TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 12
MUSAMBU WA 119 Tuikale ne ditabuja
Tungunuka ne kuenda bua ditabuja
“Tudi tuenda bua ditabuja, ki mbua malu adi amueneka to.”—2 KOL. 5:7.
LUNGENYI LUNENE
Mua kutungunuka ne kuenda bua ditabuja patudi tuangata mapangadika manene.
1. Bua tshinyi Paulo uvua mumvue disanka pakavulukaye nsombelu wende?
MUPOSTOLO Paulo uvua mumanye ne: bakavua pa kumushipa, kadi pakavulukaye muvua nsombelu wende wakumvua disanka dia bungi. Wakamba ne: “Ndi munyeme lubilu mufike ku ndekelu, ndi mulame ditabuja.” (2 Tim. 4:6-8) Paulo uvua muangate dipangadika dia kudifila mu mudimu wa Yehowa, ne uvua mutuishibue ne: uvua musankishe muoyo wa Yehowa. Mbimpe tuetu petu tuangate mapangadika mimpe bua Yehowa atuanyishe. Mmunyi mutudi mua kuangata?
2. Kuenda bua ditabuja kudi kumvuija tshinyi?
2 Paulo wakamba bua bualu buende yeye ne bua bena Kristo bakuabu ne: “Tudi tuenda bua ditabuja, ki mbua malu adi amueneka to.” (2 Kol. 5:7) Uvua usua kuamba tshinyi? Bilondeshile Bible, ‘kuenda’ kutu misangu mikuabu kuleja nsombelu wa muntu. Muntu udi wenda bua malu adi amueneka, udi wangata mapangadika mimanyine pa mushindu udiye udiumvua, pa bidiye umona, anyi pa bidiye umvua. Kadi muntu udi wenda bua ditabuja udi wangata mapangadika mimanyine pa tshidi Yehowa Nzambi musue. Bienzedi biende bidi bileja mudiye mutuishibue ne: Nzambi neamufute ne neatute diakalenga padiye utumikila mibelu yende idi mu Bible.—Mis. 119:66; Eb. 11:6.
3. Mmasanka kayi atuapeta tuetu tuenda bua ditabuja? (2 Kolinto 4:18)
3 Mbulelela ne: kutu misangu itutu tuangata mapangadika mimanyine pa mushindu utudi tudiumvua, pa bitudi tumona, anyi pa bitudi tumvua. Kadi tuetu bangate mapangadika manene mimanyine anu pa malu au, netupete ntatu. Bidi nanku bualu tudi mua kudishima. Nansha tuetu katuyi badishime, tuetu tuenda anu bua malu adi amueneka, netufike ku dienza malu adi Yehowa kayi musue. (Muam. 11:9; Mat. 24:37-39) Kadi tuetu tuenda bua ditabuja, netuangate mapangadika adi “Mukalenge wanyisha.” (Ef. 5:10) Kutumikila mibelu ya Nzambi nekutupeteshe disanka ne ditalala dia bungi. (Mis. 16:8, 9; Yesh. 48:17, 18) Kutungunuka ne kuenda bua ditabuja, nekutupeteshe muoyo wa tshiendelele.—Bala 2 Kolinto 4:18.
4. Mmunyi mutudi mua kumanya bituikala tuenda bua ditabuja anyi bua malu adi amueneka?
4 Mmunyi mutudi mua kumanya bituikala tuenda bua ditabuja anyi bua malu adi amueneka? Mbimpe tudiebeje ne: “Tshitu tshinsaka bua kuangata mapangadika ntshinyi? Ntu ngimanyina anu pa malu antu mmona anyi? Peshi ntu ngimanyina pa mibelu ya Yehowa?” Netuakule bua mutudi mua kutungunuka ne kuenda bua ditabuja mu nsombelu isatu eyi: patudi tukeba mudimu, patudi tukeba wa kubuela nende mu dibaka, ne padi bulongolodi buetu butupesha buludiki. Mu nsombelu yonso eyi, netukonkonone malu atuambuluisha bua kuangata mapangadika mimpe.
PATUDI TUKEBA MUDIMU
5. Ntshinyi tshitudi ne bua kuanji kutangila kumpala kua kuitaba mudimu?
5 Tuetu bonso tutu basue kukumbaja majinga etu ne a bena mu mêku etu. (Muam. 7:12; 1 Tim. 5:8) Imue midimu itu ifuta bimpe idi mua kutuambuluisha bua kukumbaja majinga etu a buatshia buila ne kuteka kantu ku luseke. Mikuabu idi yoyi mua kutupetesha tukuta tukese tudi tukumbajila bena mu mêku etu bidibu nabi dijinga menemene. Kumpala kua kuitaba mudimu, mbimpe tuanji kutangila difutu dituikala tupeta. Kadi difutu diodi dishale anu tshionso tshitudi tuelela meji, katuena kabidi tuenda bua ditabuja to.
6. Ntshinyi tshidi tshileja ne: tudi tuenda bua ditabuja kumpala kua kusungula mudimu? (Ebelu 13:5)
6 Tuetu tuenda bua ditabuja, netujinge kumanya tshidi mudimu utudi tuitaba mua kuenzela bulunda buetu ne Yehowa. Tudi mua kudiebeja ne: ‘Mudimu eu neundombe bua kuenza malu adi Yehowa mukine anyi?’ (Nsu. 6:16-19) ‘Nengikale mpumbisha mu bisangilu ne nshala ne dîba dikese dia kuyisha, dia kudilongela Bible, ne dia kusomba ne bena mu dîku dianyi anyi?’ (Filip. 1:10) Tuetu bandamune ne: eyowa ku lumue lua ku nkonko eyi, mbia meji bua tuetu kulekela mudimu au nansha biobi bikole bua kupeta mudimu mukuabu. Bu mutudi tuenda bua ditabuja, tudi tuangata mapangadika adi aleja mutudi batuishibue ne: Yehowa neakumbaje majinga etu.—Mat. 6:33; bala Ebelu 13:5.
7-8. Mmunyi muvua Javier muende bua ditabuja? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)
7 Muanetu Javiera wa mu Amérique du Sud uvua mumone mushinga udi nawu kuenda bua ditabuja. Udi wamba ne: “Mvua mufile dilomba bua bangangate ku mudimu mukuabu umvua munange bikole, uvua mua kumpetesha difutu dipite dimvua mpeta misangu ibidi.” Javier uvua kabidi ne dijinga dia kuenza bumpanda-njila. Udi wamba kabidi ne: “Ngakadilongolola bua bangele nkonko ya dingangata ku mudimu au. Kadi kumpala kua kuyingelabu ngakasambila, ndomba Yehowa bua angambuluishe, mutuishibue ne: uvua mumanye tshivua tshimpe bua bualu buanyi. Mvua musue kubanda muanzu ku mudimu au bua kupeta makuta a bungi. Kadi tshivua mua kuwitaba bu wowu mua kumpangisha bua kudifila mu mudimu wa Yehowa to.”
8 Javier udi wamba ne: “Pakavua mfumu wa mudimu ungela nkonko, wakangambila ne: mvua ne bua kuikala ngenza kabidi mêba a pa mutu. Ngakamuambila ne bukalanga ne: bua malu anyi a ntendelelu, tshivua mua kuenza mudimu au to.” Javier wakabenga mudimu au. Pakapita mbingu ibidi, wakatuadija bumpanda-njila. Anu mu tshidimu atshi, wakalua kupeta mudimu wa mêba makese. Udi wamba ne: “Yehowa wakateleja masambila anyi, kumpeshaye mudimu uvua ungambuluisha bua kuenza bumpanda-njila. Ndi ne disanka dia bungi bua mundi ne mudimu au, eku ndifila kabidi mu mudimu wende ne ngambuluisha bana betu.”
Bobu bakulaya bua kukubandisha muanzu ku mudimu, tshiwenza netshilejaku muudi mutuishibue ne: Yehowa mmumanye tshidi tshitambe buimpe bua bualu buebe anyi? (Tangila tshikoso 7-8)
9. Bualu bua Trésor budi bukulongesha tshinyi?
9 Tshia kuenza ntshinyi mudimu wetu wowu utupangisha bua kuenda bua ditabuja? Monayi tshiakenza Trésor wa mu Congo Brazzaville. Udi wamba ne: “Mvua ngamba kufuila mudimu mupiamupia ungakapeta. Difutu dimvua mpetaku divua dipite dimvua mpeta ku mudimu wa kumpala misangu isatu ne bavua bannemeka bikole.” Kadi Trésor uvua upumbisha mu bisangilu bikole bua muvuaye wenzaku mêba a pa mutu. Bena mudimu nende bavua kabidi bamuenzeja bua enze malu kayi ne bululame to. Trésor uvua musue kulekela mudimu au, kadi uvua ne buôwa bua kushala mulofo. Tshiakamuambuluisha ntshinyi? Udi wamba ne: “Habakuka 3:17-19 wakangambuluisha bua kumona ne: meme mulekele mudimu au ne mushale mpeta tukuta tukese, Yehowa uvua anu ne bua kuambula bujitu buanyi. Nunku ngakawulekela.” Udi wamba kabidi ne: “Bamfumu ba mudimu ba bungi batu bela meji ne: muntu udi mua kulekela tshintu kayi tshionso, too ne bena mu dîku diende ne malu a ntendelelu wende, bua kupeta mudimu muimpe. Ndi ne disanka bua mundi mulame malanda anyi ne Yehowa ne bena mu dîku dianyi. Panyima pa tshidimu tshijima, Yehowa wakangambuluisha bua kupeta mudimu muimpe udi umpeteshaku dîba dia bungi dia kumuenzela mudimu; badi bamfutaku makuta makumbane adi akumbaja majinga anyi. Tuetu badifile mu mudimu wa Yehowa, tudi mua kuanji kutata bua tshikondo kampanda, kadi Yehowa neatutabalele anu kututabalela.” Tuetu tutumikila mibelu ya Yehowa ne tuitaba milayi yende, netutungunuke ne kuenda bua ditabuja ne netubeneshibue.
PATUDI TUKEBA WA KUBUELA NENDE MU DIBAKA
10. Mmalu kayi a mushinga atudi ne bua kuelela meji patudi tukeba wa kubuela nende mu dibaka? Mbimpe tutabalele bualu kayi?
10 Dibaka ndipa dia kudi Yehowa, ki mbibi bua kujinga kubuela mu dibaka to. Padi muanetu wa bakaji ukeba muanetu wa balume udi mua kumusela, udi mua kutangila tshimuenekelu tshiende, bumuntu buende, lumu luende, ne mutuye wenza malu ne makuta. Udi mua kutangila kabidi ni yeye ke udi ne bua kutabalela bena mu dîku diabu, ne tshituye umvua bua bitu muanetu wa balume au wenza.b Malu aa adi ne mushinga. Kadi yeye muimanyine anu pa owu au, mmufuane kuenda bua malu adi amueneka.
11. Mmunyi mutudi mua kuenda bua ditabuja patudi tukeba wa kubuela nende mu dibaka? (1 Kolinto 7:39)
11 Yehowa udi udiumvua bua bana betu badi batumikila mibelu yende padibu bakeba wa kubuela nende mu dibaka. Tshilejilu, badi batumikila mubelu wa kuindila too ne padibu bapita “tshikondo tshia bunsonga” kumpala kua kutuadijabu ditantshilangana. (1 Kol. 7:36) Badi nangananga bimanyina pa ngikadilu idi mua kubavuija balume bimpe anyi bakaji bimpe. (Nsu. 31:10-13, 26-28; Ef. 5:33; 1 Tim. 5:8) Padi bantu badi kabayi Bantemu bakeba bua kuselangana nabu, badi batumikila mubelu udi mu 1 Kolinto 7:39 (Bala.) wa kuselangana “anu mu Mukalenge.” Badi bawutumikila bualu mbamanye ne: Yehowa neatungunuke ne kubananga.—Mis. 55:22.
12. Tshilejilu tshia Rosa tshidi tshikulongesha tshinyi?
12 Tuakule bua Rosa, mpanda-njila wa mu Colombie. Muntu mulume wa ku mudimu kuabu wakatuadija kumunanga. Rosa uvua pende mumunange. Udi wamba ne: “Uvua umueneka muntu muimpe be! Uvua wambuluisha bantu ba muaba uvuaye musombele. Uvua ungenzela malu malenga. Uvua ne ngikadilu imvua nkeba kudi mulume, tshibi kavua Ntemu to.” Udi wamba kabidi ne: “Bivua bikole bua meme kubenga kunangangana nende bualu tshikondo atshi mvua ndiumvua nkaya ne nkeba bua bansele, kadi tshivua mupete Ntemu uvua mua kunsela to.” Nansha nanku, Rosa kakimanyina anu pa bivua bimueneka to. Uvua umona tshivua dipangadika diende mua kuenzela bulunda buende ne Yehowa. Bua bualu abu, wakakosa malanda ne muntu au, kudifilaye mu mudimu wende uvuaye wenzela Yehowa. Matuku makese pashishe, kumubikilabu mu Kalasa ka bamanyishi ba Bukalenge. Lelu udi mpanda-njila wa pa buende. Rosa udi wamba ne: “Nsombelu wanyi mmuwule tente ne disanka bua mudi Yehowa mumbeneshe.” Kabitu anu bipepele bua kuenza tshidi Yehowa musue nangananga padi malu kampanda atusamina muoyo to. Kadi tuetu tuenda bua ditabuja, netutute diakalenga.
PADI BULONGOLODI BUETU BUTUPESHA BULUDIKI
13. Ntshinyi tshitudi bafuane kuenza padibu batupesha buludiki?
13 Bakulu, mutangidi wa tshijengu, Betele, anyi bena mu Kasumbu kaludiki batu batupesha buludiki bua mua kuenzela Yehowa mudimu bimpe. Kadi kudi misangu itudi mua kupanga kumvua tshidibu bafidile buludiki kampanda, bafuane kumona ne: buludiki abu ki mbuimpe menemene to. Tudi mene mua kutuadija kuimanyina pa bilema bia bana betu badi batulombola.
14. Tshiatuambuluisha bua kuenda bua ditabuja padibu batupesha buludiki ntshinyi? (Ebelu 13:17)
14 Tudi ne ditabuja dia ne: Yehowa ke udi ulombola bulongolodi buende ne mmumanye nsombelu wetu. Ke bualu kayi tutu tumutumikila ne lukasa ne muoyo mujima. (Bala Ebelu 13:17.) Tudi bamanye ne: patudi tulonda buludiki, tshisumbu tshidi tshishala mu buobumue. (Ef. 4:2, 3) Tudi kabidi bamanye ne: patudi tutumikila bana betu badi batulombola nansha mudibu bapange bupuangane, Yehowa udi utubenesha. (1 Sam. 15:22) Nansha tuetu bamone ne: bidi bikengela bashintulule buludiki butudi bapete, mbimpe tushale anu ne lutulu, batuishibue ne: Yehowa neenze bua babushintulule.—Mika 7:7.
15-16. Ntshinyi tshivua tshiambuluishe muanetu Kevin bua kulonda buludiki buvuabu bapete nansha muvuaye muanji kuelakana? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)
15 Tuakulayi bua bualu budi buleja diakalenga didi difumina ku ditumikila buludiki. Nansha mudi tshiena Espanye muakulu munene wa mu Pérou, bantu ba bungi batu bakula miakulu yabu ya ku dibele. Umue wa kudiyi mmuakulu wa Quechua. Bana betu badi bakula muakulu eu bakakeba bantu bavua bawakula mu teritware wabu munkatshi mua bidimu bia bungi. Kadi bua kuenza malu mu diumvuangana ne mikenji ivua mbulamatadi muele, bakashintulula mushindu wa dikeba bantu ba kuyisha. (Lomo 13:1) Biakasaka bamue ba kudibu bua kudiebeja bikala dishintulula mushindu wa dikeba bantu au ni divua mua kubapangisha bua kupeta bantu bipepele. Bu muvua bana betu balonde buludiki abu, Yehowa wakababenesha, kupetabu bantu ba bungi bavua bakula muakulu wa Quechua.
16 Kevin, mukulu wa mu tshisumbu tshia muakulu wa Quechua, uvua mu bantu bavua belakana abu. Udi wamba ne: “Ngakadiambila ne: ‘Mmunyi mutuapeta kabidi bantu badi bakula muakulu wa Quechua?’” Tshiakenzaye ntshinyi? Udi wamba ne: “Ngakelangana meji a Nsumuinu 3:5, meme kuvuluka kabidi tshilejilu tshia Mose. Yehowa wakamupesha buludiki buvua bumueneka kabuyi ne mutu to. Wakamuambila bua apatule bena Isalele mu Ejipitu aye nabu ku Mbuu Mukunze kuvua kumueneka ne: kabavua mua kunyema bena Ejipitu bavua babalondakaja to. Nansha nanku wakatumikila, Yehowa kumubenesha ne kubenzelaye tshishima tshia dikema, kubapandishaye.” (Ekes. 14:1, 2, 9-11, 21, 22) Kevin wakatuadija kuyisha bilondeshile buludiki bupiabupia abu. Ntshipeta kayi tshiakamueneka? Udi wamba ne: “Ngakakema bua muvua Yehowa mutubeneshe. Kumpala tuvua tuenda bikole mu buambi ne pamuapa tupeta anu muntu umue anyi babidi bavua bakula muakulu wa Quechua. Lelu tudi tutamba kuya muaba udi bantu ba bungi badi bawakula. Bua bualu abu tudi tuyukila bikole ne bantu, tubapinganyina, ne tulombola malonga a Bible. Bungi bua bantu badi babuela mu bisangilu mbuvule.” Patudi tuenda bua ditabuja, Yehowa udi anu utufuta.
Bantu ba bungi bavua baleje bana betu muaba uvuabu mua kupeta bavua bakula muakulu wa Quechua bavua pabuipi nabu (Tangila tshikoso 15-16)
17. Ntshinyi tshiudi mulonge mu tshiena-bualu etshi?
17 Tudi bamone mutudi mua kutungunuka ne kuenda bua ditabuja mu nsombelu isatu. Kadi tudi ne bua kutungunuka ne kuenda bua ditabuja mu nsombelu mikuabu, bu mudi patudi tupita kapepe, patudi tuela meji a bungi bua tulasa tua kulonga, ne patudi tukeba mua kukolesha bana. Nansha tuetu ne bua kuangata dipangadika kayi, katuena ne bua kuimanyina anu pa malu adi amueneka to; tudi ne bua kutangila kabidi malanda etu ne Yehowa, mibelu yende, ne mulayi wende wa kututabalela. Tuetu benze nanku, nebikale bipepele bua tuetu ‘kuenda mu dîna dia Yehowa Nzambi wetu kashidi ne tshiendelele.’—Mika 4:5.
MUSAMBU WA 156 Ndi mmona ne mêsu a ditabuja
a Tudi bashintulule amue mêna.
b Nansha mudi tshikoso etshi tshiakula bua muanetu wa bakaji udi ukeba mulume, mibelu idimu idi itangila kabidi muanetu wa balume udi ukeba mukaji.