TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • lv nshap. 13 dib. 144-159
  • Mafesto adi kaayi asankisha Nzambi

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Mafesto adi kaayi asankisha Nzambi
  • “Nudilame mu dinanga dia Nzambi”
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • NOWELE NDÎNA DIPIADIPIA DIA NTENDELELU WA DÎBA
  • TSHIDI BIBLE WAMBA BUA MAFESTO A MUFIKILU WA DILEDIBUA
  • PASAKA WA LELU
  • HALLOWEEN KI NDIFESTO DIA BENA KRISTO
  • KANUNYANGI DIFESTO DIENU DIA DIBAKA
  • KUKUMAKAJA VERE KUMPALA KUA KUNUA MALUVU NKUIMPE ANYI?
  • ‘NUENU BADI BANANGE YEHOWA, NUKINE MALU MABI’
  • TUTUMBISHE NZAMBI KU MÊYI ETU NE BIENZEDI BIETU
  • Bibilu bionso bitu bisankisha Nzambi anyi?
    Mua kushala mu dinanga dia Nzambi
  • Sungula bua kutendelela Nzambi mushindu udiye musue
    Mmalu kayi adi Bible utulongesha?
  • Ushale mulamate tshitendelelu tshilelela
    Bible utu ulongesha tshinyi menemene?
  • Nzambi utu wanyisha mafesto onso anyi?
    Shala ne muoyo kashidi!—Dilonga dia Bible dia nuenda nuyukila
Tangila bikuabu
“Nudilame mu dinanga dia Nzambi”
lv nshap. 13 dib. 144-159

NSHAPITA WA 13

Mafesto adi kaayi asankisha Nzambi

‘Nutete budi Mukalenge muanyishe.’—EFESO 5:10.

1. Mbantu ba mushindu kayi badi Yehowa ukoka kudiye? Bua tshinyi badi ne bua kukeba bua kumanya malu adi Nzambi wanyisha?

YEZU wakamba ne: ‘Batendeledi balelela nebatendelele Nzambi mu nyuma ne mu bulelela; Tatu udi ukeba bantu ba nunku bamutendelele.’ (Yone 4:23) Padi Yehowa upeta bantu ba mushindu eu anu bu muvuaye mukupete wewe, udi ubakoka kudiye ne kudi Muanende. (Yone 6:44) Edi ndiakalenga dinene be! Kadi bantu badi banange bulelela badi ne bua ‘kuteta budi Mukalenge muanyishe,’ bualu Satana mmuena dishima wa kalanda musenga.—Efeso 5:10; Buakabuluibua 12:9.

2. Fila tshilejilu tshia mudi Yehowa umona bantu badi bateta bua kusambakaja ntendelelu mulelela ne wa dishima.

2 Tangila tshivua tshienzeke pabuipi ne mukuna wa Sinayi pavua bena Isalele balombe Alona bua abenzele nzambi. Alona wakitaba, kuenzaye kana ka ngombe ka or, wamba muvuaku bu Yehowa ne kubambilaye ne: “Makelela disanka dia Yehowa nedikaleku.” Yehowa wakitaba bua kusambakajabu ntendelelu mulelela ne wa dishima anyi? Tòo. Wakatuma dîyi ne kushipabu bantu batue ku binunu bisatu bavua batendelele lupingu alu. (Ekesode 32:1-6, 10, 28) Bualu ebu budi butulongesha tshinyi? Bituikala basue kushala mu dinanga dia Nzambi, katuena ne bua ‘kulenga tshintu tshidi tshibipe’ nansha tshimue to, ne tudi ne bua kushala balamate anu Yehowa nkayende.—Yeshaya 52:11; Yehezekele 44:23; Galatia 5:9.

3, 4. Bua tshinyi tudi ne bua kulonda tshidi Bible wamba bua mafesto ne bilele bidi bantu ba bungi benza?

3 Diakabi, panyima pa lufu lua bapostolo bavua bapangisha butontolodi bua kubuela mu tshisumbu, bantu bavua badiamba muvuabu bena Kristo kadi kabayi banange malongesha a mu Bible bakatuadija kuangata bilele bia batendeledi ba nzambi ya dishima, mafesto abu, matuku abu mansantu ne kubivuija bia bena Kristo. (2 Tesalonike 2:7, 10) Tuetu bakonkonone amue a ku mafesto aa netumone ne: kaena ne lungenyi lua Nzambi to, kadi adi ne lungenyi lua bena panu. Mu kuamba kuimpe, mafesto onso a bena panu adi ne tshipatshila tshia kusaka bantu ku dikumbaja majinga a mibidi yabu, kuitaba malongesha a bitendelelu bia dishima ne kuenza malu a mîdima adi afumina mu “Babulona munene.”a (Buakabuluibua 18:2-4, 23) Tuvuluke ne: Yehowa uvua mumanye bilele bibi bia batendeledi ba nzambi ya dishima bidi bifikishe ku mafesto a bungi adi bantu benza lelu. Anu muvuaye mubikine kale, ke mudiye mubikine kabidi lelu. Nunku tudi ne bua kuitaba tshidiye wamba nansha bantu ba bungi batshibenga.—2 Yone 6, 7.

4 Tuetu bena Kristo balelela tudi bamanye ne: kudi amue mafesto adi kaayi asankisha Yehowa. Tudi ne bua kudisuika bua katubuelakanyi mu mafesto au nansha kakese. Tukonkononayi tshidi Yehowa ubengela mafesto aa. Bualu ebu nebutuambuluishe bua katuenji bualu nansha bumue budi mua kutupangisha bua kushala mu dinanga dia Nzambi.

NOWELE NDÎNA DIPIADIPIA DIA NTENDELELU WA DÎBA

5. Bua tshinyi tudi bajadike ne: Yezu kavua muledibue mu dia 25 ngondo wa 12?

5 Kakuena muaba nansha umue mu Bible udibu baleja ne: Yezu uvua muenze difesto dia mufikilu wa diledibua diende to. Mu kuamba kuimpe, dituku dijalame divuabu bamulele ki ndimanyike to. Tshidibi kabavua bamulele mu dia 25 ngondo wa 12 to, bualu ngondo eu utu ne mashika a bungi muaba uvuabu bamulelele.b Luka udi wamba ne: pavuabu balele Yezu, “balami ba mikoko [bavua] balala mu mpata” bua kulama mikoko yabu. (Luka 2:8-11) Bu balami bikale ne tshilele tshia ‘kulala mu mpata’ tshidimu tshijima, Luka kavua mua kuakula bua bualu buabu to. Kadi bu mutu mvula ne neje iloka mu Beteleheme ne ifila mashika makole, bavua babueja mikoko mu tshikumbi ne balami kabavua ‘balala mu mpata’ to. Pashishe Yosefe ne Mariya bavua baye ku Beteleheme bualu Kaisa Augusto uvua muele mukenji bua bantu bonso baya kudifundisha ku mikanda ya mbulamatadi. (Luka 2:1-7) Kaisa kavua mua kuambila bantu bavua kabayi banange bukokeshi bua bena Lomo bua kuya mu misoko yabu bua kudifundisha mu tshikondo tshia mvula ne mashika makole to.

6, 7. (a) Malu a bungi atubu benza mu Nowele mmafumine kuepi? (b) Ndishilangana kayi didi pankatshi pa mushindu utu bantu bapeshangana bintu bua Nowele ne utu bena Kristo babipeshangana?

6 Nowele ki mmufumine mu Bible to, kadi mmufumine ku mafesto a kale a batendeledi ba nzambi ya dishima bu mudi difesto dia Satirnale dia bena Lomo divuabu benzela Satirne, nzambi wa malu a madimi. Bia muomumue, mukanda mukuabu udi wamba ne: Bilondeshile muvua batendeledi ba nzambi Mitra babala matuku, bavua benza difesto dia “diledibua dia dîba didibu kabayi mua kutshimuna” mu dia 25 a ngondo wa 12. “Bakatuadija kuenza Nowele mu tshikondo tshivua ntendelelu wa dîba mutumbe bikole mu Lomo,” bidimu bitue ku 300 Yezu mumane kufua.—New Catholic Encyclopedia.

7 Pavuabu benza mafesto abu au, bavua bapeshangana bintu anu bu mudibi bienzeka lelu bua Nowele. Kadi nansha mudi bantu bapeshangana bintu bua Nowele lelu, kabena babipeshangana bilondeshile tshidi 2 Kolinto 9:7 wamba to. Mvese eu udi wamba ne: ‘Muntu ne muntu afile bintu bu muakadisunguilaye mu mutshima wende; kafidi ne kanyinganyinga, anyi bu muenzeja ku bukole; bualu bua Nzambi udi musue muena kupa udi ufila ne disanka.’ Bena Kristo balelela batu bapeshangana bintu bua dinanga, kabatu bindila anu dituku kampanda bua kubipeshangana to, ne kabatu batekemena bua bantu badibu babipesha babapeshe tshintu to. (Luka 14:12-14; Bienzedi 20:35) Pashishe, bena Kristo balelela badi ne disanka bualu kabatu basamisha mutu bua kusumba bintu bia Nowele bitu bifikisha bantu ba bungi ku dibuela too ne mabanza to.—Matayo 11:28-30; Yone 8:32.

8. Bena meji bavua bapeshe Yezu bintu bua kusekelela diledibua diende anyi? Umvuija.

8 Kadi bakuabu bantu badi mua kuamba ne: bena meji kabavuaku bapeshe Yezu bintu bua diledibua diende anyi? Tòo. Bena meji bavua batumine Yezu bintu bua kumunemeka, bualu tshikondo atshi bantu bavua ne tshilele tshia kutumina bantu banene bintu. (1 Bakelenge 10:1, 2, 10, 13; Matayo 2:2, 11) Bobu bine kabavua balue anu dituku divuabu balele Yezu adi to. Yezu ukavua ne ngondo ya bungi pavuabu balue kumumona, ne ukavua mu nzubu, ki mmu tshikumbi to.

TSHIDI BIBLE WAMBA BUA MAFESTO A MUFIKILU WA DILEDIBUA

9. Ntshinyi tshivua tshienzeke mu mafesto a mufikilu wa diledibua adibu batele mu Bible?

9 Nansha mutu bantu basanka padibu balela muana udi ne bukole bua mubidi, kakuena muaba nansha umue mu Bible udibu bakula bua difesto dia mufikilu wa diledibua dia mutendeledi wa Nzambi to. (Musambu 127:3) Badi mua kuikala bapue muoyo anyi? Tòo, bualu anu muomu mu Bible emu mbakule bua difesto dia mufikilu wa diledibua dia Palô mfumu wa mu Ejipitu ne dia Helode Antipa. (Genese 40:20-22; Mâko 6:21-29) Mu mafesto abidi aa, bavua benzamu malu mabi, nangananga mu dia Helode bualu ke muvuabu bakose Yone Mubatiji mutu.

10, 11. Bena Kristo ba kumpala bavua bamona mafesto a mufikilu wa diledibua bishi? Bua tshinyi?

10 Mukanda mukuabu udi wamba ne: “Bua bena Kristo ba kumpala, difesto dia mufikilu wa diledibua divua dia bantu bavua batendelela nzambi ya dishima.” (The World Book Encyclopedia) Tshilejilu, bena Greke ba kale bavua bela meji ne: muntu yonso uvua ne muanjelu kampanda uvua umulama kutuadijila anu ku diledibua diende. Mukanda mukuabu udi wamba pawu ne: Muanjelu au “uvua mu diumvuangana kampanda ne nzambi uvua muledibue dituku dia muomumue ne muntu au.” (The Lore of Birthdays) Mafesto a mufikilu wa diledibua atu kabidi apetangana bikole ne malu a lubuku lua mitoto.

11 Batendeledi ba Nzambi ba kale kabavua babenga mafesto a mufikilu wa diledibua anu bualu avua mafumine kudi batendeledi ba nzambi ya dishima to, kadi bavua baabenga bua bualu bukuabu kabidi. Mbualu kayi abu? Bu muvuabu bantu bavua badipuekesha, kabavua bamona diledibua diabu bu bualu bua mushinga mukole buvuabu ne bua kusekelela to.c (Mika 6:8; Luka 9:48) Kadi bavua batumbisha Yehowa ne bamuela tuasakidila bua muvuaye mubapeshe muoyo.d—Musambu 8:3, 4; 36:9; Buakabuluibua 4:11.

12. Dituku dia lufu luetu ndipite dia diledibua ku tshinyi?

12 Nzambi udi uvuluka bantu bonso badi bashala bamulamate too ne ku lufu ne neabapeshe muoyo kumpala eku. (Yobo 14:14, 15) Muambi udi wamba ne: ‘Dîna dimpe didi dipita manyi a mushinga mukole buakane, dituku dia lufu ndipite dia kuledibua bulengele.’ ‘Dîna’ dietu ndumu luimpe lutudi tupeta ku mêsu kua Nzambi bua mudimu utudi tumuenzela ne lulamatu. Nunku, Bible kena ulomba bena Kristo bua kuvuluka diledibua dia muntu to, kadi udi ubalomba bua kuvuluka anu lufu lua Yezu udi ‘dîna’ diende dimpe ditupetesha lupandu.—Luka 22:17-20; Ebelu 1:3, 4.

PASAKA WA LELU

13, 14. Bua tshinyi bena Kristo kabena mua kusekelela Pasaka?

13 Bantu batu bamba mudibu benza Pasaka bua kuvuluka dibika dia Yezu ku lufu. Kadi Kristo uvuaku mulombe bayidi bende bua kusekelela dibika diende anyi? Tòo. Mikanda idi ilonda malu a kale idi ileja ne: bena Kristo ba kumpala kabavua benza Pasaka to. Idi ileja kabidi ne: difesto edi ndifumine mu bitendelelu bia dishima. Mukanda kampanda udi wamba ne: “Kabena bakula bua disekelela dia Pasaka muaba nansha umue mu Dipungila Dipiadipia to. Bena Kristo ba kumpala kabavua bamanye matuku mansantu.”—Encyclopædia Britannica.

14 Yehowa udiku mua kuitaba bua benze difesto didi difumina mu bitendelelu bia dishima bua kuvuluka dibishibua dia Muanende anyi? Nansha kakese. (2 Kolinto 6:17, 18) Bible kena wambila bena Kristo bua kuvulukabu dibika dia Yezu to, kena nansha ubitabila bua kuenza nanku to. Kuenza Pasaka bua kuvuluka dibika dia Yezu ku lufu nkupanga kua lulamatu.

HALLOWEEN KI NDIFESTO DIA BENA KRISTO

15. Difesto dia Halloween ndifumine kuepi? Dituku didibu basungule bua kudienza didi dileja tshinyi?

15 Mu matunga makuabu batu benza difesto dia Halloween ditubu babikila kabidi ne: dia muladilu wa basantu bonso. Mu difesto edi bantu batu bavuala bintu, balua bu baloji anyi miyambi ne batu balengeja mbanza yabu ne bintu bia mukodi. Difesto edi ndifumine ku bilele bia kale bia bena Celte ba mu ditunga dia Grande-Bretagne ne dia Irlande. Bavua benza difesto dia Samain (anyi dia ndekelu wa muvu wa luya) dituku divua ngondo tshitongatonga divua pabuipi ne dia 1 dia ngondo wa 11. Bavua bela meji ne: mu dituku dia Samain kakuvua mikalu pankatshi pa bantu ne bakishi to. Dituku adi bakishi bonso, bimpe ne babi bavua batambakana pa buloba. Bantu bavua bela meji kabidi ne: bakishi bavua bapingana ku mbanza yabu, ke bualu kayi bena mêku abu bavua babatekela biakudi ne maluvu bua kababenzedi bibi to. Lelu eu bana batu benza bilele bia difesto dia Samain kabayi bamanye, patubu bavuala bu bakishi anyi bavuala bifuebe, baye ku nzubu ya bantu babambila ne: nebabenzele bibi bikalabu kabyi babapeshe tshintu

KANUNYANGI DIFESTO DIENU DIA DIBAKA

16, 17. (a) Bua tshinyi bena Kristo badi bakeba kuselangana badi ne bua kukonkonona tshidi Bible wamba bua bilele bitu bienzeka dituku didi bantu baselangana? (b) Ntshinyi tshidi bena Kristo ne bua kuenza ne bilele bu mudi bia kuela bantu losa anyi tubeji tukese tukese pambidi?

16 Mu matuku makese emu ‘kabakumvua kabidi dîyi dia mubaki ne dia mubakibue munkatshi’ mua Babulona munene to. (Buakabuluibua 18:23) Bua tshinyi? Mu katupa kakese emu, Babulona munene kakuikalaku kabidi to, bualu benamu badi benza malu a mîdima adi anyanga dibaka kutuadijila anu dituku didi bantu baselangana.—Mâko 10:6-9.

17 Bilele bitu bishilangana bilondeshile miaba. Bimue bilele bidi bimueneka bimpe bitu bantu benza bua kujingila badi baselangana ne badibu babikile “dikasa dimpe” bidi mua kuikala bifumine mu Babulona. (Yeshaya 65:11) Tshilejilu, mu imue miaba batu ne tshilele tshia kuela bantu losa anyi tubeji tukese tukese pambidi. Tshilele etshi tshidi mua kuikala tshifumine ku lungenyi lua ne: badi bapesha nyuma mibi biakudia bua kayenzedi bantu badi baselangane bibi to. Batu kabidi bangata losa bu tshijimba tshidi tshiambuluisha bantu bua kulela, tshibatutshisha dikasa dimpe bua kulalabu matuku a bungi panu. Bantu bonso badi basue kushala mu dinanga dia Nzambi, kabena ne bua kuenza bilele bibi bia mushindu eu to.—2 Kolinto 6:14-18.

18. Mmêyi kayi a mu Bible adi mua kuambuluisha bantu badi balongolola difesto dia dibaka ne badibu babikile?

18 Batendeledi ba Yehowa kabena ne bua kuenza bilele bia pa buloba ebu bidi binyanga dibaka ne difesto dia dibaka anyi bidi mua kunyanga kondo ka muoyo ka bakuabu to. Tshilejilu, kabatu bela mineku mibi, bakula malu a busenji anyi bela bilele bidi mua kutondesha bena dibaka anyi bantu badibu babikile nsombelu to. (Nsumuinu 26:18, 19; Luka 6:31; 10:27) Batu kabidi babenga bua kuenza mafesto a tuyayi tukamona adi aleja “kudisua kua muoyo,” kaayi aleja didipuekesha. (1 Yone 2:16) Nuenu nudilongolola bua kuenza difesto dia dibaka, kanupu muoyo ne: Yehowa mmusue bua dituku adi dikale dituku dimpe dinudi mua kumvua disanka panudi nudivuluka pamutu pa nuenu kushala nunyingalala.e

KUKUMAKAJA VERE KUMPALA KUA KUNUA MALUVU NKUIMPE ANYI?

19, 20. Mukanda mukuabu udi wamba ne: tshilele tshia kukumakaja vere ntshifume kuepi? Bua tshinyi bena Kristo kabena ne bua kutshienza?

19 Bantu batu ne tshilele tshia kukumakaja vere kumpala kua kunua maluvu mu mafesto a mabaka anyi makuabu. Mukanda mukuabu wa mu 1995 udi wamba ne: Tshilele tshia ‘kukumakaja vere ntshifumine pamuapa ku tshilele tshia kale tshivua bantu benza pavuabu balambula nzambi yabu bintu bia tshijila bitubu banua bua yandamune masambila abu. Kuvua kuenze bu disambila dienza mu tshikoso ne mêyi a ne: “Muoyo mule” anyi “bua bukole bua mubidi!”’—International Handbook on Alcohol and Culture.

20 Bantu ba bungi kabatu bamona tshilele tshia kukumakaja vere bu tshilele tshia malu a Nzambi anyi a mîdima to. Padi bantu bakumakaja vere ne bayela mulu, mbienze anu bu ne: badi balomba diambuluisha mu “diulu” kudi bukole kampanda budi kabuyi bumueneka. Bakuabu batu ne tshilele tshia kuela maluvu panshi bua bakishi kababenzedi bibi. Bilele bionso ebi kabiena biumvuangana ne tshidi Bible wamba to.—Yone 14:6; 16:23.f

‘NUENU BADI BANANGE YEHOWA, NUKINE MALU MABI’

21. Mbibilu kayi bidi bena Kristo kabayi mua kuenza nansha biobi kabiyi bifumine mu bitendelelu bia dishima? Bua tshinyi?

21 Babulona munene mmunyange bikadilu bia bantu bikole, bualu mu matunga a bungi lelu eu batu balongolola bibilu bitubu benzela mu njila tshidimu tshionso etshi. Mu bibilu abi batu bajamu maja a busenji, benda ngendu ya mindololotshi bavuale bibi ne balejamu bilele bia balume bangatangana ne balume nabu, bakaji ne bakaji nabu. Mbimpe bua bantu badi ‘banange Yehowa’ kuyabu mu bibilu bia mushindu eu anyi kubitangila? Bobu bayamu anyi babitangila, badiku baleja mudibu bakine malu mabi ne muoyo mujima anyi? (Musambu 1:1, 2; 97:10) Mbimpe tuidikije meji avua nawu mufundi wa Musambu wa 119 wakamba ne: ‘Ukudimune mêsu anyi bua kaatangidi malu a patupu.’—Musambu 119:37.

22. Ndîba kayi didi muena Kristo ne bua kudisunguila bua kuenza difesto kampanda anyi kubenga kudienza?

22 Matuku adi bena panu benza mafesto abu, muena Kristo udi ne bua kudimuka bua kenji bualu budi mua kuleja bu ne: udi pende uenza to. Paulo wakafunda ne: “Binuadia anyi binuanua, anyi malu onso anudi nuenza, nuenze malu onso bua kutumbisha Nzambi.” (1 Kolinto 10:31; bala malu adi mu kazubu kadi kamba ne: “Muudi mua kuangata mapangadika mimpe.”) Kadi bikala tshilele kampanda anyi difesto kadiyi ne malu a mu bitendelelu bia dishima, kadiyi dia malu a tshididi anyi a ditunga, kadiyi dishipa mukenji wa mu Bible nansha umue, dîba adi muena Kristo yonso ke udi ne bua kudisunguila bua kudienza anyi kubenga kudienza. Kadi udi ne bua kunemeka kondo ka muoyo ka bakuabu bua kubenga kubalenduisha.

TUTUMBISHE NZAMBI KU MÊYI ETU NE BIENZEDI BIETU

23, 24. Mmunyi mutudi mua kuyisha bantu mikenji ya Yehowa bimpe?

23 Bantu ba bungi batu bamona ne: dituku didiku difesto kampanda ke ditubu bapeta dîba dia kutuilangana ne balela ne balunda babu. Nunku padi muntu utuamba ne: katuena banange bantu anyi tudi tunekesha patudi katuyi tuenza mafesto, tudi mua kumuambila ne kanemu konso ne: tuetu Bantemu ba Yehowa tutu basue kusomba ne balela ne balunda bikole. (Nsumuinu 11:25; Muambi 3:12, 13; 2 Kolinto 9:7) Tutu tutuilangana ne balela ne balunda betu matuku makuabu munkatshi mua tshidimu. Kadi bu mutudi banange Nzambi ne mikenji yende, katuena basue kuenza bilele bidi bimufikisha munda patudi tutuilangana to.—Bala malu adi mu kazubu kadi kamba ne: “Ntendelelu mulelela udi utupetesha disanka dia bungi.”

24 Malu adi mu nshapita wa 16 wa mukanda wa Bible utu ulongesha tshinyi menemene?g mmambuluishe bamue Bantemu bua kuyukila bimpe ne bantu bavua babele nkonko ne muoyo mujima. Kadi tuvuluke ne: tshipatshila tshietu ntshia kulenga mioyo ya bantu, ki ntshia kukokangana nabu to. Nunku, ikala ne kanemu, kubandishi dîyi to; ‘mêyi ebe ikale ne ngasa misangu yonso, matue bu luepu.’—Kolosai 4:6.

25, 26. Mmunyi mudi baledi mua kuambuluisha bana babu bua kukolesha ditabuja diabu ne kunanga Yehowa?

25 Yehowa mmutulongeshe tuetu Bantemu bende bimpe bitambe. Tudi bamanye tshitudi tuitabila amue malu ne tubengela kuenza makuabu. (Ebelu 5:14) Nunku nuenu baledi, longeshayi bana benu bua bamanye mikenji ya mu Bible bimpe. Nuenu benze nanku, ditabuja diabu nedikole, nebamanye mua kupesha bantu badi babela nkonko mvese bua kubandamuna ne nebikale bajadike ne: Yehowa mmubanange.—Yeshaya 48:17, 18; 1 Petelo 3:15.

26 Bantu bonso badi batendelela Nzambi “mu nyuma ne mu bulelela” kabena anu babenga kuenza mafesto adi Bible kayi wanyisha to, kadi badi kabidi ne bua kuamba bulelela mu malu onso. Lelu eu bantu ba bungi badi bela meji ne: ki mbimpe kuamba bulelela misangu yonso to. Kadi anu mutualonga mu nshapita udi ulonda, njila ya Nzambi itu anu mimpe misangu yonso.

[Mêyi adi kuinshi]

a Bala malu adi mu kazubu kadi kamba ne: “Ndi ne bua kuya mu difesto edi anyi?” Badi bakula bua matuku a bungi atu bantu kabayi benza midimu, atubu benza mafesto a bitendelelu mu Index des publications Watch Tower, mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.

b Bilondeshile mudi malu malonda mu Bible ne tshidi mikanda mikuabu yamba, Yezu uvua mua kuikala muledibue mu tshidimu 2 mu ngondo wa bena Yuda wa Etanima udi upetangana ne ngondo wa tshitema anyi wa dikumi mu kalandriye ketu ka lelu.—Bala mukanda wa Étude perspicace des Écritures, Tshitupa 2, dibeji dia 21 mupatula kudi bantemu ba Yehowa.

c Bala malu adi mu kazubu kadi kamba ne: “Mafesto a mufikilu wa diledibua ne ditendelela dia Satana.”

d Mikenji ya Mose ivua yamba ne: pavua mukaji ulela, uvua ne bua kufila mulambu bua mibi yende. (Lewitiki 12:1-8) Mukenji eu uvua uvuluija bena Isalele ne: baledi badi basambulujila bana babu bubi ne uvua ubambuluisha bua kubenga kuangata diledibua dia muana ne mushinga wa bungi menemene ne kubenga kulonda bilele bia bantu ba bisamba bia bende bia kuenza mafesto a mufikilu wa diledibua.—Musambu 51:5.

e Bala biena-bualu bisatu bidi biakula bua dibaka ne mafesto bidi mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15 Kasuamansense 2006, dibeji dia 18-31.

f Bala Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15 Luishi 2007, dibeji dia 30-31.

g Mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.

[Kazubu mu dibeji 148, 149]

NDI NE BUA KUYA MU DIFESTO EDI ANYI?

Dîyi dia kulonda: ‘Umukayi munkatshi muabu, nuikale batapuluke, bu mudi Mukalenge wamba. Kanulengi tshintu tshibipa, ne meme nennuitabuje.’—2 Kolinto 6:17.

Nkonko iudi ne bua kudiela bua mafesto ne bilele bitu bantu ba bungi benza

▪ Bidiku mua kuikala bifumine mu bilele anyi malongesha a bitendelelu bia dishima anyi ku malu a mîdima anyi?—Yeshaya 52:11; 1 Kolinto 4:6; 2 Kolinto 6:14-18; Buakabuluibua 18:4.

▪ Badiku babienza bua kunemeka muntu anyi kutumbisha bulongolodi peshi tshintu kampanda tshia ditunga anyi?—Yelemiya 17:5-7; Bienzedi 10:25, 26; 1 Yone 5:21.

▪ Bituku bifikisha bantu ku dimona ne: ditunga diabu anyi tshisamba tshiabu mbipite bia bakuabu anyi?—Bienzedi 10:34, 35; 17:26.

▪ Bidiku ne ‘nyuma wa pa buloba’ udi kayi upetangana ne nyuma wa Nzambi anyi?—1 Kolinto 2:12; Efeso 2:2.

▪ Meme mubienze, bantu bakuabu badiku mua kulenduka anyi?—Lomo 14:21.

▪ Meme mubenge bua kuyamu, mmunyi mundi mua kumvuija bantu bakuabu tshindi mubengele ne kanemu konso?—Lomo 12:1, 2; Kolosai 4:6.

Mvese idi ilonda eyi idi mua kutuambuluisha bua kuandamuna nkonko itu bantu badiela bua bibilu:

▪ Bena Isalele bavua batombokele Nzambi “bakabuelakana ne ba mu bisamba abi bia bantu, bakayila mua kuenza bu muakadibo benza.”—Musambu 106:35.

▪ ‘Muntu udi mua kueyemenyibua padiye ne bintu bikese neikale mua kueyemenyibua kabidi pikalaye ne bintu bia bungi; muntu udi mubi padiye ne bintu bikese neikale mubi kabidi pikalaye ne bintu bia bungi.’—Luka 16:10.

▪ ‘Kanuena ba pa buloba.’—Yone 15:19.

▪ ‘Kanuena mua kudisanga ku mêsa a Mukalenge ne ku mêsa a bademon popamue.’—1 Kolinto 10:21.

▪ ‘Matuku mapite akakumbana bua nuenu nulonde disua dia bisamba bia bende, ne bua nuenu nuende mu tshienzenza tshia masandi, mu nkuka, mu kukuatshika kua maluvu, mu manaya a bundu, mu tshingu tshia banu ba maluvu, ne mu kutendelela kua mpingu mibi.’—1 Petelo 4:3.

[Kazubu mu dibeji 150]

MAFESTO A MUFIKILU WA DILEDIBUA NE DITENDELELA DIA SATANA

Lelu eu, dituku ditambe bunene mu tshitendelelu tshia Satana ndituku dia mufikilu wa diledibua. Bua tshinyi? Bualu batendeledi ba Satana batu bamba ne: muntu yonso nzambi bikalaye musue kudimona bu nzambi. Nunku, padi muntu usekelela dituku dia diledibua diende, udi usekelela diledibua dia nzambi kampanda. Kadi ki mbantu bonso batu ne lungenyi lua didinanga elu to. Nansha nanku, mukanda mukuabu udi wamba ne: “Mafesto makuabu adi asankisha muoyo, kadi difesto dia mufikilu wa diledibua didi disaka muntu ku diditumbisha.”—The Lore of Birthdays.

[Kazubu mu dibeji 156]

NTENDELELU MULELELA UDI UTUPETESHA DISANKA DIA BUNGI

Yehowa udi ‘Nzambi wa butumbi’ anyi wa disanka ne mmusue bua Bantemu bende bikale ne disanka. (1 Timote 1:11) Ke tshidi mvese idi ilonda eyi ileja.

“Muena mutshima wa disanka utu wikala ne bidia bia disanka matuku onso.”—Nsumuinu 15:15.

‘Ndi mumanye ne: Kakuena bualu buimpe bu kusanka ne kuenza malu mimpe matuku onso patshidi muntu ne muoyo. Muntu yonso adie biende, anue biende, asanke biende mu midimu yende yonso, bua eku nkupa kua Nzambi.’—Muambi 3:12, 13.

‘Muena mutshima wa dipa neavuijibue mubanji; wamiamina bakuabu mâyi neamiaminyibue pende mâyi kabidi.’—Nsumuinu 11:25.

‘Luayi kundi, bonso badi ne mudimu mukole, badi ne bujitu bunene, meme Yezu nennupe dikisha. Bualu bua mutshi wanyi wa tshikokedi udi muakane ne bujitu buanyi budi bupepele.’—Matayo 11:28, 30.

‘Nenumanye bualu bulelela, ne bualu bulelela nebunupe budishikaminyi.’—Yone 8:32.

‘Nunku muntu ne muntu afile bintu bu muakadisunguilaye mu mutshima wende; kafidi ne kanyinganyinga, anyi bu muenzeja ku bukole; bualu bua Nzambi udi musue muena kupa udi ufila ne disanka.’—2 Kolinto 9:7.

‘Mamuma a nyuma adi dinanga, disanka, ditalala, luse, buimpe.’—Galatia 5:22.

“Mamuma a munya adi malu mimpe onso ne malu makane ne malu malelela.”—Efeso 5:9.

[Kazubu mu dibeji 158, 159]

MUUDI MUA KUANGATA MAPANGADIKA MIMPE

Imue misangu tutu tupetangana ne malu atu ateka dinanga ditudi banange Yehowa ne mushindu utudi balamate ku mikenji yende mu diteta. Tshilejilu, muena dibaka netu udi kayi muena Kristo udi mua kutulomba bua kuya kudia ne balele bende, kadi dituku adi dikale dia difesto dia bena pa buloba ebu. Kondo ka muoyo ka bamue bena Kristo kadi mua kubitabila bua kuya, ka bakuabu kadi mua kubenga. Padi muena Kristo witaba bua kuya muaba wa mushindu eu, malu adiye wenza adi ne bua kuleja ne: ki mmuye bua kuenza difesto to, kadi mmuye anu bua kudia pamue ne balela bende.

Mbimpe muena Kristo adianjile kuyukila ne muena dibaka nende bua kumumvuija ne kanemu konso ne: bidi mua kumutonda bu yeye mua kumumona ubenga bua kuenza bimue bilele bidi bena mu dîku mua kuenza bidi biumvuangana ne difesto didi dienzeka dituku adi. Pamuapa muena dibaka udi kayi muena Kristo au udi mua kuitaba bua kuyabu kusombesha balela bende abu dituku dikuabu.—1 Petelo 3:15.

Kadi ntshinyi tshienza muanetu wa bakaji bikalaye mumane kumvuija bayende malu onso aa, kadi bayende wamba anu ne: badi ne bua kuya? Udi mua kumona ne: bu mudi bayende mfumu wa dîku, yeye ke udi ne bujitu bua kudisha ba mu nzubu muende. (Kolosai 3:18) Nunku dituku adi, mulume udi ukumbaja anu mudimu wende wa kudisha ba mu nzubu muende padiye umuambila bua kuyabu kudia ne balela bende. Pamuapa mukaji eu udi mua kupeta mushindu wa kuyisha dituku adi. Biakudia abi ki mbinyanguke anu bualu badi babidia mu dituku dia difesto dia pa buloba ebu to. (1 Kolinto 8:8) Muena Kristo udi ne bua kubimona anu bu biakudia bionso ebi, kadi kena ne bua kuelangana mioyo ya mafesto idibu belanganamu, kuimba misambu yabu anyi kukumakaja vere anyi kuenza malu makuabu to.

Bukuabu bualu butudi katuyi mua kupua muoyo ntshidi kuya kudia dituku adi mua kuenzela bakuabu. Muanetu wa bakaji muena Kristo udi ne bua kumanya ne: bamue bena Kristo nende badi mua kulenduka padibu bumvua ne: uvua muye kudia ne balele bende badi kabayi bena Kristo dituku adi.—1 Kolinto 8:9; 10:23, 24.

Pashishe balela babu kabakukeba bua kumuenzeja bua kushipa mikenji ya Nzambi anyi? Bua kuepuka bilumbu, udi mua kufika ku diyishipa. Nunku mbimpe adianjile kuela meji bua malu aa onso ne kulonda kondo kende ka muoyo.—Bienzedi 24:16.

Ndi mua kuitaba bintu bitubu bafila bua Nowele anyi?

Mfumu wa mudimu wa muena Kristo udi mua kupesha bena mudimu bintu anyi makuta bua Nowele. Muena Kristo udi ne bua kubibenga anyi? Kena anu ne bua kubibenga misangu yonso to. Pamuapa, mfumuende wa mudimu kena nansha wela meji ne: padiye wangata bintu abi mmuenze Nowele to. Udi pamuapa ujinga anu bua bena mudimu bende badie pabu makasa adibu bapete mu tshiapu tshiende. Peshi udi ubapeshabi anu bua kubaleja mudiye muanyishe mudimu udibu bamuenzele tshidimu atshi ne bua kubasaka bua batungunuke ne kuenza mudimu muimpe. Udi mua kupesha bena mudimu bonso bintu ebi nansha bobu bikale mu tshitendelelu kayi, nansha bobu benza Nowele anyi kabayi bamuenza. Nunku Ntemu wa Yehowa kena mua kubenga bintu abi anu bualu mbamupeshabi tshikondo kampanda anyi bualu mbabinyike dîna kansanga to.

Nansha bobu bakupeshe bintu bua difesto kampanda dia tshitendelelu, kabiena biumvuija ne: paudi ubiangata udi witaba malongesha a tshitendelelu tshia muntu udi mukupeshabi to. Muena mudimu nebe anyi mulela webe udi mua kukuambila ne: “Ndi mumanye ne: kutu wenza difesto edi to, kadi ndi musue kukupesha tshintu etshi.” Kondo kebe ka muoyo koku kakayi kakukandika bua kutshiangata, udi mua kutshiangata ne kumuela tuasakidila kuyi utela miaku idi ipetangana ne difesto adi to. (Bienzedi 23:1) Bidi mua kuikala bimpe bua kukeba dituku dikuabu diudi mua kumumvuija tshitutu tubengela kuenza difesto adi bua kubenga kumunyingalaja.

Kadi netuenze tshinyi bikala muntu udi utupesha tshintu mutumanye bimpe kadi ukeba anu bua kuleja ne: tudi mua kushipa mikenji ya Nzambi anu bua kupeta bintu? Katuena mua kutshitaba nansha kakese to. Tudi basue bua kushala balamate anu Yehowa Nzambi nkayende.—Matayo 4:8-10.

[Tshimfuanyi mu dibeji 147]

Bena Kristo batu bapeshangana bintu bualu mbanangangane

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu