Nshapita 4
Yezu Kristo nsapi wa dimanya dia Nzambi
UDI kumpala kua tshiibi tshiebe, upatata ne nsapi yebe. Kudi mashika ne muîdima, ne udi ujinga kubuela mu nzubu—kadi nsapi kayena itshikangula. Nsapi imueneka mimpe, kadi tshikuvu katshiyi tshinyunga. Mmunyipu mudibi bitonda! Udi utangila kabidi nsapi yebe. Uudi ukangula nende ke mmukumbanyine anyi? Muntu kampanda uvua munyange nsapi eu anyi?
2 Ntshifuanyikijilu tshiakanyine tshia tshidi bondabonda mu malu a Nzambi a mu bulongolodi ebu mutuale pa dimanya dia Nzambi. Bushuwa, bavule mbanyange nsapi udi unzulula dijingulula dietu—Yezu Kristo. Bimue bitendelelu mbiumbushe nsapi eu, mbibenga Yezu menemene. Bikuabu mbikodiakaje mudimu wa Yezu, bimutendelela bu Nzambi Wa-Bukole-Buonso. Mu mishindu yonso, dimanya dia Nzambi nditusokoka bituikale katuyi ne dijingulula dijalame dia muntu eu munene, Yezu Kristo.
3 Udi mua kuvuluka ne: Yezu wakamba se: ‘Eu udi muoyo wa tshiendelele, bua bobo bakumanye wewe, Nzambi umuepele mulelela, ne yeye uwakatuma, Yezu Kristo mene.’ (Yone 17:3) Pa kuamba nunku, Yezu kavua muena lutambishi. Mifundu idi misangu mivule izangika dikengedibua dia dimanya dijalame dia Kristo. (Efeso 4:13; Kolosai 2:2; 2 Petelo 1:8; 2:20) “Yeye [Yezu Kristo] ke udi [baprofete, NW] bonso bajadika bualu buende,” ke muakamba mupostolo Petelo. (Malu Menza 10:43, MMM) Mupostolo Paulo wakafunda pende ne: “Kudiye ke kudi mpetu yonso ya meji ne ya dimanya misokome.” (Bena Kolose 2:3, MMM) Paulo wakamba kabidi ne: malaya wonso a Yehowa mmalue a bushuwa bualu bua Yezu. (2 Kolinto 1:20) Nunku Yezu Kristo udi nsapi mene wa dimanya dia Nzambi. Dimanya dietu dia Yezu kadiena ne bua kuikala dikodiakana pa bu-muntu buende ne pa mudimu wende mu dilongolola dia Nzambi. Kadi bua tshinyi balondi ba Yezu badi bamumona bu nshindamenu wa malongolola a Nzambi?
MASIYA MULAYA
4 Kubangila ku matuku a muntu wa lulamatu Abele, basadidi ba Nzambi bavua bindile ne muoyo kulukulu Dimiinu didianjila kumanyisha kudi Yehowa Nzambi nkayende. (Genese 3:15; 4:1-8; Ebelu 11:4) Bikavua bisokolola ne: Dimiinu nedikuate mudimu mu dilongolola dia Nzambi bu Masiya, mbuena kuamba ne: “Muela Manyi.” “Neatuishe mpekatu ku ndekelu,” ne butumbi bua Bukalenge buende buvua budianjila kumanyisha mu misambu. (Danyele 9:24-26, NW; Musambu wa 72:1-20) Nnganyi uvua mua kudijadika bu Masiya?
5 Ela meji milowo yakumvua nsonga muena Yuda mubikila André pakumvuaye mêyi a Yezu wa mu Nazarete. André wakaya lubilu kudi muanabu Simona Petelo ne kumuambila ne: “Tuapetshi Masiya.” (Yone 1:41, NW) Bayidi ba Yezu bavua batuishibue se: uvua Masiya mulaya. (Matayo 16:16) Ne bena nkristo balelela bavua badiakaje bua kufua bua ditabuja dia se: Yezu uvua bushuwa Masiya mulaya, anyi Kristo. Ntshijadiki kayi tshivuabu natshi? Tuanjayi kutangila milongo isatu ya bijadiki.
TSHIJADIKI TSHIA SE: YEZU UVUA MASIYA
6 Mulongo wa bankambua ba Yezu udi ufila nshindamenu wa kumpala bua kumufunkuna bu Masiya mulaya. Yehowa wakambila musadidi wende Abrahama ne: Dimiinu dilaya divua ne bua kuluila mu dîku diende. Izaka muana wa Abrahama, Yakobo muana wa Izaka, ne Yuda muana wa Yakoba bakapeta buonso buabu dilaya dia mushindu umue. (Genese 22:18; 26:2-5; 28:12-15; 49:10) Mulongo uvua Masiya mua kuluila wakakepeshibua siekele mivule kunyima pakambilabu Mukalenge Davidi ne: mulongo wa dîku diende ke uvua ne bua kumupatula. (Musambu wa 132:11; Yeshaya 11:1, 10) Miyuki ya Evanjeliyo ya Matayo ne Luka idi ijadika ne: Yezu wakaledibua mu mulongo wa dîku adi. (Matayo 1:1-16; Luka 3:23-38) Nansha muvua Yezu ne baluishi bena luonji bavule, nansha umue wa kudibu kakajula milandu pa mulongo mumanyike bimpe wa bankambua bende. (Matayo 21:9, 15) Nunku, bushuwa, mulongo wa bankambua bende kauvua wedibua mpata. Kadi, Miyuki mifunda ya mêku a bena Yuda yakajimina pakabutula bena Roma Yeruzaleme mu 70 B.B. Kunyima, muntu nansha umue kavua mua kujadika ne: udi Masiya mulaya.
7 Milayi idi mikumbane ntshijadiki tshibidi. Milayi mivule mu Mifundu ya tshiena-Ebelu idi yumvuija tunungu tushilashilangane tua muoyo wa Masiya. Mu siekele wa muanda-mukulu K.B.B., muprofete Mika wakadianjila kuleja ne: mukokeshi eu munene nealedibue mu tshimenga tshitambe bukese tshia Beteleme. Bimenga bibidi mu Izalele bivua bibikidibua Beteleme, kadi mulayi eu uvua usunguluja tshimue tshia kudibi: Beteleme Efrata, muvua Mukalenge Davidi muledibue. (Mika 5:2) Baledi ba Yezu, Yozefe ne Mariya, bavua basombela mu Nazarete, mutantshi wa kilometre bu 150 ku Nord wa Beteleme. Kadi, pavua Mariya ne difu, mukokeshi wa bena Roma Kezare Auguste wakela mukenji bua bantu buonso badifundishe ku mikanda mu bimenga biabu.a Nunku Yozefe uvua ne bua kuya ne mukajende muimite ku Beteleme, kuakaledibua Yezu.—Luka 2:1-7.
8 Mu siekele muisambombo K.B.B., muprofete Danyele wakadianjila kuleja ne: “Masiya Mulombodi” uvua ne bua kumueneka “mbingu” 69 kunyima kua dituma dîyi dia kuakajilula ne kuibakulula Yeruzaleme. (Danyele 9:24, 25, NW) Luonso lua ku “mbingu” eyi luvua lua lupolo lua bidimu muanda-mutekete.b Bilondeshile Bible ne bushikuluji bua malu a kale, dîyi dia kuibakulula Yeruzaleme diakedibua mu 455 K.B.B. (Nehemiya 2:1-8) Nunku Masiya uvua ne bua kumueneka bidimu 483 (69 misangu 7) kunyima kua 455 K.B.B. Dibala bidimu ebi didi ditufikisha mu 29 B.B., tshidimu mene tshiakela Yehowa Yezu manyi a spiritu munsantu. Yezu wakalua “Kristo” (mbuena kuamba se: “Muela Manyi”), anyi Masiya.—Luka 3:15, 16, 21, 22, NW.
9 Bushuwa, muntu yonso kakitaba Yezu bu Masiya mulaya, ne Mifundu ikavua midianjile kuleja bualu ebu. Bu mudibi bifunda mu Musambu 2:2 (NW), Mukalenge Davidi ku buenzeji bua Nzambi wakadianjila kuamba ne: “Bakalenge ba pa buloba badi baditeka ku luabu luseke, ne banene bena mbulamatadi bine mbadikungije pamue bua kubenga Yehowa ne muela manyi wende.” Mulayi eu wakaleja se: balombodi ba mu matunga mapite pa dimue nebadisangishe bua kuluangisha Muela Manyi wa Yehowa, anyi Masiya. Ne ke tshiakenzeka. Balombodi ba bitendelelu bia bena Yuda, Mukalenge Herode, ne ngovena wa bena Roma Pontio Pilato buonso buabu bakakumbaja malu kampanda bua kushipesha Yezu. Baluishi ba kale, Herode ne Pilato, bakalua balunda balamatangane bituadijile tshikondo atshi. (Matayo 27:1, 2; Luka 23:10-12; Bienzedi 4:25-28) Bua tshijadiki tshia pa mutu tshia se: Yezu uvua Masiya, suaku utangile kazubu ka tshikepeshelu kadi ne tshiena-bualu se: “Imue milayi ya pa buayi idi itangila Masiya.”
10 Bujadiki bua Yehowa Nzambi ntshijadiki tshisatu tshia bu-Masiya bua Yezu. Yehowa wakatuma banjelu bua kumanyisha bantu ne: Yezu uvua Masiya mulaya. (Luka 2:10-14) Bushuwa, pavua Yezu ne muoyo pa buloba, Yehowa nkayende wakakula biangatshile mu diulu, uleja ne: mmuanyishe Yezu. (Matayo 3:16, 17; 17:1-5) Yehowa Nzambi wakapesha Yezu bukole bua kuenza bishima. Tshionso tshia ku bishima ebi tshivua tshijadiki tshia kudi Nzambi tshia pa mutu tshia se: Yezu uvua Masiya, bualu Nzambi kavua mua kupesha mubembetedi bukole bua kuenza bishima. Yehowa wakatumika kabidi ne spiritu wende munsantu bua kufundisha miyuki ya Evanjeliyo, bua se: tshijadiki tshia bu-Masiya bua Yezu tshisanganyibue mu Bible, mukanda mupite kumuangalaka ne kukudimunyibua mu miyuki ya bantu.—Yone 4:25, 26.
11 Buonso buayi, milongo ya bijadiki eyi idi ikongoloja nkama ne nkama ya malu, bidi bifunkuna Yezu bu Masiya mulaya. Nunku, kabiyi mpata, bena nkristo balelela badi mu mushindu muakane bamumona bu eu ‘udi [baprofete, NW] bonso bajadika bualu buende’ ne nsapi wa dimanya dia Nzambi. (Malu Menza 10:43, MMM) Kadi kudi bivule bia kulonga pa bidi bitangila Yezu Kristo kupita tshijadiki tshia se: udi Masiya. Uvua mufumine kuepi? Uvua bishi?
MUOYO WA YEZU KUMPALA KUA KULUA PA BULOBA
12 Muoyo wa Yezu udi mua kuabanyibua mu bitupa bisatu. Tshitupa tshia kumpala tshiakatuadija kumpala kule kayi muanji kuledibua pa buloba. Mika 5:2 (NW) udi wamba ne: ntuadijilu wa Masiya uvua “biangatshile ku bikondo bia bangabanga, biangatshile ku matuku a tshikondo katshiyi tshijadika.” Ne Yezu wakamba patoke ne: uvua mumbukile mu “miaba ya mulu,” mbuena kuamba ne: diulu. (Yone 8:23, NW; 16:28) Ntshikondo bule munyi tshivuaye mu diulu kumpala kua kulua pa buloba?
13 Yezu uvua mubikidibue se: ‘Muana mulela umue’ wa Nzambi bualu Yehowa wakamufuka buludiludi. (Yowanese 3:16) Bu “muanabute wa bifukibua bionso,” Nzambi wakakuata mudimu ne Yezu bua kufuka bintu bikuabu bionso. (Bena Kolose 1:15, MMM; Buakabuluibua 3:14) Yone 1:1 (NW) udi wamba ne: “Dîyi” (Yezu kumpala kua kuluaye pa buloba) uvua ne Nzambi “ku tshibangidilu.” Nunku Dîyi uvua ne Yehowa pavua “diulu ne buloba” bifukibue. Nzambi uvua uyukila ne Dîyi pakambaye ne: “Tuenze muntu pa tshimfuanyi tshietu.” (Tshibangidilu 1:1, 26, MMM) Bia muomumue, Dîyi ke uvua ne bua kuikala “muenji wa mudimu wa nzanzu” munangibue kudi Nzambi mutela, mu Nsumuinu 8:22-31 (NW) bu meji mangata mu tshimfuanyi tshia muntu, ukuata mudimu ku luseke lua Yehowa bua kufuka bintu bionso. Kunyima kua Yehowa mumane kumufuka, Dîyi wakapitshisha bidimu kabiyi kubala ne Nzambi mu diulu kumpala kua kuluaye muntu pa buloba.
14 Kabiena bikemesha padi Bena Kolose 1:15 (MMM) ubikila Yezu ne: “Tshimfuanyi tshia [Nzambi, NW] ukena kumona”! Mu bule bua bikondo kabiyi kubala bia malanda masheme, Muana eu wa butumike wakalua anu bu Tatuende, Yehowa. Aka nkabingila kakuabu kadi kumvuija bua tshinyi Yezu nnsapi wa dimanya dia Nzambi difidi dia muoyo. Tshintu tshionso tshiakenza Yezu pavuaye pa buloba wakatshienza anu bu muvua Yehowa mua kuikala muenze. Nunku, kumanya Yezu kudi kabidi kumvuija kuvudija dimanya dietu dia Yehowa. (Yone 8:28; 14:8-10) Nunku, mbimueneke patoke ne: bidi bia mushinga bua kumanya bivule pa bidi bitangila Yezu Kristo.
MATUKU A MUOYO WA YEZU PA BULOBA
15 Tshitupa tshibidi tshia muoyo wa Yezu tshivua ntshia panu pa buloba. Wakakokela ku budisuile pakatentulula Nzambi muoyo wende kumbukila mu diulu kuwuteka mu difu dia nsongakaji muena Yuda wa lulamatu utshivua kamama mubikila ne: Mariya. Spiritu munsantu wa bukole wa Yehowa, peshi bukole buenzeji, ‘wakabuikila [Mariya] ne mundidimbi,’ kumufikisha ku diimita ne kulela kunyima muana mupuangane. (Luka 1:34, 35, NW) Yezu kavua mupiane dipanga-bupuangane, bualu muoyo wende uvua mufumine ku Mpokolo mupuangane. Uvua mukolesha mu dîku dipele bu muana mudiila buledi wa muena mabaya Yozefe ne uvua muanabute wa dîku dia bana bavule.—Yeshaya 7:14; Matayo 1:22, 23; Mâko 6:3.
16 Bulamate buondoke bua Yezu kudi Yehowa Nzambi bukavua bumueneke pavuaye ne bidimu 12. (Luka 2:41-49) Kunyima mumane kukola ne kutuadija mudimu wende wa bumanyishi ne bidimu 30, Yezu wakaleja kabidi dinanga diende diondoke bua bantu nende. Pakamupesha spiritu munsantu wa Nzambi bukole bua kuenza bishima, wakuondapa ne luse babedi, batebuki, balema, bafofo, bapate matshi, bena nsudi. (Matayo 8:2-4; 15:30) Yezu wakadiisha binunu bia bavua ne nzala. (Matayo 15:35-38) Wakapolesha tshipepele tshivua tshibueja balunda bende mu njiwu. (Mâko 4:37-39) Bushuwa, wakajula too ne bafue. (Yone 11:43, 44) Bishima ebi mmalu majadika bimpe mu miyuki ya kale. Nansha baluishi ba Yezu bakitaba ne: udi ‘wenza bimanyinu bia bungi.’—Yone 11:47, 48.
17 Yezu wakenza ngendu mu ditunga diende dia tshilelelu dijima, ulongesha bantu pa Bukalenge bua Nzambi. (Matayo 4:17) Wakashiya kabidi tshilejilu tshia mushinga tshia lutulu ne butshintshikidi. Nansha pavua bayidi bende kabayi bakumbaja tshivuaye mutekemene kudibu, wakamba ne diditeka pa muaba wa bakuabu ne: “Muoyo mmusue kuenza, kadi mubidi tshiawu mbutekete.” (Markuse 14:37, 38, MMM) Kadi, Yezu uvua ne dikima ne bululame kudi aba bavua bapetula bulelela ne bakengesha bantu kabayi dikuatshisha. (Matayo 23:27-33) Kupita bionso, wakalonda mu mushindu mupuangane tshilejilu tshia dinanga tshia Tatuende. Yezu uvua mene mudiakaje bua kufua bua se: bantu bapange bupuangane bapete ditekemena bua matuku atshilualua. Nunku, kabiena bikemesha patudi mua kutela Yezu bu nsapi wa dimanya dia Nzambi! Eyowa, udi nsapi udi ne muoyo! Kadi bua tshinyi tudi tuamba ne: nsapi udi ne muoyo? Ebi bidi bitutuala ku tshitupa tshisatu tshia muoyo wende.
YEZU LELU’EU
18 Nansha mudi Bible wakula bua lufu lua Yezu, udi mpindieu ne muoyo! Bushuwa, nkama ne nkama ya bantu bavua ne muoyo mu siekele wa kumpala B.B. bavua bamonyi ba muanda wa dibiishibua diende. (1 Kolinto 15:3-8) Anu muvuabi bilaya, wakasomba pashishe ku diboko dia balume dia Tatuende ne wakindila bua kupeta bukokeshi bua bukalenge mu diulu. (Musambu wa 110:1; Ebelu 10:12, 13) Nunku mmunyi mutudi ne bua kumona Yezu lelu’eu? Tudi ne bua kuela meji ne: udi bu muana wa katoto mubule dikuatshisha mu tshidiilu tshia nyama anyi? Anyi bu muntu udi mu bisama ne ukadi pa kushipibua lufu anyi? Tòo. Udi Mukalenge wa bukole udi ukokesha! Ne mu tshitupa tshîpi emu, neamueneshe bukokeshi buende pa buloba buetu busaluke.
19 Mu Buakabuluibua 19:11-15, Mukalenge Yezu Kristo mmumvuija mu mushindu wa kukatshila ulua ne bukole buvule bua kubutula bantu babi. Mmunyipu mudi Mukokeshi eu wa mu diulu ne wa dinanga ne bua kuikala ujinga bikole bua kujikija dikenga didi nadi miliyo ya bantu lelu’eu! Ne udi kabidi ne dijinga dikole dia kuambuluisha badi benza madikolela bua kuidikija tshilejilu tshipuangane tshivuaye mushiye pavuaye pa buloba. (1 Petelo 2:21) Mmusue kubanpadisha ku “mvita ya dituku dinene dia Nzambi Wa-Bukole-Buonso” idi yenda isemena lukasa, mibikila pa tshibidilu ne: Armagedon, bua bikale mua kupeta muoyo wa kashidi bu bakokedi ba Bukalenge bua Nzambi bua mu diulu.—Buakabuluibua 7:9, 14; 16:14, 16, NW.
20 Mu Bukokeshi bua Bidimu Tshinunu bua ditalala bua Yezu budianjila kumanyisha, neenze bishima bua bukua-bantu buonso. (Yeshaya 9:6, 7; 11:1-10; Buakabuluibua 20:6) Yezu neondope masama wonso ne neashiikije lufu. Neabiishe miliyare ya bantu ku lufu bua se: buobu pabu bikale mua kupeta mushindu wa kuikala ne muoyo wa kashidi pa buloba. (Yone 5:28, 29) Tudi bajadike ne: neusanke bua kumanya bivule pa Bukalenge bua Masiya mu nshapita kampanda kunyima. Ikala mushindike ne: Katuena nansha mua kuela meji mushindu wa mpatshi wikala nsombelu yetu mu bukokeshi bua Bukalenge. Mmunyipu mudibi bia mushinga bua kutamba kumanya Yezu Kristo! Eyowa, bidi bia mushinga bua kubenga kuvulamina Yezu, nsapi udi ne muoyo wa dimanya dia Nzambi didi difikisha ku muoyo wa kashidi.
[Mêyi adi kuinshi]
a Difundisha ku mikanda edi divua dipetesha bimpe Bukalenge bua bena Roma mushindu wa kufutshisha bitadi. Nunku, Auguste kayi mumanye wakambuluisha bua kukumbaja mulayi wa mukokeshi uvua ne bua ‘kuenzeja mulambuishi wa bitadi bua kupitaye mu bukalenge.’ Mulayi umue umue au wakadianjila kuleja ne: “Mulombodi wa tshipungidi,” anyi Masiya, “neatshibudibue” mu matuku a mupinganyi wa mukokeshi eu. Yezu wakashipibua mu tshikondo tshia bukokeshi bua mupinganyi wa Auguste, Tibere.—Danyele 11:20-22, NW.
b Bena Yuda ba kale pa tshibidilu bavua bamanye ngakuilu wa mbingu ya bidimu. Tshilejilu, anu bu muvua dituku dionso dia muanda-mutekete dikala dia Nsabatu, tshidimu tshionso tshia muanda-mutekete tshivua tshidimu tshia Nsabatu.—Ekesode 20:8-11; 23:10, 11.
TETA DIMANYA DIEBE
Mmunyi mudi mulongo wa bankambua ba Yezu ufila tshijadiki tshia se: udi Masiya?
Ng’imue milayi kayi idi itangila Masiya ivua mikumbane mu Yezu?
Mmunyi muvua Nzambi muleje buludiludi ne: Yezu uvua Muela Manyi wende?
Bua tshinyi Yezu udi nsapi udi ne muoyo wa dimanya dia Nzambi?
[Nkonko ya dilonga]
1, 2. Mmunyi mudi bitendelelu bia mu bulongolodi ebu binyanga nsapi wa dimanya dia Nzambi?
3. Bua tshinyi Yezu udi mua kubikidibua nsapi wa dimanya dia Nzambi?
4, 5. Mmatekemena kayi avua mashila pa Masiya, ne mmunyi muvua Yezu muangatshibue kudi bayidi bende?
6. (a) Mmulongo wa ndelanganyi kayi uvua se: bua kupatula Dimiinu dilaya, ne mmunyi mutudi bamanye se: Yezu mmupatukile mu dîku adi? (b) Bua tshinyi muntu nansha umue uvua ne muoyo kunyima kua 70 B.B. kavua mua kujadika ne: uvua Masiya?
7. (a) Ntshijadiki tshibidi kayi tshidi tshileja ne: Yezu uvua Masiya? (b) Mmunyi muvua Mika 5:2 mukumbane mu Yezu?
8. (a) Ntshikondo kayi tshiakatuadija “mbingu” 69 ne yakatuadija ne muanda kayi? (b) “Mbingu” 69 ivua tshikondo tshia bule munyi, ne ntshinyi tshiakenzeka pakajikayi?
9. (a) Mmunyi muvua Musambu 2:2 mukumbane? (b) Ng’imue milayi kayi ivua mikumbane mu Yezu? (Tangila kazubu ka tshikepeshelu.)
10. Mmu mishindu kayi muvua Yehowa mujadike ne: Yezu uvua Muela Manyi wende mulaya?
11. Mbijadiki bungi kayi bidi bileja se: Yezu uvua Masiya?
12, 13. (a) Mmunyi mutudi bamanye se: Yezu uvua mu diulu kumpala kua kulua pa buloba? (b) “Dîyi” nnganyi, ne ntshinyi tshiakenzaye kumpala kua kulua muntu pa buloba?
14. Bua tshinyi Yezu mmubikidibue ne: “tshimfuanyi tshia Nzambi ukena kumona”?
15. Mmunyi muakafika Yezu ku diledibua bu muana wa katoto mupuangane?
16, 17. (a) Nkuepi kuvua Yezu mupete bukole bua kuenza bishima, ne tela bimue bia ku bishima ebi? (b) Ng’imue ngikadilu kayi milenga ivua Yezu muleje?
18. Mmunyi mutudi ne bua kumona Yezu Kristo lelu’eu?
19. Ntshinyi tshienza Yezu mu matuku makese kumpala eku?
20. Ntshinyi tshienzela Yezu bukua-bantu mu Bukokeshi buende bua Bidimu Tshinunu?
[Tablo mu dibeji 37]
IMUE MILAYI YA PA BUAYI IDI ITANGILA MASIYA
MULAYI MUANDA DIKUMBANA
KU BUANA BUENDE
Yeshaya 7:14 Mulela kudi nsongakaji utshidi kamama Matayo 1:18-23
Yelemiya 31:15 Dishipibua dia bana kunyima kua diledibua diende Matayo 2:16-18
MUDIMU WENDE
Yeshaya 61:1, 2 Mupeshibue mudimu kudi Nzambi Luka 4:18-21
Yeshaya 9:1, 2 Mudimu wakafikisha bantu ku Matayo 4:13-16
dimona butoke bunene
Musambu wa 69:9 Muena tshisumi buanzubu wa Yehowa Yone2:13-17
Yeshaya 53:1 Kabakumuitaba Yone 12:37, 38
Zekâya 9:9; Dibuela mu Yeruzaleme pa Matayo 21:1-9
Musambu wa 118:26 muana wa mpunda; musekelela ne
mbila bu Mukalenge ne bu eu udi
ulua mu dîna dia Yehowa
DIMUTUNGILA NE LUFU LUENDE
Musambu wa 41:9; 109:8 Mupostolo umue mupange Bienzedi 1:15-20
lulamatu; udi utungila Yezu ne
kunyima udi upinganyibua
Zekâya 11:12 Mutungila bua mpalata 30 Matayo 26:14, 15
ya argent
Musambu wa 27:12 Bakuata mudimu ne bantemu badishima bua kumupiisha Matayo 26:59-61
Musambu wa 22:18 Diela nshobo bua bilamba biende Yone 19:23, 24
Yeshaya 53:12 Mubadibue ne bena mpekatu Matayo 27:38
Musambu wa 22:7, 8 Dimutuka pa kufua Mâko 15:29-32
Musambu wa 69:21 Dimupa vinegre Mâko 15:23, 36
Yeshaya 53:5; Dimusompola Yone 19:34, 37
Yeshaya 53:9 Mujiika ne babanji Matayo 27:57-60
Musambu wa 16:8-11, Mubiishibue kumpala kua dibola Bienzedi 2:25-32;
[Tshimfuanyi mu dibeji 35]
Nzambi wakapesha Yezu bukole bua kuondapa babedi