Nshapita Muitanu
Ditabuja Diabu Diakapanduka mu Diteta Dikole
1. Mmunyi mudi bantu ba bungi bamona dilamata Nzambi ne ditunga diabu?
NNGANYI uudi ne bua kushala mulamate: Nzambi anyi ditunga dienu? Ba bungi badi mua kuandamuna ne: ‘Ndi nnemeka bionso bibidi. Ndi ntendelela Nzambi bilondeshile malu adi tshitendelelu tshianyi tshilomba; ne ndi nshala kabidi mulamate ditunga dietu.’
2. Mmunyi muvua Mukalenge wa mu Babulona muikale mutendeledi eku muena tshididi?
2 Bikala lelu dishilangana pankatshi pa dilamata Nzambi ne dilamata ditunga dimueneka dibuitshidile, mu Babulona wa kale kadivuaku mene to. Bushuwa, bua mushindu uvua malu a ku mubidi matambe kubuelakana ne a ntendelelu, imue misangu bivua bikole bua kuatapulula. Mulongeshi Charles Pfeiffer wakafunda ne: “Mu Babulona wa kale, mukalenge uvua Muakuidi Munene ne mukokeshi uvua ku mutu kua bantu. Uvua wosha milambu ne ulombola malu a ntendelelu ne a bantu ba mu ditunga diende.”
3. Ntshinyi tshidi tshileja ne: Nebukadenesâ uvua musue malu a nzambi bikole?
3 Angata tshilejilu tshia Mukalenge Nebukadenesâ. Dîna diende mene didi diumvuija ne: “Nebo wetu, Kuba Mupianyi!” Nebo uvua nzambi wa bena Babulona wa meji ne wa madimi. Nebukadenesâ uvua musue malu a nzambi bikole. Anu mutukadi bamone, wakibaka ne kulengeja ntempelo ya nzambi mivulavulayi ya mu Babulona, ne uvua mutambe kulamata Marduk, uvuaye wambika butumbi bua ditshimuna mu mvita yonso ivuaye muluangane.a Bidi bimueneka kabidi ne: Nebukadenesâ uvua utamba kueyemena malu a mbuku bua kulongolola mvita.—Yehezekele 21:18-23.
4. Umvuija malu a ntendelelu avuaku mu Babulona.
4 Bushuwa, malu a ntendelelu avua matangalake bikole mu Babulona mujima. Bena mu tshimenga atshi bavua baditambisha bua ntempelo mipite pa 50, muvuabu batendelela nzambi milume ne mikaji bungi tshianana, ne muvuabu batendelela kabidi nzambi wa mitu isatu wa Anu (nzambi wa diulu), Enlil (nzambi wa buloba, wa lupepele ne mvunda), ne Ea (nzambi uvua ukokesha pa mâyi). Nzambi mukuabu wa mitu isatu uvua muenza ne Sîn (nzambi-ngondo), Shamash (nzambi-dîba) ne Ishtar (nzambi-mukaji wa lulelu). Majimbu, mupongo ne lubuku lua mitoto bivua ne mushinga wa bungi mu ntendelelu wa bena Babulona.
5. Mu malu a ntendelelu avua mu Babulona, ndutatu kayi lunene luvua nalu bena Yuda bavua mu bupika?
5 Kusomba munkatshi mua bantu bavua batendelela nzambi mipite bungi nunku kuvua kutatshisha bikole menemene bena Yuda bavua mu bupika. Bidimu nkama mivule kumpala, Mose ukavua mudimuije bena Isalele bua makenga a mulawu avua mua kubakuata pavuabu basungula bua kutombokela Mubeledi Munene wa mikenji. Mose wakabambila ne: ‘Yehowa nealue nenu ne mukalenge unuakateka ku mutu kuenu kudi tshisamba tshinudi kanuyi bamanye, nansha nuenu nansha bankambua benu; nenutendeleleku nzambi mikuabu ya mitshi ne mabue.’—Dutelonome 28:15, 36.
6. Bua tshinyi kusomba mu Babulona kuakatatshisha bikole Danyele, Hananiya, Mishaele ne Azaliya?
6 Mpindieu bena Yuda bakadimona mu nsombelu au mukolakolayi. Kabivua bitekete bua kushala balamate Yehowa to, nangananga bua Danyele, Hananiya, Mishaele ne Azaliya. Bavua basungule bena Ebelu banayi aba bua kubalongesha mudimu wa mbulamatadi. (Danyele 1:3-5) Vuluka ne: bavua babapeshe ne mêna a mu Babulona (Beleteshasâ, Shadalaka, Meshaka ne Abedenego), pamu’apa bua kubasaka bua kuibidilanganabu ne nsombelu wabu mupiamupia.b Bu muvua balume aba ne mianzu mibandile, bivua ne bua kumanyika ne kubamuenesha bu bena tshitungu pavuabu babenga kutendelela nzambi ya mu ditunga edi.
LUPINGU LUA OR LUDI LUKEBESHA NJIWU
7. (a) Umvuija mushindu uvua lupingu luvua Nebukadenesâ muase. (b) Lupingu elu luvua luasa ne tshipatshila kayi?
7 Bidi bimueneka ne: Nebukadenesâ wakasa lupingu lua or mu mpata wa Dula ne tshipatshila tshia kukolesha buobumue bua bukalenge buende. Luvua bule bua coudées 60 (metre 27) ne butshiama bua coudées 6 (metre 2,70).c Bamue bantu badi bamba ne: lupingu alu luvua patupu dikunji anyi tshibumba tshisongoloke. Kuvua ne bua kuikala ne tshishimikidi tshile menemene tshivuabu basepu lupingu lunene luikale ne tshimfuanyi tshia muntu, tshileja pamu’apa Nebukadenesâ muine anyi nzambi Nebo. Nansha biobi bikale mushindu kayi, lupingu elu lule luvua tshimanyinu tshia Ampire wa bena Babulona. Nanku, bavua baluenze bua bantu balumone ne balutendelele.—Danyele 3:1.
8. (a) Mbanganyi bavuabu babikile mu difesto dia dibanjija dia lupingu, ne ntshinyi tshivuabu balombe bonso bavua baluamu bua kuenza? (b) Ndinyoka kayi divuabu ne bua kupesha muntu uvua ubenga kutua mpala wende panshi kumpala kua lupingu?
8 Pashishe, Nebukadenesâ wakalongolola difesto bua kubanjija lupingu elu. Wakasangisha tupita tuende, milopo, bangovena, bafidi ba ngenyi, balami ba bibutshilu, balumbuluishi, bamanyi ba mikenji ne bakokeshi bonso ba mu provense. Tshikuma-mbila wakela dîyi ne: ‘Badi banuelela mukenji eu, nuenu ba bisamba bionso ne miaku yonso ne: Dîba dinumvua tshiona tshia mpungi, tshia nshiba, tshia nzenze, tshia nkombe, tshia guitare, tshia bimama ne tshia biombelu bionso, tuayi mpala panshi, tendelelayi lupingu lua or ludi mukalenge Nebukadenesâ muimanyike. Muntu yonso wabenga kutua mpala panshi ne kulutendelela, mu dîba adi mene nebamuele mu tshikutu tshia kapia kakole.’—Danyele 3:2-6.
9. Mbualu kayi buvuabu pamu’apa batuila mpala panshi kumpala kua lupingu luvua Nebukadenesâ muase?
9 Bamue badi bamba ne: Nebukadenesâ wakalongolola difesto edi bua kuenzeja bena Yuda bua kutupa ku mikenji ya ntendelelu wa Yehowa. Kadi kabivua mua kuikala nanku to, bualu anu bena mudimu ba mbulamatadi ke bavuabu babikile mu tshibilu etshi. Nenku, bena Yuda bavuamu bavua ne bua kuikala anu aba bavua ne imue mianzu mu mbulamatadi. Nunku bidi bimueneka ne: kutua mpala panshi kumpala kua lupingu kuvua muanda mulongolola bua kukolesha diumvuangana munkatshi mua aba bavua bakokesha. Mumanyi kampanda John Walvoord udi wamba ne: “Dituilangana dia bena mbulamatadi nunku divua tshia kumpala dileja muvuabu bitaba ne: ampire wa Nebukadenesâ uvua ne bukole, ne tshibidi divua mushindu wa mushinga wa kunemekela nzambi ivua bantu bela meji ne: ke ivua mibambuluishe bua kutshimuna mu mvita.”
BASADIDI BA YEHOWA BADI BABENGA KUTUPA KU MUKENJI WA NZAMBI
10. Bua tshinyi bantu bavua kabayi bena Yuda kabavua ne lutatu bua kutumikila dîyi divua Nebukadenesâ muele?
10 Bavule ba ku bantu bavua basangile kumpala kua lupingu lua Nebukadenesâ kabakamona bibatonda bua kulukukuila nansha muvuabu batendelela nzambi mikuabu kabukabu. Mumanyi mukuabu wa malu a mu Bible wakumvuija ne: “Buonso buabu bavua bibidile kutendelela mpingu, ne ditendelela nzambi umue kadivua mua kubapangisha bua kukukuila kabidi nzambi mukuabu to.” Wakatungunuka wamba ne: “Bivua bipetangana ne ngenyi ivua mitangalake munkatshi mua batendeledi ba mpingu, ya se: kuvua nzambi ya bungi . . . ne kabivua bibi bua kukukuila nzambi wa tshisamba anyi wa ditunga dikuabu nansha.”
11. Bua tshinyi Shadalaka, Meshaka ne Abedenego bakabenga kutua mpala panshi kumpala kua lupingu?
11 Kadi bena Yuda bobu kabavua bela meji mushindu’au to. Nzambi wabu Yehowa uvua mubambile ne: ‘Kudisongedi lupingu anyi tshifuanyikiji tshia tshintu tshia mu diulu anyi tshia tshintu tshia panshi pa buloba anyi tshia tshintu tshia mu mâyi adi muinshi mua buloba. Kubinaminyi, kubitendeledi; bua meme Yehowa, Nzambi webe, ndi bianyi Nzambi wa mukawu.’ (Ekesode 20:4, 5) Ke bualu kayi pakatuadija mijiki ne bantu bavua basangile kutuabu mpala panshi kumpala kua lupingu alu, bansongalume bena Ebelu basatu (Shadalaka, Meshaka ne Abedenego) bakashala bobu bimane kuulu.—Danyele 3:7.
12. Mmalu kayi avua bamue bena Kasada babande nawu bena Ebelu basatu, ne mbua tshinyi?
12 Bamue bena Kasada bakafika munda pakabenga bena Ebelu basatu bena mbulamatadi bua kutendelela lupingu. Bakaya diakamue kudi mukalenge ne “bakabanda bena Yuda.”d Kabavua basue babumvuije bualu bukuabu nansha bumue to. Bu muvuabu basue bua banyoke bena Ebelu aba bua dipanga lulamatu ne bua tshitungu, bantu bavua babanda abu bakamba ne: ‘Bena Yuda bakuabu badiku bawakateka ku mutu kua malu a mu province wa Babulona, mêna abu Shadalaka, Meshaka ne Abedenego. Bantu aba, mukalenge wetu, kabakakunemeka mene, kabena bakuatshila nzambi yebe mudimu, kabena batendelela lupingu lua tshiamu tshia or luwakuimanyika.’—Danyele 3:8-12.
13, 14. Ntshinyi tshiakenza Nebukadenesâ bua dipangadika divua Shadalaka, Meshaka ne Abedenego bangate?
13 Nebukadenesâ uvua ne bua kuikala mubungame bikole bua kumona bena Ebelu basatu aba babenga kutumikila dîyi diende! Biakamueneka patoke bua se: kavua mukokeshe bua kuvuija Shadalaka, Meshaka ne Abedenego bantu bavua balamate Ampire wa bena Babulona ne muoyo mujima to. Pende si uvua mubalongeshe meji a bena Kasada! Uvua mene mushintulule ne mêna abu! Kadi bikala Nebukadenesâ uvua muele meji ne: malu avuabu balonge avua mua kubalongesha mushindu mupiamupia wa ntendelelu anyi bua se: dishintulula mêna abu divua mua kushintulula bumuntu buabu, uvua muele bua tshiombe musabu. Shadalaka, Meshaka ne Abedenego bakashala anu basadidi ba Yehowa ba lulamatu.
14 Mukalenge Nebukadenesâ wakafika munda bikole. Diakamue, yeye kubikidisha Shadalaka, Meshaka ne Abedenego. Kubakonkaye ne: ‘Edi ndîyi dia bushuwa anyi? Nuenu, Shadalaka, Meshaka ne Abedenego, kanuena nukuatshila nzambi yanyi mudimu, kanuena nutendelela lupingu lua or lungakuimanyika anyi?’ Kakuyi mpata, pakamba Nebukadenesâ mêyi aa uvua muenze bu muntu uvua kayi witaba tshivuabu bamuambile to. Uvua ne bua kuikala mudiambile ne: ‘Mmunyi mudi bantu basatu ba lungenyi lujima mua kupepeja mukenji mutoke wa mushindu’eu, udibu mua kupeshila muntu dinyoka dinene yeye mubenge kuutumikila?’—Danyele 3:13, 14.
15, 16. Ndiakalenga kayi dia musangu muibidi divua Nebukadenesâ mupeshe bena Ebelu basatu?
15 Nebukadenesâ uvua musue kupesha bena Ebelu basatu aba diakalenga dia musangu muibidi bua bobu kupanduka mu bualu ebu. Wakamba ne: ‘Katataka binuitabuja kutua mpala yenu panshi ne kutendelela lupingu lungakuenza, panumvua tshiona tshia mpungi, tshia nshiba, tshia nzenze, tshia nkombe, tshia guitare, tshia bimama ne tshia biombelu bionso, mbimpe. Kadi binuikala kanuyi nulutendelela, pa dîba adi mene nebanuele munda mua tshikutu tshia kapia kakole; ne nnzambi kayi udi mua kunupandisha mu bianza bianyi?’ —Danyele 3:15.
16 Bidi bimueneka ne: dilongesha dia tshilota tshia lupingu tshia Nebukadenesâ (tshidibu bafunde mu Danyele nshapita 2) kadivua dishale mutantshi mule mu lungenyi ne mu mutshima wende to. Pamu’apa ukavua mupue muoyo mêyi avuaye nkayende muambile Danyele ne: ‘Nzambi webe udi Nzambi wa nzambi yonso, Mukalenge wa bakalenge.’ (Danyele 2:47) Mpindieu bidi bimueneka ne: Nebukadenesâ uvua wela Yehowa munu mukana, wamba ne: nansha Yeye kavua mua kusungila bena Ebelu ku dinyoka divua dibindile to.
17. Ntshinyi tshiakandamuna Shadalaka, Meshaka ne Abedenego bua bualu buakabambila mukalenge?
17 Shadalaka, Meshaka ne Abedenego kabavua dijinga ne kuya kuelulula meji bua tshilumbu etshi to. Bakandamuna diakamue ne: ‘Mukalenge Nebukadenesâ, katuena ne bualu bua kukukudimuna dîyi mu muanda eu nansha. Biasua Nzambi wetu utudi tukuatshila mudimu kutusungila, yeye neatupandishe ku tshikutu tshia kapia kakole ne mu tshianza tshiebe kabidi, mukalenge. Kadi bikalaye kayi musue kuenza nunku, umanye biebe, mukalenge, ne: katuena tukuatshila nzambi yebe mudimu, katuena tutendelela lupingu lua or luwakuimanyika.’—Danyele 3:16-18.
MU TSHIKUTU TSHIA KAPIA KAKOLE!
18, 19. Ntshinyi tshiakenzeka pakelabu bena Ebelu basatu mu tshikutu tshia kapia kakole?
18 Nebukadenesâ wakafika munda bikole, kuambilaye basadidi bende bua bapishe tshikutu tshia kapia misangu muanda mutekete kupita muvuatshi pa tshibidilu. Pashishe yeye kuambila ‘bakuabu ba munkatshi mua bena mvita bende bapite bukole’ bua basuike Shadalaka, Meshaka ne Abedenego ne babele mu ‘tshikutu tshia kapia kakole.’ Bantu aba bakatumikila mêyi a mukalenge, kuelabu bena Ebelu basatu abu mu kapia, basuika ne bavuadika bilamba biabu bionso, pamu’apa bua kubutukabu ne lukasa. Kadi, anu bantu ba Nebukadenesâ abu nkayabu ke bakashipabu kudi ndima ya kapia.—Danyele 3:19-22.
19 Kadi bualu bua dikema buvua munkatshi mua dienzeka. Nansha muvua Shadalaka, Meshaka ne Abedenego bikale munkatshi mua tshikutu tshia kapia kakole, ndimi ya kapia kayivua ibuosha to. Elabi meji muvuabi ne bua kuikala bikemeshe Nebukadenesâ! Bavua babele mu tshikutu tshia kapia kakole, babasuike mionji kabayi mua kunyunga to, kadi bavua anu ne muoyo. Bualu bua dikema mbua se: bavua benda bendakana badilekelele mu tshikutu tshia kapia kakole! Kadi Nebukadenesâ wakamona bualu bukuabu. Wakebeja milopo yende ne: ‘Katuakuela bantu basatu basuika mu kapia anyi?’ Bobu kumuandamuna ne: ‘Mbulelela, mukalenge.’ Nebukadenesâ kuambaye ne dîyi dikole ne: ‘Monayi, ndi ntangila bantu banayi basuluke, bendakana mu kapia, kabayi ne bualu. Tshimfuanyi tshia muinayi tshidi bu tshimfuanyi tshia muana mukuabu wa nzambi.’—Danyele 3:23-25.
20, 21. (a) Ntshinyi tshiakamona Nebukadenesâ pakapatuka Shadalaka, Meshaka ne Abedenego mu tshikutu tshia kapia? (b) Ntshinyi tshivua Nebukadenesâ muenzejibue bua kuitaba?
20 Nebukadenesâ wakasemena pabuipi ne mushiku wa mbelu wa ku tshikutu tshia kapia kakole. Kuelaye dîyi dikole ne: ‘Shadalaka, Meshaka ne Abedenego, nuenu bantu ba Nzambi Mutambe Bunene wa mu diulu, patukayi, luayi kunoku!’ Bena Ebelu basatu aba kupatukabu mu tshikutu tshia kapia. Kakuyi mpata, bantu bonso bavua bamone tshishima etshi (pamue ne tupita, milopo, bangovena ne banene) bakakema bikole. Bivua bienze anu bu se: bansongalume basatu aba kabavuaku mene babuele mu tshikutu tshia kapia to! Mupuya wa kapia kauvua nansha pambidi pabu to, ne lusuki nansha lumue lua ku mitu yabu kaluakoshika nansha.—Danyele 3:26, 27.
21 Mpindieu Mukalenge Nebukadenesâ uvua muenzejibue bua kuitaba ne: Yehowa ke Nzambi Mutambe Bunene. Wakamba ne: ‘Batumbishe Nzambi wa Shadalaka, Meshaka ne Abedenego, wakatuma muanjelu wende bua kupandisha bantu bende bakumueyemena. Bakapidia mukenji wa mukalenge, bakafila mibidi yabu ku lufu bua kabakuatshidi nzambi mukuabu mudimu, kabamutendeledi mu muaba wa Nzambi wabu mene.’ Pashishe, mukalenge wakasakidila didimuija dikole edi ne: ‘Ndi ngela mukenji ne: Muntu yonso, wa tshisamba tshionso, anyi wa muaku wonso wadiula Nzambi wa Shadalaka, Meshaka ne Abedenego, nebamukose bitupa bitupa, nebavuije nzubu wende bu diala; bualu bua kakuena nzambi mukuabu udi mua kupandisha bantu bu muakuenzaye.’ Panyima apu, wakapingaja bena Ebelu basatu aba mu muaba wabu mu bukalenge ne ‘wakababandisha mu province wa Babulona.’—Danyele 3:28-30.
DITETA DIA DITABUJA LELU
22. Mmunyi mudi basadidi ba Yehowa ba matuku etu aa bapeta ntatu ya buena ya Shadalaka, Meshaka ne Abedenego?
22 Lelu, batendeledi ba Yehowa batu bapeta ntatu mifuanangane ne yakapeta Shadalaka, Meshaka ne Abedenego. Bushuwa, bantu ba Nzambi kabena pamu’apa mua kuikala mu bupika buetu buena dîna ebu to. Kadi Yezu wakamba ne: bayidi bende kabavua ne bua kuikala ‘ba pa buloba.’ (Yone 17:14) ‘Mbenyi’ mu ngumvuilu wa se: kabena balonda bibidilu, ngenyi ne bilele bidi Bible ubenga bia bantu badi babanyunguluke. Anu bu muakafunda mupostolo Paulo, bena Kristo kabena ne bua ‘kudifuanyikija ku malu a mu tshikondo etshi.’—Lomo 12:2.
23. Mmu malu kayi muakaleja bena Ebelu basatu ne: bavua bashindame, ne mmunyi mudi bena Kristo mua kulonda tshilejilu tshiabu lelu?
23 Bena Ebelu basatu aba bakabenga kudifuanyikija ku malu a mu Babulona. Nansha malu male a meji a bena Kasada akalongabu kaakabapambuisha to. Dipangadika diabu mu malu a ntendelelu kadivua tshintu tshia kumvuangana ne munga muntu bua kudishintulula to, ne bakashala balamate anu Yehowa. Lelu bena Kristo badi ne bua kuikala bashindame bikole. Kabena ne bua kumvua bundu bua mudibu bashilangane ne bena panu to. Bushuwa, “buloba budi bujimina ne lukuka luabu kabidi.” (1 Yone 2:17) Nenku netshikale dipanga dia meji bua kudifuanyikija ku malu a mu tshikondo etshi tshikadi tshitangile ku ndekelu.
24. Mmunyi mudi dipangadika didi nadi bena Kristo balelela lelu difuanangane ne dia bena Ebelu basatu?
24 Bena Kristo badi ne bua kudimukila mishindu yonso ya ditendelela dia mpingu, nansha misokome.e (1 Yone 5:21) Shadalaka, Meshaka ne Abedenego bakatumikila ne kuimanabu ne kanemu kumpala kua lupingu lua or, kadi bakajingulula ne: kutua mpala panshi kumpala kualu kuvua kushilangane ne kanemu. Kuvua mumue ne kulutendelela, ne dienza bualu ebu divua mua kubakebela tshiji tshia Yehowa. (Dutelonome 5:8-10) John Walvoord wakafunda ne: “Bivua mumue ne kukosela dibendela mpala, nansha muvuabi se: kuvua diumvuangana pankatshi pa dilamata malu a nzambi ne a ditunga, ne bualu ebu buvua kabidi muanda wa ntendelelu.” Lelu, bena Kristo balelela batu bashala pabu bashindame babenga ditendelela dia mpingu.
25. Ndilongesha kayi diudi mupete mu muyuki mulelela wa Shadalaka, Meshaka ne Abedenego?
25 Muyuki wa mu Bible wa Shadalaka, Meshaka ne Abedenego ntshilejilu tshimpe menemene bua bonso badi bapangadike bua kushala balamate anu Yehowa nkayende. Mupostolo Paulo uvua mutume meji kudi bena Ebelu basatu aba pakakulaye bua bantu ba bungi bavua ne ditabuja, kusangisha ne aba ‘bakajima bukole bua kapia.’ (Ebelu 11:33, 34) Yehowa neafute bonso badi bidikija ditabuja dia mushindu’eu. Wakasungila bena Ebelu basatu ku tshikutu tshia kapia kakole, kadi tudi mua kuikala bajadike ne: neabishe bena lulamatu bonso badi bafua bualu badi ne lulamatu ne neabapeshe muoyo wa tshiendelele. Mu mishindu yonso, Yehowa ‘udi ulama mioyo ya bansantu, udi ubapandisha mu bianza bia bantu babi.’—Musambu 97:10.
[Mêyi adi kuinshi]
a Bamue badi bamba ne: Marduk (uvuabu bangata bu muashi wa Ampire wa bena Babulona) udi uleja Nimeloda uvuabu bavuije nzambi. Kadi katuena mua kujadika bualu ebu bimpe menemene to.
b “Beleteshasâ” udi umvuija ne: “Kuba muoyo wa Mukalenge.” “Shadalaka” udi mua kuikala umvuija ne: “Mukenji wa Aku,” nzambi-ngondo wa bena Sumérie. “Meshaka” udi mua kuikala nzambi kampanda wa mu Sumérie, ne “Abedenego” mmumue ne: “Musadidi wa Nego,” anyi Nebo.
c Padibu bamona bunene buvua lupingu elu, bamue bamanyi ba malu a mu Bible badi baleja ne: luvua luenza ne mutshi ne pashishe balulabe or pambidi.
d Muaku wa mu tshiena-Alama udibu bakudimune ne: ‘kubanda’ udi umvuija ‘kudia mabulu a munyinyi’ wa muntu, benze bu badi bamutshiankunya, padibu bamushiminyina malu.
e Tshilejilu, Bible udi uleja diumvuangana pankatshi pa budiavi, lukuka ne ditendelela dia mpingu.—Filipoi 3:18, 19; Kolosai 3:5.
MMALU KAYI AUDI MUMVUE?
• Bua tshinyi Shadalaka, Meshaka ne Abedenego bakabenga bua kutua mpala panshi kumpala kua lupingu luvua Nebukadenesâ muimanyike?
• Ntshinyi tshiakenza Nebukadenesâ bua dipangadika divua nadi bena Ebelu basatu?
• Mmunyi muvua Yehowa mufute bena Ebelu basatu bua ditabuja diabu?
• Mmalu kayi audi mulonge mu dituma ntema ku muyuki mulelela wa Shadalaka, Meshaka ne Abedenego?
[Tshimfuanyi dibeji dijima mu dibeji68]
[Bimfuanyi mu dibeji 70]
1. Ntempelo muenze bu tshibumba (ziggurat) mu Babulona
2. Ntempelo wa Marduk
3. Tshilatalata tshia bronze tshileja nzambi Marduk (ku dia bakaji) ne Nebo (ku dia balume) mimane pa dragon
4. Tshimfuanyi tshia Nebukadenesâ uvua muende lumu bua nzubu ivuaye muibakishe
[Tshimfuanyi dibeji dijima mu dibeji76]
[Tshimfuanyi dibeji dijima mu dibeji78]