TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w24 ngondo 3 dib. 14-19
  • Tungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu nansha paudi mutekete mu mikolo

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Tungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu nansha paudi mutekete mu mikolo
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2024
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • KUTEKETSHI PADI MUENA KRISTO NEBE UKUENZELA TSHILEMA TO
  • KUTEKETSHI PADI MUENA DIBAKA NEBE UKUENZELA TSHILEMA TO
  • KUTEKETSHI BUA BILEMA BIEBE TO
  • Yehowa “udi wondopa badi ne mioyo misunsuke”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2024
  • Vuluka ne: Yehowa “udi Nzambi wa mouyo”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2024
  • Mapangadika adi aleja mutudi beyemene Yehowa
    Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu wa buena Kristo—2023
  • Yehowa mmukunange bikole menemene
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2024
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2024
w24 ngondo 3 dib. 14-19

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 11

MUSAMBU WA 129 Netushale anu bananukile

Tungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu nansha paudi mutekete mu mikolo

“Udi mutantamene malu a bungi bua dîna dianyi.”​—BUAK. 2:3.

LUNGENYI LUNENE

Tudi mua kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu nansha tuetu batekete mu mikolo.

1. Ngamue malu kayi mimpe atudi tupeta patudi mu bulongolodi bua Yehowa?

TUDI tupeta malu mimpe patudi mu bulongolodi bua Yehowa mu matuku mabi a ku nshikidilu aa. Nansha mudi malu a pa buloba enda abipa, Yehowa mmutubueje mu dîku dia bena Kristo netu batudi nabu mu buobumue. (Mis. 133:1) Udi wenza bua tuikale nabu mu malanda makole. (Ef. 5:33–6:1) Udi utupesha meji bua kunanukila mu ntatu ne kushala ne disanka.

2. Mbimpe tutungunuke ne kuenzela Yehowa mudimu mu nsombelu kayi? Bua tshinyi?

2 Tudi ne bua kudienzeja bikole bua kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu ne lulamatu, bualu bilema bia bakuabu bidi mua kututekesha. Bilema bietu bidi mua kututekesha nangananga tuetu tubienza misangu ne misangu. Mbimpe tutungunuke ne kuenzela Yehowa mudimu mu nsombelu minene isatu eyi: 1) padi muena Kristo netu mutuenzele tshilema, 2) padi muena dibaka netu mutuenzele tshilema, ne 3) patudi benze tshilema. Mu tshiena-bualu etshi, netuakule bua nsombelu isatu eyi, ne netumone tshidi tshilejilu tshia mutendeledi wa Nzambi uvua ne lulamatu tshitulongesha.

KUTEKETSHI PADI MUENA KRISTO NEBE UKUENZELA TSHILEMA TO

3. Ndutatu kayi ludi nalu bantu ba Nzambi?

3 Lutatu ludiku. Bamue bena Kristo netu badi ne bumuntu butu butufiikisha munda. Bakuabu badi mua kututapa ku muoyo. Bakulu badi pabu mua kutuenzela bilema. Bua malu aa, bamue badi mua kudiebeja ni bulongolodi ebu mbua Nzambi. Pamutu pa bobu kutungunuka ne kuenzela Nzambi mudimu pamue ‘dikaya dituangane ne dikuabu,’ badi mua kubajila ne kulekela mene bisangilu. (Sef. 3:9) Kuenza nanku nkuimpe anyi? Tumonayi muntu udi Bible utela uvua mutuilangane ne nsombelu wa buena au.

4. Nntatu kayi ivua mupostolo Paulo mutuilangane nayi?

4 Muntu udi Bible utela. Mupostolo Paulo uvua mumanye ne: bena Kristo nende bavua bapange bupuangane. Tshilejilu, bamue bena mu tshisumbu tshia ku Yelushalema batshivua bamutshina. (Bien. 9:26) Pashishe, bakuabu bavua bamupetula bua bantu kabamueyemenyi to. (2 Kol. 10:10) Paulo uvua mumone mukulu mukuabu wenza tshilema tshivua mua kulenduisha bakuabu. (Gal. 2:11, 12) Mâko, mulunda wa pa muoyo wa Paulo, wakamunyingalaja bikole. (Bien. 15:37, 38) Paulo uvua mua kulekela kudisangisha nabu bua malu au. Kadi uvua ubangata anu ne mushinga ne utungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu. Tshivua tshimuambuluishe ntshinyi?

5. Tshivua tshiambuluishe Paulo bua kunanga bena Kristo nende ntshinyi? (Kolosayi 3:13, 14) (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

5 Paulo uvua munange bena Kristo nende. Ke bualu kayi wakimanyina pa ngikadilu yabu mimpe kayi wimanyina pa bilema biabu to. Dinanga adi diakamusaka bua kufunda kabidi bualu buvuaye yeye muenze budi mu Kolosayi 3:13, 14. (Bala.) Tumonayi muakafuilaye Mâko luse. Nansha muvua Mâko mumushiye mu luendu luende lua kumpala lua bumisionere, kakamufiikila munda to. Pakalua Paulo kufundila bena mu Kolosayi mukanda, wakakula bimpe bua Mâko muenzejanganyi nende wa mudimu uvua ‘umusamba bikole.’ (Kolos. 4:10, 11) Pavua Paulo mu buloko mu Lomo, wakalomba bua Mâko aye kumuambuluishamu. (2 Tim. 4:11) Bushuwa, Paulo uvua anu munange bena Kristo nende. Tshilejilu tshiende tshidi tshitulongesha tshinyi?

Bimfuanyi bilamakaja: 1. Mâko wende uya padi Paulo umubikila. 2. Pashisha, Paulo uyukila ne Mâko muikale ne musangelu.

Bânaba ne Mâko ne Paulo bakakokangana. Kadi mupostolo Paulo wakalua kulengulula bualu abu kuenzaye kabidi mudimu ne Mâko ne disanka. (Tangila tshikoso 5)


6-7. Mmunyi mutudi mua kutungunuka ne kunangangana nansha mutudi bena bilema? (1 Yone 4:7)

6 Dilongesha. Yehowa mmusue bua tutungunuke ne kunanga bena Kristo netu. (Bala 1 Yone 4:7.) Muanetu yeye mutuenzele katshilema, tudiambile ne: utu anu musue kutumikila Nzambi, kadi apa mmutuenzelaku ku mpukampuka. (Nsu. 12:18) Nzambi mmutunange nansha mutudi bena bilema. Utu anu mulunda wetu nansha patudi tumuenzela bilema, kayi utulamina munda to. (Mis. 103:9) Mbia mushinga bua tuetu petu kumuidikija.—Ef. 4:32–5:1.

7 Tuvuluke kabidi ne: bu mudi nshikidilu wenda usemena, mbimpe tuikale pabuipi ne bena Kristo netu. Tudi bamanye ne: nebatukengeshe bikole kumpala eku. Badi mene mua kutuela mu buloko bua ditabuja dietu. Biobi bienzeke nanku, netuikale dijinga ne bena Kristo netu bikole. (Nsu. 17:17) Tuakulabi bua Josep,a mukulu wa mu Espagne. Bavua bamuele yeye ne bena Kristo nende bakuabu mu buloko bua muvuabu babenge kuya ku busalayi. Udi wamba ne: “Bu mutuvua basombe kaba kamue mu buloko, kuvua misangu ituvua tufiikishangana munda. Tuvua tumvuilangana ne tufuilangana luse ne muoyo mujima. Ke tshiakenza bua tushale mu buobumue. Tuvua kabidi tukubangana kudi bena buloko netu bakuabu bavua kabayi Bantemu to. Dimue edi ngakatshibuka diboko, kungelabu tshito; tshivua kabidi mua kudienzela malu to. Muanetu mukuabu ke ukavua unsukuila bilamba ne ungambuluisha. Bakannanga ne muoyo mujima anu muvuabi bikengela.” Mbia mushinga bua tuetu kujikija bilumbu bietu ku mpindieu.

KUTEKETSHI PADI MUENA DIBAKA NEBE UKUENZELA TSHILEMA TO

8. Nntatu kayi idi nayi badi mu dibaka?

8 Lutatu ludiku. Ntatu itu mu mabaka onso. Bible mmuleje patoke ne: bantu badi baselangana nebikale ne “makenga mu mubidi wabu.” (1 Kol. 7:28) Bidi nanku bualu dibaka didi dituangaja bantu babidi bapange bupuangane ba ngikadilu ne nkoleshilu mishilangane. Umue wa kudibu udi mua kumona ngikadilu mibi ya mukuabu ivuaye kayi mumone pavuabu batantshilangana to. Malu au adi mua kujula bilumbu. Pamutu pa yonso wa kudibu kumona biende bilema ne kudienzeja bua kubiakaja, badi mua kutuadija kuelangana bilumbu pambidi. Badi mua kumona ne: bua kujikija bimpe malu au, mbimpe babulukangane anyi bashipe dibaka. Kadi kushipa dibaka ke kumana bualu anyi?b Tuakulayi bua muntu udi Bible utela uvua mushale mu dibaka divua ne bilumbu bia bungi.

9. Abigayila uvua ne lutatu kayi?

9 Muntu udi Bible utela. Abigayila uvua mukaji wa Nabala. Bible uleja ne: Nabala uvua muena malu makole ne uvua wenza malu mabi. (1 Sam. 25:3) Bivua ne bua kuikala bikolele Abigayila bua kushala mu dibaka ne muntu wa nanku. Abigayila uvua mupete mpunga wa kushipa dibaka adi anyi? Eyowa, uvua mumupete pavua Davidi, uvua ne bua kulua mukalenge, mulue bua kushipa bayende bua muvuaye mumupende yeye ne bantu bende. (1 Sam. 25:9-13) Abigayila uvua mua kunyema kushila Davidi mpunga wa kushipa Nabala. Kadi wakasengelela Davidi bua kamushipi to. (1 Sam. 25:23-27) Tshivua mua kuikala tshimusake bua kuenza nanku ntshinyi?

10. Ntshinyi tshivua pamuapa tshisake Abigayila bua kushala mu dibaka divua ne bilumbu bia bungi?

10 Abigayila uvua munange Yehowa ne uvua unemeka dibaka anu mutu Yehowa udinemeka. Pamuapa uvua mumanye tshivua Nzambi muambile Adama pavuaye mumupeshe Eva bua ikale mukajende. (Gen. 2:24) Uvua mumanye kabidi ne: dibaka ntshintu tshia tshijila kudi Yehowa. Bu muvuaye musue kusankisha Nzambi, wakenza tshionso tshivua tshikengela bua kusungila bayende ne ba mu nzubu muende. Wakaya ne lukasa, kukandaye Davidi bua kashipi Nabala to. Uvua mumulombe too ne luse bua tshilema tshivuaye kayi muenze to. Bushuwa, Yehowa uvua munange mukaji wa dikima uvua kayi ne budinangi eu. Tshilejilu tshia Abigayila etshi tshidi tshilongesha badi mu mabaka tshinyi?

11. a) Ntshinyi tshidi Yehowa ulomba badi mu dibaka? (Efeso 5:33) b) Tshivua Carmen muenze bua kubenga kushipa dibaka tshidi tshikulongesha tshinyi? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

11 Dilongesha. Yehowa mmusue bua mulume ne mukajende bashale pamue nansha biobi bibakolele bua kusomba pamue. Padi mulume ne mukajende badienzeja bua kujikija bilumbu biabu, banangangana ne banemekangana, badi basankisha Nzambi. (Bala Efeso 5:33.) Tuakulabi bua Carmen. Panyima pa bidimu bu 6 bia dibaka diabu, wakatuadija kulonga Bible ne Bantemu ba Yehowa pashishe kubatijibuaye. Udi wamba ne: “Bayanyi kavua musue to. Uvua ne tshiji bua mumvua nya mu bisangilu ne bua mumvua mudisuike bua kuenzela Yehowa mudimu. Uvua umpenda, ukana bua kushipa dibaka.” Nansha nanku, Carmen uvua anu musombe nende. Wakadienzeja bikole bua kunanga bayende ne kumunemeka munkatshi mua bidimu 50. Udi wamba kabidi ne: “Mu kupita kua bidimu, ngakafika ku dijingulula bimpe bua tshinyi bayanyi uvua wenza nanku, ke meme kutuadija kuyukila nende ne dîyi dimpe. Bu mumvua mumanye ne: dibaka ntshintu tshia tshijila kudi Yehowa, ngakenza muanyi muonso bua kubenga kudishipa. Bu mumvua munange Yehowa, tshiakalekela bayanyi to.”c Nuenu ne ntatu mu dibaka dienu, manyayi ne: Yehowa neanuambuluishe bua kuyitantamena.

Bimfuanyi bilamakaja: 1. Abigayila utumina Nabala udi mulale mu nkuasa bulankete. 2. Muanetu wa bakaji musombe ne bayende, uyukila nende ne kanemu padi eku bayende mukuate tshikandakanda ne maluvu mu bianza.

Ndilongesha kayi diudi upeta bua muvua Abigayila mudienzeje ne muoyo mujima bua kusungila ba mu nzubu muende? (Tangila tshikoso tshia 11)


KUTEKETSHI BUA BILEMA BIEBE TO

12. Ndutatu kayi lutudi mua kupeta tuetu benze mpekatu munene?

12 Lutatu ludiku. Tuetu benze tshilema tshinene, tudi mua kuteketa mu mikolo. Bible udi wamba ne: mpekatu yetu idi mua kutushiya ne ‘muoyo musunsuke ne muzajike.’ (Mis. 51:17) Tshilejilu, Robert wakadienzeja bikole munkatshi mua bidimu bia bungi, kuluaye musadidi. Kadi wakalua kuenza mpekatu munene, kumonaye ne: uvua muele Yehowa mâyi ku makasa. Udi wamba ne: “Kondo ka muoyo kavua kampisha bikole. Ngakumvua bibi menemene. Ngakasambila, ndila ne muadi. Mvua ndiambila ne: Yehowa kakuteleja kabidi masambila anyi to, bualu mvua mumuele mâyi ku makasa.” Tuetu benze mpekatu, tudi mua kuteketa bikole bualu tudi mua kuela meji ne: Yehowa mmutulekele. (Mis. 38:4) Biwikala mudiumvue pebe nanku, mona muntu udi Bible utela uvua mutungunuke ne kuenzela Yehowa mudimu nansha muvuaye muenze mpekatu munene.

13. Mbilema kayi bivua Petelo muenze njila ne njila? Bivua bimufikishe ku dienza mpekatu kayi munene?

13 Muntu udi Bible utela. Butuku bua muladilu wa lufu lua Yezu, mupostolo Petelo wakenza bilema njila ne njila biakamufikisha ku dienza mpekatu munene. Tshia kumpala, wakadieyemena, uditumbisha, wamba muvuaye kayi mua kulekela Yezu nansha bapostolo bakuabu mua kumulekela. (Mâko 14:27-29) Pakavuabu mu budimi bua Getesemane, wakapanga bua kushala mutabale misangu ne misangu. (Mâko 14:32, 37-41) Pashishe wakalekela Yezu mu bianza bia bavua balue kumukuata. (Mâko 14:50) Ndekelu wa bionso, wakamuvila misangu isatu, kufikaye ne ku diditshipa. (Mâko 14:66-71) Tshinyi tshiakenza Petelo pakajingululaye bunene bua mpekatu uvuaye muenze? Wakabungama ne muoyo mujima, kutuadijaye kudila bikole pamuapa bua muvuaye anu udipisha. (Mâko 14:72) Fuanyikijabi bungi bua kanyinganyinga kavuaye naku pakamonaye bashipa mulunda wende Yezu mu mêba akalonda. Petelo uvua ne bua kuikala mudiumvue bibi menemene.

14. Tshivua tshipeteshe Petelo bukole bua kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu ntshinyi? (Tangila tshimfuanyi tshia .)

14 Kuvua malu a bungi avua mapeteshe Petelo bukole bua kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu. Tshilejilu, kakaditola to. Wakaya kudisangisha ne bayidi nende bakuabu bakamukolesha. (Luka 24:33) Pakabishibua Yezu ku lufu, wakamuenekela Petelo, pamuapa bua kumukankamija. (Luka 24:34; 1 Kol. 15:5) Pashishe, pamutu pa Yezu kumutandisha, wakamupesha midimu minene. (Yone 21:15-17) Nansha muvua Petelo muenze mpekatu munene, wakatungunuka ne kuenza malu mimpe bualu uvua mumanye ne: mfumuende Yezu uvua anu mumunange. Bayidi nende bakuabu bakatungunuka ne kumukolesha. Tshilejilu tshia Petelo tshidi tshitulongesha tshinyi?

Yezu uyukila ne Petelo, benda bosha mishipa. Bapostolo bakuabu bateleja ne ntema yonso.

Yone 21:​15-17 udi uleja ne: Petelo wakapeta bukole bua kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu bualu Yezu uvua anu mumunange (Tangila tshikoso tshia 14)


15. Yehowa mmusue bua tuikale batuishibue bua bualu kayi? (Misambu 86:5; Lomo 8:38, 39) (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

15 Dilongesha. Yehowa mmusue bua tuikale batuishibue ne: mmutunange ne mmudiakaje bua kutubuikidila. (Bala Misambu 86:5; Lomo 8:38, 39.) Tuetu benze bilema, ki mbibi bua kudipisha to. Kadi katuedi meji ne: Yehowa katshiena mutunange ne kakutufuila luse to. Mbimpe tukebe diakamue diambuluisha. Robert utukadi batele udi wamba ne: “Mvua muenze mpekatu bualu mvua mudieyemene ngela meji ne: mvua mua kutantamena diteta adi nkayanyi.” Kadi yeye mumane kuambila bakulu mpekatu uvuaye muenze, udi wamba ne: “Pangakatondela bakulu mpekatu wanyi, bakangambuluisha bua kumona muvua Yehowa munnange, ne bobu pabu bavua bannange. Bakamfikisha kudimona ne: Yehowa kavua mundekele to.” Mbimpe tuikale petu batuishibue ne: Yehowa mmutunange ne udi utufuila luse patudi tunyingalala bua mpekatu yetu, tukeba diambuluisha, ne tudienzeja ne muoyo mujima bua kubenga kuyenzulula. (1 Yone 1:8, 9) Dîba adi, katuakulekela kumuenzela mudimu patudi tuenza bilema to.

Bakulu babidi bambuluisha muanetu wa bulume.

Paudi umona mushindu udi bakulu badienzeja bua kukuambuluisha, udi upeta dishindika kayi? (Tangila tshikoso tshia 15)


16. Udi mudisuike bua kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu bua tshinyi?

16 Yehowa udi usanka bikole patudi tudienzeja bua kumuenzela mudimu mu matuku makole a ku nshikidilu aa. Yeye mutuambuluishe, tudi mua kutungunuka ne kumuenzelawu, nansha tuetu batekete mu mikolo bua bilema bietu anyi bia bakuabu. Tudi mua kutungunuka ne kunanga bana betu ne kubafuila luse, nansha bobu batuenzele bilema. Tudi tuleja ne: tudi banange Nzambi bikole ne tunemeka dibaka patudi tudienzeja ne muetu muonso bua kujikija bilumbu bidi mu mabaka etu. Tuetu benze mpekatu, mbimpe tukebe diambuluisha dia kudi Yehowa, tuitabe ne: mmutunange ne mmudiakaje bua kutufuila luse, ne tutungunuke ne kumuenzela mudimu. Yehowa neatubeneshe bikole tuetu katuyi balekele “kuenza malu mimpe nansha.”—Gal. 6:9.

MMUNYI MUTUDI MUA KUTUNGUNUKA NE KUENZELA YEHOWA MUDIMU . . .

  • padi muena Kristo netu utuenzela tshilema?

  • padi muena dibaka netu utuenzela tshilema?

  • patudi benze tshilema?

MUSAMBU WA 139 Fuanyikijabi palua bintu bionso bipiabipia!

a Tudi bashintulule amue mêna.

b Bible udi wanyishila mulume ne mukajende bua kuabuluka, kadi kena ubanyishila bua kubuela mu dibaka dikuabu to. Kudi malu adi mafikishe bamue bena Kristo ku diabulukangana. Tangila dimanyisha dia ku ndekelu 4 dia “Diabulukangana dia bena dibaka” mu mukanda wa Shala ne muoyo kashidi!

c Wewe musue kumanya tshilejilu tshikuabu, buela mu site wa jw.org, utangile filme wa Kabakudingi ne ditalala dia mafi nansha!—Darrel Freisinger ne Deborah.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu