TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 42
Udi ‘mudiakaje bua kutumikila’ anyi?
“Meji adi afumina muulu . . . mmadiakaje bua kutumikila.”—YAK. 3:17.
MUSAMBU WA 101 Tuenze mudimu popamue mu buobumue
KADIOSHAa
1. Bua tshinyi bitu bitukolela bua kutumikila?
BITUKU bikukolela bua kutumikila anyi? Bu muvuabi bikolele mukalenge Davidi bua kutumikila, wakasambila ne: “Jula munda muanyi dijinga dia kukutumikila.” (Mis. 51:12) Nansha muvua Davidi munange Yehowa, kuvua misangu ivuabi bimukolela bua kumutumikila. Ke mudibi kabidi buetu tuetu. Bidi nanku bualu tshia kumpala, tudi baledibue ne meji a dibenga kutumikila. Tshibidi, Satana udi anu utusaka bua kutombokela Yehowa, bu muvuaye mumutombokele. (2 Kol. 11:3) Tshisatu, bena mu bulongolodi ebu badi ne nyuma wa buntomboji, “nyuma udi munkatshi mua dienza malu mu bana ba dibenga kutumikila.” (Ef. 2:2) Nanku tudi ne bua kudienzeja bua kumbusha meji etu a kuenza mpekatu, ne kukandamena Diabolo ne bena panu badi batusaka bua kubenga kutumikila. Tudienzeje kabidi bua kutumikila Yehowa ne bantu badiye mupeshe ndambu wa bukokeshi.
2. ‘Kuikala badiakaje bua kutumikila’ kudi kumvuija tshinyi? (Yakobo 3:17)
2 Bala Yakobo 3:17. Yakobo mmufunde ne: bantu ba meji ‘mbadiakaje bua kutumikila.’ Bidi biumvuija ne: tudi ne bua kuikala pabuipi bua kutumikila bantu badi Yehowa mupeshe ndambu wa bukokeshi ne muoyo mujima. Kadi Yehowa kena utuanyishila bua kutumikila muntu udi utulomba bua kushipa mikenji yende to.—Bien. 4:18-20.
3. Bua tshinyi tudi ne bua kutumikila bantu badi ne bukokeshi?
3 Tudi mua kumona ne: kutumikila Yehowa nkupepele kupita kutumikila muntu bualu mikenji yende itu anu mipuangane. (Mis. 19:7) Bantu bobu mbapange bupuangane. Nansha nanku, Tatuetu wa mu diulu mmupeshe baledi, bakokeshi, ne bakulu ndambu wa bukokeshi. (Nsu. 6:20; 1 Tes. 5:12; 1 Pet. 2:13, 14) Patudi tubatumikila, yeye ke utudi tutumikila. Tumonayi mutudi mua kubatumikila nansha mudiku misangu idibi mua kutukolela.
TUMIKILA BALEDI BEBE
4. Bana ba bungi kabatu batumikila baledi babu bua tshinyi?
4 Bansonga ba bungi mbanyunguluka kudi bena mulongo nabu badi “kabayi batumikila baledi babu” to. (2 Tim. 3:1, 2) Bua tshinyi ba bungi ba kudibu kabena babatumikila? Bualu badi bamona ne: baledi babu mbena lubombo. Badi babalomba malu adibu bobu bine kabayi benza to. Bakuabu badi bamona ne: baledi babu badi bumisha malu, anyi ne: mibelu yabu kayitshiena ne mushinga. Biwikala nsonga, ke muutu pebe umvua anyi? Bidi mua kukukolela bua kutumikila mukenji wa Yehowa wa ne: “Tumikilayi baledi benu mu buobumue ne Mukalenge, bualu kuenza nunku nkuakane.” (Ef. 6:1) Mmunyi muudi mua kubatumikila?
5. Bilondeshile Luka 2:46-52, patshivua Yezu muana uvua utumikila baledi bende bimpe. Bua tshinyi udi tshilejilu tshia tuetu kuidikija?
5 Udi mua kufika ku ditumikila baledi bebe wewe widikija Yezu uvua utumikila baledi bende mu mushindu mupuangane. (1 Pet. 2:21-24) Yeye uvua mupuangane kadi baledi bende bapange bupuangane. Uvua ubatua mushinga nansha pavuabu benza bilema, ne kabayi bajingulula tshivuaye wenzela amue malu. (Ekes. 20:12) Tumonayi tshiakenzeka pavuaye ne bidimu 12. (Bala Luka 2:46-52.) Baledi bende bakamushiya panyima ku Yelushalema. Bavua ne dibanza dia kuikala ne bana bonso pamue pavuabu bapingana kumbelu. Kadi pakaluabu kumupeta, Mariya wakamutandisha bua muvuaye mushale; pende Yezu ke uvua mua kubela tshilumbu pambidi. Kadi wakabandamuna ne kanemu. Nansha nanku, Jozefe ne Mariya “kabavua bajingulule tshivuaye ubambila to.” Kadi Yezu “wakatungunuka ne kubakokela.”
6-7. Ntshinyi tshidi bana mua kuenza bua kutumikila baledi babu?
6 Biwikala nsonga, bitu bikukolela bua kutumikila baledi bebe padibu benze bilema anyi kabayi bakumvue bimpe anyi? Mona tshia kuenza bua kubatumikila. Tshia kumpala, ela meji a mudi Yehowa umvua. Bible udi wamba ne: paudi utumikila baledi bebe, udi ‘usankisha Mukalenge.’ (Kolos. 3:20) Yehowa mmumanye ne: kudi misangu idi baledi bebe kabayi mua kukumvua bimpe ne idibu mua kukuelela mikenji iudi kuyi mua kutumikila bipepele. Kadi paudi ubatumikila, udi umusankisha.
7 Tshibidi, ela meji a mudi baledi bebe bumvua. Paudi ubatumikila, udi ubasankisha ne nebakueyemene. (Nsu. 23:22-25) Bulunda buebe nabu nebukole kabidi. Muanetu Alexandre wa mu Belgique udi wamba ne: “Pangakatuadija kutumikila baledi banyi misangu yonso, malanda anyi nabu akakola, tuetu kupeta disanka.”b Tshisatu, ela meji a masanka awapeta wewe utumikila baledi bebe. Paulo udi mu Brésil udi wamba ne: “Kutumikila baledi banyi nkuenze bua ngikale ntumikila Yehowa ne bantu bakuabu badi ne bukokeshi.” Bible udi uleja tshidi ne bua kukusaka bua kutumikila baledi bebe wamba ne: “Bua malu ebe ende bimpe ne bua ulale matuku a bungi pa buloba.”—Ef. 6:2, 3.
8. Bua tshinyi bansonga ba bungi badi batumikila baledi babu?
8 Bansonga ba bungi mbapete disanka padibu batumikile baledi babu. Luiza udi pende mu Brésil kavua muanji kumvua bua tshinyi baledi bende bavua babenge bua yeye kuikala ne telefone to. Uvua umona bansonga nende ba bungi ne telefone. Kadi wakalua kumona ne: baledi bende bavua bushuwa bamukuba. Mmumanye ne: padiye ubatumikila, kena udiumvua bu kanyunyi kela mu nsanji to, bualu mibelu yabu ke idiye nayi dijinga. Kutu misangu itubi bikolela Elizabeth, nsonga wa mu États-Unis, bua kutumikila baledi bende. Udi wamba ne: “Pantu tshiyi ngumvua bua tshinyi baledi banyi mbangelele mukenji kampanda, ntu mvuluka muvua kutumikila mikenji yabu kunkube.” Monica wa mu Arménie udi uleja ne: patuye utumikila baledi bende, utu anu ututa diakalenga. Patuye kayi ubatumikila, utu ututa diakabi.
TUMIKILA “BAKOKESHI BADI KU MUTU”
9. Mmunyi mutu ba bungi bumvua bua kutumikila mikenji ya mbulamatadi?
9 Bantu ba bungi mbamone mushinga udi nawu mbulamatadi. Kadi badi bamba ne: kabena ne bua kutumikila mikenji yonso idi “bakokeshi badi ku mutu” bela to. (Lomo 13:1) Kabena batumikila mikenji idi kayiyi ibasankisha to. Tuakulabi bua difuta dia bitadi. Bantu ba bungi ba mu dimue ditunga dia ku Mputu badi bamba ne: “Wewe mubenge kufuta bitadi bidi kabiyi bikusankisha kuena muenze bibi to.” Ke bualu kayi, bantu ba mu ditunga adi kabena bafuta bimue bitadi to.
Ditumikila dia Mariya ne Jozefe didi ditulongesha tshinyi? (Tangila tshikoso tshia 10-12)c
10. Bua tshinyi tutu tutumikila mikenji ya mbulamatadi too ne itu kayiyi itusankisha?
10 Bible udi wamba mudi mbulamatadi ikebela bantu makenga, mikale ku bukokeshi bua Satana, ne muabutudibuayi mu katupa kîpi emu. (Mis. 110:5, 6; Muam. 8:9; Luka 4:5, 6) Udi wamba kabidi ne: “Muntu udi uluisha bukokeshi udi ubenga tshidi Nzambi mulongolole.” Yehowa mmuanji kulekela bua mbulamatadi ikokeshe bua kuikale bulongame. Mmusue bua tuyitumikile. Nunku tudi ne bua ‘kupesha bantu bonso bintu biabu.’ Mu bintu abi mudi: difuta bitadi, kanemu, ne ditumikila. (Lomo 13:1-7) Bidi mua kutukolela bua kutumikila mukenji udi mbulamatadi muele. Kadi tudi ne bua kuwutumikila bualu ke tshidi Yehowa utulomba padiwu kawuyi ushipa mikenji yende.—Bien. 5:29.
11-12. Anu mudi Luka 2:1-6 uleja, ntshinyi tshivua Jozefe ne Mariya benze bua kutumikila mukenji mukole uvuabu bele? Mbipeta kayi bimpe biakamueneka? (Tangila kabidi bimfuanyi.)
11 Tudi ne bua kuidikija Jozefe ne Mariya bavua anu badiakaje bua kutumikila bakokeshi nansha pavuabi bibakolela bua kubatumikila. (Bala Luka 2:1-6.) Pakavua Mariya ne difu ngondo mitue ku 9, Kaisa Augusto wakela mukenji uvua mubakolele bua kutumikila. Uvua ulomba bua bantu bonso baye mu musoko wabu bua kudifundisha ku mikanda ya mbulamatadi. Jozefe ne Mariya bavua ne bua kuya ku Beteleheme, luendu lua kilometre 150 lua babanda mikuna bapueka mpongo. Luendu alu kaluvua luimpe to, nangananga bua Mariya. Bobu bonso bavua basamisha mutu bua bualu abu ne bua muana uvua ne bua kuledibua. Ntshinyi tshivua mua kuenzeka bu lulelu lumukuatshile mu njila? Difu divuaye nadi si divua dia Masiya mulaya. Bavuaku mua kudingidila ku bualu abu bua kubenga kutumikila mukenji au anyi?
12 Jozefe ne Mariya bakatumikila mukenji au nansha muvuawu ubasamisha mutu. Yehowa wakababenesha bua ditumikila diabu. Mariya wakafika ku Beteleheme bimpe, kulelaku Yezu, kukumbajabi ne dîyi dia buprofete!—Mika 5:2.
13. Ditumikila dietu didi mua kuenzela bena Kristo netu tshinyi?
13 Kutumikila bakokeshi kudi kutuambuluisha tuetu ne bantu bakuabu. Tshilejilu, kudi kutuepula ku bipeta bibi bia dibenga kutumikila. (Lomo 13:4) Kudi kuenza kabidi bua bakokeshi bamone ne: Bantemu ba Yehowa mbantu bimpe. Monayi tshiakenzeka mu Nigeria kukadi bidimu bia bungi. Basalayi bakabuela mu Nzubu wa Bukalenge munkatshi mua bisangilu, bakeba bena tshimvundu bavua bende mu njila babenga difuta dia bitadi. Ke mfumuabu kubatumina dîyi bua bapatukamu, ubambila ne: “Bantemu ba Yehowa mbafutshi ba bitadi.” Bualu ebu budi buleja ne: dîba dionso diudi utumikila mukenji wa mbulamatadi, udi wenza bua lumu lua bantu ba Yehowa lumanyike bikole, lumu luabakuba dimue dituku.—Mat. 5:16.
14. Ntshinyi tshiakenza Joanna bua kuikala ‘mudiakaje’ bua kutumikila bakokeshi?
14 Nansha nanku, kabiakuikala anu bipepele bua kutumikila bakokeshi to. Joanna wa mu États-Unis udi wamba ne: “Bivua binkolele menemene bua kutumikila bakokeshi bualu bavua benzele balela banyi malu ne kansungansunga.” Kadi monayi tshiakenzaye bua kutuadija kubatumikila. Tshia kumpala, wakalekela kubala malu avuabu bela mu miaba ya dipetelangana ku Enternete avua akula bibi bua bakokeshi. (Nsu. 20:3) Tshibidi, wakasambila bua ikale weyemena Yehowa pamutu pa kutekemena bua mbulamatadi ituadije kukokesha bimpe. (Mis. 9:9, 10) Tshisatu, mmubale biena-bualu bia mu mikanda yetu bia dibenga kubuelakana mu malu a panu. (Yone 17:16) Mmuleje ne: bu mukadiye unemeka bakokeshi ne ubatumikila, udi ne “disanka ne mmutukije.”
TUMIKILA BANA BETU BADI BATULOMBOLA
15. Bua tshinyi bidi mua kutukolela bua kutumikila bana betu badi batulombola?
15 Yehowa udi utulomba bua ‘kutumikila bantu badi balombola’ mu tshisumbu. (Eb. 13:17) Nansha mudi Yezu Mulombodi wetu mupuangane, bantu badiye muteke bua kutulombola mbapange bupuangane. Bidi mua kutukolela bua kubatumikila, nangananga bobu bafile bulombodi budi kabuyi butusankisha. Tuakulabi bua Petelo. Pavua muanjelu mumutumine dîyi bua kudia nyama ivua kayiyi mikumbane bilondeshile Mikenji ya Mose, Petelo wakanji kubenga; kabiyi nansha musangu umue to, kadi misangu isatu mijima! (Bien. 10:9-16) Wakabenga bualu, buende yeye, buludiki bupiabupia abu kabuvua ne mutu to. Ukavua muibidile kuenza malu mu mushindu mukuabu. Bikalabi ne: bivua bikolele Petelo bua kulonda buludiki bua kudi muanjelu uvua mupuangane, netuambe tshinyi buetu tuetu badi ne bua kutumikila buludiki bua kudi bantu bapange bupuangane!
16. Nansha muvua mupostolo Paulo mua kuikala mumone ne: buludiki buvuabu bamupeshe kabuvua ne mutu, tshiakenzaye tshinyi? (Bienzedi 21:23, 24, 26)
16 Mupostolo Paulo uvua anu ‘mudiakaje bua kutumikila’ nansha pavuaye umona ne: buludiki buvuabu bamupesha kabuvua ne mutu to. Manunganyi avua mafike ku matshi a bena Kristo bena Yuda ne: mupostolo Paulo uvua ulongesha bantu bua “kutombokela Mose” ne kavua unemeka Mikenji ya Mose to. (Bien. 21:21) Bakulu bena Kristo bavua ku Yelushalema bakamutumina dîyi bua aye ne bantu balume banayi ku ntempelo ne adilengeje bilondeshile mikenji ayi bua kuleja ne: uvua uyitumikila. Paulo uvua mumanye ne: bena Kristo kabatshivua ku Mikenji ya Mose, ne kavua ne bualu bubi buvuaye muenze to. Kadi wakabatumikila pa lukasa. “Dituku diakalonda, Paulo wakaya ne bantu abu, kudilengejaye pamue nabu bilondeshile mikenji.” (Bala Bienzedi 21:23, 24, 26.) Bu muvuaye mutumikile bulombodi abu, biakavudija buobumue munkatshi muabu.—Lomo 14:19, 21.
17. Bualu buvua bufikile Stephanie budi butulongesha tshinyi?
17 Bivua bikolele Stephanie bua kulonda bulombodi bua kudi bana betu bavua balombola midimu mu ditunga diabu. Yeye ne bayende bavua mu kasumbu ka muakulu muenyi. Kadi Betele wakashipa kasumbu aku, kubapingajayi mu tshisumbu tshia muakulu wabu. Stephanie udi wamba ne: “Bivua bintonde bikole. Tshivua mumone ne: tshisumbu tshia muakulu wetu etshi tshivua dijinga ne bamanyishi to.” Kadi wakalonda buludiki abu. Udi wamba ne: “Ngakalua kumona ne: buludiki abu buvua bua meji bualu tudi balue baledi ba mu nyuma ba bana betu ba bungi ba mu tshisumbu etshi badi ne baledi babu kabayi bena Kristo to. Ndi ndonga Bible ne muanetu wa bakaji ukavua mulekele bisangilu. Ndi kabidi ne dîba dia bungi dia kudilongela. Ndi ne kondo ka muoyo katoke bualu mvua mudienzeje bua kulonda buludiki abu.”
18. Kutumikila kudi kutupetesha mabenesha kayi?
18 Tudi mua kulonga mua kutumikila. Yezu “wakalonga ditumikila,” kabiyi ku nsombelu muakane to, kadi “ku makenga avuaye mupete.” (Eb. 5:8) Tutu petu tulonga ditumikila ku ntatu itu itukuata. Tshilejilu, patuakapeta buludiki bua kubenga kuenzela bisangilu ku Nzubu ya Bukalenge ne kuyisha ku nzubu ne ku nzubu mu tshipupu tshia korona, bivua mua kuikala bikukolele bua kubutumikila’s? Kadi ditumikila diebe diakakukuba, kufikishadi bena mu tshisumbu tshienu ku dikala mu buobumue, kusankishabi ne Yehowa. Lelu tuetu bonso tudi badiakaje bua kulonda buludiki kayi buonso butuapeta mu dikenga dinene. Kubutumikila nekutupandishe!—Yobo 36:11.
19. Ntshinyi tshidi tshikusaka bua kutumikila Yehowa?
19 Tudi bamone ne: kutumikila nekutupeteshe masanka bungi tshianana. Kadi tudi tutumikila Yehowa nangananga bualu tudi bamunange ne tudi basue kumusankisha. (1 Yone 5:3) Kakuena tshitudi mua kumufuta bua bionso bidiye mutuenzele to. (Mis. 116:12) Kadi tshietu tshitudi mua kuenza ntshia kumutumikila yeye ne badiye muteke ku mutu kuetu. Tuetu babatumikile netuleje ne: tudi bena meji. Bena meji badi basankisha Yehowa.—Nsu. 27:11.
MUSAMBU WA 89 Teleja, utumikile, bua bakubeneshe
a Bu mutudi bapange bupuangane, kudi misangu idibi bitukolela bua kutumikila, nansha padi muntu udi utupesha buludiki muikale ne bukenji bua kutupeshabu. Tshiena-bualu etshi tshidi tshileja masanka atuapeta tuetu tutumikila baledi betu, “bakokeshi badi ku mutu,” ne bana betu badi batulombola.
b Wewe musue kumanya mua kuyukila ne baledi bebe bua mikenji idibu bakuelele idi mikukolele bua kutumikila, tangila tshiena-bualu tshia “Comment bien m’entendre avec mes parents?” mu jw.org.
c DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Jozefe ne Mariya bakatumikila mukenji wa Kaisa, kuyabu kudifundisha ku mikanda ya mbulamatadi kuabu ku Beteleheme. Bena Kristo netu batu batumikila mikenji itubu belela batunyemeshi, bafuta bitadi, ne batumikila mikenji ya mua kulama makanda a mubidi idi “bakokeshi badi ku mutu” bela.