Nshapita Wa Dikumi Ne Muibidi
Mutumibue wa Nzambi udi Ukolesha Danyele
1. Mmabenesha kayi akapeta Danyele bua dijinga diende dikole dia kumona disua dia Yehowa dikumbana?
DANYELE wakapeta mabenesha a bungi bua dijinga diende dikole dia kumona disua dia Yehowa dikumbana. Bakamupesha mulayi mulenga wa mbingu 70 uvua wakula bua tshikondo tshivua Masiya ne bua kumueneka. Danyele wakapeta kabidi diakalenga dia kumona bashadile ba lulamatu ba mu tshisamba tshiende bapingana mu ditunga diabu. Dipingana edi diakenzeka mu 537 K.B.B., batangile ku ndekelu kua ‘tshidimu tshia kumudilu tshia Kolesha, mukalenge wa Pelasa.’—Ezela 1:1-4.
2, 3. Bua tshinyi Danyele kavua pamu’apa mupingane mu buloba bua Yuda pamue ne bashadile ba ku bena Yuda?
2 Danyele kavua munkatshi mua bantu bakapingana mu buloba bua Yuda to. Bivua ne bua kuikala bikole bua yeye kuenza luendu elu bualu ukavua mukulakaje bikole. Mu mishindu yonso, Nzambi utshivua mumulamine mudimu mukuabu wa yeye kuenza mu Babulona. Bidimu bibidi kupitabi. Pashishe, muyuki udi utuambila ne: ‘Mu tshidimu tshisatu tshia bukokeshi bua Kolesha, mukalenge wa Pelasa, bualu bukuabu buakabuluibua kudi Danyele, wakabikilabu ne: Beleteshasâ. Bualu ebu buakadi bulelela, buakamuleja bua mvita minene. Yeye wakateleja matshi ende ku bualu ebu, wakajingulula tshikena-kumona.’—Danyele 10:1.
3 “Tshidimu tshisatu tshia bukokeshi bua Kolesha” tshivua tshia 536/535 K.B.B. Bidimu bikavua bipite pa 80 katshia baya ne Danyele mu Babulona pamue ne bana ba bakalenge ne ba bantu banene ba mu Yuda. (Danyele 1:3) Bikalaye utshivua tshitende pakafikaye mu Babulona, mpindieu uvua ne bua kuikala ne bidimu bitue ku 100. Mmudimu kayipu mulenga wa lulamatu uvua Danyele muenze!
4. Nansha mukavua Danyele mukulakaje, mmudimu kayi wa mushinga uvuaye ne bua kutungunuka ne kuenzela Yehowa?
4 Kadi nansha mukavuaye mukulakaje bikole, Danyele utshivua ne mudimu wa kuenzela Yehowa. Nzambi uvua ne bua kumanyishila mukana muende mukenji wa tshiprofete uvua ne bua kukumbana mu tshitupa tshinene. Uvua ne bua kuikala mulayi uvua ne bua kukumbana too ne mu tshikondo tshietu etshi, kuya too ne kunyima kuatshi mene. Bua kulongolola Danyele bua mudimu mupiamupia eu, Yehowa wakamona bimpe bua kumuambuluisha, kumukolesha bua mudimu uvua mumuindile kumpala.
MALU AVUA ANYINGALAJA
5. Nngumu kayi ivua pamu’apa mikebele Danyele kanyinganyinga?
5 Nansha muvua Danyele kayi mupingane mu buloba bua Yuda pamue ne bashadile ba ku bena Yuda, uvua ulondolola bikole malu avua enzeka mu ditunga diabu edi divuaye munange bikole. Danyele wakapeta ngumu ivua imumanyisha ne: malu onso kaavua enda bimpe to. Bakavua basulule tshioshelu ne bakavua benze tshishimikidi tshia ntempelo mu Yelushalema. (Ezela, nshapita 3) Kadi bisamba bivua nabu mutumba bivua biluisha mudimu eu wa diasulula, ne bivua biluka meji bua kuenzela bena Yuda bavua bapingane aba bibi. (Ezela 4:1-5) Bushuwa, kuvua malu a bungi avua ne bua kunyingalaja Danyele.
6. Bua tshinyi malu avua enzeka mu Yelushalema akatonda Danyele bikole?
6 Danyele uvua mumanye mulayi wa Yelemiya. (Danyele 9:2) Uvua mumanye ne: diasulula ntempelo mu Yelushalema ne dipingajamu tshiakabidi ntendelelu mulelela bivua biumvuangana bikole ne disua dia Yehowa divua ditangila bantu Bende, ne bionso ebi bivua ne bua kuenzeka kumpala kua dimueneka dia Masiya mulaya. Bushuwa, Danyele uvua ne diakalenga dinene dia kupeta mulayi wa kudi Yehowa wa “mbingu makumi muanda mutekete.” Mulayi au wakamuambuluisha bua kumvua ne: Masiya uvua ne bua kulua “mbingu” 69 kunyima kua dipatuka dia mukenji wa kupingaja bantu mu Yelushalema ne wa kumuibakulula. (Danyele 9:24-27) Kadi bua muvua Yelushalema mubutuke ne muvua mudimu wa dibakulula ntempelo wenda majetete, mbipepele bua kumvua tshivua Danyele muteketele mu maboko, muzengele ne mubungamine.
7. Ntshinyi tshiakenza Danyele munkatshi mua mbingu isatu mijima?
7 Muyuki udi wamba ne: ‘Mu matuku au, meme Danyele, ngakadi [ndila] mbingu isatu. Tshiakadia biakudia bimpe, munyinyi ne mvinyo kabiakabuela mukana muanyi, tshiakadilaba manyi pambidi, too ne pakajika mbingu isatu mijima.’ (Danyele 10:2, 3) “Mbingu isatu mijima” anyi matuku 21 a didila ne dijila biakudia, atshi tshivua tshikondo tshipite bule be. Bidi bimueneka ne: tshikondo atshi tshiakajika ‘mu matuku makumi abidi ne anayi a ngondo wa kumudilu.’ (Danyele 10:4) Nunku Danyele uvua mujile biakudia mu tshikondo tshia Pasaka, uvua wenzeka mu dia 14 a ngondo wa kumpala anyi Nisana, ne difesto diakalonda dia mampa kaayi mela luevene, divua dienza matuku muanda mutekete.
8. Ntshikondo kayi tshikavua Danyele mulombe Yehowa diambuluisha ne muoyo mujima, ne ntshinyi tshiakapetaye?
8 Danyele ukavua muenze kabidi bualu bua muomumue musangu mukuabu. Tshikondo atshi, uvua udikonka mushindu uvua mulayi wa Yehowa wa dibutuka dia Yelushalema dia bidimu 70 ne bua kukumbana. Ntshinyi tshiakenza Danyele? Wakamba ne: ‘Ngakatangija mpala wanyi kudi Mukalenge Nzambi bua kumukeba mu kulomba ne kutendekena, mu kujila kua biakudia, mu kuluata kua bilulu bikayabale ne mu kulaba kua butu.’ Yehowa wakandamuna disambila dia Danyele pakamutuminaye muanjelu Gabaliele bua kumumanyisha mukenji wakamukankamija bikole. (Danyele 9:3, 21, 22) Mpindieu Yehowa uvuaku ne bua kuenza bualu bua muomumue ne kupesha Danyele dikankamija divuaye ukeba ne muoyo mujima anyi?
TSHIKENA-KUMONA TSHIDI TSHIENZA BUÔWA
9, 10. (a) Danyele uvua penyi pakamuvuila tshikena-kumona? (b) Umvuija malu avua Danyele mumone mu tshikena-kumona.
9 Danyele ki mmutekete mu maboko to. Udi utungunuka ne kutulondela bualu budi buenzeka pashishe, wamba ne: ‘Pangakadi ku muelelu wa musulu munene wa Hidekela, ngakabanduluka, ngakatangila, e kumona, muntu wakadiku, muluate bilulu bia lin, musuike mukaba wa or wa mushinga mukole wa ku Ufasa.’ (Danyele 10:4, 5) Hidekela uvua umue wa ku misulu inayi ivua mibangile mu budimi bua Edene. (Genese 2:10-14) Mu tshiena-Pelasa tshia kale, bavua babikila Hidekela ne: Tigra, ke kudi kufumine muaku wa tshiena-Gelika wa Tigre. Bakalua kubikila tshitupa tshidi pankatshi pa musulu wa Tigre ne wa Pelata ne: Mesopotamia, mmuomumue ne: “Buloba bua Pankatshi pa Misulu.” Ebi bidi bijadika ne: pakapeta Danyele tshikena-kumona etshi, utshivua anu mu buloba bua Babylonie, nansha muvuaye kayi pamu’apa mu tshimenga tshia Babulona.
10 Danyele wakamona tshikena-kumona tshia dikema! Bushuwa, muntu wakamonaye pakabandulukaye uvua wa katshia ne katshia. Danyele wakafila diumvuija edi ditoke ne: ‘Mubidi wende wakadi ukenka bu dibue dia chrysolite, mpala wende bu muele wa mvula, mêsu ende bu bimunyi bia kapia, maboko ne makasa ende bu tshiamu tshia mitaku tshinonoke, tshiona tshia mêyi ende tshiakadi bu tshiona tshia musumba wa bantu.’—Danyele 10:6.
11. Ntshinyi tshiakumvua Danyele ne bantu bavua nende bua tshikena-kumona etshi?
11 Nansha muvuaku bukenke bua tshikena-kumona etshi, Danyele wakamba ne: ‘bantu bakadi nanyi kabakamona tshikena-kumona’ etshi to. Kadi bua bualu budi kabuyi bumvuija, ‘kuzakala kukole kuakabakuata, bakanyema bua kusokoma.’ Nunku Danyele wakashala nkayende ku muelelu wa musulu au. ‘Tshikena-kumona etshi tshinene’ tshiakamulubakaja bikole, yeye kufika too ne ku diamba ne: ‘Tshiakadi ne bukole munda muanyi; bualu bua bulengele bua mpala wanyi buakandamuka ne buakanyanguka, bukole buanyi buakajimina.’—Danyele 10:7, 8.
12, 13. Ntshinyi tshidibu batumanyisha kudi (a) bilamba bia mutumibue? (b) tshimuenekelu tshiende?
12 Tutangilayi bimpe bimpe mutumibue eu wa pa buende wakatshingisha Danyele bikole. Uvua muvuale “bilulu bia lin, musuike mukaba wa or wa mushinga mukole wa ku Ufasa.” Mu Isalele wa kale, mukaba wa muakuidi munene, efoda wende, ne tshibuikilu tshiende tshia pa tshiadi, pamue ne nkanzu ya bakuidi bakuabu bivua bienza ne lin mutambe buimpe ne bivua bilengeja ne ngolo. (Ekesode 28:4-8; 39:27-29) Nenku bilamba bivua mutumibue eu muvuale bidi bileja bunsantu ne bunême bua mudimu wende.
13 Danyele uvua utshina kabidi tshimuenekelu tshia mutumibue eu: bukenke bua mubidi wende, diengelela dia mpala wende bikole, dibalakana dia mêsu ende bu kapia, ne dikenka dia maboko ne makasa ende a bukole. Nansha dîyi diende dia bukole divua dikuatshisha buôwa. Bionso ebi bidi bileja patoke ne: mutumibue au kavua mutu bantu bonso to. “Muntu [eu uvua] muluate bilulu bia lin” uvua muanjelu wa muanzu munene, uvua wenzela Yehowa mudimu mu muaba munsantu kumpala kuende, kuvuaye ufumina pakaluaye ne mukenji.a
BADI BAKOLESHA “MUNTU MUNANGIBUE BIKOLE”
14. Ndiambuluisha kayi divua Danyele nadi dijinga bua kuangata mukenji uvua muanjelu mumutuadile?
14 Mukenji uvua muanjelu wa Yehowa mutuadile Danyele uvua wa mushinga ne mukole bua kuujingulula. Kumpala kua Danyele kuwangata, uvua dijinga ne diambuluisha bua kuanji kujikija dipungi ne dibungama bivuaye nabi. Bu mudibi bimueneka ne: muanjelu uvua mumanye bualu ebu, yeye nkayende wakambuluisha Danyele ne kumukankamijaye ne dinanga. Tutelejayi mudi Danyele nkayende utulondela malu avua menzeke.
15. Ntshinyi tshiakenza muanjelu bua kuambuluisha Danyele?
15 ‘Ne pangakumvua tshiona tshia mêyi ende, ngakafua tshipuka, ngakatua mpala wanyi panshi.’ Bidi bimueneka ne: buôwa ne ditshina ke biakenza bua Danyele kukuluka mufue tshipuka. Ntshinyi tshiakenza muanjelu bua kumuambuluisha? Danyele wakamba ne: ‘Monayi! Tshianza tshiakandenga, tshiakantuishisha binu bianyi panshi ne bianza kabidi.’ Muanjelu wakakankamija kabidi muprofete ne mêyi aa: ‘Danyele, muntu munangibue bikole, teleja matshi ebe ku mêyi andi nkuambila, bika biebe, bualu bua bakantuma kuudi mpindieu.’ Tshianza tshia Muanjelu etshi tshiakambuluishaye natshi Danyele ne mêyi akamukoleshaye nawu ku muoyo biakamufululula. Nansha muvua Danyele ‘uzakala,’ ‘wakimana.’—Danyele 10:9-11.
16. (a) Ntshinyi tshidi tshituleja ne: Yehowa utu wandamuna masambila a basadidi bende ne lukasa? (b) Bua tshinyi muanjelu wakajingakana pavuaye ulua kuambuluisha Danyele? (Bala kabidi malu adi mu kazubu.) (c) Mmukenji kayi uvua muanjelu mutuadile Danyele?
16 Muanjelu wakaleja ne: uvua mulue anu bua kukolesha Danyele. Muanjelu wakamuambila ne: ‘Danyele, kutshinyi nansha! Bualu bua dituku diwakateka mutshima webe ku dijingulula dia malu aa ne diwakadipuekesha kumpala kua Nzambi webe, yeye utu umvua mêyi ebe; ngakulua bua kulomba kuebe.’ Pashishe muanjelu wakamumvuija tshivuaye kayi mufikile pa lukasa. Wakamba ne: ‘Muanjelu-mulami wa bukalenge bua Pelasa wakantantamena matuku makumi abidi ne dimue; kadi Mikaele, umue wa bamfumu ba banjelu, wakalua kunkuatshisha; ngakamushiya mu muaba au ne muanjelu-mulami wa bamfumu ba Pelasa.’ Mikaele wakambuluisha muanjelu eu bua kumonaye mua kukumbaja mudimu wende, yeye kulua kudi Danyele ne mukenji eu wa lukasa lukasa ne: ‘Ngakulua bua kukujinguluila malu adi akuata bana benu mu mutuku alualua; bualu bua tshikena-kumona etshi tshidi tshikuleja malu a mu matuku adi kaayi manji kulua.’—Danyele 10:12-14.
17, 18. Mmunyi muakambuluishabu Danyele musangu muibidi, ne biakamupesha mushindu wa kuenza tshinyi?
17 Pamutu pa Danyele kusangala bua ditekemena dia se: uvua ne bua kupeta mukenji wa dikema, bidi bimueneka ne: malu akumvuaye akamutekesha bikole. Bible udi utuambila ne: ‘Pakayikilaye nanyi, ungambila mêyi aa, ngakinama panshi, tshiyi ngakula.’ Kadi muanjelu eu uvua pabuipi bua kuamuambuluisha bua musangu muibidi. Danyele wakamba ne: ‘Mona! Mukuabu wakadi ne tshimfuanyi tshia muana wa muntu wakalenga ku mishiku yanyi; ngakabulula mukana muanyi, ngakayikila.’b—Danyele 10:15, 16a.
18 Danyele wakapeta bukole pakamulenga muanjelu ku mishiku. (Bala Yeshaya 6:7.) Bu muvuaye mupetulule bukole bua kuakula kabidi, Danyele uvua ne mushindu wa kumvuija muanjelu eu lutatu luvuaye nalu. Danyele wakamba ne: ‘Mukalenge wanyi, bua tshikena-kumona etshi kanyinganyinga kakunkuata, tshiena kabidi ne bukole. Meme, muntu wa mukalenge, ndi mua kuakula ne mukalenge wanyi munyi? Mpindieu tshiena ne bukole munda muanyi, nkadi mupungile.’—Danyele 10:16b, 17.
19. Mmunyi muakambuluishabu Danyele musangu muisatu, ne biakamukuatshisha ku tshinyi?
19 Danyele kavua udiabakena anyi udibingisha nansha kakese. Uvua umvuija patupu lutatu luvuaye nalu, ne muanjelu wakitaba mêyi ende. Nunku bua musangu muisatu, bakambuluisha Danyele kudi muanjelu eu. Muprofete eu wakamba ne: ‘Mukuabu wakadi ne tshimfuanyi tshia muntu, wakandenga tshianza ne wakankolesha.’ Pa kumbusha dimulenga tshianza bua kumukolesha, muanjelu eu wakasakidila kabidi mêyi aa a dimukolesha nawu ku muoyo ne: ‘Wewe muntu munangibue bikole, kutshinyi nansha! Ditalala dikale kuudi! Ikala ne bukole, tantamana biebe!’ Dilenga Danyele tshianza ne dinanga nunku ne dimuambila mêyi aa avua akolesha ku muoyo ke bintu bivuaye nabi dijinga menemene. Ntshinyi tshiakenzeka? Danyele wakamba ne: ‘Pakangambilaye dîyi edi, ngakakoleshibua, ngakamba ne: Mukalenge wanyi akule biende, bualu bua wakunkolesha.’ Mpindieu Danyele uvua mudilongolole bua kuenza mudimu mukuabu mukole.—Danyele 10:18, 19.
20. Bua tshinyi muanjelu wakadienzeja bua kukumbaja mudimu wende?
20 Yeye mumane kukolesha Danyele ne mumuambuluishe bua kupetulula bukole bua lungenyi ne mubidi, muanjelu wakamuambila tshiakabidi kendela kende. Wakamba ne: ‘Wewe udi mumanye bualu bungakuluila kuudi anyi? Mpindieu nempingane bua kuluangana ne muanjelu-mulami wa bena Pelasa. Pangajikija nende mvita, muanjelu-mulami wa bena Gelika nealue. Kadi nenkuambile mêyi adi mafunda mu mukanda wa bushuwa; kakuena mukuabu udi unkuatshisha bua kuluangana nabu, anu Mikaele, muanjelu-mulami wenu.’—Danyele 10:20, 21.
21, 22. (a) Ntshinyi tshidi malu avua mafikile Danyele atulongesha bua mushindu udi Yehowa wenzela basadidi bende malu? (b) Mbualu kayi buvuabu bakoleshile Danyele mpindieu?
21 Mmunyipu mudi Yehowa muikale ne dinanga ne wangata bakuabu ne mushinga! Utu misangu yonso wenzela basadidi bende malu bilondeshile bukole budibu nabu. Ku lumue luseke, udi ubapesha midimu bilondeshile bidiye mumanye ne: badi mua kukumbaja, nansha bobu bikale bela meji mushindu mukuabu. Ku lunga luseke, udi witaba bua kubateleja ne kubapesha bidibu nabi dijinga bua kuenzabu midimu idiye mubapeshe. Tuidikijayi misangu yonso Yehowa Tatu wetu wa mu diulu mu dikankamija ne dikolesha bana betu bena Kristo ne dinanga.—Ebelu 10:24.
22 Mukenji uvua ukolesha ku muoyo uvua muanjelu mulue nawu wakakankamija Danyele bikole. Nansha mukavuaye mukulakaje, mpindieu Danyele uvua mupete bukole ne mudilongolole bua kupeta ne kufunda milayi mikuabu ya dikema bua diakalenga dietu.
[Mêyi adi kuinshi]
a Nansha mudibu kabayi baleje dîna dia muanjelu eu, bidi bimueneka ne: nyeye umue-umue au uvuabu bumvue wambila Gabaliele bua kuambuluisha Danyele bua kujingulula tshikena-kumona tshivuaye ufuma ku dimona. (Fuanyikija Danyele 8:2, 15, 16 ne 12:7, 8.) Kabidi, Danyele 10:13 udi uleja ne: Mikaele, ‘umue wa bamfumu ba banjelo,’ wakalua kuambuluisha muanjelu eu. Nunku muanjelu eu udibu kabayi batele dîna uvua ne bua kuikala ne diakalenga dia kuenza mudimu pamue ne Gabaliele ne Mikaele.
b Nansha mudibi bimueneka ne: muanjelu umue umue eu uvua wakula ne Danyele ke uvua mua kuikala mumulenge ku mishiku ne mumufululule, mêyi adi muaba eu adi asua kumvuija ne: muanjelu mukuabu, pamu’apa Gabaliele, ke uvua muenze malu aa. Nansha biobi munyi, bakakolesha Danyele kudi muanjelu mutumibue.
MMALU KAYI AUDI MUMVUE?
• Bua tshinyi muanjelu wa Yehowa kavua mufike pa lukasa pavuaye ulua kuambuluisha Danyele mu 536/535 K.B.B.?
• Ntshinyi tshivua bilamba ne tshimuenekelu tshia muanjelu mutumibue wa Nzambi bileja?
• Ndiambuluisha kayi divua Danyele nadi dijinga, ne mmunyi muvua muanjelu mumupeshadi misangu isatu mijima?
• Mmukenji kayi uvua muanjelu mutuadile Danyele?
[Kazubu mu dibeji 204, 205]
Bavua banjelu-balami anyi bamfumu ba bademon?
TUDI mua kulonga malu a bungi ku diambuluisha dia tshidi mukanda wa Danyele wamba bua banjelu. Udi utuambila bua mudimu udibu nawu wa kukumbaja dîyi dia Yehowa ne bua mushindu udibu badienzeja bua kukumbaja midimu idibu babapesha.
Muanjelu wa Nzambi wakamba ne: pavuaye ulua bua kuakula ne Danyele, bavua bamutantamene kudi ‘muanjelu-mulami wa bukalenge bua Pelasa.’ Yeye mumane kuluangana nende matuku 21, muanjelu eu wakamona mua kutungunuka ne luendu luende anu pakamuambuluisha ‘Mikaele, umue wa bamfumu ba banjelu.’ Muanjelu wakamba kabidi ne: uvua ne bua kuya kuluangana kabidi ne muluishi au, pamu’apa uvua ne bua kuluangana kabidi ne ‘muanjelu-mulami wa bena Gelika.’ (Danyele 10:13, 20) Nansha bua muanjelu, abu kabuvua bualu bupepele to! Kadi muanjelu-mulami wa Pelasa ne wa Gelika bavua banganyi?
Tshia kumpalampala, tumanye ne: mbabikile Mikaele ne: ‘umue wa bamfumu ba banjelu’ ne ‘muanjelu-mulami wenu.’ Pashishe, bakabikila Mikaele ne: ‘mukalenge wa banjelu, mulami wa bana [babu ne Danyele].’ (Danyele 10:21; 12:1) Ebi bidi bileja ne: Mikaele ke muanjelu uvua Yehowa mutume bua kulombola bena Isalele mu tshipela.—Ekesode 23:20-23; 32:34; 33:2.
Mêyi a muyidi Yuda adi alua kujadika tshilumbu etshi ne: ‘Mikaele, muanjelu mutambe bakuabu bunene, pakadiye ufuilakana ne Diabolo muelangane nende mpata bua mubidi wa Mose.’ (Yuda 9) Bua muanzu wa bukokeshi peshi wa bumfumu uvuaye nawu, kakuyi mpata Mikaele uvua “muanjelu mutambe bakuabo bunene,” mbuena kuamba ne: “mfumu wa banjelu” anyi “muanjelu munene.” Muanzu eu mubandile kabena mua kuupesha muntu mukuabu pa kumbusha Yezu Kristo, Muana wa Nzambi, kumpala ne kunyima kua muoyo wende pa buloba.—1 Tesalonike 4:16; Buakabuluibua 12:7-9.
Nanku ebi bidiku biumvuija ne: Yehowa mmuteke kabidi banjelu bua kuikalabu balombola matunga bu mudi Pelasa ne Gelika mu malu au anyi? Bushuwa, Yezu Kristo Muana wa Nzambi wakamba patoke ne: ‘Mukokeshi wa buloba ebu kêna nanyi bualu munda muanyi.’ Yezu wakamba kabidi ne: ‘Bukalenge buanyi kabuena bua pa buloba ebu, bukalenge buanyi kabuena bua kunoko.’ (Yone 14:30; 18:36) Mupostolo Yone wakamba ne: ‘ba pa buloba bonso badi balala [mu bukokeshi bua] mubi.’ (1 Yone 5:19) Bidi biumvuika patoke ne: matunga a pa buloba kaena mpindieu anyi kaatu manji kuikala malombola anyi makokesha kudi Nzambi anyi Kristo to. Nansha mudi Yehowa mulekele “bakokeshi badi ku mutu” bua kuikalabu kuoku ne bua kulombola malu a mbulamatadi ya pa buloba, yeye katu uteka banjelu bende ku mutu kuabu to. (Lomo 13:1-7) ‘Banjelu-balami’ anyi ‘bakokeshi’ aba badi ku mutu kuawu badi ne bua kuikala bateka anu kudi “mukokeshi wa buloba ebu,” Satana Diabolo. Badi ne bua kuikala bamfumu ba bademon, kadi ki mbanjelu-balami ba patupu to. Nunku kutu makole a bademon adi kaayi amueneka anyi ‘banjelu-balami’ munyima mua bakokeshi, ne mvita itu pankatshi pa matunga kabatu bayiluangana anu kudi bantu nkayabu to.
[Tshimfuanyi dibeji dijima mu dibeji 199]
[Tshimfuanyi dibeji dijima mu dibeji 207]