TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w21 ngondo wa 10 dib. 14-17
  • Mua kupetulula bulunda buebe ne Yehowa

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Mua kupetulula bulunda buebe ne Yehowa
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2021
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • NTATU KAYI IUDI MUA KUPETA?
  • DIFUNDILA BIPATSHILA BIUDI MUA KUKUMBAJA
  • KULEKEDI TO!
  • Yehowa mmukunange be!
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2021
  • Bakulu wetu, tungunukayi ne kuidikija mupostolo Paulo
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2022
  • Kuena nkayebe nansha, Yehowa udi nebe
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2021
  • Bakulu bena Kristo ‘mbenzejanganyi netu ba mudimu bua disanka dietu’
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2013
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2021
w21 ngondo wa 10 dib. 14-17
Muanetu mushale mutangile nzubu wende udi mupuke mupange tshia kuenza wela meji a dîba diamuangatabi bua kumuibakulula.

Mua kupetulula bulunda buebe ne Yehowa

TSHIDIMU tshionso etshi, bantu ba bungi badi bu mikoko ya mushinga batu bapingana mu tshisumbu tshia bena Kristo. Fuanyikijabi mudi “disanka mu diulu” padi yonso wa kudibu upingana! (Luka 15:7, 10) Biwikala pebe mupingane mu tshisumbu, ikala mutuishibue ne: Yezu ne banjelu ne Yehowa nkayende badi ne disanka dia kukumona mupingane mu tshisumbu. Kadi bu muukadi mpindieu wenza muebe muonso bua kupingaja bulunda buebe ne Yehowa, udi mua kupeta ntatu ya bungi. Nngimue ntatu kayi iudi mua kupeta? Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha?

NTATU KAYI IUDI MUA KUPETA?

Bana betu ba bungi batu anu badiumvua batekete mu mikolo nansha pakadibu bamane kupingana mu tshisumbu. Pamuapa udi mua kumvua mushindu uvua mukalenge Davidi mudiumvue. Nansha pakavuabu bamane kumubuikidila mpekatu, wakamba ne: “Bilema bianyi mbimpite bukole.” (Mis. 40:12; 65:3) Padi muntu mumane kupingana kudi Yehowa, udi mua kuikala anu udipisha anyi udiumvua ne bundu munkatshi mua bidimu bia bungi. Isabelle uvua muipatshibue mu tshisumbu kuenzaye bidimu bipite pa 20.a Udi wamba ne: “Bivua binkolele bua kuitaba ne: Yehowa uvua mua kumfuila luse.” Wewe mutekete mu mikolo, udi mua kuteketa kabidi mu nyuma. (Nsu. 24:10) Kuitabi bua bikuenzekele pebe nanku to.

Bakuabu batu bela meji ne: kabena mua kuenza kabidi malu onso adi akengela kuenza bua kupingajilula malanda abu ne Yehowa to. Pavua Antoine mumane kupingana mu tshisumbu wakamba ne: “Mvua mumone anu bu ne: nkavua mupue nsombelu wanyi yonso wa buena Kristo muoyo.” Meji aa adi mua kufikisha bakuabu ku dielakana bua kudifila bikole ku malu a mu nyuma.

Tshilejilu, muntu uvua ne nzubu wende muimpe menemene kadi tshipepele tshikole tshia mvula tshilue kumunyangakaja bibi bitambe. Padiye utangila dîba didibi mua kuangata bua kumuibakulula ne mudimu udibi mua kulomba, lungenyi ludi mua kumushikila. Ke mudibi kabidi padi bulunda buebe ne Yehowa bunyanguke bua mpekatu mubi menemene uudi muenze; udi mua kumona ne: nebikulombe mudimu mukole menemene bua kubulongolola. Kadi udi mua kupeta diambuluisha.

Yehowa udi utubikila wamba ne: “Mpindieu, luayi tululamijayi malu pankatshi petu.” (Yesh. 1:18) Paudi apu, ukadi mudienzeje bikole bua ‘kululamija malu.’ Yehowa mmukunange bua muudi mudienzeje nanku. Elabi meji: Dipingana diebe kudi Yehowa ndimupeshe mpunga wa kuleja mudi Satana muena mashimi.​—Nsu. 27:11.

Paudi mupingane kudi Yehowa mmumue ne: ukadi musemene pabuipi nende, ne yeye pende neasemene pabuipi nebe. (Yak. 4:8) Kadi kabiena bikengela anu bua bakuabu bamone ne: udi mupingane mu tshisumbu patupu to. Mbimpe utungunuke ne kunanga Yehowa Tatu webe ne Mulunda webe bikole. Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kumunanga nanku?

DIFUNDILA BIPATSHILA BIUDI MUA KUKUMBAJA

Ditatshisha bua kudifundila bipatshila biudi mua kukumbaja. Pamuapa utshidi muvuluke malongesha a nshindamenu adi atangila Yehowa ne milayi yende auvua mulonge. Kadi bidi bikengela kudifila kabidi ku malu a mu nyuma bu mudi kuikala kuyisha lumu luimpe, kubuela mu bisangilu, ne kusombeshangana ne bena Kristo nebe misangu yonso. Tuakulabi bua bipatshila bidi bilonda ebi.

Ikala uyikila ne Yehowa pa tshibidilu. Tatu webe mmumanye ne: wewe udipisha misangu yonso bidi mua kukukolela bua kumusambila. (Lomo 8:26) Nunku ‘suminyina mu disambila,’ wambila Yehowa muudi ne dijinga dikole dia kuikala mulunda wende. (Lomo 12:12) Andrej udi uvuluka wamba ne: “Mvua ndipisha bikole menemene ndiumvua ne bundu. Kadi pamvua njikija kusambila, meji avua atukija, mpeta kabidi ditalala.” Wewe kuyi mumanye tshia kulomba mu disambila, bala malu avua mukalenge Davidi mulombe yeye mumane kunyingalala bua mpekatu wende. Malu au adi mu Misambu 51 ne 65.

Ikala ulonga Bible pa tshibidilu. Dilonga edi nedikukoleshe mu nyuma ne nedienze bua unange kabidi Yehowa bikole. (Mis. 19:7-11) Felipe udi wamba ne: “Mvua mutekete mu nyuma ne mulekele Yehowa bualu tshivua muteke malu a mu nyuma pa muaba wa kumpala to. Bu mumvua tshiyi musue kuenzulula tshilema atshi kabidi, ngakatuadija kudilongela pa tshibidilu.” Udi pebe mua kuenza nanku. Wewe musue kupeta biena-bualu bimpe bia wewe kudilongela, udi mua kulomba mulunda webe udi mukole mu nyuma bua akuambuluishe.

Diaku kabidi bulunda ne bena Kristo nebe. Bana betu bakuabu bakadi bapingane mu tshisumbu batu bela meji ne: bakuabu batshidi babafiikile munda. Larissa udi uleja ne: “Mvua ne bundu bua dikema, ndimona anu bu ne: mvua muele tshisumbu mâyi ku makasa. Mvua mushale ne meji au munda mua bidimu ne bidimu.” Ikala mumanye ne: bakulu ne bana betu bakuabu bakole mu nyuma badi ne muoyo wa kukuambuluisha bua upingaje bulunda buebe ne Yehowa. (Tangila kazubu ka “Tshidi bakulu mua kuenza.”) Badi ne disanka dia bungi bua muudi mupingane mu tshisumbu, ne mbasue bua wikale ne disanka!​—Nsu. 17:17.

Ntshinyi tshidi mua kukusemeja pabuipi ne tshisumbu? Difila bikole ku malu adi bena Kristo nebe benza, bu mudi dibuela mu bisangilu bionso ne diyisha nabu misangu yonso. Mmunyi mudibi mua kukuambuluisha? Felix udi wamba ne: “Tshisumbu tshietu tshivua tshindile dipingana dianyi ne muoyo kuulu kuulu. Mvua mudiumvue ne mushinga. Buonso buabu bakangambuluisha bua kudimona ne: ndi mupingane mu dîku dietu, Yehowa mmumfuile luse, ne ndi mua kutungunuka ne kumuenzela mudimu.”​—Tangila kazubu ka “Tshiudi mua kuenza.”

Tshiudi mua kuenza

Enza kabidi malu a mu nyuma anu muuvua uenza kale

Mukulu usambila ne muanetu udibu bapingaje mu tshisumbu.

SAMBILA YEHOWA PA TSHIBIDILU

Ambila Yehowa ne: udi musue kuikala mulunda wende ne muoyo mujima. Bakulu nebakusambidile, nebasambile kabidi nebe

Mukulu ulonga ne muanetu au mukanda wa “Semena pabuipi ne Yehowa.”.

IKALA ULONGA BIBLE PA TSHIBIDILU

Ikala udilongela malu a Nzambi, nebienze bua unange Yehowa bikole

Muanetu au uyikila ne bena mu tshisumbu bakuabu badibu baye kusombeshangana nabu.

DIAKU KABIDI BULUNDA NE BENA KRISTO NEBE

Difila bikole ku malu a mu tshisumbu, ikala ubuela mu bisangilu bionso ne uyisha pa tshibidilu

KULEKEDI TO!

Paudi wenda upingaja bulunda buebe ne Yehowa apu, Satana neatungunuke anu ne kukukebela ntatu idi mienze bu bipepele bikole bia mvula bua kukutekesha. (Luka 4:13) Ikala mudiakaje bua kukolesha malanda ebe ne Nzambi anu ku mpindieu.

Yehowa mmulaye bua mikoko yende ne: “Nenkebe udi mujimine, nempingaje udi mupambuke, nensuike udi mutapike tshilamba, ne nenkoleshe udi mutekete.” (Yeh. 34:16) Yehowa ukadi muambuluishe bantu bakuabu bungi kabuyi kubala bua kupingajilula malanda abu nende. Ikala mutuishibue ne: mmusue kukuambuluisha bua utungunuke ne kukolesha malanda ebe nende bikole menemene.

Tshidi bakulu mua kuenza

Mukulu wambuluisha muanetu au bua kuibakululua nzubu wende uvua mupuke.

Bakulu badi mua kuenza malu a bungi bua kuambuluisha bantu badibu bapingaja mu tshisumbu bua kuakajabu malanda ne Yehowa. Mona malu adibu mua kuenzela bantu badibu bapingaja mu bulongolodi.

Kubambuluisha bua bumbushe dielakana. Mupostolo Paulo uvua mumanye ne: ‘dibungama dipite bukole ditu dizengeja’ muntu udi mupingane kudi Yehowa. (2 Kol. 2:7) Udi mua kushala anu udipisha bua tshivuaye muenze ne udi mua kuteketa mu mikolo. Paulo uvua mubele bena mu tshisumbu bonso ne: “Nudi ne bua kumufuila luse ne bulenga buonso ne kumukolesha.” Bantu badibu bapingaja mu tshisumbu mbasue kuikala bajadike ne: Yehowa ne bena Kristo nabu mbabanange bikole. Bakulu bobu ne tshibidilu tshia kubela kalumbandi ne kubambuluisha nebakankamane.

Kusambila nabu. “Disengelela dia muntu muakane didi diambuluisha bikole.” (Yak. 5:16) Larissa utukadi batele udi wamba ne: “Ngakaleja bakulu malu avua angenza buôwa, ne mumvua tshiyi kabidi ndiangata ne mushinga to. Bakasambila nanyi. Meme kumona ne: kabavua bamfiikile munda to. Bavua basue kungambuluisha bua ndie kabidi bulunda ne Yehowa.” Theo udi wamba pende ne: “Masambila avua bakulu benze akanjadikila ne: bushuwa Yehowa mmunnange; kena anu wimanyina pa malu anyi mabi to, udi kabidi umona ngikadilu yanyi mimpe.”

Kudia nabu bulunda. Muntu udi mupingane mu bulongolodi udi dijinga ne balunda mu tshisumbu. Justin udi mukulu mu tshisumbu udi wamba ne: “Keba mpunga wa kuyisha nabu, ne nangananga wa kuya kubasombesha ku mabu. Kudia nabu bulunda kudi ne mushinga wa bungi!” Henry udi pende mukulu udi wamba ne: “Padi bena mu tshisumbu bamona bakulu badia bulunda ne muntu udi mupingane mu bulongolodi, badi pabu badia nende bulunda.”

Kubaleja mua kudilongela. Muena Kristo mukole mu nyuma udi mua kuambuluisha muntu udi mupingane mu bulongolodi bua ikale udilongela. Darko udi mukulu udi wamba ne: “Ntu musue kubaleja malu adi mua kubakolesha andi mupete pamvua ndilongela ne mutu dilonga dianyi dia Bible dinsankisha. Ntu mene ndongolola malu bua kulonga nabu bimue biena-bualu bidi mua kubakankamija.” Clayton udi pende mukulu udi wamba ne: “Ntu mbambuluisha bua babale malu a bantu badibu bakuile mu Bible bavua ne nsombelu wa buena wabu bua bamone tshidibu pabu mua kuenza.”

Kubenza makumbula a bulami. Muntu udi mupingane mu bulongolodi uvua ne bakulu pavuabu bamulumbuluisha. Nunku, mbitambe buimpe bua yeye kubamona mpindieu bu balami. (Yel. 23:4) Ke bualu kayi mbimpe bakulu bikale bamuteleja ne lukasa ne bamuela kalumbandi. Bikala bayukila nende pa tshibidilu. Mona tshitu mukulu mukuabu diende Marcus wenza yeye patuye wenza dikumbula dia bulami kudi muntu udi mupingane mu bulongolodi. Udi wamba ne: “Ntu mmukankamija ne lungenyi kampanda lua mu Bible, mmuela kalumbandi, ne mmujadikila ne: tudi basanke bikole bua mudiye mudienzeje bua kupingana mu bulongolodi. Mmujadikila kabidi ne: nansha Yehowa pende mmusanke bikole. Patu dikumbula adi dijika, tutu tuteka nende dituku dia kuenza dikumbula dikuabu.”

a Tudi bashintulule mêna mu tshiena-bualu etshi.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu