“Kumpala Kua Bionso, Nanganganayi Bikole”
“Nshikidilu wa bionso ukadi pabuipi. . . . Kumpala kua bionso, nanganganayi bikole.”—1 PETELO 4:7, 8, MMM.
YEZU uvua mumanye ne: mêba makese a ndekelu avuaye upitshisha pamue ne bapostolo bende avua ne mushinga mukole. Uvua mumanye tshivua tshibindile. Bavua ne mudimu mukole wa kuenza, kadi bavua ne bua kubakina ne kubakengesha anu muvuabu bamukine ne bamukengeshe pende. (Yone 15:18-20) Wakabavuluija mushinga wa ‘kunangangana’ misangu mivule butuku abu.—Yone 13:34, 35, MMM; 15:12, 13, 17.
2 Mupostolo Petelo wakumvua mushinga wa dinanga bu muvuayepu dituku adi. Pavuaye ufunda mukanda wende bidimu bia bungi pashishe, matuku makese kumpala kua dibutuka dia Yelushalema, Petelo wakashindika mushinga wa dinanga. Wakabela bena Kristo ne: “Nshikidilu wa bionso ukadi pabuipi. . . . Kumpala kua bionso, nanganganayi bikole.” (1 Petelo 4:7, 8, MMM) Mêyi a Petelo adi ne mushinga wa bungi bua aba badi ne muoyo mu ‘matuku a ku nshikidilu’ wa ndongoluelu eu wa malu. (2 Timote 3:1) Kadi ‘kunangangana bikole’ ntshinyi? Bua tshinyi bidi bikengela kunanga bakuabu mushindu eu? Mmushindu kayi utudi mua kuleja ne: tudi ne dinanga dia mushindu eu?
‘Kunangangana bikole’ ntshinyi?
3 Bantu ba bungi batu bela meji ne: dinanga nngikadilu udi ne bua kudiluila nkayende. Kadi Petelo kavua wakula bua dinanga kayi dionso edi to; uvua wakula bua dinanga mu mushindu wadi mutambe buimpe. Muaku “nanganganayi” anyi ‘dinanga’ udi mu 1 Petelo 4:8 mbaukudimune ku muaku wa tshiena-Greke wa a·gaʹpe. Udi umvuija dinanga dilelela, dilombola kudi mikenji. Bilondeshile mukanda kampanda, bidi bikengela bantu bikale ne dinanga dia a·gaʹpe bualu kadiena didiluila nkayadi to, kadi ndipangadika didi muntu wangata ne dishindika dionso ne didi dimufikisha ku dienza bualu kampanda. Bu mutudi bapiane majinga adi atusaka bua kudinanga anu nkayetu, tudi dijinga ne mavuluija bua kunanga bakuabu, tuleja dinanga mu mushindu udi mikenji ya Nzambi itubela.—Genese 8:21; Lomo 5:12.
4 Bualu ebu kabuena bumvuija ne: tudi ne bua kunanga bakuabu anu bualu tudi benzejibue bua kubananga to. Dinanga dia a·gaʹpe ndinanga didi ne musangelu ne diumbukila mu mutshima. Petelo wakamba ne: tudi ne bua ‘kunangangana bikole [ku muaku ku muaku, “kudinana”].’a (Kingdom Interlinear) Dinanga dia nunku didi dilomba muntu bua kudienzeja malu. Pa bidi bitangila muaku wa tshiena-Greke udibu bakudimune ne: “bikole,” mukebuludi mukuabu wa malu a mu Bible udi wamba ne: “Udi ne lungenyi lua munyemi wa lubilu udi unana mifungu yende padiye unyema lubilu ne bukole buende buonso dîba dikadiye pabuipi ne mushonyi wa ndekelu.”
5 Nunku, dinanga dietu kadiena ne bua kushikila anu mu dienza malu adi mapepele bua kuenza anyi anu pa bantu bakese tshianana to. Dinanga dia bena Kristo didi dilomba “kunana” mutshima wetu, kuleja dinanga nansha padibi mua kuikala bikole bua kudileja. (2 Kolinto 6:11-13) Eyowa, dinanga dia mushindu eu ntshintu tshitudi ne bua kudienzeja bua kupeta ne kulama, anu mudi munyemi wa lubilu ne bua kudibidija bua kuikala kunyema bimpe menemene. Bidi bikengela tunangangane mushindu eu. Bua tshinyi? Bua malu mapite pa asatu.
Bua tshinyi tudi ne bua kunangangana?
6 Tshia kumpala, “bualu bua dinanga didi difume kudi Nzambi.” (1 Yone 4:7) Ngikadilu mulenga eu udi ufumina kudi Yehowa, yeye ke wakatunanga kumpala. Mupostolo Yone udi wamba ne: ‘Mu muanda eu dinanga dia Nzambi diakamueneshibua bua bualu buetu, bualu bua Nzambi wakatuma Muana wende umuepele pa buloba bua tuetu tuikale ne muoyo bua bualu buende.’ (1 Yone 4:9) ‘Bakatuma’ Muana wa Nzambi pakaluaye pa buloba, kuenzaye mudimu wende wa kuyisha ne kufuaye pa mutshi wa tshinyongopelu, bionso abi anu “bua tuikale ne muoyo.” Mmunyi mutudi mua kuangata dinanga dia pa buadi didi Nzambi mutuleje edi? Yone udi wamba ne: ‘Bikala Nzambi mutunange nunku, tuetu kabidi, butudi nabu mbua kunangangana.’ (1 Yone 4:11) Tangila mudi Yone mufunde: ‘Bikala Nzambi mutunange nunku,’ kêna wamba ne: mukunange to, udi wamba ne: mutunange. Bualu budi nunku: bikala Nzambi munange bena Kristo netu, tudi petu ne bua kubananga.
7 Tshibidi, bidi bikengela tunangangane, nangananga mpindieu, bua tuambuluishe bana betu badi mu dikenga bualu “nshikidilu wa bionso ukadi pabuipi.” (1 Petelo 4:7, MMM) Tudi mu tshikondo tshia “malu makole.” (2 Timote 3:1) Nsombelu udi pa buloba, bipupu ne buluishi bidi bitutuadila ntatu. Mu nsombelu mikole eyi, tudi ne bua kusemena pabuipi menemene ne bana betu. Tuetu banangangane bikole, dinanga edi neditusangishe pamue ne netumvue muoyo utusaka bua ‘kuambuluishangana.’—1 Kolinto 12:25, 26.
8 Tshisatu, tudi ne bua kunangangana bualu katuena basue ‘kushila Diabolo muaba’ bua atutshimune to. (Efeso 4:27) Satana udi ukuata mudimu ne dipanga bupuangane dia bena Kristo netu (mateketa abu, bilema ne mapanga abu) ne lukasa luonso bu dibue dia tshilenduishi. Dîyi dibi anyi bualu bubi bidiku mua kutusaka bua kumbuka mu tshisumbu anyi? (Nsumuinu 12:18) Katuakumbukamu bituikala tuetu banangangane bikole to! Dinanga dia nunku didi dituambuluisha bua kulama ditalala ne bua kuenzela Nzambi mudimu “mu buobumue.”—Sefanya 3:9, MMM.
Mmunyi muwaleja ne: udi munange bakuabu?
9 Dinanga didi ne bua kutuadijila mu dîku. Yezu wakamba ne: nebamanyine bayidi bende balelela ku dinanga dikala munkatshi muabu. (Yone 13:34, 35) Dinanga didi ne bua kumueneka ki nganu mu tshisumbu nkayamu to, kadi kabidi mu dîku (pankatshi pa bena dibaka ne pankatshi pa baledi ne bana). Ki mbikumbane bua kudiumvua patupu ne: tudi banange bena mu dîku dietu to; kadi bidi bikengela tuleje dinanga edi mu mishindu mimpe.
10 Mmunyi mudi bena dibaka mua kulejangana dinanga? Mulume udi munange mukajende mumunangilamu udi umuleja mu bienzedi biende ne: mmumunange padibu munkatshi mua bantu nansha padibu pa nkayabu. Udi unemeka bumuntu buende. Ngelelu wende wa meji, ngenyi yende ne mushindu udiye udiumvua udi ubiangata ne mushinga. (1 Petelo 3:7) Udi uteka dikala bimpe dia mukajende kumpala kua diende, ne udi wenza muenda muonso bua kumukumbajila majinga a bintu bia ku mubidi, a mu nyuma ne a mu mutshima. (Efeso 5:25, 28) Mukaji udi munange bayende mumunangilamu udi ne bua kumunemeka bikole nansha bikala bayende kayi wenza malu adiye mutekemene imue misangu. (Efeso 5:22, 33) Udi wambuluisha bayende ne umukokela, kayi ulomba malu adiye kayi mua kukumbaja, kadi umukuatshisha bua kulama mêsu matuishile pa malu a mu nyuma.—Genese 2:18; Matayo 6:33.
11 Baledi wetu, mmunyi munudi mua kuleja bana benu dinanga? Kuenza mudimu ne muoyo umue bua kubapesha bintu bia ku mubidi kudi kujadika ne: nudi babanange. (1 Timote 5:8) Kadi bana kabena anu dijinga ne biakudia, bilamba ne muaba wa kulala to. Badi dijinga ne dilongesha dia malu a mu nyuma bua buobu kunanga ne kusadila Nzambi mulelela. (Nsumuinu 22:6) Bualu ebu budi bumvuija ne: bidi bikengela kudisumbila tshikondo tshia kulonga Bible mu dîku, kuya mu buambi ne kubuela mu bisangilu. (Dutelonome 6:4-7) Ki mbipepele bua kuenza malu aa pa tshibidilu, bidi bilomba kudikanda bikole, nangananga mu bikondo bikole bitudi ebi. Ditabalela dienu ne malu onso anudi nuenza bua kukumbajila bana benu majinga abu a mu nyuma bidi bileja dinanga, bualu nudi nuleja munudi basue disanka diabu dia kashidi.—Yone 17:3.
12 Baledi badi kabidi ne bua kuleja bana babu dinanga bua kubalenga ku mutshima. Bana batu ne butekete; mitshima yabu itu ne dijinga dia kumvua ne: mbabanange. Nubambile munudi babanange, nubaleje dinanga divule bualu malu aa adi abashindikila ne: mbantu ba kunanga ne badi kabidi ne mushinga. Nuikale nubela kalumbandi ne muoyo mujima bualu kadi kabaleja ne: nudi numona malu adibu benza ne nuangata ne mushinga. Nubabele, nubanyoke ne dinanga bualu dinyoka dia nunku didi dibaleja ne: nudi nuditatshisha bua bumuntu buabu. (Efeso 6:4) Panudi nulejangana dinanga mushindu eu mu dîku, didi dinuambuluisha bua kupeta nsombelu wa disanka, ne dîku dienu nedikale dikuatshishangana ne didilongolole bua kutantamena mateta a mu matuku aa a ku nshikidilu.
13 Dinanga didi ditusaka bua kulengulula bilema bia bakuabu. Wavuluka ne: pavua Petelo ubela bantu bua ‘banangangane bikole,’ wakumvuija bua tshinyi bivua ne mushinga wa bungi: “Bualu dinanga didi dijibikila mibi mivule.” (1 Petelo 4:8, MMM) ‘Kujibikila’ mpekatu kakuena kumvuija kusokoka mpekatu minene to. Mpekatu ya nunku badi bayambila aba badi ne majitu mu tshisumbu ne buobu ke badi bamanye tshia kuenza. (Lewitiki 5:1; Nsumuinu 29:24) Nebikale kupanga dinanga menemene ne kabiena biumvuangana ne Bible bua kulekela benji ba mpekatu batungunuka ne kukengesha bantu badi kabayi ne bualu.—1 Kolinto 5:9-13.
14 Misangu ya bungi, bilema ne mapanga bia bana betu bitu anu bikese. Tuetu bonso tutu tuakula bibi anyi tuenza bibi, tutekeshangana ku muoyo anyi tutapangana ku mêyi imue misangu. (Yakobo 3:2) Tudi ne bua kuleja patoke bilema bia bakuabu lubilu anyi? Kupatula bilema bia bakuabu patoke nekukebeshe anu makokangana mu tshisumbu. (Efeso 4:1-3) Bikala dinanga dikale ditulombola, ‘katuakunyanga lumu lua’ muena Kristo netu to. (Musambu 50:20, MMM) Anu mutu ndiondiondio ne mukubu bijibakaja miaba idi tshimanu tshinyanguke, ke mudi dinanga dijibakaja dipanga bupuangane dia bakuabu.—Nsumuinu 17:9.
15 Dinanga neditusake bua kuambuluisha aba badi bakenga menemene. Bu mudi nsombelu ya mu matuku a ku nshikidilu yenda inyanguka, kudi mua kumueneka bikondo bidi bena Kristo netu bikale dijinga ne diambuluisha dia bintu bia ku mubidi. (1 Yone 3:17, 18) Tshilejilu, muena mu tshisumbu tshietu mmupete kuoku lutatu lua mfranga peshi mmujimije mudimu anyi? Tudi pamu’apa mua kumuambuluisha ne tshitudi natshi. (Nsumuinu 3:27, 28; Yakobo 2:14-17) Bidi bikengela kulongolola nzubu wa mukaji mukamba kampanda anyi? Tudi mua kumulongoluela nzubu wende eu.—Yakobo 1:27.
16 Katuena mua kunanga anu aba badi pamue netu to. Tudi mua kumvua ku misangu ngumu idi itangila basadidi ba Nzambi ba mikuabu miaba badi bapete lutatu bua mvula mikole, bikumina anyi mvita. Badi mua kuikala ne dijinga dikole dia biakudia, bilamba ne bintu bikuabu. Tudi ne bua kubambuluisha nansha buobu bikale ba dikoba dikuabu anyi tshisamba tshikuabu. Tudi ‘banange bana betu [bonso] ba mu Kristo.’ (1 Petelo 2:17) Nunku, anu bu bisumbu bia mu bidimu lukama bia kumpala, tudi tuenza muetu muonso bua kutua malu adibu benza nyama ku mikolo bua kufila diambuluisha. (Bienzedi 11:27-30; Lomo 15:26) Patudi tuleja dinanga mu mushindu eu, tudi tukolesha malanda adi matusuikakaje pamue mu matuku aa a ku nshikidilu.—Kolosai 3:14.
17 Dinanga didi ditusaka bua kuambila bakuabu lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi. Angata tshilejilu tshia Yezu. Bua tshinyi uvua uyisha ne ulongesha? Uvua umvuila misumba ya bantu “luse” bua nsombelu mubi uvuabu nende mu nyuma. (Mâko 6:34) Balami ba dishima ba mu bitendelelu bavua ne bua kubalongesha bulelela bua mu nyuma ne kubapesha ditekemena bavua babalengulula ne babapambula. Yezu wakasamba bantu ne ‘lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi’ bualu uvua ne dinanga ne luse bivua bifumina mu mutshima.—Luka 4:16-21, 43.
18 Lelu kabidi, mbalengulule ne mbapambuishe bantu ba bungi ne kabena ne ditekemena nansha dikese to. Anu bu Yezu, tuetu tutabalela majinga a mu nyuma a aba badi kabayi banji kumanya Nzambi mulelela, dinanga ne luse nebitusake bua kubambila lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi. (Matayo 6:9, 10; 24:14) Pa kumona tshikondo tshîpi tshidi tshishale, tudi ne bua kuyisha mukenji eu udi ufila muoyo ne mitalu yonso.—1 Timote 4:16.
“Nshikidilu wa bionso ukadi pabuipi”
19 Kupu muoyo ne: kumpala kua Petelo kufila mubelu wende wa kunangangana wakanji kuamba mêyi aa: “Nshikidilu wa bionso ukadi pabuipi.” (1 Petelo 4:7, MMM) Mu katupa kîpi emu, ndongoluelu mubi eu neashile ndongoluelu muakane wa Nzambi muaba. (2 Petelo 3:13) Nanku, lelu’eu ki ntshikondo tshia kushala mu ditanaji nansha. Yezu wakatudimuija ne: ‘Nudilame bimpe, bua mitshima yenu kayinemi ne [budiavi ne bunuavi] ne malu a pa buloba, ne bua dituku adi kadilu kunudi lukasa bu buteyi.’—Luka 21:34, 35.
20 Nunku tudienzejayi muetu muonso, bua “tuikale batabale,” bavuluke tshikondo tshitukadi. (Matayo 24:42, MMM) Tudimukilayi mateta kayi onso a Satana adi mua kutupesha ditanaji. Katulekedi bantu ba pa buloba badi babule dinanga batupangisha bua kunangangana. Kupita malu onso, tusemenayi pabuipi menemene ne Nzambi mulelela Yehowa, muena Bukalenge bulombola kudi Masiya bualua kukumbaja malu malenga avuaye mulongolole bua kuenza pa buloba mu katupa kîpi emu.—Buakabuluibua 21:4, 5.
[Mêyi adi kuinshi]
a Bible mikuabu idi yamba mu 1 Petelo 4:8 ne: tudi ne bua kunangangana “ne muoyo wetu mujima,” “mu buondoke” anyi “ne mutshima mujima.”
NKONKO YA DILONGA
• Mmubelu kayi uvua Yezu mupeshe bayidi bende kumpala kua kubashiyaye, ne ntshinyi tshidi tshileja ne: Petelo uvua mumvue mubelu au? (Tshik. 1-2)
• ‘Kunangangana bikole’ ntshinyi? (Tshik. 3-5)
• Bua tshinyi tudi ne bua kunangangana? (Tshik. 6-8)
• Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi banange bakuabu? (Tshik. 9-18)
• Bua tshinyi etshi ki ntshikondo tshia kuikala mu ditanaji, ne ntshinyi tshitudi ne bua kudisuika bua kuenza? (Tshik. 19-20)
[Tshimfuanyi mu dibeji 29]
Dîku didi ne buobumue didi ditantamena mateta a mu matuku a ku nshikidilu aa bimpe
[Tshimfuanyi mu dibeji 30]
Dinanga didi ditusaka bua kuambuluisha aba badi bakenga
[Tshimfuanyi mu dibeji 31]
Kuambila bakuabu lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi nkubaleja dinanga