena ku biro bia filiale, batu benza muabu muonso bua kupeta ngumu mijalame kumpala kua kufila buludiki budi butangila bisangilu bia tshisumbu ne mudimu wa diyisha. (Eb. 13:17) Patudi tulonda buludiki abu, tudi tudikuba tuetu bine ne bakuabu ku malu adi mua kutuenzela bibi. Tshisumbu tshia muaba utudi netshikale patshi ne lumu luimpe.​—1 Pet. 2:12.

w24.07 5 §11

Ikala muena dikima anu bu Sadoka

11 Biobi bikulomba bua kuteka muoyo webe mu njiwu bua kuambuluisha bena Kristo nebe, mmunyi muudi mua kuleja dikima anu bu Sadoka? 1) Londa buludiki budibu batupesha. Mu bikondo bia nanku mbimpe tuikale tulonda buludiki bua tushale mu buobumue. Londa buludiki budi Betele wa mu ditunga dienu ufila. (Eb. 13:17) Bakulu badi ne bua kuikala bosha dîsu mu mêyi a kulonda a mua kudilongolola ku bipupu ne a tshia kuenza padibi bienzeka. (1 Kol. 14:33, 40) 2) Enza malu ne dikima kadi muikale mudimuke. (Nsu. 22:3) Ikala ne meji, kuditeki mu njiwu tshianana tshianana to. 3) Eyemena Yehowa. Vuluka ne: Yehowa mmusue bua wewe ne bena Kristo nebe nuikale mu bukubi. Udi mua kukuambuluisha bua wewe kukuba bena Kristo nebe.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w05 15/7 dib. 19 §5-6

“Muena budimu udi utangila kudiye uya”

Muaku wa ku ntuadijilu udibu bakudimune ne: ‘bukole bua kupangadija malu’ udi ne ngumvuilu ibidi. Mu ngumvuilu muimpe, udi mua kuleja busunguluji anyi lungenyi. (Nsumuinu 1:4; 2:11; 3:21) Mu ngumvuilu mubi, tshiambilu etshi tshidi mua kuleja lungenyi lubi peshi muoyo mubi.​—Musambu 37:7; Nsumuinu 12:2; 24:8.

Bikala tshiambilu ‘muntu udi upangadija malu’ tshiakula bua muntu udi anu ufuka malu mabi mu lungenyi luende, nanku mbipepele bua kumona bua tshinyi mbamukine. Kadi muntu udi ne busunguluji yeye kabenaku mua kumukina kudi aba badi kabayi nabu anyi? Tshilejilu, aba badi benza mudimu ne busunguluji ne babenga kuikala ‘ba pa buloba’ mbabakine kudi bena panu. (Yone 15:19) Batu baseka bansonga bena Kristo badi benza mudimu ne busunguluji ne badi bakandamena bikadilu bibi bia balunda babu. Bualu budiku mbua se: bena panu badi ku bukokeshi bua Satana Diabolo mbakine batendeledi balelela.​—1 Yone 5:19

LUMINGU LUA DIA 26/5–1/6

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI NSUMUINU 15

Ambuluisha bakuabu bua bikale ne muoyo musangale

w10 15/11 31 §16

Netuende ne muoyo mutoke!

16 Yobo uvua wakidila benyi. (Yobo 31:31, 32) Nansha tuetu katuyi babanji, tudi mua ‘kusankidila benyi misangu yonso.’ (Lomo 12:13) Tudi mua kubapesha nansha biakudia bikese bualu tudi bamanye ne: ‘Kudia anu matamba nkayawu padi dinanga kudi kutamba kudia munyinyi wa ngombe wa manyi padi lukuna buakane.’ (Nsu. 15:17) Kudia ne disanka pamue ne muanetu udi pende ne muoyo mutoke, nekuvuije tshiakudia atshi tshimpe nansha tshiotshi tshikese ne nekutukoleshe tuetu bonso.

w18.04 23-24 §16-18

Tukankamijanganayi “nangananga” mpindieu

16 Tuetu tuela meji ne: katuena mua kukankamija bakuabu bualu katutu tutamba kuakula, tudi tuenza tshilema. Kukankamijangana kakuena kulomba malu a bungi to, pamuapa kudi mua kutulomba kutua mimuemue tshianana ne disanka patudi tuela muntu muoyo. Yeye kayi mutue pende mimuemue, bidi mua kuleja ne: kudi bualu ne udi ukeba wa kubukuatshila. Tuetu bamuteleje bidi mua kumusamba.​—Yak. 1:19.

