Ditekemena dia bushuwa
“Kubangila ku dîba dia diledibua kudi anu mushindu wa se: muntu udi mua kufua dîba dionso; ne ndekelu wa bionso muntu udi anu ufua.” —ARNOLD TOYNBEE, MUFUNDI WA MALU A KALE WA BENA GRANDE-BRETAGNE.
N NGANYI udi mua kuvila bulelela ebu bua katshia ku kale butela kuulu eku? Bantu mbafike misangu yonso ku ditaba bulelela ebu bua lufu budi bukuatshisha buôwa. Ne tudi tudiumvua bushuwa bapange diambuluisha padi kampanda utudi banange ufua! Bitu bimueneka ne: kakuena mushindu wa kushintulula menemene dijimina dia munangibue wetu. Bidiku mua kuenzeka bua tuetu kupetangana tshiakabidi ne banangibue betu badi bafue anyi? Nditekemena kayi didi Bible ufila bua bafue? Tangila muyuki udi ulonda eu.
‘Mulunda wetu mmufue’
2 Bivua mu tshidimu tshia 32 B.B. Lazare ne bana babu ba bakaji Marta ne Mariya bavua basombele mu musoko mukese wa Betaniya, mutantshi wa kilometre bu isatu ne Yeruzaleme. Bavua balunda ba Yezu ba pa muoyo. Dimue dituku, Lazare wakasama bikole. Pa lukasa, bana babu ba bakaji mu dipampakana kutuminabu Yezu mukenji, yeye mutshikale dinsambu dia muamua dia Musulu wa Yordane. Yezu uvua munange Lazare ne bana babu ba bakaji, nenku kuasaye luendu pakapita matuku mutangile ku Betaniya. Mu njila, Yezu kuambilaye bayidi bende ne: “Mulunda wetu Lazare mmulale, ndi nya kumubisha.” Bu muakapanga bayidi kumvua diakamue tshivua Yezu usua kuamba, wakabatokeshila ne: “Lazare mmufue.”—Yowanese 11:1-15, MMM.
3 Pakumvuaye ne: Yezu uvua ulua ku Betaniya, Marta wakaya lubilu bua kumuakidila. Muikale ne luse bua dibungama diende, Yezu wakamujadikila ne: “Muanenu neabike.” Marta kuandamuna ne: “Ndi mumanye ne: neabike pabika bantu dituku dia nshikidilu.” Apu Yezu kumuambila ne: “Ndi dibiishibua ne muoyo. Udi uleja ditabuja kundi, nansha yeye mufue, neapete muoyo.” (NW)—Yowanese 11:20-25, MMM.
4 Pashishe Yezu kuyaye ku lukita ne kulombaye bua kumbushabu dibue divua dijika ku tshibueledi tshialu. Panyima pa disambila ne dîyi dikole, wakatuma dîyi ne: “Lazare, patuka, vuakunu!” Ne muvua mêsu onso matuishila pa lukita, bushuwa Lazare wakapatuka. Yezu wakabiisha Lazare—kupingajaye muoyo kudi muntu ukavua mufue muenze matuku anayi!—Yowanese 11:38-44, MMM.
5 Marta ukavua ne ditabuja mu dilaya dia dibiishibua. (Yone 5:28, 29; 11:23, 24) Tshishima tshia dipingaja Lazare ku muoyo tshiakambuluisha bua kukolesha ditabuja diende ne kupesha bantu bakuabu ditabuja. (Yone 11:45) Kadi ntshinyi menemene tshidi muaku “dibiishibua” umvuija?
“Neabike”
6 Muaku “dibiishibua” mmukudimuna ku muaku wa tshiena-Greke a·naʹsta·sis, udi umvuija ku muaku ku muaku “dijuka tshiakabidi.” Bakudimunyi ba tshiena-Greke mu tshiena-Ebelu mbakudimune a·naʹsta·sis mu miaku ya tshiena-Ebelu techi·yathʹ ham·me·thimʹ, idi yumvuija “dikalulula ne muoyo dia bafue.” Nenku, dibiishibua didi diumvuija dijula muntu ku ngikadilu ukena muoyo wa lufua—ditumikisha tshiakabidi dia bumuntu bua uvua mufue.
7 Bu mudiye ne meji kaayi ndekelu ne mupuangane mu tshivulukidi tshiende, mbipepele bua Yehowa Nzambi kubiisha muntu. Divuluka nsombelu wa bantu bakadi bafue—ngikadilu yabu ya bumuntu, malu abu a kale, ne tunungu tuonso tudi tutangila bumuntu buabu—ki ndutatu buende yeye. (Yobo 12:13; fuanyikija ne Yeshaya 40:26.) Yehowa udi kabidi Mfuki wa muoyo. Bua nanku, udi mua kupingaja bipepele muntu umue-umue au ku muoyo, pa kumupesha bumuntu bumuebumue mu mubidi muenza mupiamupia. Kabidi, bu mudi muanda wa Lazare uleja, Yezu Kristo mmusue bua kubiisha bafue ne udi ne bukokeshi bua kuenza nunku.—Fuanyikija ne Luka 7:11-17; 8:40-56.
8 Kadi, dilongesha dia mu Mifundu dia dibiishibua kadiena diumvuangana ne dilongesha dia dibenga kufua dia anyima. Bikala anyima ukena ufua utungunuka ne muoyo kunyima kua lufu, muntu nansha umue kavua mua kukengela bua kubiishibua, anyi kupingajibua ku muoyo. Bushuwa, Marta kakaleja lungenyi nansha lumue pa anyima ukena ufua uvua ne muoyo muaba mukuabu kunyima kua lufu. Kakitabuja ne: Lazare ukavua mumane kuya muaba kampanda wa mu nyuma bua kutungunuka ne kuikala ne muoyo. Bishilangane, wakaleja ditabuja diende mu dilongolola dia Nzambi dia kujikija bipeta bia lufu. Wakamba ne: “Ndi mumanye ne: neabike pabika bantu dituku dia nshikidilu.” (Yowanese 11:23, 24, MMM) Bia muomumue, Lazare muine kakalonda malu kampanda mamona ku bajangi. Kakuvua bualu bua kulondela bantu.
9 Mu butoke buonso, bilondeshile Bible, anyima utu ufua ne tshidi mua kuikala bu buanga bua lufu ndibiishibua. Kadi bantu miliyare mivule mbafue kubangila ku tshikondo tshivua muntu wa kumpala, Adama, ne muoyo pa buloba. Nenku nnganyi wabiishibua, ne mmuaba kayi?
“Bonso badi mu nkita ya tshivulukidi”
10 Yezu Kristo wakamba ne: “Dîba didi dilua diumvua aba bonso badi mu nkita ya tshivulukidi dîyi diende [dia Yezu] ne diapatukabu.” (Yone 5:28, 29, NW) Eyowa, Yezu Kristo wakalaya ne: aba bonso badi mu tshivulukidi tshia Yehowa nebabiishibue. Bantu miliyare mivule bavua ne muoyo, ne bakadi bafue. Mbanganyi munkatshi muabu badi mu tshivulukidi tshia Nzambi, bindile dibiishibua?
11 Aba bavua ne nsombelu muakane bu basadidi ba Yehowa nebabiishibue. Kadi bantu bakuabu miliyo mivule mbafue kabayi baleje né bavua mua kulonda mêyi-makulu a buakane a Nzambi. Kabavua bamanye malu-malomba a Yehowa peshi kabavua bapete dîba dikumbane dia kuenza mashintuluka avua akengedibua. Buobu aba pabu badi mu tshivulukidi tshia Nzambi ne pa nanku nebabiishibue, bualu Bible udi ulaya ne: “Nekuikale dibiishibua dia bakane ne dia bakena bakane.”—Bienzedi 24:15, NW.
12 Mupostolo Yone wakapeta tshikena-kumona tshia dikema tshia babiishibue bimane kumpala kua nkuasa wa bumfumu wa Nzambi. Muikale umvuija bualu ebu, wakafunda ne: “Mbuu wakapingaja bafue bavua munda muende, ne lufu ne Hades biakapingaja bafue bavua munda muabi, ne bakabalumbuluisha muntu ne muntu bilondeshile bienzedi biende. Ne lufu ne Hades biakakupibua mu dijiba dia kapia. Etshi tshidi tshiumvuija lufu luibidi, dijiba dia kapia.” (Buakabuluibua 20:12-14, NW) Ela meji bua tshidibi biumvuija! Bafue bonso badi mu tshivulukidi tshia Nzambi nebabapatule mu Hades, peshi Sheol, lukita lua bantu bonso. (Musambu 16:10; Bienzedi 2:31) Pashishe “lufu ne Hades” nebikupibue mu tshidibu babikila ne: “dijiba dia kapia,” didi tshimfuanyi tshia kabutu ka kashidi. Lukita lua bantu bonso kaluakuikalaku kabidi.
Babiishibue muaba kayi?
13 Bantu balume ne bakaji bungi bukese nebabiishibue bua kuikala ne muoyo mu diulu. Buobu aba nebakokeshe pamue ne Kristo bu bakalenge ne bakuidi ne nebadifile mu dijimija bipeta bionso bia lufu bidi bukua-bantu bupiane kudi muntu wa kumpala, Adama. (Lomo 5:12; Buakabuluibua 5:9, 10) Bilondeshile Bible, bantu aba badi anu 144 000 ne mbasungula munkatshi mua balondi ba Kristo, kubangila ku bapostolo ba lulamatu. (Luka 22:28-30; Yone 14:2, 3; Buakabuluibua 7:4; 14:1, 3) Yehowa neapeshe muntu yonso wa ku babiishibue aba mubidi wa mu nyuma bua kuikalabu ne muoyo mu diulu.—1 Kolinto 15:35, 38, 42-45; 1 Petelo 3:18.
14 Kadi bantu tshitupa tshipite bunene tshia aba bakadi bafue nebabiishibue bua kuikala ne muoyo pa buloba. (Musambu 37:29; Matayo 6:10) Mpa buloba bua mushindu kayi? Lelu’eu buloba mbuule ne mvita, diela mashi panshi, dinyanguka dia kapepe ne tshinyangu. Bu bafue mua kupingana ku muoyo pa buloba bua nunku, bushuwa disanka dionso divua mua kuikala anu dia mutantshi muîpi. Kadi Mufuki mmulaye ne: mu katupa kîpi emu neatuishe ku ndekelu nsangilu eu wa buloba bujima udi ku bukokeshi bua Satana. (Nsumuinu 2:21, 22; Danyele 2:44) Nsangilu mupiamupia wa bantu bakane—‘buloba bupiabupia’—nealue bualu bulelela tshikondo atshi. (2 Petelo 3:13) Dîba adi “muena musoko kena wamba ne, Ndi ne disama.” (Yeshaya 33:24) Nansha kanyinganyinga bua lufu kakakuikalaku kabidi, bualu Nzambi “neakupule tshinsonji tshionso ku mêsu abu, ne lufu kaluakuikalaku kabidi, nansha madilu, nansha miadi, nansha bisama kabiakuikalaku kabidi. Malu a kale ajiminyi.”—Buakabuluibua 21:4, NW.
15 Mu bulongolodi bupiabupia bulaya kudi Nzambi, bena bupuekele “bushuwa nebapete disanka diabu dinene mu ditalala divulavulayi.” (Musambu 37:11, NW) Mbulamatadi wa mu diulu wa Kristo Yezu ne bakokeshi nende 144 000 neapingaje ku kakese ku kakese bukua-bantu buena butumike ku bupuangane buakajimija baledi betu ba kumpala, Adama ne Eva. Munkatshi mua basombi ba pa buloba nemuikale kabidi babiishibue.—Luka 23:42, 43.
16 Bible udi ufila ka-diosha ka disanka diapetela mêku a bantu ku dibiishibua. Fuanyikijabi disanka dia mukaji mukamba wa mu Naina pakimanyika Yezu mulongo wa bantu bavua baya ku dijiikangana ne pakabiishaye muanende umuepele! (Luka 7:11-17) Pashishe, pabuipi ne Mbuu wa Ngalileya, pavua Yezu mupingaje ku muoyo muana wa bakaji wa bidimu 12, baledi bende “bakatamba kukema.”—Mâko 5:21-24, 35-42; tangila kabidi 1 Bakelenge 17:17-24; 2 Bakelenge 4:32-37.
17 Bua bantu miliyo mivule badi balale mu lufu, dibiishibua nediumvuije muoyo mu bulongolodi bupiabupia bua ditalala. Anji kuela meji bua ditekemena dia dikema didi bualu ebu bunzuluila Tommy ne ngenda-mushinga batuvua batele mu tshitupa tshia ntuadijilu tshia broshire eu! Pabika Tommy ne muoyo mu Mparadizu pa buloba, neikale anu Tommy umue-umue uvua mamuende mumanye—kadi kayi ne masama. Neamulenge, neamuambule mu maboko ende ne neamunange kabidi. Bia muomumue, pamutu pa dikuatshika mu diledibua tshiakabidi njila ne njila kakuyi ndekelu, ngenda-mushinga eu wa mu Inde udi ne mushindu wa mpatshi wa kutabala mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi ne kumona bana bende.
18 Kumanya bulelela pa bidi bitangila anyima, pa tshidi tshitufikila patudi tufua ne pa ditekemena dia dibiishibua kudi kabidi mua kuikala ne buenzeji buondoke pa aba badi ne muoyo mpindieu. Tuanji kumona mudibi bienzeka.
[Mêyi adi kuinshi]
a Nansha mudi muaku “dibiishibua” kawuyi usanganyibua mu Mifundu ya tshiena-Ebelu, ditekemena dia dibiishibua ndiumvuijamu patoke mu Yobo 14:13, Danyele 12:13 ne mu Hoshea 13:14.
[Nkonko ya dilonga]
1. Mbulelela kayi budi bukua-bantu bufike ku ditaba, ne bidi bijula nkonko kayi?
2-5. (a) Pakafua mulunda wende Lazare, mmunyi muakaleja Yezu disua diende ne bukokeshi bua kumubiisha? (b) Pa kumbusha dipingaja Lazare ku muoyo, ntshinyi tshivua tshishima tshia dibiishibua tshikumbaje?
6. Muaku “dibiishibua” udi umvuija tshinyi?
7. Bua tshinyi dibiishibua dia bantu kadiakuikala lutatu bua Yehowa Nzambi ne Yezu Kristo?
8, 9. (a) Bua tshinyi dibiishibua ndibengangane ne lungenyi lua dibenga kufua dia anyima? (b) Ntshinyi tshidi mua kuikala bu buanga bua lufu?
10. Ndilaya kayi divua Yezu mufile bua aba badi mu nkita ya tshivulukidi?
11. Mbanganyi babiishibua?
12. (a) Ntshikena-kumona kayi tshiakapeta mupostolo Yone pa dibiishibua? (b) Ntshinyi tshidibu ‘bakupa mu dijiba dia kapia,’ ne tshiambilu atshi tshidi tshiumvuija tshinyi?
13. Bua tshinyi Nzambi mmulongolole bua bamue babiishibue kuyabu mu diulu, ne mmubidi wa mushindu kayi wabapesha Yehowa?
14, 15. (a) Bantu tshitupa tshipite bunene tshia aba bakadi bafue nebabiishibue bua muoyo wa mushindu kayi? (b) Mmabenesha kayi amona bukua-bantu buena butumike?
16-18. Ndisanka kayi diapetela mêku ku dibiishibua?
[Tshimfuanyi mu dibeji 26]
Dibiishibua nedituale disanka dia kashidi