Nshapita Muinayi
Dijuka ne Dikuluka dia Lupingu Lunene
1. Bua tshinyi bualu buakajuka bidimu dikumi kunyima kua Mukalenge Nebukadenesâ mumane kuya ne Danyele ne bantu bakuabu mu bupika budi ne bua kututangila?
BIDIMU dikumi bikadi bipite katshia Mukalenge Nebukadenesâ walua ne Danyele ne ‘bantu banene’ bakuabu ba mu Yuda mu bupika mu Babulona. (2 Bakelenge 24:15) Nsonga Danyele udi wenza mudimu mu lubanza lua mukalenge padi bualu kampanda bua njiwu bujuka. Bua tshinyi muanda eu udi ne bua kututangila? Bualu mushindu udi Yehowa ukosa tshilumbu etshi kawena anu upandisha muoyo wa Danyele ne bantu bakuabu, kadi udi utuleja kabidi dilondangana dia makokeshi a bukole a mu milayi ya Bible too ne mu tshikondo tshietu etshi.
MUKALENGE UDI UPETA LUTATU LUKOLE
2. Ndîba kayi diakapeta Nebukadenesâ tshilota tshiende tshia kumpala tshia tshiprofete?
2 Muprofete Danyele wakafunda ne: ‘Mu tshidimu tshibidi tshia bukokeshi bua Nebukadenesâ, yeye Nebukadenesâ wakalota bilota; mutshima wende wakapampakana, kakadi ne tulu ku mêsu.’ (Danyele 2:1) Mulotshi wa bilota abi uvua Nebukadenesâ, mukalenge wa Ampire wa bena Babulona. Uvua mulue mukokeshi munene wa buloba bujima mu 607 K.B.B. pavua Yehowa Nzambi mumulekele ubutula Yelushalema ne ntempelo uvuamu. Mu tshidimu tshibidi tshivua Nebukadenesâ muikale mfumu munene (606/605 K.B.B.), Nzambi wakamulotesha tshilota tshikuatshisha ne buôwa.
3. Mbanganyi bakapangila bua kujingulula tshilota tshia mukalenge, ne ntshinyi tshiakenza Nebukadenesâ?
3 Tshilota etshi tshiakalubakaja Nebukadenesâ bikole kayi mua kulala tulu nansha tukese. Bushuwa, uvua musue kumanya diumvuija diatshi. Kadi mukalenge wa bukole eu uvua mupue tshilota tshiende etshi muoyo! Ke yeye kubikidisha bena majimbu, batempi ba mbuku ne bena mupongo ba mu Babulona, ne kubambilaye bua bamulondele tshilota ne bamujinguluilatshi. Bualu ebu buakabapita mutu. Bu muakapangilabu muanda eu, Nebukadenesâ wakafika munda bikole, ke yeye kuela mukenji bua “kubutulabo bena meji bonso ba mu Babulona.” Mukenji eu uvua ne bua kufikisha muprofete Danyele ku dimonangana mpala ne mpala ne muntu uvuabu batume bua kushipaye bena meji aba. Bua tshinyi? Bualu yeye ne balunda bende bena Ebelu basatu (Hananiya, Mishaele ne Azaliya) bavua munkatshi mua bena meji ba mu Babulona.—Danyele 2:2-14.
DANYELE UDI WAMBULUISHA
4. (a) Mmunyi muakafika Danyele ku dimanya tshilota tshia Nebukadenesâ ne dijingulula diatshi? (b) Ntshinyi tshiakamba Danyele bua kuleja dianyisha kudi Yehowa Nzambi?
4 Kunyima kua Danyele mumane kumanya tshivua Nebukadenesâ muelele mukenji mukole eu, ‘Danyele wakabuela muakadi mukalenge, wakasengelela mukalenge bua yeye amulepeshile tshikondo bua amanye mua kuleja dijingulula dia tshilota.’ Mukalenge wakitaba. Danyele wakapingana kuende, yeye ne balunda bende bena Ebelu basatu bakasambila balomba “luse kudi Nzambi wa mu diulu mu bualu ebu busokoka.” Yehowa wakasokoluela Danyele tshilota atshi mu tshikena-kumona anu butuku buine abu. Danyele wakamba ne dianyisha dionso ne: ‘Dîna dia Yehowa ditumbishibue kashidi ne kashidi, bualu bua meji ne bukole mbiende. Yeye udi ukudimuna bikondo ne bidimu; udi umusha bakalenge, udi ujadika bakalenge; udi ufila meji kudi bena meji, ne lungenyi kudi badi bamanye mua kujingulula malu. Udi usokolola malu adi makole ne adi masokoka; udi mumanye malu adi mu mîdima, munya utu wikala nende kaba kamue.’ Danyele wakatumbisha Yehowa bua muvuaye mumuambuluishe bua kujingulula bualu ebu.—Danyele 2:15-23.
5. (a) Mmunyi muvua Danyele mutumbishe Yehowa pavuaye kumpala kua mukalenge? (b) Bua tshinyi dijingulula dia tshilota diakafila Danyele didi ne mushinga kutudi lelu?
5 Dituku diakalonda, Danyele wakamonangana ne Aliyoka, uvua ku mutu kua basalayi balami ba mukalenge, bualu yeye ke uvuabu bateke bua kushipa bena meji bonso ba mu Babulona. Pakamanyaye ne: Danyele uvua mua kujingulula tshilota atshi, wakaya nende lubilu kudi mukalenge. Danyele kakaditumbisha bua bualu ebu to, kadi wakambila Nebukadenesâ ne: ‘Nzambi udiku mu diulu udi usokolola malu masokoka, ne yeye wakumanyisha mukalenge Nebukadenesâ malu akadi pa kulua mu [tshitupa tshia ndekelu tshia matuku].’ Pa kumbusha disokolola malu avua ne bua kuvuila Ampire wa bena Babulona mu matuku atshivua kumpala, Danyele uvua kabidi pabuipi bua kuleja mushindu uvua mianda ya buloba ne bua kulondangana kubangila mu matuku a Nebukadenesâ too ne mu tshikondo tshietu etshi, nansha too ne panyima patshi.—Danyele 2:24-30.
WAKAVULUKA TSHILOTA
6, 7. Ntshilota kayi tshivua Danyele muvuluije mukalenge?
6 Nebukadenesâ wakateleja ne ntema pavua Danyele umumvuija ne: ‘Wewe, mukalenge, wakatangila, e kumona, lupingu lunene! Lupingu alu luakadi lunene be ne luakadi lukenka ne dinkenke dikole, luakimana kumpala kuebe; tshimfuanyi tshialu tshiakakukuatshisha buôwa. Mutu wa lupingu alu wakadi wa tshiamu tshia or muimpe, tshiadi tshialu ne maboko alu biakadi bia tshiamu tshia argent, difu dialu ne bibelu bialu biakadi bia tshiamu tshia mitaku. Mikolo yalu yakadi ya tshiamu tshifike; makasa alu akadi tshitupa tshiamu tshifike, tshitupa dima. Wewe wakadi mutangile too ne pawakamona dibue dilamuke, tshianza tshia muntu katshiyi tshidilenge, diakalututa ku makasa alu akadi a tshiamu tshifike ne dima bisangishe, diakaatshibula bitupa bitupa. Pashishe, tshiamu tshifike, dima, tshiamu tshia mitaku, tshiamu tshia argent ne tshiamu tshia or biakatshibuka bitupa bitupa diatshimue; biakalua bu bisote bidi bipepuka mu bishipuidi mu tshidimu tshia munya. Lupepele luakabipepula, bua muanda eu kabakasangana nansha katupa kabi kabidi; kadi dibue adi diakakuma lupingu diakalua mukuna munene, diakuuja buloba bujima tente.’ —Danyele 2:31-35.
7 Nebukadenesâ uvua ne bua kuikala mukeme bikole pakumvuaye Danyele umusokoluela tshilota etshi! Kadi ki nkujike to! Bena meji ba mu Babulona bavua mua kupanduka anu pavua Danyele ujingulula kabidi tshilota etshi. Danyele wakakula buende yeye ne bua balunda bende bena Ebelu basatu, wamba ne: ‘Ke muakadi tshilota nanku; netulonde dijingulula diatshi kumpala kua mukalenge.’—Danyele 2:36.
BUKALENGE BUVUA BUSHILANGANE NE MAKUABU ONSO
8. (a) Bilondeshile dijingulula dia Danyele, nnganyi peshi ntshinyi tshivua mutu wa or? (b) Ndîba kayi diakafika mutu wa or ku dikalaku?
8 ‘Wewe, mukalenge, udi mukalenge wa bakalenge, udi Nzambi wa mu diulu mupe bukalenge, bukokeshi, bukole ne butumbi. Yeye wakufila bukua-bantu mu bianza biebe, nyama ya mu mpata, nyunyu ya mulu, ne miaba yonso idibi bishikame, wakukuteka wewe mukokeshi ku mutu kuabi. Wewe muine udi mutu au wa or.’ (Danyele 2:37, 38) Mêyi aa avua akumbanyina Nebukadenesâ kunyima kua Yehowa mumane kumuangata bua kubutulaye Yelushalema mu 607 K.B.B. Mbilelela nanku bualu bakalenge bavua basomba mu nkuasa mu Yelushalema bavua ba mu ndelanganyi ya Davidi, mukalenge uvua Yehowa muele manyi. Yelushalema uvua tshimenga tshikulu tshia Yuda, bukalenge bua Nzambi bua tshimfuanyi buvua buleja bumfumu bua Yehowa pa buloba. Pakabutulabu tshimenga atshi mu 607 K.B.B., kakutshivua kabidi bukalenge bua Nzambi bua tshimfuanyi abu to. (1 Kulondolola 29:23; 2 Kulondolola 36:17-21) Makokeshi malondangane a bukole maleja kudi bitupa bia tshiamu bia lupingu elu avua mpindieu mua kukokesha pa buloba kakuyi Bukalenge bua Nzambi bua tshimfuanyi buatshiamakana kumpala nansha. Nebukadenesâ uvua mutu wa or (tshiamu tshia mushinga mutambe bukole tshimanyike bikole ku kale), bualu wakadileja mushilangane ne bakuabu bonso pakatonkolaye bukalenge bua Nzambi abu dîba diakabutulaye Yelushalema.—Bala “Mukalenge muena mvita udi wasa ampire,” mu dibeji dia 63.
9. Mutu wa or uvua tshimfuanyi tshia tshinyi?
9 Nebukadenesâ, eu wakakokesha bidimu 43, uvua ku mutu kua mulongo wa bamfumu bakakokesha Ampire wa bena Babulona. Munkatshi muabu muvua muku wende Nabonide ne muanende muanabute Ewile-melodaka. Mulongo wa bamfumu au wakenza kabidi bidimu bikuabu 43, too ne ku lufu lua Beleshasâ muana wa Nabonide mu 539 K.B.B. (2 Bakelenge 25:27; Danyele 5:30) Nenku mutu wa or wa lupingu lua mu tshilota kauvua anu tshimfuanyi tshia Nebukadenesâ to, kadi mulongo mujima wa bakokeshi ba mu Babulona.
10. (a) Ntshinyi tshidi tshileja mu tshilota tshia Nebukadenesâ ne: Bukokeshi bua Bukole bua bena Babulona kabuvua ne bua kunenga to? (b) Ntshinyi tshiakamanyisha muprofete Yeshaya bua eu uvua ne bua kutshimuna Babulona? (c) Mmu ngumvuilu kayi muvua ampire wa bena Madai ne bena Pelasa mushadile kudi Babulona?
10 Danyele wakambila Nebukadenesâ ne: “Bukalenge bukuabo nebujuke kunyima kua bukalenge buebe, bushadile ku buebe.” (Danyele 2:39, MMM) Bukalenge buleja mu tshimfuanyi kudi tshiadi ne maboko a lupingu bia tshiamu tshia argent buvua ne bua kulua kunyima kua mulongo wa bamfumu wa Nebukadenesâ. Yeshaya ukavua mumanyishe bua bukalenge abu bidimu bitue ku 200 kumpala, muleje ne dîna dia mukalenge wabu mutshimunyi: Kolesha. (Yeshaya 13:1-17; 21:2-9; 44:24–45:7, 13) Bukalenge ebu buvua Ampire wa bena Madai ne bena Pelasa. Nansha muvua bena Madai ne bena Pelasa bapatule nshidimukilu uvua kayi mushadile kudi wa bena Babulona, bukalenge buabu mbuleja mu tshimfuanyi kudi tshiamu tshia argent tshidi ne mushinga mushadile ku wa tshiamu tshia or. Bukalenge abu buvua bushadile ku bua bena Babulona mu mushindu wa se: kabuvua bupete lumu lua ditonkola Yuda, bukalenge bua Nzambi bua tshimfuanyi buvua ne Yelushalema muikale tshimenga tshiabu tshikulu.
11. Ndîba kayi diakajimina mulongo wa bamfumu wa Nebukadenesâ?
11 Bidimu bitue ku 60 kunyima kua yeye mumane kujingulula tshilota etshi, Danyele wakamona muakafika mulongo wa bamfumu wa Nebukadenesâ ku ndekelu kuawu. Danyele uvuapu butuku bua mu dia 5 too ne mu dia 6 Kasuamansense 539 K.B.B., pavua tshiluilu tshia bena Madai ne bena Pelasa tshikuate Babulona uvua umueneka kayi kutonkola, bobu kushipa Mukalenge Beleshasâ. Ampire wa bena Babulona wakajimina pakafua Beleshasâ, mutu wa or wa lupingu lua mu tshilota.
BAPIKA BAKAPIKULABU KUDI BUKALENGE KAMPANDA
12. Mmunyi muvua mukenji wakela Kolesha mu 537 K.B.B. muambuluishe bena Yuda bavua mu bupika?
12 Ampire wa bena Madai ne bena Pelasa buakalua bukokeshi bua bukole buakapingana pa muaba wa Ampire wa bena Babulona mu 539 K.B.B. Pavuaye ne bidimu 62, Dayawesha muena Madai wakalua mukokeshi wa kumpala wa tshimenga tshia Babulona tshivuaye mutshimune. (Danyele 5:30, 31) Munkatshi mua matuku makese, yeye ne Kolesha muena Pelasa bakakokesha pamue ku mutu kua Ampire wa bena Madai ne bena Pelasa. Pakafua Dayawesha, Kolesha wakalua mukokeshi umuepele wa Ampire wa bena Pelasa. Bua bena Yuda bavua mu Babulona, bukokeshi bua Kolesha buvua bumvuija dipatuka diabu mu bupika. Mu 537 K.B.B., Kolesha wakela mukenji uvua wanyishila bena Yuda bavua mu bupika mu Babulona bua kupinganabu mu ditunga diabu ne bua kuibakululabu Yelushalema ne ntempelo wa Yehowa. Kadi kabakajadika tshiakabidi bukalenge bua Nzambi bua tshimfuanyi mu Yuda ne mu Yelushalema nansha.—2 Kulondolola 36:22, 23; Ezela 1:1–2:2a.
13. Tshiadi ne maboko bia tshiamu tshia argent bia lupingu luvua Nebukadenesâ mulote bivua tshimfuanyi tshia tshinyi?
13 Tshiadi ne maboko bia tshiamu tshia argent bia lupingu lua mu tshilota bivua bileja mulongo wa bakalenge bena Pelasa kubangila ku Kolesha Munene. Mulongo wa bamfumu au wakanenga bidimu bipite pa 200. Badi bamba ne: Kolesha wakafua pavuaye ku mvita mu 530 K.B.B. Ku bakalenge batue ku 12 bakamupingana mu nkuasa mu Ampire wa bena Pelasa, bakalenge babidi ke bakenzela bantu basungula ba Yehowa malu mimpe. Umue uvua Dayawesha I (muena Pelasa), ne mukuabu uvua Atashasete I.
14, 15. Mmushindu kayi uvua Dayawesha Munene ne Atashasete I bambuluishe bena Yuda?
14 Dayawesha I uvua muisatu mu mulongo wa bamfumu bena Pelasa kunyima kua Kolesha Munene. Babidi ba kumpala bavua mua kuikala Cambyses II ne muanabu Bardiya (peshi eu wakabikilabu ne: Gaumata, muena majimbu uvua usua kudiangatshila bumfumu). Pakabanga Dayawesha I (eu uvuabu babikila kabidi ne: Dayawesha Munene) kukokesha mu 521 K.B.B., bavua bakandike mudimu wa dibakulula ntempelo wa mu Yelushalema. Kadi pakapetabu mukanda uvua ne mukenji uvua Kolesha muele mu tshibutshilu tshia mikanda ya kale mu Akemeta, Dayawesha kakashipa patupu mukenji au uvua ukandika midimu eyi mu 520, kadi wakafila kabidi mfranga ya mu tshibutshilu tshia mukalenge bua kuibakulula ntempelo.—Ezela 6:1-12.
15 Mukokeshi mukuabu wa bena Pelasa wakambuluisha bena Yuda bua kuasulula Yelushalema uvua Atashasete I, wakapingana tatuende Ahashawelosha (Shasete I) mu nkuasa wa bumfumu mu 475 K.B.B. Bavua bapeshe Atashasete dîna dikuabu dia se: Tshianza-tshile, bualu tshianza tshiende tshia balume tshivua tshile tshipite tshia bakaji. Mu tshidimu tshia 20 tshia bukokeshi buende, mu 455 K.B.B., wakateka Nehemiya muena Yuda uvua umuelela maluvu mu dikopo ngovena wa Yuda ne kumuambilaye bua kuibakulula lumbu lua Yelushalema. Bualu ebu ke buvua ntuadijilu wa “mbingu makumi muanda mutekete ya bidimu” mileja mu nshapita wa 9 wa Danyele, ne buakambuluisha bua kujadika tshikondo tshia dimueneka ne tshia lufu lua Masiya anyi Kristo, Yezu wa mu Nazaleta.—Danyele 9:24-27; Nehemiya 1:1; 2:1-18.
16. Ndîba kayi diakatua Bukokeshi bua Bukole bua bena Madai ne bena Pelasa ku tshibungubungu, ne mmukalenge kayi uvuaku?
16 Wa ndekelu wa ku bakalenge basambombo bakalonda Atashasete I mu nkuasa wa Ampire wa bena Pelasa uvua Dayawesha III. Bukokeshi buende buakajika mu tshintuluntulu mu 331 K.B.B. pakamutshimunabu kudi Aleksandre Munene ku Gaugamela, pabuipi ne Ninewe wa kale. Ditshimuna edi ke diakatuisha Bukokeshi bua bukole bua bena Madai ne bena Pelasa ku tshibungubungu, buvua buleja mu tshimfuanyi kudi tshitupa tshia tshiamu tshia argent tshia lupingu luvua Nebukadenesâ mulote. Bukokeshi buvua bulonda buvua bubupite ku amue malu, kadi bushadile ku makuabu. Netumvue bualu ebu bimpe tuetu bateleje dijingulula dikuabu didi Danyele ufila bua tshilota tshia Nebukadenesâ.
BUKALENGE BUNENE KADI BUSHADILE
17-19. (a) Mbukokeshi kayi bua bukole buvuabu baleje mu tshimfuanyi kudi difu ne bibelu bia tshiamu tshia mitaku, ne buakakokesha too ne penyi? (b) Aleksandre III uvua nganyi? (c) Mmunyi muakalua tshiena-Gelika muakulu uvuabu bakula miaba ya bungi pa buloba, ne uvua mukumbane bimpe menemene bua malu kayi?
17 Danyele wakambila Nebukadenesâ ne: difu ne bibelu bia lupingu lunene bivua ‘bukalenge bukuabu buisatu bua tshiamu tshia mitaku mene [buvua ne bua] kukokesha ba pa buloba bonso.’ (Danyele 2:32, 39) Bukalenge buisatu ebu buvua ne bua kulonda ditunga dia Babulona ne bukokeshi bua bena Madai ne bena Pelasa. Anu mudi tshiamu tshia mitaku tshishadile kudi tshiamu tshia argent, bukokeshi bupiabupia ebu bua bukole buvua ne bua kuikala bushadile ku bua bena Madai ne bena Pelasa ku se: kabuvua mua kupeta diakalenga dia kupikula bantu ba Yehowa to. Nansha nanku, bukalenge ebu buenze bu tshiamu tshia mitaku buvua ne bua ‘kukokesha ba pa buloba bonso,’ mmumue ne: buvua ne bua kudiunda bikole kupita bua ditunga dia Babulona ne bua bena Madai ne bena Pelasa. Ntshinyi tshidi malu a mu miyuki ya kale ajadika bua bukokeshi ebu bua bukole?
18 Katupa kakese kunyima kua yeye mumane kupiana nkuasa wa bumfumu wa mu Makedonia mu 336 K.B.B. pavuaye ne bidimu 20, Aleksandre III uvua ukeba butumbi wakaditua mu diluangana mvita bua kukuata matunga makuabu. Pa kumona muvuaye utshimuna mu mvita, bakalua kumubikila ne: Aleksandre Munene. Wakatshimuna matunga dimue ku dimue, kuyaye mutangile too ne mu tshitupa tshivuabu bakokesha kudi bena Pelasa. Pakatshimunaye Dayawesha III mu mvita ya ku Gaugamela mu 331 K.B.B., Ampire wa bena Pelasa wakatuadija kutonkoka ne Aleksandre wakavuija Gelika bukokeshi bupiabupia bua bukole.
19 Yeye mumane kutshimuna ku Gaugamela, Aleksandre wakatungunuka ne mvita, kukuataye bimenga binene bia Pelasa: Babulona, Shushanaka, Persépolis ne Akemeta. Pakatekeshaye tshitupa tshia Ampire wa bena Pelasa tshivua tshishale, wakatangila ne mvita yende ku wesete kua Inde wenda ukuata matunga. Uvua uteka bantu bende bena Gelika mu matunga aa akavuaye mukuate. Mushindu’eu ke wakatangalaka muakulu ne bibidilu bia bena Gelika mu bukalenge buende bujima. Bushuwa, Ampire wa bena Gelika wakalua munene kupita ampire mikuabu yonso ivua kumpala kuende. Anu muvua Danyele mumanyishe, bukalenge bua tshiamu tshia mitaku ‘buakakokesha ba pa buloba bonso.’ Tshimue tshia ku bipeta bia bualu ebu tshivua se: tshiena-Gelika (Koinè) tshiakalua muakulu uvuabu bakula mu matunga a bungi pa buloba. Bu muvua muakulu eu muikale ne miaku mijalame, uvua mukumbane bimpe menemene bua kufundamu Mikanda ya tshiena-Gelika ya bena Kristo ne bua kutangalaja nawu lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi.
20. Ntshinyi tshiakenzekela Ampire wa bena Gelika kunyima kua lufu lua Aleksandre Munene?
20 Aleksandre Munene wakenza bidimu muanda mukulu patupu mu bukokeshi buende bua bukole. Nansha mutshivuaye nsonga, Aleksandre wakasama pavuaye ne bidimu 32 kunyima kua difesto kampanda dinene, ne wakafua kunyima kua matuku makese, mu dia 13 Kabalashipu 323 K.B.B. Kunyima kua matuku, bakapandulula ampire wende munene mu bitupa binayi, tshitupa tshionso tshivua tshilombola kudi umue wa ku ba-jenerale bende. Mushindu’eu ke wakapatukila makalenge anayi ku bukalenge bumue bunene, ne ndekelu wa bionso bakalua kumina makalenge anayi aa kudi ampire wa bena Lomo. Bukokeshi ebu bua bukole buvua buenze bu tshiamu tshia mitaku buakatungunuka too ne mu tshidimu tshia 30 K.B.B., pakakulula bena Lomo bukalenge bua ndekelu bua ku makalenge anayi aa, mmumue ne: mulongo wa bamfumu ba Petolemeye bavua bakokesha mu Ejipitu.
BUKALENGE BUDI BUTSHIBULA NE BUBUTULA
21. Ntshinyi tshiakamba Danyele bua ‘bukalenge buinayi’?
21 Danyele wakatungunuka ne dijingulula dia tshilota tshia lupingu wamba ne: ‘Bukalenge buinayi [panyima pa Babulona, bena Madai ne bena Pelasa, ne Gelika] nebuikale ne bukole bua tshiamu tshifike; bualu bua bu mudi tshiamu tshifike tshitshibula bintu bionso bitupa bitupa ne tshibibotekaja, ne bu mudi tshiamu tshifike tshibotesha bintu ebi bionso, nunku bukalenge abu nebutshibule, nebubutule makalenge aa onso.’ (Danyele 2:40) Bu muvuabu ne bua kupeta bukole ne makanda a kuzaza, bukokeshi abu bua bukole buvua mua kufuanangana ne tshiamu tshifike, mmumue ne: buvua ne bua kuikala bukole kupita ampire mileja mu tshimfuanyi kudi tshiamu tshia or, tshia argent ne tshia mitaku. Ampire wa bena Lomo ke uvua bukokeshi abu.
22. Mmunyi muvua Ampire wa bena Lomo muikale bu tshiamu tshifike?
22 Ampire wa bena Lomo wakazaza ne kukosa Ampire wa bena Gelika bitupa bitupa ne kuminaye bishadile bia bukokeshi bua bena Madai ne bena Pelasa ne bua bena Babulona. Bu muvuaye kayi unemeka nansha kakese Bukalenge bua Nzambi buvua Yezu Kristo umanyisha, wakamushipela ku mutshi wa makenga mu 33 B.B. Bena Lomo bakakengesha bayidi ba Yezu ne tshipatshila tshia kubutula Buena-Kristo bulelela. Bena Lomo bakabutula kabidi Yelushalema ne ntempelo uvuamu mu 70 B.B.
23, 24. Pa kumbusha Ampire wa bena Lomo, mikolo ya lupingu idi tshimfuanyi tshia tshinyi?
23 Mikolo ya tshiamu tshifike ya lupingu luvua Nebukadenesâ mulote ivua tshimfuanyi tshia Ampire wa bena Lomo ne nsangilu wa bena tshididi wakapatukilaku. Tangila mêyi aa adibu bafunde mu Buakabuluibua 17:10: ‘Bakalenge muanda mutekete badiku; batanu bakumana kupona, umue udiku, ne mukuabu kêna muanji kulua; ne paluaye, budiye nabu mbua kushala tshitupa tshîpi.’ Pakafunda mupostolo Yone mêyi aa, bavua bamukuate ku bupika kudi bena Lomo, mu tshisanga tshia Patemo. Bakalenge batanu bakavua bapone anyi makokeshi a bukole ng’owu aa: Ejipitu, Ashû, Babulona, bukokeshi bua bena Madai ne bena Pelasa ne bua bena Gelika. Buisambombo (Ampire wa bena Lomo) butshivua bukokesha. Kadi buobu pabu buvua ne bua kupona, ne mukalenge wa muanda mutekete uvua ne bua kupatukila mu tshimue tshia ku bitupa bivua bena Lomo bakuate. Buvua ne bua kuikala bukokeshi kayi bunene bua buloba bujima?
24 Bretagne uvua kumpala tshitupa tshia Ampire wa bena Lomo, ku nôde-wesete. Kadi mu 1763, wakalua ampire wa Bretagne, anyi Grande-Bretagne uvua ne mazuwa a mâyi avua makuate mbuu muanda mutekete. Mu 1776, matunga 13 a mu Amerike avua ku bukokeshi bua Grande-Bretagne akamanyisha dipanda diawu bua kumona mua kuenza Matunga Masanga a bena Amerike anyi États-Unis d’Amérique. Kadi mu bidimu biakalonda, Grande-Bretagne ne États-Unis bakapunga bua kuikala bambuluishangana mu malu a mvita ne a ditalala. Mushindu’eu ke wakafika didisangisha dia Angleterre ne États-Unis bua kuenza bukokeshi bua bukole bua muanda mutekete bukavua Bible mumanyishe. Anu bu Ampire wa bena Lomo, bukokeshi ebu budi “ne bukole bua tshiamu tshifike,” mmumue ne: nkokeshilu wabu udi bu tshiamu. Mikolo ya tshiamu tshifike ya lupingu lua mu tshilota idi ikonga Ampire wa bena Lomo ne bukokeshi bua bukole bua États-Unis ne Angleterre.
DISAMBAKANA DIDI KADIYI DIKOLE
25. Ntshinyi tshiakamba Danyele bua makasa ne bana ba nkasa ba lupingu?
25 Danyele wakalua kuambila Nebukadenesâ pashishe ne: ‘Bu muwakumona makasa ne bana ba nkasa bikale tshitupa dima dia mufumbi, tshitupa tshiamu tshifike, nunku bukalenge abu nebuikale butapuluke. Kadi munda muabu nemuikale tshitupa tshia bukole bua tshiamu, bu muwakumona tshiamu tshifike tshisangisha ne dima. Bu muakadi bana ba nkasa tshitupa tshia tshiamu tshifike ne tshitupa tshia dima, nunku bukalenge abu nebuikale tshitupa ne bukole, tshitupa ne butekete. Bu muwakumona tshiamu tshifike tshisangisha ne dima, bena bukalenge abu nebabuelakane ne [bana ba bantu]; kadi kabena balamatangana, bu mudi tshiamu tshifike katshiyi tshilamatangana ne dima.’—Danyele 2:41-43.
26. Ntshikondo kayi tshidi bukokeshi buleja mu tshimfuanyi kudi makasa ne bana ba nkasa bumueneka?
26 Dilondangana dia makokeshi a bukole maleja mu tshimfuanyi kudi bitupa bishilangane bia lupingu luvua Nebukadenesâ mulote diakatuadijila ku mutu ditangile ku makasa. Bidi biumvuika ne: makasa ne bana ba nkasa bia “tshiamu tshifike tshisangisha ne dima” bivua ne bua kumvuija dimueneka dia ndekelu dia bukokeshi bua bantu buvua ne bua kuikalaku mu ‘tshikondo tshia ku nshikidilu.’—Danyele 12:4.
27. (a) Makasa ne bana ba nkasa bia tshiamu tshifike tshisambakaja ne dima bidi bileja nsombelu kayi pa buloba? (b) Bana ba nkasa dikumi ba lupingu badi tshimfuanyi tshia tshinyi?
27 Ku ntuadijilu kua bidimu bia 1900, Ampire wa bena Grande-Bretagne uvua ukokesha tshia binayi tshia bantu ba buloba bujima. Ampire mikuabu ya ku Mputu ivua payi ikokesha miliyo mivule ya bantu. Kadi Mvita ya Kumpala ya Buloba bujima yakunzulula njila wa dijuka dia bisumbu bia matunga pamutu pa makalenge manene. Kunyima kua Mvita Mibidi ya Buloba bujima, muanda eu wakatangalaka ne lukasa. Bu muvua diangata dipanda dienda ditangalaka, bungi bua matunga buakavula bikole pa buloba. Bana ba nkasa dikumi ba lupingu badi baleja makokeshi onso ne mbulamatadi ivuaku, bualu mu Bible nomba dikumi utu imue misangu uleja tshintu tshidi tshikumbane bilondeshile malu a pa buloba.—Bala Ekesode 34:28; Matayo 25:1; Buakabuluibua 2:10.
28, 29. (a) Bilondeshile Danyele, dima didi dileja tshinyi? (b) Ntshinyi tshitudi mua kuamba bua disambakana dia dima ne tshiamu?
28 Bu mutudi mu ‘tshikondo tshia ku nshikidilu’ mpindieu, tudi bafike ku makasa a lupingu alu. Imue ya ku mbulamatadi mileja mu tshimfuanyi kudi makasa ne bana ba nkasa bia tshiamu tshifike tshisambakaja ne dima idi anu bu tshiamu, mmumue ne: nya makoyi anyi tshikisu. Mikuabu idi bu dima. Mmushindu kayi? Danyele wakafuanyikija dima ne “bana ba bantu.” (Danyele 2:43, NW) Nansha mutu dima (didibu benze nadi bana ba bantu) ditekete, makokeshi mashindame mafuane tshiamu avua menzejibue bua kutamba kuteleja bantu ba tshianana, badi bajinga kuleja malu adibu basue bua mushindu udibu babakokesha. (Yobo 10:9) Kadi kakuena dilamatangana pamue pankatshi pa bukokeshi bua makoyi ne bantu ba tshianana, anu mudibi bikole bua kulamakaja tshiamu ne dima. Mu tshikondo tshiabutulabu lupingu elu, buloba nebuikale bukosolokangane mu malu a tshididi!
29 Dibenga kulamatangana dia makasa ne bana ba nkasa ke diakuluisha lupingu lujima anyi? Ntshinyi tshienzekela lupingu elu?
NDEKELU WA TSHILOTA UDI UKEMESHA!
30. Umvuija muakajika tshilota tshia Nebukadenesâ.
30 Tangila mudi tshilota etshi tshijika. Danyele wakambila mukalenge ne: ‘Wewe wakadi mutangile too ne pawakamona dibue dilamuke, tshianza tshia muntu katshiyi tshidilenga, diakalututa ku makasa alu akadi a tshiamu tshifike ne dima bisangisha, diakaatshibula bitupa bitupa. Pashishe, tshiamu tshifike, dima, tshiamu tshia mitaku, tshiamu tshia argent ne tshiamu tshia or biakatshibuka bitupa bitupa diatshimue; biakalua bu bisote bidi bipepuka mu bishipuidi mu tshidimu tshia munya. Lupepele luakabipepula, bua muanda eu kabakasangana nansha katupa kabi kabidi; kadi dibue adi diakakuma lupingu diakalua mukuna munene, diakuuja buloba bujima tente.’—Danyele 2:34, 35.
31, 32. Ntshinyi tshiakamanyishabu bua tshitupa tshia ndekelu tshia tshilota tshia Nebukadenesâ?
31 Mulayi wakatungunuka ne diumvuija edi ne: ‘Mu matuku a bakalenge aba Nzambi wa mu diulu neajadike bukalenge bukuabu budi kabuyi bubutudibua tshiendelele. Bukokeshi buabu kabuena bupianyibua kudi bantu bakuabu, kadi nebutshibule makalenge aa onso bitupa bitupa, nebuabutule, ne buobu nebujalame tshiendelele. Bualu ebu budi bu muwakumona, dibue diakulamuka ku mukuna, tshianza tshia muntu katshiyi tshidilenga, diakutshibula tshiamu tshifike, tshiamu tshia mitaku, dima, argent ne or. Nzambi Munene wakumanyisha mukalenge malu atshidi alua. Tshilota tshidi tshia bushuwa ne dijingulula diatshi didi dilelela.’—Danyele 2:44, 45.
32 Pakamonaye ne: Danyele wakamuvuluija ne kumujinguluila tshilota tshiende, Nebukadenesâ wakitaba wamba ne: anu Nzambi wa Danyele ke uvua ‘Mukalenge wa bakalenge, Musokolodi wa malu masokoka.’ Mukalenge wakapesha kabidi Danyele ne balunda bende bena Ebelu basatu midimu ya mianzu minene. (Danyele 2:46-49) Kadi ndiumvuija kayi didi nadi ‘dijingulula dilelela’ edi bua tshikondo tshietu etshi?
‘MUKUNA UDI UWULA BULOBA BUJIMA TENTE’
33. Nku “mukuna” kayi kuvua “dibue” dilamuke, ndîba kayi ne mmushindu kayi wakenzeka bualu ebu?
33 Pakajika “tshikondo [tshijadika] tshia bantu ba bisamba bia bende” mu Kasuamansense 1914, “Nzambi wa mu diulu” wakajadika Bukalenge bua mu diulu pakatekaye Yezu Kristo, Muanende muela manyi, mu nkuasa bua kuikalaye ‘Mfumu wa bamfumu ne Mukalenge wa bakalenge.’a (Luka 21:24; Buakabuluibua 12:1-5; 19:16) Mushindu’eu ke uvua “dibue” didi dikale Bukalenge bua Masiya dilamuke ku “mukuna” udi bumfumu butambe bunene bua Yehowa; ne biakenzeka nanku ku bukole bua Nzambi, ki nku bukole bua bantu to. Mbulamatadi eu wa mu diulu udi mu bianza bia Yezu Kristo, udi Nzambi mupeshe muoyo udi kauyi ufua. (Lomo 6:9; 1 Timote 6:15, 16) Ke bualu kayi, ‘bukalenge [ebu] bua Mukalenge wetu [Nzambi] ne bua Kristo wende’ (budi buikale mushindu udi Yehowa uleja bumfumu buende butambe bunene) kabakubupiana kudi bantu bakuabu to. Nebushaleku kashidi ne tshiendelele.—Buakabuluibua 11:15.
34. Bua tshinyi tudi tuamba ne: Bukalenge bua Nzambi buakaledibua ‘mu matuku a bakalenge aba’?
34 Bukalenge buakaledibua ‘mu matuku a bakalenge aba.’ (Danyele 2:44) Aba kabavua anu bakalenge baleja mu tshimfuanyi patupu kudi bana ba nkasa dikumi ba lupingu to, kadi bavua kabidi baleja mu tshimfuanyi kudi bitupa bialu bia tshiamu tshifike, tshia mitaku, tshia argent ne tshia or. Nansha muvua ampire wa bena Babulona, wa bena Pelasa, wa bena Gelika ne wa bena Lomo kayitshiyi makokeshi a bukole, bishadile biayi bitshivua kuoku too ne mu 1914. Ampire wa ba-Ottoman (mu Turquie) uvua ukokesha dîba adi mu buloba bua ditunga dia Babulona, ne mbulamatadi ya matunga ivua ikokesha mu Pelasa (Iran), mu Gelika, ne ku Lomo, mu Italie.
35. Ndîba kayi dikala “dibue” mua kudituta ku lupingu, ne mmushindu kayi wikala lupingu elu mua kubutuka?
35 Mu katupa kakese emu Bukalenge bua Nzambi bua mu diulu nebukume lupingu lua mu tshimfuanyi ku makasa alu. Nenku nebutshibule makalenge aa onso maleja mu tshimfuanyi kudi lupingu lua tshiamu bitupa bitupa, nebuabutule kashidi. Bushuwa, mu ‘mvita ya dituku dinene dia Nzambi Wa-Bukole-Buonso’ ke muikala “dibue” mua kukuma bikole lupingu elu ne neluvingutuke, ne lupepe lua mvunda wa kudi Nzambi nelulupepule bu bisote bitu bishala mu budimi. (Buakabuluibua 16:14, 16) Pashishe, anu bu dibue diakadiunda kulua mukuna ne kuuja buloba bujima tente, Bukalenge bua Nzambi nebulue mukuna anyi mbulamatadi wakokesha “buloba bujima.”—Danyele 2:35.
36. Bua tshinyi tudi mua kuamba ne: Bukalenge bua Masiya mmbulamatadi mushindame?
36 Nansha mudi Bukalenge bua Masiya buikale bua mu diulu, nebualabaje bukokeshi buabu pa buloba apa bua kupetesha bantu bena butumike masanka. Mbulamatadi eu mushindame kena ‘ubutudibua tshiendelele’ anyi ‘upianyibua kudi bantu bakuabu’ nansha. Bukalenge ebu mbushilangane ne makalenge a bantu adi apunga ne lufu aa, bualu “buobu nebujalame tshiendelele.” (Danyele 2:44) Tudi tukujingila diakalenga dia kuikala pebe umue wa ku bantu bakokeshabu kudi Bukalenge ebu kashidi.
[Mêyi adi kuinshi]
a Bala Nshapita 6 wa mukanda eu.
MMALU KAYI AUDI MUMVUE?
• Mmakokeshi kayi a bukole adibu baleje mu tshimfuanyi kudi bitupa bishilangane bia lupingu lunene luvua Nebukadenesâ mulote?
• Makasa ne bana ba nkasa ba tshiamu tshifike tshisambakaja ne dima bidi bileja nsombelu kayi?
• Ndîba kayi ne nku “mukuna” kayi kuvua “dibue” dilamuke?
• Ndîba kayi dikala “dibue” mua kudituta ku lupingu?
[Kazubu mu dibeji 63-67]
MUKALENGE MUENA MVITA UDI WASA AMPIRE
MUANA wa mfumu uvua ne bua kupiana nkuasa wa tatuende mu Babulona ne tshiluilu tshiende badi batshimuna masalayi a bena Ejipitu a Palô Neko ku Kâkemisha, mu Sulia. Bu mudibu babatshimune, bena Ejipitu badi banyema batangile kuabu ku sude, ne bena Babulona badi benda babalonda. Kadi mukenji mufumine ku Babulona udi wenzeja muana wa mfumu mutshimunyi eu bua kulekela dibalonda. Mukenji udibu bamutumine ngua se: tatuende Nabopolassar mmufue. Nebukadenesâ udi wambila ba-jenerale bende bua kuluabu ne bantu bavuabu bakuate ne bintu bivuabu bapaule, kadi yeye udi upingana kumbelu lukasa ne wangata nkuasa wa bumfumu udi tatuende mushiye.
Nenku Nebukadenesâ wakangata nkuasa wa bumfumu mu Babulona mu 624 K.B.B. ne kuluaye mukokeshi muibidi wa Ampire Mupiamupia wa Babulona. Munkatshi mua bidimu 43 biakakokeshaye, wakakuata maloba avuabu bakuate kumpala kudi Bukokeshi bua Bukole bua bena Ashû ne wakadiundisha bukalenge buende, kuangataye Sulia ku nôde ne Palestine ku wesete, kuyaye too ne ku mukalu wa Ejipitu.—Tangila karte.
Mu tshidimu tshinayi tshia bukokeshi buende (620 K.B.B.), Nebukadenesâ wakateka mukalenge tshilolo mu Yuda. (2 Bakelenge 24:1) Kunyima kua bidimu bisatu, buntomboji bua bena Yuda buakasaka bena Babulona bua kujingilabu Yelushalema. Nebukadenesâ wakakuata Yehoyakina, Danyele ne bakuabu, yeye kuya nabu mu Babulona. Mukalenge eu wakaya kabidi ne amue malongo a mu ntempelo wa Yehowa. Wakateka Sedekiya (mansebende wa Yehoyakina) tshilolo mu Yuda.—2 Bakelenge 24:2-17; Danyele 1:6, 7.
Kunyima kua matuku, Sedekiya wakatomboka pende, kudiaye tshipungidi ne Ejipitu. Nebukadenesâ wakajingila kabidi Yelushalema ne mu 607 K.B.B., wakatubula lumbu, kuoshaye ntempelo ne kubutulaye tshimenga etshi. Wakashipa bana ba Sedekiya bonso ne kushipaye Sedekiya muine mêsu, pashishe kumusuikaye bua kuya kumuela mu buloko mu Babulona. Nebukadenesâ wakakuata bantu ba bungi ne wakambula malongo a mu ntempelo avua mashale kuyaye nawu mu Babulona. ‘Nunku bakumusha bena Yuda mu buloba buabu, bakaya nabu mu bupika.’—2 Bakelenge 24:18–25:21.
Nebukadenesâ wakakuata kabidi Tulo pakajingilaye tshimenga atshi munkatshi mua bidimu 13 bijima. Pavuaye mutshijingile apu, mitu ya basalayi bende ‘yakalua makunyi’ bua dikuyakana dia bifulu biabu, ne makaya abu ‘akadi ne mabuba’ bua diambula bintu bia kuenza nabi mudimu bua kutshintshimika nabi misoko. (Yehezekele 29:18) Ku ndekelu, Tulo wakadifila mu bianza bia basalayi ba Babulona.
Bidi bimueneka ne: mukalenge wa bena Babulona uvua musalayi mumanye mayele a mvita. Imue mikanda, nangananga ya mu Babulona, idi imubikila kabidi ne: mukalenge muakane. Nansha mudi Bible kayi wamba patoke ne: Nebukadenesâ uvua muntu muakane, muprofete Yelemiya wakamba ne: nansha muvua Sedekiya mumutombokele, bavua mua kumuenzela malu mimpe bu yeye muikale ‘[muye] kudi baminyampala ba mukalenge wa Babulona.’ (Yelemiya 38:17, 18) Ne kunyima kua kabutu ka Yelushalema, Nebukadenesâ wakangata Yelemiya ne kanemu. Mukalenge wakatuma dîyi bua Yelemiya ne: “Umukuate, umulame, kumuenzedi bualu bubi; kadi umuenzele anu bu mudiye ukuambila.”—Yelemiya 39:11, 12; 40:1-4.
Bu muvuaye mulombodi, Nebukadenesâ wakajingulula ne lukasa ngikadilu ne mamanya bivua nabi Danyele ne balunda bende basatu: Shadalaka, Meshaka ne Abedenego, bavua ne mêna a mu buena-Ebelu ne: Hananiya, Mishaele ne Azaliya. Ke bualu kayi mukalenge wakabapesha mianzu minene mu bukalenge buende.—Danyele 1:6, 7, 19-21; 2:49.
Nebukadenesâ uvua utamba kutendelela Marduk, nzambi munene wa mu Babulona. Mukalenge wakamba muvua Marduk mumuambuluishe bua kutshimuna mu mvita yende yonso. Mu Babulona ke muakibakilaye Marduk ne nzambi mikuabu mivule ya bena Babulona ntempelo milengeja tshishiki. Lupingu lua or luakasaye mu Mpata wa Dula luvua mua kuikala lua Marduk. Ne bidi bimueneka ne: Nebukadenesâ uvua utamba kueyemena bikole malu a mbuku bua kupangadika dipatuka dia basalayi bende.
Nebukadenesâ uvua kabidi uditambisha bua muvuaye mulongolole Babulona, tshimenga tshitambe bunene tshivua tshiela lumbu mu tshikondo atshi. Pakajikijaye ngumbu ya bimanu bibidi-bibidi ivua tatuende mubange kuibaka, Nebukadenesâ wakavuija tshimenga tshikulu anu bu se: kabavua mua kutshitonkola nansha kakese. Mukalenge wakalongolola nzubu wa mfumu wa kale uvua munkatshi mua tshimenga ne wakasa nzubu uvuaye mua kusombela mu muvu wa été ku nôde mutantshi wa kilometre mitue ku ibidi. Badi bamba ne: bua kusankisha mukajende wa bena Madai uvua ujinga tukunakuna ne metu bia kuabu, Nebukadenesâ wakenza mpangu ya bilongo, idibu babadila munkatshi mua bintu muanda mutekete bia pa buloba bidi bikemesha.
Dimue dituku pavua mukalenge eu wenda wendakana mu lupangu luende mu Babulona, wakaditambisha wamba ne: ‘Eu Babulona munene, tshiakuibaka musoko eu bu muaba wa mukalenge kushikamaye ku bukole buanyi bunene bua mpete butumbi ne bunême anyi?’ Kadi ‘pakatshidi mêyi aa mukana mua mukalenge,’ wakatomboka. Wakashala kayi mua kukokesha munkatshi mua bidimu muanda mutekete, wakadia bisonsa anu mukavua Danyele mumanyishe. Ne ku ndekelu kua bidimu abi, bakapingajila Nebukadenesâ bukalenge, yeye kukokesha too ne pakafuaye mu 582 K.B.B.—Danyele 4:30-36.
MMALU KAYI AUDI MUMVUE?
Ntshinyi tshitudi mua kuamba bua Nebukadenesâ bua muvuaye
• musalayi mumanye mayele a mvita?
• mulombodi?
• mutendeledi wa Marduk?
• muibaki?
[Karte]
(Bua kumona malu bimpe, tangila mu mukanda)
AMPIRE WA BENA BABULONA
MBUU MUKUNZE
Yelushalema
Musulu wa Efelata
Musulu wa Tigre
Ninewe
Shushanaka
Babulona
Ula
[Tshimfuanyi]
Babulona uvua tshimenga tshitambe bunene tshivua tshiela lumbu mu tshikondo atshi
[Tshimfuanyi]
Dragon uvua tshimanyinu tshia Marduk
[Tshimfuanyi]
Mpangu ya bilongo miende lumu ya mu Babulona
[Diumvuija dia bidi mu tshimfuanyi/Tshimfuanyi mu dibeji 56]
(Bua kumona malu bimpe, tangila mu mukanda)
MAKOKESHI A BUKOLE A MU MULAYI WA DANYELE
Lupingu lunene (Danyele 2:31-45)
DITUNGA DIA BABULONA kubangila mu 607 K.B.B.
BUKOKESHI BUA BENA MADAI NE BENA PELASA kubangila mu 539 K.B.B.
GELIKA kubangila mu 331 K.B.B.
LOMO kubangila mu 30 K.B.B.
BUKOKESHI BUA BUKOLE BUA ÉTATS-UNIS NE ANGLETERRE kubangila mu 1763 B.B.
BULOBA BUPANDULUKE MU MALU A TSHIDIDI mu tshikondo tshia ku nshikidilu
[Tshimfuanyi dibeji dijima mu dibeji47]
[Tshimfuanyi dibeji dijima mu dibeji58]