-
Mabaka a kanemu ku mêsu kua Nzambi ne kua bantuTshibumba tshia Nsentedi—2006 | 15 ngondo wa 10
-
-
Mabaka a kanemu ku mêsu kua Nzambi ne kua bantu
‘Dibaka diakadi mu Kana; bakabikila Yezu ne bayidi bende ku dibanji.’—YONE 2:1, 2.
1. Muyuki wa Yezu mu kana udi ukoka ntema yetu ku tshinyi?
YEZU, mamuende ne bayidi bende bakuabu bavua bamanye disanka ditu difumina ku dibaka dia kanemu dia basadidi ba Nzambi. Bua kuvudija disanka dia dibaka adi, Yezu wakenzamu too ne tshishima tshiende tshia kumpala tshidibu bafunde mu Bible. (Yone 2:1-11) Ukadi pamuapa mubuele ne musanke mu mabaka a bena Kristo badi basue kusadila Yehowa ne disanka. Anyi ukadi pebe pa kuenza dibaka peshi udi ukeba kuambuluisha mulunda webe bua kuenza dibaka dimpe. Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua dibaka dikale dimpe?
2. Mmalu kayi atudi tupeta mu Bible pa bidi bitangila mabaka?
2 Bena Kristo mbamone ne: mibelu idi mu Dîyi dia Nzambi idi yambuluisha bikole mulume ne mukaji badi bajinga kuselangana. (2 Timote 3:16, 17) Tshidibi, Bible kêna uleja malu onso adi ne bua kuenzeka mu tshibilu tshia dibaka dia bena Kristo. Bidi biumvuika, bualu bilele ne mikenji bitu bishilangane bilondeshile muaba ne tshikondo. Tshilejilu mu Isalele wa kale, kabavua balongolole mushindu kampanda wa kufundisha dibaka ne kudijadika to. Dituku dia dibaka, mulume uvua ulua ne mukaji ku nzubu kuende anyi kua tatuende. (Genese 24:67; Yeshaya 61:10; Matayo 1:24) Tshienzedi tshivua bantu bonso bamone etshi ke tshivua tshijadika dibaka, kakuyi malu a buena adibu balomba mu mabaka a bungi lelu.
3. Ntshibilu kayi tshia mu Kana tshivua Yezu muvudije disanka?
3 Bena Isalele bavua bamona dilua ne mukaji ku nzubu bu dijadika dia dibaka. Pashishe, bavua benza difesto dia dibaka dia buena didibu baleje mu Yone 2:1. Bible ya bungi idi ikudimuna mvese eu ne: ‘Dibaka diakadi mu Kana.’ Kadi badi bakudimuna muaku wa mu muakulu wa ku ntuadijilu eu ne: “bidia bia dibanji,” “tshibilu tshia dibaka” anyi “didia dia dibaka.”a (Matayo 22:2-10; 25:10; Luka 14:8, MMM) Bible udi uleja patoke ne: Yezu uvua mubuele mu tshibilu kampanda tshia dibaka dia bena Yuda ne wakavudija disanka dia tshibilu atshi. Kadi bualu bua mushinga budi ne: mushindu uvua mabaka enzeka mu tshikondo atshi mmushilangane ne udiu enzeka lelu.
4. Ntshibilu tshia mushindu kayi tshitu bamue bena Kristo basungula, ne bua tshinyi?
4 Mu matunga a bungi lelu, bena Kristo badi basue kuselangana badi ne bua kukumbaja amue malu adi mikenji ya mbulamatadi ilomba. Pashishe badi mua kuselangana bilondeshile mikenji eyi. Badi mua kufundisha dibaka diabu ne kudijadika kabiyi bilomba malu a bungi kudi muntu udi mbulamatadi muanyishile bu mudi mulumbuluishi, mutangidi wa tshimenga anyi mukulu wa tshitendelelu. Bamue bantu batu basungula bua kuselangana mushindu eu, ne imue misangu batu babikila balela anyi balunda bena Kristo bakese bua kuikala bamonyi ba diselangana diabu anyi anu bua kusanka nabu mu tshikondo etshi tshia mushinga. (Yelemiya 33:11; Yone 3:29) Bia muomumue, bena Kristo bakuabu badi mua kubenga kuenza difesto dinene didi mua kulomba kudilongolola bikole ne kutudisha makuta a bungi. Pamutu pa nanku, badi mua kulongolola didia dikese ne bamue balunda babu ba pa muoyo. Nansha tuetu basungule bumue bua ku malu aa, tudi ne bua kumanya ne: bena Kristo bakuabu bashindame badi mua kuikala ne lungenyi lushilangane ne luetu.—Lomo 14:3, 4.
5. Bua tshinyi bena Kristo ba bungi batu basue babenzele muyuki wa dibaka, ne bidi bileja tshinyi?
5 Bena Kristo ba bungi batu basue bua babenzele muyuki wa dibaka mushindamene mu Bible.b Badi bitaba ne: Yehowa ke uvua muenze dibaka, ne udi ufila mibelu ya meji mu Dîyi diende bua dibaka kuikaladi dimpe ne dia disanka. (Genese 2:22-24; Mâko 10:6-9; Efeso 5:22-33) Bena mabaka ba bungi batu basue kusanka pamue ne balela ne balunda bena Kristo mu tshibilu tshia dibaka diabu. Kadi mmunyi mutudi mua kumona malu mashilangane adi mikenji ilomba, mishindu ya kufundisha dibaka kua mbulamatadi ne bilele bia muaba utudi basombele? Tshiena-bualu etshi netshiakule bua malu atu enzeka miaba mishilangane. Amue a kudiwu adi mua kushilangana bikole ne anudi bamanye anyi atu enzeka muaba unudi basombele. Nansha nanku, nenumone malu a diatshimue adi ne mushinga bua basadidi ba Nzambi.
Dibaka dia kanemu didi dilonda mikenji ya mbulamatadi
6, 7. Bua tshinyi tudi ne bua kulonda malu adi mikenji ilomba bua dibaka, ne mmunyi mutudi mua kuenza nenku?
6 Nansha mudi dibaka difumine kudi Yehowa, mbulamatadi itu ne dîyi dia kuamba pa mabaka a bantu. Mbikumbanyine nunku, bualu Yezu wakamba ne: ‘Nupe Kaisa bintu bia Kaisa, nupe Nzambi bintu bia Nzambi.’ (Mâko 12:17) Bia muomumue, mupostolo Paulo wakamba ne: ‘Muntu yonso aditeke kunyima kua bakokeshi badi ku mutu kuende. Bua kakuena bukokeshi budi kabuyi bulua kudi Nzambi; ne makokeshi adiku akajadikibua kudi Nzambi.’—Lomo 13:1; Tito 3:1.
7 Mu matunga a bungi, Kaisa anyi bamfumu ba mbulamatadi ke badi bajadika muntu udi mukumbane mua kusela anyi kusedibua. Nunku bena Kristo badi Dîyi dia Nzambi dianyishila bua kuselangana, badi ne bua kulonda bimpe mikenji ya ditunga diabu. Ebi bidi mua kubalomba bua kupeta mukanda wa dibaka anyi kuya kudi muntu udi mbulamatadi muanyishile bua kufundisha ne kujadika mabaka anyi pamuapa kufundisha dibaka dikadi dienzeke. Pavua Kaisa Augusto mulombe bua bantu bonso ‘bafundishe mêna’ abu, Mariya ne Yosefe bakatumikila diyi adi, kuyabu ku Beteleheme bua ‘kufundishabu mêna abu.’—Luka 2:1-5.
8. Mbilele kayi bitu Bantemu ba Yehowa kabayi balonda, ne bua tshinyi?
8 Padi bena Kristo babidi baselangana bilondeshile mikenji, badi ne bujitu ku mêsu kua Nzambi. Ke bua tshinyi Bantemu ba Yehowa kabatu bafundisha ne bajadika dibaka diabu misangu ya bungi, anyi benzulula mitshipu ya dibaka tshilejilu mu dituku dia mufikilu wa tshidimu tshia 25 anyi tshia 50 tshia dibaka diabu to. (Matayo 5:37) (Bimue bitendelelu bitu biamba ne: kabiena ne mushinga bua kufundisha dibaka kua mbulamatadi, bileja ne: bua dibaka kuikaladi dimpe, bidi bikengela kudijadika anu mu tshitendelelu.) Mu matunga a bungi, mbulamatadi utu wanyishila bamue Bantemu ba Yehowa badi bakulu mu bisumbu bua kufundisha ne kujadika mabaka. Bikalaku kudi mushindu, mukulu udi ufundisha dibaka udi mua kuenza too ne muyuki wa dibaka ku Nzubu wa Bukalenge. Nzubu eu mmuaba wa ntendelelu mulelela, ne mmukumbanyine bua kuenzelamu muyuki wa dibaka didi difumine kudi Yehowa Nzambi.
9. (a) Padi bena Kristo bafundisha dibaka diabu kua mbulamatadi, ntshinyi tshidibu mua kuenza? (b) Mmunyi mudi bakulu mua kubuela mu dilongolola dia tshibilu tshia dibaka?
9 Mu matunga makuabu, mikenji idi ilomba bua bantu baselangane ku biro bia mbulamatadi, bu mudi ku komine anyi kumpala kua muena mbulamatadi. Misangu ya bungi bena Kristo batu basungula bua kuenza tshidi mikenji ibalomba, ne pashishe kuenzeja muyuki wa dibaka ku Nzubu wa Bukalenge dituku dimue dimue adi anyi didi dilonda. (Ki mbimpe bena dibaka bapitshishe matuku a bungi pankatshi pa difundisha dibaka ne muyuki wa dibaka, bualu bakadi baselangane kumpala kua Nzambi ne kua bantu, too ne kumpala kua tshisumbu tshia bena Kristo.) Bikala bena dibaka badi basue kufundisha dibaka kua mbulamatadi bajinga bua babenzele muyuki wa dibaka ku Nzubu wa Bukalenge kampanda, badi ne bua kulomba kumpala kua dîba dianyisha dia bakulu badi benza komite wa mudimu wa tshisumbu. Bakulu aba badi ne bua kuanji kujadika ne: bena dibaka badi ne lumu luimpe. Pashishe nebatangile bua muyuki wa dibaka kaupumbishi bisangilu bia tshisumbu anyi programe mikuabu itu yenzeka pa tshibidilu ku Nzubu wa Bukalenge. (1 Kolinto 14:33, 40) Nebatangile kabidi tshilumbu tshia dilongolola dia Nzubu wa Bukalenge mudi bena dibaka mua kuikala balombe, ne nebangate dipangadika dia kumanyisha anyi kubenga kumanyisha muyuki wenzekelaku.
10. Dibaka diodi dimana kufundisha kua mbulamatadi, mmushindu kayi wenzeka muyuki?
10 Mukulu udi wenza muyuki udi ne bua kuwenza ne musangelu, ne kanemu bua kukolesha bantu mu nyuma. Bikala bena dibaka bavua banji kuya kua mbulamatadi, neamanyishe ne: bakadi baselangane bilondeshile mikenji ya Kaisa. Bikala bena dibaka kabavua banji kuenza mitshipu kua mbulamatadi, badi mua kuyenza mu muyuki.c Bikalabu bakavua bayenze, kadi mbasue kuyambulula kumpala kua Yehowa ne kua tshisumbu, badi mua kuyambulula bu mimana kuenza, bua kuleja ne: bakavua ‘babumbakaja’ pamue.—Matayo 19:6; 22:21.
11. Mu miaba mikuabu, mmunyi mutu bantu baselangana, ne mmushindu kayi udi muyuki wa dibaka wenzeka?
11 Miaba mikuabu, mikenji kayena yenzeja bena dibaka bua kufundisha dibaka diabu kumpala kua muena mbulamatadi nansha. Dibaka didi dienzeka padibu bapesha muena mbulamatadi mukanda wa dibaka udi bobu nkayabu bamane kuuja ne batue biala. Diakamue, muena mbulamatadi udi wela mukanda au ku mukanda wa mabaka. Nunku badi batuadija kumona bena dibaka aba bu baselangane, ne badi babala dituku adi bu dia dibaka diabu. Anu mutukadi bamone kuulu eku, bena dibaka aba badi mua kujinga bua babenzele muyuki ku Nzubu wa Bukalenge panyima pa difila diabu dia mukanda wa dibaka. Muanetu mushindame mu nyuma udibu basungule bua kuenza muyuki eu neamanyishe bantu badi bateleja muyuki ne: bantu abu bakadi baselangane bualu mbamane kufila mukanda wabu wa dibaka. Badi mua kuenza mitshipu bilondeshile malu adi mu tshikoso tshia 10 ne note udi kuinshi kua dibeji eku. Bantu badi ku Nzubu wa Bukalenge nebasanke pamue ne bena dibaka, ne mibelu ya mu Dîyi dia Nzambi idibu bafila neyibakoleshe.—Musambu wa Solomo 3:11.
Dibaka dia kabukulu, ne dibaka difundisha kua mbulamatadi
12. Dibaka dienza bilondeshile bilele bia kabukulu ntshinyi? Ntshinyi tshidi bena dibaka mua kuenza panyima pa dibaka dia nunku?
12 Mu amue matunga, bantu badi mua kuselangana bilondeshile bilele bia kabukulu. Katuena tuakula muaba eu bua bantu babidi badi basombe pamue tshianana anyi badi babanjijangana to. Nsombelu eu udi mua kuikala muanyishibue miaba mikuabu kadi kêna ukumbaja malu onso adi mikenji ya mbulamatadi ilomba nansha.d Tudi tuakula muaba eu bua dibaka didibu benza bilondeshile bilele bidi bantu bonso ba muaba kampanda anyi tshisamba kansanga bitaba. Bidi mua kuikala difila dia biuma, didi dienza bua bangate bena dibaka abu bu bakadi baselangane bilondeshile Bible ne mikenji ya mbulamatadi. Mbulamatadi udi witaba mabaka a nunku bu mabaka mimpe, adi umvuangana ne mikenji yende ne adi apesha bena mabaka bujitu. Pashishe, bena dibaka badi mua kufundisha dibaka diabu kua mbulamatadi, ne padibu badifundisha nunku, badi babapesha mukanda wa dibaka. Difundisha edi didi mua kukuba bena dibaka bonso babidi anyi mukaji bikalaye mua kushala mukamba, ne kukuba bana badibu mua kulela. Tshisumbu tshidi mua kukankamija bantu bonso badi benza mabaka a nunku bua kuya kuafundisha ne lukasa padibu bapeta mushindu. Bualu bua mushinga mukole, bidi bimueneka ne: mu Mikenji ya Mose, bavua belesha mabaka ku mikanda, bafundisha kabidi ne bana.—Matayo 1:1-16.
13. Panyima pa dibaka dienza bilondeshile bilele bia kabukulu, ntshinyi tshidi tshiakanyine kuenza bua muyuki wa dibaka?
13 Bantu badi baselangana bilondeshile bilele bia tshisamba tshiabu badi balua bena dibaka padi dibaka adi dienzeka. Anu mutukadi bamone, bena Kristo badi baselangana nunku badi mua kujinga bua babenzele muyuki wa dibaka ku Nzubu wa Bukalenge muikalabu ne bua kuenza mitshipu. Bikalaku muyuki, ngamba-malu nealeje ne: bantu aba bakadi baselangane bilondeshile mikenji ya Kaisa. Nekuikale anu muyuki wa nunku umuepele. Kudi anu dibaka dimue, ne muaba eu ndibaka dienza bilondeshile bilele bia kabukulu bidi mbulamatadi wanyisha, ne nekuikale anu muyuki umue. Kuenza malu abidi aa mu lupolo lukese lua dîba, nangananga dituku dimue, kudi mua kuenza bua dibaka dikale dia kanemu ku mêsu kua bantu ba muaba udi dibaka adi dienzekela.
14. Ntshinyi tshidi muena Kristo mua kuenza bikala dibaka didi dilonda malu a kabukulu ne dia kua mbulamatadi onso manyishibue?
14 Mu amue matunga mudi mbulamatadi wanyisha dibaka dienza bilondeshile bilele bia kabukulu, kudi kabidi mushindu wa kufundisha dibaka kua mbulamatadi. Dibaka dia kua mbulamatadi ditu ditamba kuenzeka kumpala kua muena mbulamatadi, ne bena dibaka badi mua kuenza mitshipu ne kutua biala mu mukanda kampanda. Bamue bena Kristo batu basue dibaka dienzela kua mbulamatadi kupita didibu benza bilondeshile bilele bia kabukulu. Bilondeshile mikenji, kabiena ne mushinga bua kuenza dibaka mishindu yonso ibidi eyi to; mbulamatadi udi uyitaba yonso. Malu adi mu tshikoso tshia 9 ne tshia 10 bua muyuki wa dibaka ne mitshipu adi akumbana kabidi mu nsombelu eu. Bualu bua mushinga mukole mbua ne: bantu mbaselangane mu mushindu wa kanemu ku mêsu kua Nzambi ne kua bantu.—Luka 20:25; 1 Petelo 2:13, 14.
Tuikalayi ne kanemu mu dibaka
15, 16. Mmunyi mudi kanemu ne bua kumueneka mu dibaka?
15 Pavua tshilumbu tshijuke mu dibaka dia mukalenge mukuabu wa bena Pelasa, mufidi wa mibelu munene uvuabu babikila ne: Memukana wakafila mubelu muimpe. Wakamba ne: ‘Bakaji bonso batumbishe babayabu.’ (Esetê 1:20) Mu mabaka a bena Kristo, kabiena bijinga bua mubelu eu ufumine kudi mukalenge wa pa buloba nansha; bakaji mbasue kunemeka babayabu. Bia muomumue, balume bena Kristo badi bapesha bakaji babu lumu ne babatumbisha. (Nsumuinu 31:11, 30; 1 Petelo 3:7) Katuena ne bua kutuadija kunemekangana mu dibaka dietu anu panyima pa bidimu bia bungi to. Kanemu kadi ne bua kumueneka anu ku ntuadijilu, dituku mene dia dibaka.
16 Ki nganu mulume ne mukajende badi ne bua kuleja kanemu mu dituku dia dibaka to. Bikala mukulu muena Kristo wenza muyuki wa dibaka, udi ne bua kuenzeka pawu ne kanemu. Mbena dibaka ke badiye wenzela muyuki eu. Bu mudi ngamba-malu wenza muyuki bua kunemeka bena dibaka, kakuakula ne mineku ya bungi anyi ne mianu ya patupu nansha. Kêna ne bua kuakula malu a bungi adi atangila bena dibaka nkayabu bualu bena dibaka ne bateleji badi mua kumvua bundu. Kadi ngamba-malu neadienzeje bua kuikala ne musangelu ne mêyi adi akolesha, utamba kuakula bua Mufuki wa dibaka ne bua mibelu yende milenga. Bulelela, muyuki wa dibaka muenza ne kanemu kudi mukulu newambuluishe bua dibaka dikale ne kanemu kumpala kua Yehowa Nzambi.
17. Bua tshinyi mabaka a bena Kristo adi alonda mikenji ya mbulamatadi?
17 Kakuyi mpata, udi mumone mu tshiena-bualu etshi malu a bungi adi atangila mabaka adi mikenji yanyisha. Amue malu kaatu enzeka muaba uudi musombele to. Kadi tuetu bonso tudi ne bua kumanya ne: bidi ne mushinga bua mabaka onso adi Bantemu ba Yehowa benza aleje kanemu bua mikenji ya Kaisa ya muaba utudi basombele. (Luka 20:25) Paulo wakatubela ne: ‘Nualukijile bantu bonso mabanza abu: mulambu kudi muena mulambu, mpunga kudi unudi mua kupunga, buneme kudi unudi mua kunemeka.’ (Lomo 13:7) Bulelela, bituadijile anu ku dituku dia dibaka, mbimpe bua bena Kristo banemeke tshidi Nzambi mulongolole bua mpindieu.
18. Mbualu kayi budi mua kuenzeka panyima pa dibaka butudi ne bua kukonkonona, ne nkuepi kudibu bakule bua bualu ebu?
18 Panyima pa mabaka a bungi a bena Kristo, bantu batu badisangisha mu difesto dia dibaka bua kusanka pamue anyi kudia. Vulukayi ne: Yezu pende wakabuela mu difesto dia nunku. Difesto dia nunku diodi dikaleku, mmunyi mudi mibelu ya mu Bible mua kutuambuluisha bua difile padi kanemu kudi Nzambi ne dikale ne lumu luimpe bua bena dibaka ne bua tshisumbu tshia bena Kristo? Tshiena-bualu tshidi tshilonda netshiakule bua tshilumbu etshi.e
-
-
Ditabuja diebe dimuenekele ku malu audi wenzaTshibumba tshia Nsentedi—2006 | 15 ngondo wa 10
-
-
Ditabuja diebe dimuenekele ku malu audi wenza
‘Ditabuja, bikaladi kadiyi ne kuenza, didi didifuila.’—YAKOBO 2:17.
1. Bua tshinyi bena Kristo ba kumpala bavua bamona ne: ditabuja ne bienzedi bivua bionso ne mushinga?
BENA KRISTO ba kumpala ba bungi bavua baleja ditabuja diabu ku malu avuabu benza. Muyidi Yakobo wakabela bena Kristo bonso ne: ‘Nuikale benji ba dîyi, kanuikadi anu bumvui badi.’ Wakamba kabidi ne: ‘Bu mudi mubidi mutapuluka ku nyuma wawu udi mufue, nunku kabidi, ditabuja didi ditapuluka ku kuenza didi difue.’ (Yakobo 1:22; 2:26) Bidimu bitue ku 35 panyima pa yeye mumane kufunda nunku, bena Kristo ba bungi bavua batungunuka ne kuleja ditabuja diabu ne bienzedi bikumbane. Kadi diakabi, bakuabu kabavua benza nunku to. Yezu wakela bena mu tshisumbu tshia ku Semuna kalumbandi; kadi wakambila bantu ba bungi ba mu tshisumbu tshia ku Sâdi ne: ‘Ndi mumanye midimu yebe ne bu muudi ne dîna dia udi ne muoyo, ne udi mufue.’—Buakabuluibua 2:8-11; 3:1.
2. Ntshinyi tshidi bena Kristo mua kudiebeja bua ditabuja diabu?
2 Bua bualu ebu, Yezu wakakankamija bena mu Sâdi (ne bantu bonso bavua ne bua kulua kubala mêyi ende pashishe) bua kuleja dinanga divuabu nadi ku ntuadijilu bua bulelela bua bena Kristo, ne bua kulama malanda mimpe ne Nzambi. (Buakabuluibua 3:2, 3) Muntu ne muntu udi mua kudiebeja ne: ‘Bienzedi bianyi bidi bishi? Bidiku bileja ne: ndi ngenza muanyi muonso bua ditabuja dianyi dimuenekele mu malu onso andi ngenza, nansha mu nsombelu idi kayiyi ipetangana buludiludi ne mudimu wa kuyisha anyi bisangilu bia bena Kristo anyi?’ (Luka 16:10) Tudi mua kuakula bua nsombelu ya bungi, kadi tuakule anu bua bibilu, nansha ebi bitu bienzeka misangu ya bungi panyima pa dibaka dia bena Kristo.
Bibilu bikese
3. Ntshinyi tshidi Bible wamba bua kubuela mu bibilu bia disanka?
3 Ba bungi ba kutudi batu basanka patubu bababikila ku bibilu bia disanka bia bena Kristo. Yehowa udi ‘Nzambi wa disanka,’ ne mmusue bua basadidi bende bikale ne disanka. (1 Timote 1:11, NW) Ke bualu kayi wakasaka Solomo bua kufunda mu Bible bualu ebu ne: ‘Ngakanyisha disanka, bualu bua muntu kêna ne bualu buimpe bukuabu muinshi mua dîba budi butamba kudia, kunua ne kusanka: bualu bua mu malu a mudimu wende, aa ke adi ashala kudiye matuku a muoyo wende.’ (Muambi 3:1, 4, 13; 8:15) Disanka edi didi mua kumueneka padi bena dîku dijima badisangisha bua kudia anyi padi batendeledi balelela benza bibilu bikese bia disanka.—Yobo 1:4, 5, 18; Luka 10:38-42; 14:12-14.
4. Muntu udi ujinga kubikidisha bantu bua kusanka pamue udi ne bua kutangila tshinyi?
4 Wewe ubikila bantu bua kusanka pamue, udi ne bua kuela meji bimpe ku malu audi mulongolole, nansha wewe ubikila anu bena Kristo bakese bua kudia pamue ne kuyukila. (Lomo 12:13) Utangile bua “malu onso enjibue bilengele,” ne bua ‘meji adi afuma mu diulu’ akulombole. (1 Kolinto 14:40; Yakobo 3:17) Mupostolo Paulo wakafunda ne: “Binuadia anyi binuanua, anyi malu onso anudi nuenza, nuenze malu onso bua kutumbisha Nzambi. Kanuikadi balenduishi.” (1 Kolinto 10:31, 32) Ngamue malu kayi audi mua kutangila ne ntema ya pa buayi? Wewe muatangile kumpala kua dîba, nebikuambuluishe bua kumona binuikala wewe ne babikidibue bebe nuleja munudi nutumikila malu anudi nuitabuja.—Lomo 12:2.
Tshibilu netshikale tshia bishi?
5. Bua tshinyi muntu udi ubikilangana udi ne bua kutangila bimpe ni udi ne bua kufila maluvu makole ne kuela mijiki?
5 Bantu ba bungi badi babikilangana batu badiebeja ni badi mua kufila maluvu makole. Bua kusomba pamue ne disanka, kabiena bikengela anu maluvu makole nansha. Vulukayi ne: Yezu wakapesha bantu bavua balue kudiye biakudia: wakavudija mampa ne mishipa. Bible kêna wamba ne: uvua mubapeshe mvinyo mu tshishima, nansha mutudi bamanye ne: uvua mua kuenza nanku. (Matayo 14:14-21) Wewe mupangadije bua kufila maluvu makole, ikala ne nkatshinkatshi pa bidi bitangila bungi buawu, ne enza bua kuikale maluvu makuabu adi kaayi akuata bua bantu batu kabayi banua maluvu makole. (1 Timote 3:2, 3, 8; 5:23; 1 Petelo 4:3) Kuenzeji muntu bua kunua tshintu tshidiye mua kumona bu tshidi tshisuma “bu nyoka.” (Nsumuinu 23:29-32) Netuambe tshinyi bua mijiki anyi misambu? Wewe mulongolole bua kuela mijiki, kakuyi mpata neutabalele bua kusungula misambu mimpe pa kutangila tshiona ne mêyi ayi. (Kolosai 3:8; Yakobo 1:21) Bena Kristo ba bungi batu bamona ne: kuela Misambu ya Bukalenge (Mélodies du Royaume) anyi kuyimba pamue kutu kuvudija disanka dia kusomba pamue. (Efeso 5:19, 20) Tangila kabidi dîyi dia tshisanji bua mijiki kayipangishi bantu bua kuyukila bimpe anyi bua kayenzedi bena mutumba mutoyi.—Matayo 7:12.
6. Mmunyi mudi muena nzubu mua kuleja ne: udi ne ditabuja didi ne muoyo pa bidi bitangila diyukidilangana anyi malu makuabu?
6 Padi bena Kristo basomba pamue badi mua kuakula bua malu mashilangane, kubala bimue bintu ne dîyi dikole, anyi kulondelangana malu malenga. Muena nzubu udi mua kushintulula muyuki ne bukalanga yeye mumone ne: kautshiena muimpe. Udi kabidi ne bua kutabalela bua kakuikadi anu muntu umue udi wakula. Yeye mumone nanku, udi mua kuakula ne budimu ne kupetesha bakuabu mushindu wa kubuela pabu mu muyuki. Udi pamuapa mua kulomba bansonga bua bakule anyi udi mua kutuadija muyuki udi bantu ba bungi mua kufila ngenyi yabu. Bansonga ne bakulumpe bonso nebasanke bua diyukidilangana dia nunku. Wewe mubikidishe bantu, ne ulombola malu ne meji ne bukalanga, bantu baudi mubikile ‘nebamanye bupole buebe.’ (Filipoi 4:5) Nebamone ne: udi ne ditabuja didi ne muoyo, ne didi dikulombola mu malu onso audi wenza.
Mabaka ne mafesto a mabaka
7. Bua tshinyi bidi bilomba kutangila malu bimpe bua kulongolola mabaka ne mafesto atu alonda?
7 Padi bena Kristo baselangana ne benza difesto ntshikondo tshia pa buatshi tshia kusanka. Basadidi ba Nzambi ba kale, nansha Yezu ne bayidi bende, bavua babuela mu bibilu bia disanka bia nunku ne mu mafesto avua alonda. (Genese 29:21, 22; Yone 2:1, 2) Kadi mu matuku etu aa, bidi bimueneka ne: kulongolola difesto dia dibaka kudi kulomba kudienzeja bikole bua dileje lungenyi luimpe ne nkatshinkatshi bidi bena Kristo ne bua kuikala nabi. Nansha nanku, mafesto a mabaka mmalu a pa tshibidilu a mu nsombelu wa bantu adi apetesha muena Kristo mushindu wa kuleja ditabuja diende.
8, 9. Mmunyi mudi bilele bidi bienzeka mu mabaka a bungi bileja tshidibu bafunde mu 1 Yone 2:16, 17?
8 Bantu ba bungi badi kabayi bamanye mikenji ya Nzambi anyi badi bayilengulula batu bamona difesto dia dibaka bu tshikondo tshia kuenza malu adi kaayi a pa tshibidilu, anyi tshia kuenza tshidi muoyo musue. Mu tshikandakanda kampanda tshia ku Mputu, mukaji utshivuabu baselelaku wakamba bua dibaka diende divua bu dia bakalenge ne: ‘Tuvua tuenda mu mashinyi makoka kudi tubalu tunayi, baalonda kudi mashinyi makuabu 12 makoka kudi tubalu ne makuabu mikale ne bimbi ba misambu benda bimba. Pashishe tuvua badie biakudia bishême ne bumvue mijiki milenga; bivua bimpe menemene. Ke mumvua musue bienzeke nanku, mvua mukalenge-mukaji dituku adi.’
9 Nansha mudi bilele mua kushilangana mu ditunga ne mu ditunga, malu aa adi aleja patoke tshivua mupostolo Yone mufunde ne: “Malu onso a bena panu—bijingajinga bia mubidi, bijingajinga bia mesu ne lutambishi bua biuma—kabiena bifuma kudi Tatu, mbia bena panu.” Udiku mua kufuanyikija bena Kristo bashindame bajinga kuenza dibaka bu dia bakalenge ne difesto bu dia mu mianu, muikale bintu bipite bungi anyi? Pamutu pa nanku, malu adibu balongolole adi ne bua kuleja mudibu batumikila mubelu wa ne: “Muntu udi wenza mudi [Nzambi] musue, udi ushala kashidi.”—1 Yone 2:16, 17, MMM.
10. (a) Bua tshinyi mbimpe kulongolola malu bua difesto kuikaladi dia nkatshinkatshi? (b) Mmunyi mudi bena dibaka ne bua kuangata mapangadika pa bidi bitangila bantu ba kubikila?
10 Bena Kristo badi baselangana badi ne bua kuikala ne nkatshinkatshi ne kumona malu mudiwu. Bible udi mua kubambuluisha mu bualu ebu. Nansha mudi dituku dia dibaka ne mushinga, mbamanye ne: didi anu mbangilu wa dibaka dia bena Kristo babidi badi ne ditekemena dia kuikala ne muoyo tshiendelele. Ki mbenzejibue bua kuenza difesto dinene to. Bobu basue kuenza difesto, nebatangile bungi bua makuta ikalabu ne bua kutula bua kudienza ne mushindu muine wikaladi. (Luka 14:28) Bilondeshile Bible, mulume ke udi ne bua kuikala mfumu mu dibaka diabu. (1 Kolinto 11:3; Efeso 5:22, 23) Nunku mulume ke udi ne bujitu bua malu onso adi enzeka mu difesto dia dibaka. Kadi neebeje ne dinanga dionso muntu udi ne bua kulua mukajende malu bu mudi: bantu badibu basue kubikila ne bungi buabu. Kabakuikala pamuapa ne mushindu wa kubikila balunda ne balela babu bonso ne ki mbiakanyine mene kuenza nanku; nunku badi ne bua kuangata amue mapangadika ne bupuekele. Bena dibaka badi ne bua kushindika ne: bobu kabayi ne mushindu wa kubikila bamue bena Kristo nabu, bena Kristo aba kabakubafikila munda to, kadi nebabumvuile.—Muambi 7:9.
Mulombodi wa difesto
11. Mmudimu kayi udi nawu mulombodi wa difesto?
11 Bikala bena dibaka basue kuenza difesto dia dibaka, ntshinyi tshidibu mua kuenza bua difesto dikale dia kanemu? Kukadi bidimu bia bungi mpindieu, Bantemu ba Yehowa mbamone buimpe bua kuenza bualu kampanda buvua mu tshibilu tshivua Yezu mubuele mu Kana. Kuvua ‘muntu uvua ku mutu kua dibanji’ anyi mulombodi wa difesto, uvua mua kuikala muena kuitabuja mushindame. (Yone 2:9, 10) Bia muomumue, mulume udi ne meji neasungule muanetu wa balume udi mushindame mu nyuma bua kukuataye mudimu munene eu. Mulombodi wa difesto yeye mumane kujadika malu adi mulume musue, udi mua kualonda onso kumpala kua difesto ne munkatshi muadi.
12. Ntshinyi tshidi mulume ne bua kutangila pa bidi bitangila difila maluvu makole?
12 Mu diumvuangana ne tshikoso 5, bamue bena dibaka badi mua kubenga bua kufila maluvu makole mu difesto dia dibaka diabu, imue misangu batshina bua ne: bunuavi kabulu kunyanga difesto. (Lomo 13:13; 1 Kolinto 5:11) Kadi nansha bikalabu ne bua kufila maluvu makole, mulume udi ne bua kujadika bua ne: badi baafila bungi bukumbane. Mu difesto dia dibaka divua Yezu mubuele mu Kana bavua bafile mvinyo, ne wakasakidila mvinyo muimpe. Mulombodi wa difesto wakamba ne: ‘Bantu bonso batu bafila mvinyo muimpe diambedi; panuabu wa bungi, nebafile udi kayi muimpe kunyima; kadi wewe wakuteka mvinyo muimpe too ne katataka.’ (Yone 2:10) Kakuyi mpata, Yezu kavua muenze bua bantu bakuatshike to, bualu uvua umona ne: dikuatshika ndibi. (Luka 12:45, 46) Pavua mulombodi wa difesto mukeme bua buimpe bua mvinyo, uvua uleja ne: ukavua mumone bantu bakuatshika mu mafesto makuabu a dibaka. (Bienzedi 2:15; 1 Tesalonike 5:7) Nunku, mulume ne muena Kristo wa kueyemena udiye usungula bu mulombodi wa difesto, nebalondeshe bua kumona bikala bantu bonso balonda dîyi ditoke edi: ‘Kanukuatshiki maluvu, mudi dinyanguka dia muoyo munda muawu.’—Efeso 5:18; Nsumuinu 20:1; Hoshea 4:11.
13. Ntshinyi tshidi bena dibaka ne bua kutangila bobu basue kuela mijiki mu difesto dia dibaka, ne bua tshinyi?
13 Anu mudibi bua mafesto makuabu, koku kuikala mijiki, badi ne bua kutangila dîyi dia mijiki bua bantu bayukile bimpe. Mukulu kampanda muena Kristo wakamba ne: “Padi butuku buenda buya, ne miyuki yenda ishemakana anyi bantu batuadija kuja, imue misangu dîyi dia mijiki ditu dibanda. Kumpala kuvua mua kuikala mijiki ya panshi-panshi, kadi pashishe idi mua kulua kupangisha bantu mua kuyukila. Difesto dia dibaka ditu dipetesha bantu tshikondo tshimpe tshia kuyukila ne kumonangana. Nebikale bibi menemene bu mijiki mikole ne bua kunyanga tshikondo etshi!” Muaba eu kabidi, mulume ne mulombodi wa difesto badi ne bua kudiangatshila malu mu bianza, kabayi bashila bimbi ba mijiki badibu babikidishe bua kudisunguila mijiki idibu bimba ne dîyi didibu basue. Paulo wakafunda ne: ‘Malu onso anudi nuenza, ne mu mêyi ne mu bienzedi, enzayi onso mu dîna dia Mukalenge Yezu.’ (Kolosai 3:17) Padi babikidibue bapingana kumabu panyima pa difesto dia dibaka, nebavuluke mijiki bu tshintu tshivua tshileja muvua bena dibaka benze malu onso mu dîna dia Yezu anyi? Ke mudibi ne bua kuikala.
14. Ntshinyi tshidi bena Kristo ne bua kuvuluka ne disanka pa bidi bitangila difesto dia dibaka?
14 Bulelela, bantu badi mua kuvuluka ne kujinga dibaka divuabu balongolole bimpe. Tshilejilu, Adam ne Edyta, badi baselangane kukadi bidimu 30 bakamba bua dibaka dikuabu ne: “Muvua nsombelu wa bena Kristo bushuwa. Kuvua misambu ivua itumbisha Yehowa ne malu makuabu adi asankisha. Mijiki ne maja bivua ne mushinga mushadile. Malu onso avua enzeka bilondeshile mikenji ya mu Bible ne ebi bivua bisankisha ne bikoleshangana.” Nunku, mulume ne mukaji badi baselangana badi mua kuenza bia bungi bua kuleja ditabuja diabu ku bienzedi biabu.
Bintu bia kupesha bena dibaka
15. Mmubelu kayi wa mu Bible udi bantu ne bua kulonda bua bintu bidibu bapesha bena dibaka?
15 Mu matunga a bungi balunda ne balela batu bapesha bena dibaka bintu. Wewe musue kuenza nunku, ntshinyi tshiudi mua kuvuluka? Vuluka tshivua mupostolo Yone muambe bua “lutambishi bua biuma.” Wakafuanyikija lutambishi lua nunku ne “bia panu bidi bijimina,” kadi ki nne bena Kristo badi baleja ditabuja diabu ku bienzedi biabu to. (1 Yone 2:16, 17, MMM) Pa kutangila mubelu wa Yone mufundisha ku nyuma wa Nzambi, bena dibaka badiku mua kutela kumpala kua bantudîna dia muntu yonso udi mubapeshe tshintu anyi? Bena Kristo ba mu Makedonia ne ba mu Akaya bakasangisha bintu bua bana babu ba mu Yelushalema, kadi kakuena muaba nansha umue udibu baleje mêna abu to. (Lomo 15:26) Bena Kristo ba bungi badi bapesha bena dibaka bintu nebajinge bua kubenga kumanyika pamutu pa kukoka ntema ya bantu bakuabu kudibu. Bua bualu ebu, balulula mubelu wa Yezu udi mu Matayo 6:1-4.
16. Mmunyi mudi bena dibaka mua kuepuka bua kufuisha bakuabu bundu pa bidi bitangila bintu bidibu babapesha?
16 Kutela dîna dia muntu udi mufile tshintu kudi mua kufikisha ku ‘diditumbisha patupu’ bua kumona udi mufile tshintu tshilenga anyi tshia mushinga mukole. Nunku bena dibaka badi ne meji kabakuleja patoke mêna a bantu badi babapeshe bintu. Kumanyisha mêna a bafidi ba bintu kudi mua kufuisha bakuabu bavua kabayi pamuapa ne mushindu wa kubapesha tshintu bundu. (Galatia 5:26; 6:10) Tshidibi, ki mbibi bua mulume ne mukaji kumanyabu uvua mubapeshe tshintu kampanda to. Badi mua kumumanya ku kakanda kakese kadi mua kuikala ne tshintu atshi, kadi ki nka kubala kumpala kua bantu bonso to. Patudi tusumba, tupeshangana ne tupeta bintu dia dibaka, tudi ne mushindu wa kuleja ne: nansha mu malu adi kaayi amueneka, ditabuja dietu didi dilombola bienzedi bietu.a
17. Bena Kristo badi ne bua kuikala ne kipatshila kayi pa bidi bitangila ditabuja ne bienzedi biabu?
17 Kuleja ditabuja dietu kakuena kulomba anu kuikala ne bikadilu bilenga, kubuela mu bisangilu bia bena Kristo ne kuyisha to. Tuetu bonso tuikalayi ne ditabuja didi ne muoyo didi dilombola bionso bitudi tuenza. Bulelela, tudi mua kuleja ditabuja dietu ne bienzedi ‘biakane tshishiki,’ nansha mu nsombelu itudi batele kuulu eku.—Buakabuluibua 3:2.
18. Mmunyi mudi mêyi adi mu Yone 13:17 malelela pa bidi bitangila mafesto a mabaka ne bibilu bia disanka bia bena Kristo?
18 Panyima pa Yezu mumane kupesha bapostolo bende ba lulamatu tshilejilu tshilenga pa kudipuekesha ne kubowesha mâyi ku makasa, wakabambila ne: ‘Binuamanya malu aa, nenuikale ne disanka binuaenza.’ (Yone 13:4-17) Miaba itudi basombele lelu, pamuapa kabitu bikengela kuowesha muntu mâyi ku makasa, anyi kabitu bienzeka to. Kadi anu mutudi bamone mu tshiena-bualu etshi, kudi nsombelu mikuabu itudi mua kuleja ditabuja dietu pa kuenzelangana malu malenga ne dinanga dionso, nansha mu malu adi atangila bibilu bia disanka ne mafesto a mabaka a bena Kristo. Tudi mua kuenza nunku nansha tuetu tukeba kuselangana anyi tuetu babikidibue mu difesto dia dibaka anyi mu tshibilu kampanda tshia disanka tshia bena Kristo badi basue kuleja ditabuja diabu mu malu adibu benza.
[Mêyi adi kuinshi]
a Malu makuabu adi atangila dibaka ne difesto didi mua kulonda adi mu tshiena-bualu tshidi tshilonda tshia ne: “Vudija disanka ne bunême mu dituku dia dibaka diebe.”
Newandamune bishi?
Mmunyi muudi mua kuleja ditabuja diebe
• paudi ubikidisha bantu bua nuenu kusanka pamue?
• paudi ulongolola difesto dia dibaka?
• paudi upeshangana anyi upeta bintu bia dibaka?
[Tshimfuanyi mu dibeji 24]
Nansha wewe ubikila anu bantu bakese, ‘meji adi afuma mu diulu’ akulombole
-
-
Vudija disanka ne bunême mu dituku dia dibaka diebeTshibumba tshia Nsentedi—2006 | 15 ngondo wa 10
-
-
Vudija disanka ne bunême mu dituku dia dibaka diebe
GORDON udi musele kukadi bidimu bitue ku 60 udi wamba ne: “Dituku dianyi dia dibaka divua dimue dia ku matuku a disanka ne a mushinga mukole a muoyo wanyi.” Bua tshinyi dituku dia dibaka didi ne mushinga wa bungi nunku bua bena Kristo balelela? Ndituku didibu benza mutshipu wa tshijila kudi bantu badibu banange bikole, mmumue ne: kudi muena dibaka nabu ne kudi Yehowa Nzambi. (Matayo 22:37; Efeso 5:22-29) Bushuwa, bantu badi bajinga kuselangana mbasue kusanka mu dituku dia dibaka diabu, kadi mbasue kabidi kutumbisha Mufuki wa dibaka.—Genese 2:18-24; Matayo 19:5, 6.
Mmunyi mudi mulume mua kuvudija bunême bua dituku edi dia disanka? Ntshinyi tshidi mukaji mua kuenza bua kunemeka bayende ne Yehowa? Mmunyi mudi bantu bakuabu badi babuela mu tshibilu etshi mua kuvudija disanka dia dituku dia dibaka? Imue mibelu ya mu Bible neyituambuluishe bua kuandamuna nkonko eyi ne tuetu bayilonde netukepeshe bilumbu bidi mua kujuka dituku adi.
Nnganyi udi ne bua kulongolola malu?
Mu matunga a bungi, Ntemu wa Yehowa udi mukulu udi mua kuikala ne bukenji bua kudi mbulamatadi bua kufunda ne kujadika dibaka. Nansha miaba idibu mua kufundisha dibaka anu kua mbulamatadi, bena dibaka badi mua kujinga bua babenzele muyuki wa dibaka mushindamene pa Bible. Mu muyuki eu, batu balomba misangu yonso mulume bua ele meji ku mudimu udi Nzambi mumupeshe wa kuikala mfumu wa dîku. (1 Kolinto 11:3) Bua bualu ebu, mulume ke udi ne bujitu bua kutangila malu onso adi enzeka mu dibaka diende. Bushuwa, batu balongolola dibaka ne difesto didi mua kulonda pashishe kumpala kua dîba menemene. Kadi bua tshinyi bidi mua kukolela mulume bua kulongololaye malu onso bimpe?
Imue misangu, balela ba mulume anyi ba mukaji badi mua kuenzeja mulume bua kushintulula amue malu akavuaye mulongolole. Rodolfo ukadi mufunde ne mujadike mabaka a bungi udi wamba ne: “Imue misangu, balela batu benzeja mulume amue malu, nangananga padibu bamuambuluisha ne makuta bua difesto dia dibaka. Badi mua kuikala ne yabu ngenyi bua malu adi ne bua kuenzeka dituku dia dibaka ne mu difesto didi dilonda. Bualu ebu budi mua kupangisha mulume bua kukumbaja bujitu budiye nabu kumpala kua Nzambi bua kutangila malu a dibaka diende.”
Max, udi mufunde ne mujadike mabaka munkatshi mua bidimu bipite pa 35, udi wamba ne: “Ndi mumone tshibidilu tshidi natshi bamue bakaji tshia kuikala ne dîyi kumpala kua balume mu malu adi ne bua kuenzeka mu dibaka ne mu difesto.” David, udi pende mufunde ne mujadike mabaka a bungi udi wamba ne: “Misangu mikuabu, kabatu balomba balume bua kulombola malu, ne pa tshibidilu kabatu babakonka mudibu basue bua dibaka diabu kuenzekadi to.” Kadi, mmunyi mudi mulume mua kuangata bujitu buende bimpe?
Diyukidilangana didi divudija disanka
Bua mulume kuangata bujitu bua kulongolola dibaka diende bimpe, udi ne bua kuyukila bilenga ne bantu bakuabu. Bible udi wambilamu padiye uleja ne: “Padi bantu kabayi bakonkangana ngenyi, malu abo kaena akumbana.” (Nsumuinu 15:22, MMM) Kadi mulume udi mua kuepuka bilumbu bia bungi padiye ulongolola dibaka bikalaye mudianjile kuyukila ne mukaji, ne balela ne bantu bakuabu badi mua kumupesha mibelu mimpe ya mu Bible.
Bulelela, bidi ne mushinga bua bantu badi baselangana banji bayukile bubidi buabu bua malu adibu ne bua kuenza. Bua tshinyi? Tuangatayi tshilejilu tshia Ivan ne mukajende Delwyn. Mbaselangane kukadi bidimu bia bungi ne badi ne disanka nansha mudibu bafumine mu bisamba bishilangane. Ivan udi uvuluka malu avuabu balongolole bua dibaka diabu wamba ne: “Mvua ne yanyi ngenyi pa tshimvua musue bua dibaka dianyi, bu mudi difesto dinene ne balunda banyi bonso bikalemu, kato ka dibaka ne mukajanyi muvuale nkanzu mutoke wa dibaka. Kadi Delwyn yeye uvua musue tshibilu tshikese katshiyi ne kato ka dibaka. Uvua muele too ne meji bua kuvuala nkanzu wa tshianana pa mutu pa nkanzu mutoke.”
Ntshinyi tshivua Ivan ne mukajende benze bua dishilangana dia ngenyi yabu? Bakayukila bimpe ne kulejanganabu malu patoke. (Nsumuinu 12:18) Ivan udi wamba ne: “Tuakalonga biena-bualu biangatshila mu Bible bivua biakula bua dibaka, bu mudi ebi bidi mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu dia 15 Kashipu 1984 (mu Mfualansa).a Biena-bualu ebi biakatuambuluisha bua kupeta lungenyi lua Nzambi pa tshibilu tshia dibaka. Bua dishilangana dia miaba ituvua bakolele, tuvua ne bua kumvuangana mu malu a bungi atuvua tujinga. Tuakapetangana pankatshinkatshi.”
Aret ne Penny bakenza pabu bualu bua muomumue. Aret udi wamba bua dituku diabu dia dibaka ne: “Meme ne Penny tuvua ne majinga mashilangane pa difesto dia dibaka, kadi tuakayukila ne kufika ku diumvuangana biakane. Tuakasambila Yehowa bua atubeneshe dituku adi. Ngakakeba kabidi mibelu ya baledi betu ne ya bamue bantu bashindame ba mu tshisumbu bakavua basele. Ngenyi yabu yakatuambuluisha bikole. Ne difesto dia dibaka dietu diakenzeka bimpe be!”
Tulamayi bunême mu mvuadilu ne tshimuenekelu
Tudi mua kumvua bua tshinyi mulume ne mukaji batu bajinga kuvuala bimpe bua dibaka diabu. (Musambu 45:8-15) Badi mua kupitshisha dîba dia bungi, kutula makuta ne kuenza muabu muonso bua kuvuala bimpe. Mmibelu kayi ya mu Bible idi mua kubambuluisha bua kusungula bilamba bimpe ne bia kanemu?
Tshilejilu, tumone tshitu mukaji uvuala bua dibaka. Nansha mudi divuala dishilangane bilondeshile muntu ne muntu, anyi ditunga ne ditunga, mibelu ya mu Bible yoyi idi ne mushinga miaba yonso. Bakaji badi ne bua ‘kudilengeja ne bilulu bidi bibakanyine; bikale ne kalolo ne bupuekele.’ Mubelu eu mmukumbanyine bakaji bena Kristo ba mu bikondo bionso nansha mu dituku dia dibaka. Bua dituku dia dibaka kuikaladi ne disanka, kabiena bikengela anu ‘bilulu bia mushinga mupite bungi’ to. (1 Timote 2:9; 1 Petelo 3:3, 4) Padi bantu balonda mubelu eu, bushuwa badi bapeta disanka.
David, utukadi batele kuulu eku, udi wamba ne: “Bantu ba bungi badi baselangana batu badienzeja bua kulonda mibelu ya mu Bible, ne mbakanyine kalumbandi. Kadi kutu misangu mikuabu idi mukaji ne balunda badi bamushindikija kabayi baleja bupuekele, pa kuvuala nkanzu idi ileja makaya, tshiadi anyi bia muinshi.” Mukulu muena Kristo mukuabu udi mushindame utu wambuluisha mulume ne mukaji badi baselangana bua bikale ne lungenyi lua mu nyuma. Mmushindu kayi? Utu ubebeja bikala bilamba biavualabu dituku dia dibaka bileja bupuekele, ne ni badi mua kubivuala mu bisangilu bikuabu bia bena Kristo. Bulelela, mvuadilu udi mua kushilangana ne wa mu bisangilu bia pa tshibidilu, ne bena dibaka badi mua kulonda tshilele tshia muaba udibu basombele bua bidibu mua kuvuala dituku adi. Kadi bidi ne bua kuikala ne bupuekele, bipetangana ne mêyi a bunême a bena Kristo. Nansha mudi bantu bakuabu mua kumona ne: mikenji ya mu Bible mmikole, bena Kristo balelela bobu badi ne disanka dia kukandamena bantu ba pa buloba badi bajinga bua bafuanangane nabu.—Lomo 12:2; 1 Petelo 4:4.
Penny udi wamba ne: “Pamutu pa kumona bilamba anyi difesto bu bintu bia mushinga kupita bionso, meme ne Aret tuvua bashindamene pa tshitupa tshia mu nyuma tshia dituku adi. Ke tshivua tshintu tshia mushinga mukole bua dituku adi. Bintu bia pa buabi bindi mvuluka, ki mbintu bimvua muvuale anyi mudie, kadi mbantu bamvua mudisangishe nabu ne disanka dia kunselabu kudi mulume umvua munange.” Bena Kristo badi ne bua kulama ngenyi ya nunku mu mutu padibu balongolola dibaka diabu.
Nzubu wa Bukalenge mmuaba wa kunemeka
Bena Kristo ba bungi batu bajinga kuselangana ku Nzubu wa Bukalenge pikalayiku. Bua tshinyi? Mulume mukuabu ne mukajende badi bumvuija ne: “Tuvua bajadike ne: dibaka ntshintu tshia tshijila tshidi Yehowa mulongolole. Kuselangana ku Nzubu wa Bukalenge, muaba utudi tutendelela, kuakatuambuluisha bua kumona anu ku ntuadijilu ne: Yehowa uvua ne bua kuikala ne muaba mu dibaka dietu. Bualu bukuabu buimpe bua kuenzela dibaka ku Nzubu wa Bukalenge pamutu pa muaba mukuabu, mbua ne: balela betu bavua kabayi Bantemu bavua babuele mu dibaka bakamona mutudi tuangata ntendelelu wa Yehowa ne mushinga.”
Bikala bakulu batu batangila Nzubu wa Bukalenge banyishe bua dibaka dienzekelamu, bena dibaka badi ne bua kubamanyisha malu onso adibu balongolole kumpala kua dîba. Umue mushindu udi bena dibaka mua kuleja bantu badibu babikile kanemu mpa kudisuika bua kufika pa dîba didi ndongamu wa dibaka ne bua kutuadija. Nebatangile kabidi ne: malu onso adi enzeka ne kanemu.b (1 Kolinto 14:40) Nunku nebepuke malu onso a kudileja atu mu mabaka a bungi a bena panu.—1 Yone 2:15, 16.
Bantu badi babikidibue mu tshibilu tshia dibaka badi pabu mua kuleja ne: badi bamona dibaka anu mutu Yehowa udimona. Tshilejilu, kabakutekemena ne: tshibilu etshi tshipite bibilu bikuabu bia mabaka a bena Kristo, bienze anu bu se: kuvua ditembangana dia kumanya tshibilu tshidi tshienzeke bimpe kupita bikuabu. Bena Kristo bashindame badi bajingulula kabidi ne: kuikala ku Nzubu wa Bukalenge bua muyuki wa dibaka nkuimpe ne kudi ne mushinga kupita kubuela mu difesto didi mua kulonda. Bikalaku kakuyi mushindu wa kubuela mu bitupa bionso bibidi, mbitambe buimpe bua muena Kristo kuikala ku Nzubu wa Bukalenge. William mukulu mukuabu udi wamba ne: “Bikala babikidibue kabayi ku Nzubu wa Bukalenge bua malu a patupu, eku balua kubuela mu difesto, badi baleja ne: kabena banyisha mudi dibaka dikale dia tshijila. Nansha bena dibaka kabayi batubikile mu difesto diabu, tudi mua kubakuatshisha pa kubuela mu muyuki wa dibaka ku Nzubu wa Bukalenge, ne netupeshe balela badi kabayi Bantemu tshilejilu tshilenga.”
Disanka didi dishala too ne panyima pa dituku dia dibaka
Bangenda-mushinga mbavuije tshibilu tshia dibaka tshintu tshia kuendela mushinga. Bilondeshile luapolo kampanda lua matuku aa, mu États-Unis dibaka didi mua “kutudisha dolare mitue ku 22 000, mmumue ne: tshitupa tshia makuta onso atu dîku dimue dia muena Amerike dipeta ku tshidimu.” Bena dibaka anyi balela babu batu balonda masuisha a bangenda ne batu badibueja mu mabanza manene adi mua kunenga bidimu bia bungi anu bua dituku dimue patupu. Mbimpe kutuadija dibaka mushindu eu anyi? Bantu badi kabayi bamanye mibelu ya mu Bible anyi kabayi bayilonda badi mua kutula mfranga ya bungi nanku, kadi kabikadi nunku munkatshi mua bena Kristo nansha!
Bena Kristo ba bungi badi baselangane mbakuate mudimu bimpe ne dîba diabu ne bintu biabu mu diumvuangana ne didilambula diabu kudi Nzambi pa kukepesha bunene bua tshibilu bilondeshile tshidibu mua kukumbaja ne nkatshinkatshi, pa kushindamena pa mushinga udi nawu dibaka diabu ku mêsu kua Nzambi. (Matayo 6:33) Tuangate tshilejilu tshia Lloyd ne Alexandra, badi batungunuke mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba katshia baselangana kukadi bidimu 17. Lloyd udi wamba ne: “Bamue bantu bavua mua kuikala bamone tshibilu tshia dibaka dietu bu tshibilu tshia tshianana, kadi meme ne Alexandra tuvua basanke bikole. Tuvua bamone ne: kabivua bikengela bua tshibilu tshia dibaka dietu kutubueja mu dibanza dinene to, kadi tshivua ne bua kuikala tshibilu tshivua Yehowa mulongolole bua kusankisha bantu babidi.”
Alexandra udi wamba pende ne: “Mvua mpanda-njila kumpala kua tuetu kuselangana, ne tshivua musue kulekela diakalenga edi anu bua kuenza dibaka divua ne bua kutuudisha makuta a bungi. Dituku dia dibaka dietu divua dia pa buadi menemene. Kadi divua anu dituku dia ntuadijilu dia nsombelu wetu wa babidi. Tuvua balonde mubelu wa kubenga kushindamena bikole pa tshibilu tshia diselangana ne tuakakeba bua Yehowa atulombole mu dibaka dietu. Bua bualu ebu Yehowa mmutubeneshe.”c
Bulelela, dituku dia dibaka dienu ndituku dia pa buadi. Malu adi enzeka mu dituku adi, adi mua kuleja tshikala nsombelu wenu mu dibaka bua bidimu bidi kumpala. Nunku, eyemenayi Yehowa bua anulombole. (Nsumuinu 3:5, 6) Nutambe kuvuluka malu a mu nyuma adi ne mushingaadi enzeka dituku adi. Nukuatshishangane mu midimu yenu idi Nzambi munupeshe muntu ne muntu. Nunku dibaka dienu nedikale ne tshishimikidi tshikole, ne ku diambuluisha dia Yehowa, nenupete disanka didi dishala too ne panyima pa dituku dia dibaka.—Nsumuinu 18:22.
-