17 Muanetu wa balume kampanda diende Henri uvua mubungame bikole menemene pavua balela bende, too ne papa wende uvua mukulu uvuabu banemeka bikole, balekele bulelela. Mutangidi wa tshijengu wakamukankamija, kuyaye nende mu restoran bua kunua tukafe, yeye kumulekela upatula yende yonso ya munda. Henri wakajingulula ne: bua yeye kuambuluisha bena mu dîku diende bua bapingane kudi Yehowa, uvua ne bua kunanukila ne lulamatu. Dibala dia Misambu 46; Sefanya 3:17; ne Mâko 10:29, 30 diakamukolesha bikole.

18 Tshilejilu tshia Marthe ne tshia Henri bidi bileja ne: tudi mua kukankamija muanetu wa balume anyi wa bakaji kampanda udi dijinga ne busambi. Mukalenge Solomo wakafunda ne: “Dîyi diamba mu tshikondo tshiakane ndimpe be! Kutapa dîsu ne musangelu kudi kusankisha muoyo; lumu luimpe ludi lukolesha mifuba.” (Nsu. 15:23, 30, dim.) Kupita apu, kubadila muntu udi mubungame malu adi mu Tshibumba tshia Nsentedi anyi mu site wetu wa Enternete kudi mua kumupeshilula bukole. Paulo wakaleja pende ne: kuimba misambu ya Bukalenge pamue kudi mua kutukankamija. Wakafunda ne: “Nutungunuke ne kulongeshangana ne kukoleshangana ne misambu, misambu ya kutumbisha nayi Nzambi ne misambu ya mu nyuma mimba ne dianyisha, nuimbila Yehowa mu mioyo yenu.”​—Kolos. 3:16; Bien. 16:25.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w15 15/9 dib. 11 §6-7

Kondo kebe ka muoyo kadiku kakulombola bimpe anyi?

6 Bible udi utulomba bua kuepuka malu adi mua kutubungamija ne kuikala ne nkatshinkatshi mu bikadilu bu mudi: kudia ne kunua. (Nsumuinu 23:20; 2 Kolinto 7:1) Patudi tutumikila mibelu ya mu Bible, bidi mua kutuambuluisha bua kulama makanda etu a mubidi. Kadi tutu anu tusama ne tukulakaja. Mmapangadika kayi atudi mua kuangata? Mu amue matunga, mbanyishe manga a mitshi ne a batoke. Betele ya bungi itu ipeta mikanda ya kudi bana betu ba balume ne ba bakaji badi bebeja bua mishindu mishilashilangane ya luondapu. Ba bungi batu bebeja ne: “Mutendeledi wa Yehowa udiku mua kuitaba luondapu kampanda peshi kansanga anyi?”

7 Betele anyi bakulu mu tshisumbu kabena ne bukenji bua kuangatshila muena Kristo mapangadika mu tshilumbu tshia luondapu to, nansha yeye muebeje bua kumanya tshia kuenza. (Galatiya 6:5) Kadi bakulu badi mua kuleja muena Kristo eu tshidi Yehowa wamba bua kumuambuluisha bua adiangatshile dipangadika dimpe. Tshilejilu, Nzambi mmutuelele mukenji bua kulekela mashi. (Bienzedi 15:29) Mukenji eu udi wambuluisha muena Kristo bua kumvua bimpe ne: kena mua kuitaba luondapu ludi lulomba kuedibua mashi anyi tshimue tshia ku bitupa binene binayi bidi bienza mashi to. Kumanya malu aa kudi kabidi mua kuambuluisha kondo ka muoyo ka muena Kristo padiye wangata dipangadika dia kuitaba anyi kubenga tutupa tukese tua mu bitupa binene binayi bidi bienza mashi. Mmibelu kayi mikuabu ya mu Bible idi mua kutuambuluisha bua kuangata mapangadika mimpe mu tshilumbu tshia luondapu?

LUMINGU LUA DIA 2-8/6

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI NSUMUINU 16

Nkonko isatu idi ituambuluisha bua kuangata mapangadika mimpe

w14 15/1 19-20 §11-12

Sungula malu ne meji mu bunsonga buebe

11 Disanka ditambe bunene ditudi nadi didi difumina ku dienzela Nzambi mudimu. (Nsu. 16:20) Bidi bimueneka ne: Baluka, sekretere wa Yelemiya uvua mupue bualu ebu muoyo. Umue musangu, mudimu wa Yehowa kawutshivua kabidi umusankisha to. Yehowa wakamuambila ne: ‘Wewe udi udikebela malu manene anyi? Kudikebediwu nansha; bualu bua mona, nentumine bonso ba pa buloba makenga. Kadi nenkupe muoyo webe bu tshintu tshiudi unyenga mu mvita mu miaba yonso iudi uya.’ (Yel. 45:3, 5) Udi wela meji kayi? Tshivua mua kupetesha Baluka disanka, nkukeba malu manene anyi? Peshi nkupanduka ku kabutu ka Yelushalema bu muena mudimu wa Nzambi uvua ne lulamatu?​—Yak. 1:12.

12 Tuangate tshilejilu tshia Ramiro, muanetu uvua mupete disanka pavuaye wenzela bantu bakuabu mudimu. Udi wamba ne: “Ndi mufumine mu dîku dipele dia mu musoko kampanda mu Mikuna ya Andes. Pavua tutuanyi mundombe bua kumfutshila tulasa tua iniversite, tshivua mpunga munene kundi. Kadi ntshivua ntambuilaku, ne mvua mupete dilomba dikuabu: mpanda-njila kampanda uvua mundombe bua kuyisha nende mu katshimenga kansanga kakese. Ngakaya muaba eu, meme kulonga mua kukosa nsuki ne kukangula nzubu wa dikosa nsuki bua kuikala ndiambuluisha. Patuvua tuyisha bantu Bible, ba bungi bavua bitaba. Pashishe, ngakaya mu tshisumbu tshipiatshipia tshia muakulu wanyi wa ku dibele. Mpindieu ndi mpanda-njila kukadi bidimu dikumi. Kakuena mudimu mukuabu uvua mua kumpetesha disanka dia buena dindi mupete pandi muambuluishe bantu bua kulonga lumu luimpe mu muakulu wabu wa ku dibele to.”

w13 15/9 17 §1-3

Ukadi mushintuluke anyi?

TUETU bonso tutu tuenza malu bilondeshile mushindu utudi bakole ne muaba utudi. Tutu tuvuala mushindu kampanda, banange biakudia bia mushindu kampanda, ne tuenza malu mu mushindu kansanga. Bua tshinyi? Imue misangu bualu tutu tuidikija bantu badi batunyunguluke ne bilondeshile nsombelu utudi nende.

2 Kadi kudi malu adi ne mushinga wa bungi kupita disungula dietu dia biakudia anyi mushindu kampanda wa mvuadilu. Tshilejilu, tudi bakole tumona malu kampanda ne: mmimpe ne manyishibue, kadi tumona makuabu bu mabi ne makandikibue. Malu a bungi a nunku adi atangila muntu nkayende ne mmashilangane bilondeshile muntu ne muntu. Malu atudi tusungula adi mene mua kuleja tshidi mu muoyo wetu. Bible udi uleja ne: misangu ya bungi ‘bantu ba bisamba bikuabu badi kabayi ne mikenji batu ne tshibidilu tshia kuenza malu adi mu mikenji.’ (Lomo 2:14) Kadi bualu ebu budi busua kuleja ne: bu mudiku kakuyi mukenji kampanda wa Nzambi musunguluke, tudi mua kulonda anu malu ne bibidilu bia muaba utudi bakolele bidi bantu bonso benza anyi?

3 Kudi malu matue ku abidi a mushinga adi bena Kristo kabayi mua kuenzela nanku. Bua kumpala, Bible udi utuvuluija ne: ‘Njila udiku udi mululame ku mêsu kua muntu, kadi nshikidilu wende udi lufu.’ (Nsu. 16:25) Bu mutudi bantu bena mapanga, katuena ne bukole bukumbane bua kumanya tshidi tshimpe tshidi mua kulombola biendedi bietu bimpe to. (Nsu. 28:26; Yel. 10:23) Bualu buibidi, Bible udi uleja ne: Satana, “nzambi wa ndongoluelu wa malu eu” ke udi wenzeja ne ulombola bilele ne malu a mu bulongolodi ebu. (2 Kol. 4:4; 1 Yone 5:19) Nunku, tuetu basue bua Yehowa atubeneshe ne atuanyishe, tudi ne bua kutumikila mubelu udi mu Lomo 12:2.​—Bala.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w07 15/7 dib. 10 §3

‘Meji adi ne dikuatshisha’

Kabiena bitukemesha padibu babikila “muena meji” ne: “mujinguludi wa mianda.” (Nsumuinu 16:21) Bushuwa, lungenyi ludi ‘mushimi wa mâyi a muoyo’ kudi bantu badi nalu. Kadi netuambe tshinyi bua bapote? Badi “bapetula meji ne diyisha.” (Nsumuinu 1:7) Mmalu kayi adibu bapeta padibu bapetula diyisha dia kudi Yehowa? Anu mutukavua bambe kulu eku, Solomo udi wamba ne: ‘Dikengesha dia bapote mbupote buabu.’ (Nsumuinu 16:22) Badi bapeta diyisha dikuabu, misangu ya bungi dikale bu dinyoka dikole. Bapote badi kabidi mua kudikebela ntatu, kudifuisha bundu, kupeta disama ne nansha lufu lua tshikoso.

LUMINGU LUA DIA 9-15/6

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI NSUMUINU 17

Ikalayi ne ditalala mu dibaka dienu

g-F 14/9 11 §2

Mua kulekela dilaminangana munda

Konkonona tshiudi bimpe. Bible udi wamba ne: bamue bantu batu ‘bena tshiji tshia lukasa’ ne ‘bena luonji lua lukasa.’ (Nsumuinu 29:22) Ke tshiudi anyi? Diebeja ne: ‘Ntu muntu utu ulaminangana munda anyi? Ntu mfiika munda lukasa anyi? Ntu mvuija tubilema tukese tulua bualu bunene anyi?’ Bible udi wamba ne: “Muntu udi ushala ubalulula bualu udi utapulula balunda ba pa muoyo.” (Nsumuinu 17:9; Muambi 7:9) Bualu ebu budi kabidi mua kufikila bena dibaka. Nunku wewe muikale muntu utu ulaminangana munda, diebeja ne: ‘Tshienaku mua kuleja muena dibaka nanyi lutulu lua bungi anyi?’​—Dîyi dinene dia mu Bible: 1 Petelo 4:8.

w08 1/7 20 §6–21 §1

Mua kujikija bilumbu

1. Kebayi dîba dia kuyikila tshilumbu atshi. Bible udi wamba ne: ‘Bualu bua tshintu tshionso tshidi ne tshikondo tshiatshi. Tshikondo tshia kupuwa ne tshikondo tshia kuakula.’ (Muambi 3:1, 7) Anu bu mudibi bileja mu dikokangana didi ku ntuadijilu edi, kutu bilumbu bikuabu bitu bibandishangane tshilunji bikole. Biobi mua kuenzeka, keba mua kudikanda ne kuimanyika dikokangana adi, bua ‘kupuwa’ kumpala kua mukajebe anyi bayebe kukuata tshiji tshikole. Wewe mulonde mubelu wa mu Bible udi ulonda eu, neulame malanda mimpe ku malu adi mua kunyanga nsombelu wenu: “Matandu adi abanga bu mudi nkila wa mayi ubumbuka, padi matandu kaayi manji kukola, umbuka.”​—Nsumuinu 17:14, MMM.

Biobi bine, si kudi ‘tshikondo tshia kuakula.’ Bilumbu bidi mua kukola ne lukasa biobi bilengulula anu bu nutu bisosa bibi mu budimi. Nanku, ki mbimpe kulengulula bualu wela meji ne: nebudijikile nkayabu. Wewe ukebe kuimanyika dikokangana kampanda, leja kanemu bua muena dibaka nebe pa kukebaku dîba dikumbane panyima pa matuku makese bua kulua kuyikila bualu ebu bimpe. Wewe muenze nanku, nebinuambuluishe nenu buonso babidi bua kutumikila mubelu wa mu Bible wa ne: ‘dîba kadibueledi tshiji tshienu.’ (Efeso 4:26) Tshikole, kupu muoyo bua kukumbaja tshiudi mulaye.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w06 15/9 dib. 19 tshik. 10

Malu manene a mu mukanda wa Nsumuinu

17:24. Katuikadi bu ‘mupote’ udi ne mêsu ne lungenyi bitua eku ne eku ku malu a patupu, kadi tukebe dijingulula dia mianda bua tumone mua kuenza malu ne meji.

LUMINGU LUA DIA 16-22/6

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI NSUMUINU 18

Ambila badi basama mêyi mimpe adi abakolesha

w22.10 22 §17

Meji malelela adi ela mbila

17 Ela meji kumpala kua kuakula. Tuetu katuyi badimuke, tudi mua kuenzelangana bibi ne mêyi etu a mukana. Bible udi wamba ne: “Mêyi mamba kaayi melela meji adi bu kutapa kua muele wa mvita, kadi ludimi lua bena meji ludi luondapu.” (Nsu. 12:18) Tudi tushala mu ditalala ne bakuabu patudi katuyi tubajana bua bilema biabu. (Nsu. 20:19) Tudi ne bua kuwuja muoyo wetu ne dimanya dia mu dîyi dia Nzambi, dîba adi mêyi atuamba kaakunyingalaja bakuabu to, kadi neabondape. (Luka 6:45) Patudi tuelangana meji a tshidi Bible wamba, mêyi etu adi mua kulua bu “Mpokolo wa meji” udi upetesha bakuabu tshiashima.​—Nsu. 18:4.

mrt tshiena-bualu tshia 19 kazubu

Mua kuambuluisha mulunda udi usama

Muteleja bimpe. Mushindu mutambe buimpe wa kuambuluisha mulunda webe padiye usama ngua kumuteleja padiye ujinga kuakula. Kuedi meji ne: wewe udi anu ne bua kuakula mu bualu buonso budiye wamba to. Misangu mivule, bitu bilomba anu kuteleja patupu. Dienzeja bua kuikala ne muoyo mule, kuyi ne lukasa anu lua kumubipisha to. Kuikadi ne lukasa lua kuamba ne: ukadi mumanye tshidi tshimutatshisha to, nangananga padiye kayi umueneka ku mêsu bu udi usama.​—Nsumuinu 11:2.

Amba mêyi adi amukolesha. Pamuapa udi mua kupanga tshia kuamba, kadi kuambilaku mulunda webe nansha mêyi makese adi aleja ne: udi mumone mudiye ukenga bushuwa, kudi pamuapa mua kumukolesha kupita dishala mupuwe. Wewe kuyi mumanye miaku ya kuamba, teta kuamba nansha mêyi a muoyo mujima nansha mikale mapepele, bu mudi a ne: “Ndi mupange ne tshindi mua kukuambila, kadi meji anyi onso adi kuudi eku.” Epuka tshiakuidi bu mudi tshia ne: “Uvua anu ne tshia kusama” anyi ne: “Tshibi kuena u . . . ”

Udi mua kuleja muudi utabalela mulunda webe pa kukebaku mua kumanya tshidi disama didi dimutatshisha. Bumue neikale nebe dianyisha bua muudi uditatshisha bua kumvua tshidi disama diende, ne dîba adi mêyi ebe neikale ne bujitu kudiye. (Nsumuinu 18:13) Tshidibi, wadimuka bua kulu kubanga kufila mibelu idibu kabayi bakulombe.

Enza tshia kuenza bua kumuambuluisha. Pamutu pa kudiambila ne: udi mumanye muudi mua kumuambuluisha, muebeja akuleje tshia kuenza. Kadi pamuapa mulunda webe udi mua kubenga kuitaba ne: udi dijnga ne diambuluisha, anu bua kuepuka kuikala bujitu kudi bakuabu. Biobi nanku, teta kumuambila tshiudi usua kumuenzela, bu mudi kumuyila mu tshisalu, kumukombela kumbelu, anyi kumuenzela tumidimu tukuabu.​—Galatiya 6:2.

Kumulekedi to. Mu dikengakana ne disama, mulunda webe udi pamuapa mua kushipa programe yenu nende anyi kubenga bua nuenu kuyikila nende. Ikala nende lutulu, umumvuile. Tungunuka wewe ne kufila diambuluisha didi dikengela.​—Nsumuinu 18:24.

wp23.1 14 §3–15 §1

Mua kuambuluisha badi bakenga ne masama a mitu

‘Akula ne mêyi a busambi.’ ​—1 TESALONIKE 5:14.

Mulunda webe udi mua kuikala mubungame, anyi udimona kayi ne mushinga to. Wewe umujadikila ne: udi umutabalela, udi mua kumusamba ne kumukankamija, nansha wewe kuyi mumanye tshiudi mua kumuambila menemene.

“Mulunda mulelela udi uleja dinanga mu bikondo bionso.”​—NSUMUINU 17:17.

Muambuluisha mudibi bikengela. Pamutu pa kuamba anu ne mukana ne: udi mumanye tshidi mua kumuambuluisha, muebeja tshiudi mua kuenza. Mulunda webe yeye kayi ne mushindu wa kukuambila bidiye ukeba, udi nansha mua kumulomba bua nuenze nende bualu kampanda, bu mudi nansha kuya kuendakana. Anyi udi mua kukamusumbila bintu mu tshisalu, kumulonguelela mu nzubu, ne kumuenzela tumidimu tukuabu.​—Galatiya 6:2.

‘Ikala ne lutulu.’​—1 TESALONIKE 5:14.

Mulunda webe udi mua kuikala kayi musue kuakula to. Muambila ne: dîba dionso dikalaye musue kukuambila bualu newikalaku bua kumuteleja. Bua disama diende adi udi mua kukuamba anyi kukuenzela bualu budi mua bukutapa ku muoyo. Udi mua kubenga bua kuenza malu anukavua balongolole anyi kusunuka. Ikala ne lutulu paudi umupesha diambuluisha didi dikengela.​—Nsumuinu 18:24.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

Diumvuija dia miaku ya mu Bible

Nshobo

Nshobo. Nsoka anyi tutupa tua mitshi anyi mabue bivuabu benza nabi mudimu bua kuangata mapangadika. Bavua babiela mu mibunyi ya tshilamba anyi mu dilongo ne pashishe babinyukakaja. Nshobo uvua umata anyi uvuabu bapatula ke uvuabu basungule. Misangu ya bungi bavua benza nunku basambila. Mbatele “nshobo” anu mudiyi amu anyi mu tshimfuanyi ne diumvuija dia ne: “tshintu tshiabanya” anyi “tshitupa.”​​—Yos 14:2; Mis 16:5; Nsu 16:33; Mat 27:35.

LUMINGU LUA DIA 23-29/6

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI NSUMUINU 19

Ikala mulunda mulelela wa bena Kristo nebe

w23.11 12-13 §16-17

Mutudi mua kushala banangangane bikole

16 Imanyina pa malu mimpe adi bana betu benza; kuimanyinyi pa malu abu mabi to. Fuanyikijabi ne: Udi mu difesto ne bena Kristo nebe, padidi dijika, nudi nudikuata bonso foto umue, nulua nudikuata mikuabu ibidi bua nansha wa kumpala au mupatuke bibi nushale ne ibidi ayi. Kadi mu foto yonso isatu ayi, udi umona ne: mu umue mudi muanetu udi kayi mutue mimuemue to. Newenze tshinyi ne foto au? Neumukupule bualu mu mikuabu ibidi mudi bantu bonso batua mimuemue too ne muanetu au.

17 Tufuanyikijayi foto itutu tulama ne malu a bana betu atutu tuvuluka. Pa tshibidilu tutu tuvuluka bikondo bimpe bitutu bapitshishe ne bana betu. Kadi tuelabi meji ne: mu tshimue tshia ku bikondo abi kuvua muena Kristo netu mutuenzele tshilema. Tshia kuenza ntshinyi ne tshilema atshi? Mbimpe tuetu kutshilengulula anu bu mutuvua bakupule foto umue uvua kayi mupatuke bimpe au. (Nsu. 19:11; Ef. 4:32) Mbimpe tupue tshilema tshiende tshikese atshi muoyo bualu tudi tuvuluka bikondo bimpe bia bungi bitudi bapitshishe nende. Abi ke bikondo bimpe bitudi ne bua kushala kuv.

w23.07 9-10 §10-11

Tungunuka ne kunanga Yehowa ne bantu bakuabu bikole

10 Tuetu petu tudi tukeba mishindu ya kuambuluisha bena Kristo netu. (Eb. 13:16) Tuangate tshilejilu tshia Anna utuvua bakuile mu tshiena-bualu tshishale. Panyima pa tshipepele tshikole tshivua tshitute, yeye ne bayende bakaya kutangila dîku kampanda dia Bantemu, kusanganabu ne: musaka wa nzubu wabu uvua musunsuke, bilamba biabu bitote ne manyanu. Anna udi wamba ne: “Tuakangata bilamba biabu, kubisukula ne kubipingaja bikoma bibunya bimpe. Buetu tuetu, kavua kabualu kakese katuvua benze, kadi kakenza bua tudie nabu bulunda bukole too ne lelu.” Anna ne bayende bavua babambuluisha bena Kristo netu bualu mbabanange.​—1 Yone 3:17, 18.

11 Tuetu banange bakuabu ne tubenzela malu mimpe, nebikale anu bamona mutudi tudienzeja bua kuidikija Yehowa. Badi kabidi mua kuleja dianyisha mu mushindu utuikala katuyi mua kumanya. Khanh utukadi batele udi uvuluka bimpe bantu bavua bamuambuluishe, wamba ne: “Ndi ne dianyisha dia bungi kudi bena Kristo nanyi ba bakaji bavua balua kungangata bua tuye nabu mu buambi, anyi tuye kuela tshianza mukana, ne benza bua mpingane kumbelu mu bukubi. Lelu ndi mufike kudimona ne: bavua badienzeja bikole; dinanga ke divua dibasaka bua kuenza nanku.” Bushuwa, bantu bonso kabakutuela tuasakidila bua malu atudi tubenzela to. Khanh udi wamba bua bantu bavua bamuambuluishe ne: “Mvua mua kubafuta bua malu mimpe avuabu bangenzele, kadi tshiena mumanye muaba udi yonso wa kudibu musombele to. Kadi Yehowa yeye mmumanye, ne ndi nsambila bua abamfutshile.” Tshidi Khanh muambe etshi ntshiotshi. Yehowa udi umona tumalu tuimpe nansha tukese tutudi tuenzela bakuabu. Udi umona tumalu atu bu mulambu wa mushinga mukole ne bu dibanza diafutaye.​—Bala Nsumuinu 19:17.

w21.11 9 §6-7

Tungunukayi ne kunangangana ne dinanga dia lulamatu

6 Lelu tudi mua kubikila muntu ukadi muenze mudimu mu kumpanyi kampanda munkatshi mua bidimu bia bungi ne: mmuena mudimu wa lulamatu. Kadi pamuapa mu bidimu bionso abi, katu muanji kuyukila ne batangidi ba kumpanyi au, anyi katu munange amue mapangadika atubu bangata, peshi katu munange mudimu au to. Nansha nanku, mmusue kuwenza bualu udi dijinga ne makuta. Yeye kayi mupete mudimu muimpe muaba mukuabu, neatungunuke mu kumpanyi au too ne padiye wangata pasio.

7 Mu tshikoso 6 muvua tshilejilu tshivua tshiumvuije muaku lulamatu. Ndushilangane ne dinanga dia lulamatu bualu diodi didi dileja tshidi tshisaka muntu bua kuenza bualu kampanda. Bua tshinyi batendeledi ba Yehowa ba kale bavua banangangane ne dinanga dia lulamatu? Bualu muoyo wabu ke uvua mubasake bua banangangane nanku, kadi ki mbualu bavua benzejibue to. Tuakulabi bua Davidi. Muoyo wende wakamusaka bua kunanga mulunda wende Yonatana ne dinanga dia lulamatu nansha muvua tatuende wa Yonatana ujinga kushipa Davidi. Bidimu bia bungi Yonatana mumane kufua, Davidi wakatungunuka ne kunanga Mefibosheta muana wa Yonatana ne dinanga dia lulamatu.​—1 Sam. 20:9, 14, 15; 2 Sam. 4:4; 8:15; 9:1, 6, 7.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-1-F 516

Mubelu, Mufidi wa mibelu

Yehowa ke muena meji. Kakuena muntu udi ne meji bu yeye to. Katu nansha dijinga ne muntu bua kumupesha mibelu to. (Yesh. 40:13; Lomo 11:34) Muanende mmukumbane bua kuikala “Mufidi wa Mibelu wa Dikema” ne muntu udi ufila buludiki, bualu wakatumikila mibelu ivua Tatu wende mumupeshe ne bualu udi ne nyuma muimpe wa Nzambi. (Yesh. 9:6; 11:2; Yone 5:19, 30) Bualu ebu budi buleja ne: bua mibelu kuikalayi ne mushinga wa bungi, idi ne bua kuikala yumvuangana ne disua dia Yehowa. Mubelu wonso udi ubengangana ne disua dia Yehowa kawena ne mushinga to. Mu kuamba kuimpe, wowu muine ki mmubelu to.​—Nsu. 19:21; 21:30.

LUMINGU LUA DIA 30/6–6/7

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI NSUMUINU 20

Tshia kuenza bua ditantshilangana dienu diende dimpe

w24.05 26-27 §3-4

Mua kutantshilangana bimpe

3 Nansha mudi ditantshilangana disankisha, mulume ne mukaji badi ne bua kumanya ne: ki ntshikondo tshia bilele to, bualu didi mua kubafikisha ku dibuela mu dibaka. Dituku dia dibaka, mulume ne mukaji batu baditshipa kumpala kua Yehowa bua kunangangana ne kunemekangana matuku onso ashalabu ne muoyo. Kumpala kua kuenza mutshipu kayi wonso, tudi ne bua kuwelela meji bikole menemene. (Bala Nsumuinu 20:25.) Ke tshitudi kabidi ne bua kuenza bua mutshipu wa dibaka. Ditantshilangana didi diambuluisha mulume ne mukaji bua bamanyangane bimpe ne bua bangate dipangadika dimpe. Misangu mikuabu dipangadika adi didi mua kuikala dia kubuela mu dibaka anyi dia kuimanyika. Bobu bimanyike ki mbenze bibi to, bualu ditantshilangana ndibambuluishe bua kuangata dipangadika dimpe.

4 Mbia mushinga bua bajike kuvuluka ne: padi bantu babidi batantshilangana mbua kumanya ni mbakumbanangane bua dibaka. Nanku mujike kena mua kutantshila mukuabu pikalaye kayi ne meji a kubuela nende mu dibaka to. Ki mbajike nkayabu badi ne bua kumanya bualu ebu to. Tuetu bonso tudi ne bua kubumanya. Tshilejilu, kudi bantu badi bela meji ne: padi mulume ne mukaji batantshilangana, badi anu ne bua kubuela mu dibaka. Kuela meji nanku kudi kuenzela bena Kristo bajike tshinyi? Melissa, wa mu États-Unis utshidi mujike, udi wamba ne: “Padi muanetu wa balume ne wa bakaji batantshilangana, bena Kristo ba bungi mbindile anu bua babuele mu dibaka. Kuenza nanku kudi kufikisha bamue ku dibenga kuimanyika ditantshilangana diabu nansha bobu kabayi bakumbanyinangane to. Kudi kufikisha bakuabu ku dibenga kutantshilangana. Malu aa adi mua kubatondesha nsombelu.”

w24.05 22 §8

Muudi mua kupeta wa kubuela nende mu dibaka

8 Mmunyi muudi mua kulonga muntu uudi musue kubuela nende mu dibaka kayi umanya ne: udi umulonga? Panudi mu bisangilu anyi muaba mukuabu, udi mua kulonga bumuntu buende, bikadilu biende, ne kudienzeja bua kumanya malu ende a mu nyuma. Mmudie bulunda ne bantu ba mushindu kayi? Mmalu kayi atuye musue kuakula? (Luka 6:45) Nudi nende ne bipatshila bia muomumue anyi? Udi mua kuebeja bakulu ba mu tshisumbu tshiabu anyi bena Kristo bakuabu bashindame mu nyuma badi bamumanye bimpe. (Nsu. 20:18) Bebeja bakuambile lumu luende ne bikadilu biende. (Luta 2:11) Paudi wenda umulonga, wepuke dimutondesha nsombelu, tuambe ne: unemeke mudiye umvua, kuikadi anu padiye dîba dionso, ne kujingi kumanya kaalu ne kaalu konso kadi kamutangila to.

w24.05 28 §7-8

Mua kutantshilangana bimpe

7 Tshia kuenza ntshinyi bua kumanya muntu uudi utantshilangana nende bimpe? Umue mushindu wa kumumanya bimpe ngua kuyukila nende malu onso patoke, kumuela nkonko, ne kumuteleja bimpe. (Nsu. 20:5; Yak. 1:19) Bua bualu abu, nudi mua kuenza amue malu pamue adi mua kunuambuluisha bua kuyukila badilekelele, bu mudi kudia pamue, kuendakana pamue, ne kuyisha pamue. Nudi kabidi mua kufika ku dimanyangana bimpe nuenu nusomba ne balunda ne bena mu mêku enu. Keba mpunga yakuambuluisha bua kumanya mudiye udituala pa bantu ne mu miaba mikuabu. Mona tshiakenza Aschwin wa mu Pays-Bas patshivuabu batantshilangana ne Alicia. Udi wamba ne: “Tuvua tuenza malu avua atuambuluisha bua kumanyangana bimpe. Malu au avua mapepele bu mudi kulamba pamue, ne kuenza tumidimu tukuabu pamue. Tumalu atu tuvua tutuambuluisha bua kumona ngikadilu ya yonso wa kutudi ne bilema biende.”

8 Nudi kabidi mua kufika ku dimanyangana bikadilu nuenu nulonga Dîyi dia Nzambi pamue. Nuenu babuele mu dibaka, nebinulombe dîba dia kuenza ntendelelu wa mu dîku bua malu a Nzambi ikale ne muaba munene mu dibaka dienu. (Muam. 4:12) Nunku, nudi mua kuenza programe wa kulonga pamue panutshidi nutantshilangana. Bantu badi batantshilangana ki mbanji kuenza dîku to. Nanku, mulume ki mmuanji kuikala ku mutu kua mukaji udiye utantshila to. Nansha nanku, dilonga dia Bible pamue nedikuambuluishe bua kumanya malanda adi muinebe mudie ne Yehowa. Dienza nanku divua diambuluishe Max ne mukajende Laysa ba mu États-Unis mu mushindu mukuabu. Max udi wamba ne: “Anu ku ntuadijilu kua ditantshilangana dietu, tuakatuadija kulonga biena-bualu bia mu mikanda yetu bidi biakula bua ditantshilangana, bua dibaka, ne bua nsombelu wa mu dîku. Kubilonga kuakatuambuluisha bua kuakula malu atuvua katuyi mua kuyukidilangana bipepele to.”

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-2-F 109 §9

Muendu

Bilondeshile Nsumuinu 20:27, “mueyelu wa muntu mmuendu wa Yehowa, ne udi ukonkonona tshidiye munda muende menemene.” Malu adi muntu wamba anyi upatula nansha owu mimpe anyi mabi adi aleja tshidiye munda menemene.​—Fuanyikija ne Bienzedi 9:1.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2025)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu