TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w93 15/5 dib. 4-7
  • Milayi ya mu Bible mmilelela anyi?

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Milayi ya mu Bible mmilelela anyi?
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Izalele ne Assyrie mu tshimuenekelu tshia pa buloba
  • Dibutudibua dia Babilone diakadianjila kumanyishibua
  • Milayi idi imanyisha matuku a disanka atshilualua
  • Nnganyi Wakokesha pa Buloba?
    Tutumayi ntema ku mulayi wa Danyele!
  • Nnganyi udi mua Kukandamena Mukokeshi wa Bakokeshi?
    Tutumayi ntema ku mulayi wa Danyele!
  • Bible mmukanda wa Nzambi
    Bible utu ulongesha tshinyi menemene?
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
w93 15/5 dib. 4-7

Milayi ya mu Bible mmilelela anyi?

LELU’EU, mikanda ya malu akapitakana ku kale idi kabukabu. Miyuki ya malu akenzeka ku kale idi isankisha misangu mivule. Patudi tuyibala, tudi tudimona imue misangu mu nsombelu ya kale. Tshifuanyikijilu tshietu tshidi tshidiunda bikole, bantu, miaba ne mianda bidi amu bu bidi bipatukila diakamue mu mabeji adi kaayi mua kuakula.

Bible udi mukanda wa mushindu’eu: muule tente ne miyuki ya kale ne mimpe. Mu mabeji ende, tudi tumanya bantu balume ne bantu bakaji bu mudi Abrahama, mukajende Sara, mukalenge Davidi, mukalenge mukaji Estere ne Mulongeshi munene, Yezu Kristo. Nunku, tudi bushuwa mua kuenda pamue nabo, kuteleja bivuabo bamba, ne kumona bivuabo bamona. Kadi, bavule badi bamona Bible kupita bu mukanda wa malu a kale patupu. Badi bitabuja bua se: mudi tshidibo babikila ne: mianda itshilualua midianjila kufunda. Mbua tshinyi nanku? Bualu Bible mmuule tente ne mêyi adi amanyisha malu atshilualua, mbuena kuamba ne: milayi.

Kadi, milayi ya mu mu Bible mmilelela anyi? Bikala milayi ya mu Bible pa bidi bitangila mianda ya kale mikumbane, katuenaku mua kutekemena bua se: milayi idi imanyisha malu atshilualua neikumbane payi anyi? Nenku, tukonkononayi bimue bilejilu bua kumona bikala milayi ya mu Bible mikale milelela.

Izalele ne Assyrie mu tshimuenekelu tshia pa buloba

Yeshayi, muprofete wa Nzambi, wakatuadija bumanyishi bua buprofete mu tshidimu tshia 778 K.B.B., wakamanyisha ne: “Nebadiate bikata bia butumbi bia buneme bia bakuatshiki ba maluvu ba ku Efrayima ku makasa. Ne tshilongo tshivua tshifubidile ne buimpe buatshi tshidi pa mutu pa lupongo lufuke, tshidi ne bua kulua bu tshimuma tshia mfigi tshipie kumpala kua tshikondo tshia muvu wa luya; nenku, eu watshimona, neatshimine tshitshidi mu tshianza tshiende.” (Yeshayi 28:3, 4) Anu bu muvuabo badianjile kumanyisha, munkatshi mua siekele wa 8 K.B.B., tshimamuende wa bukalenge tshia ditunga dia Izalele, Samariya, tshiakavua bu tshimuma tshia mfigi tshipie, tshimpe bua kutshipola ne kutshimina kudi biluilu bia masalayi a bena Assyrie. Ke tshiakenzeka menemene pakatshimunabu Samariya kudi bena Assyrie mu 740 K.B.B.​—2 Bakalenge 17:6, 13, 18.

Ku shòò, Assyrie wakavua pende bukalenge bua kale. Tshimamuende tshiende tshia bukalenge tshivua Ninive, uvuabo bakule bualu buende ne: “Ntshimenga tshiule tente ne dishipa bantu” bualu tshivua tshikuate buowa pa kumona mushindu wa tshikisu uvuatshi tshikengesha bena buloko batshi. (Nahuma 3:1) Yehowa Nzambi yeye muine uvua mutume dîyi bua dibutudibua dia Ninive. Tshilejilu, wakakuila mukana mua muprofete wende Nahuma ne: “Ke meme eu mvua kukuluisha . . . Nenkuvuije tshintu tshia bantu kunayabu natshi, nenkufuishe bundu. Bushuwa, muntu wakumona neakunyeme, wamba ne: ‘Ninive mmunyangakaja!’” (Nahuma 3:5-7) Sefanya pende wakadianjila kumanyisha dibutudibua dia Assyrie ne dinyangakaja dia Ninive. (Sefanya 2:13-15) Milayi eyi yakakumbana mu 632 K.B.B., tshikondo tshivua katshiyi tshielela meji, pavua biluilu bisangisha pamue bia Nabopolassar, mukalenge wa Babilone, ne Cyaxare, muena Mede bipawule ne binyangakaje Ninive​—muaba uvua tshimenga etshi e kushala kauyi mumanyike munkatshi mua bidimu bipite pa 2 000. Mpindieu ke tshikondo tshivua bukalenge bua Babilone ne bua kulua mu tshimuenekelu pa buloba.

Dibutudibua dia Babilone diakadianjila kumanyishibua

Bible uvua mudianjile kumanyisha ditonkola dia bukalenge bua Babilone ne mushindu uvua tshimamuende tshiende tshia bukalenge, Babilone, ne bua kupona. Pabuipi ne siekele bu ibidi mijima kumpala, muprofete Yeshayi wakamba ne: Musulu wa Efrate uvua ne bua kuuma. Musulu eu uvua ukosolola Babilone, ne biibi bivua ku muelelu wa musulu ke bivua tshitupa tshinene tshia bukubi bua tshimenga. Mulayi udi utela Cyrus bu mutshimunyi ne umanyisha se: batshimunyi nebasangane “biibi bia nseke ibidi” bia Babilone biunzulula. (Yeshayi 44:27 too ne 45:7) Pa nanku, Nzambi wakatabalela bua biibi bia nseke ibidi bia Babilone, bidi ku muelelu wa Efrate, bishale biunzulula munkatshi mua difesto divua dienzeka butuku buvua biluilu bia Cyrus le Grand bivue kuela mvita. Nenku, kakuyi lutatu nansha lukese, biakabuelela mu tshimenga muaba uvua muenji wa musulu upitshila, e kukuata Babilone.

Hérodote, mushikuluji wa mianda ya kale, wakafunda ne: “Cyrus . . . wakateka tshitupa tshinene tshia biluilu biende ku luseke kuvua musulu ubuelela (mu Babilone), e kuteka bakuabu bantu ku manda, ku luseke lukuabu lua tshimenga, kuvua musulu upatukila, e kutumina basalayi bende dîyi bua kubuelela mu tshimenga ku njila eu pamonabu musulu ukama ne mushindu wa kusabuka ku makasa upeteka. . . . Ku diambuluisha dia mutubu uvua utshingulula musulu mu tshijibajiba. Nenku, bu muakakepela mâyi, kuakavua mushindu wa kulonda njila wa muaba uvua muenji wa musulu upitshila kumpala. Pakafikabo ku dienza nunku, biluilu bia bena Perse bivuabo bateka muaba eu bua muanda eu biakalonda njila wa muenji uvua musulu wa Efrate upitshila; mâyi bu muvuawo makepele, avua abafikila pankatshikatshi pa bibelu ne ku njila eu bakabuelela mu Babilone. . . . Bua bena Babilone, bivua dituku dia difesto, dîba adi bavua baja maja, batshionkomoka, too ne dîba diakashishabo kumanya​—ku shòò—​lumu elu.”​—Hérodote​—Histoires, mukudimuna kudi Ph.-E. Legrand.

Mu buine butuku abu, Danyele, muprofete wa Nzambi wakadimuija mukalenge wa Babilone bua kabutu kavua pabuipi. (Danyele, nshapita 5) Pashishe, Babilone kampanda katshiyi mukole uvuaku bulelela munkatshi mua siekele mikese. Tshilejilu mu siekele wa kumpala, kuine eku ke kuvua mupostolo Petelo mufundile mukanda wende wa kumpala muenzeja ku bukole bua spiritu wa Nzambi. (1 Petelo 5:13) Kadi muprofete Yeshayi wakamba ne: “Babilone . . . udi ne bua kulua bu pakabutudibua Sodomo ne Gomore kudi Nzambi. Bantu kabakuasamu too ne tshiendelele.” Nzambi wakamba kabidi ne: “Nengumbushe ku Babilone dîna, bashadile ne ndelanganyi.” (Yeshayi 13:19-22; 14:22) Anu bu muvuabi bimanyishibue, Babilone wakavua pashishe mushiki wa bibuwa. Mbimueneke patoke se: diakajilula dia tshimenga etshi tshia kale kadiakuvua kukoka bena ngendu, apo netshishale amu katshiyi ne ‘ndelanganyi ne kankanunuina.’

Danyele​—muprofete wa Yehowa uvuaku pavua Babilone mupone—​wakamona tshikena-kumona tshivua tshileja bena Mede ne bena Perse batshimunyi. Uvua mumone tshimpanga tshia nsengu ibidi ne mpumbu wa mbuji uvua ne lusengu lunene pankatshi pa mesu. Mpumbu wa mbuji wakela tshimpanga mvita, e kutshishipa, kutshibula ne nsengu yatshi ibidi. Pashishe, lusengu lunene lua mpumbu wa mbuji luakatshibudibua, mikuabu inayi e kuvua kumena muaba walu. (Danyele 8:1-8) Amu muvua Bible mudianjile kumanyisha, ne muakavua mianda yakapitakana kale kubishindika, tshimpanga tshia nsengu ibidi tshivua tshimfuanyi tshia bukalenge bua bena Mede ne bena Perse. Mpumbu wa mbuji uvua tshimfuanyi tshia Grèce. Kadi ‘lusengu luende lunene’ ntshinyi? Biakajadikibua se: luvua Alexandre le Grand. Pakatshibuka lusengu elu lunene lua mu tshimfuanyi, nsengu inayi (peshi makalenge) yakalupingana. Mu diumvuangana ne mulayi eu, kunyima kua lufu lua Alexandre, banayi ba ku ba-général bende bakangata bumfumu: Ptolémée Lagus, ku Ejipitu ne ku Palestine; Séleucus Nicator, ku Mésopotamie ne ku Syrie; Cassandre, ku Macédoine ne ku Grèce; ne Lysimaque, ku Thrace ne ku Asie Mineure.​—Danyele 8:20-22.

Milayi idi imanyisha matuku a disanka atshilualua

Milayi ya mu Bible idi imanyisha malu atshilualua pa bidi bitangila mianda bu mudi dibutudibua dia Babilone ne dipona dia bukalenge bua bena Mede ne bena Perse adi bilejilu bikese bia milayi ivua milue milelela ku kale. Bible udi kabidi ne mêyi adi amanyisha malu atshilualua a disanka, avua kukumbana ku diambuluisha dia Masiya, Muela manyi wa Nzambi.

Bafundi ba Mifundu minsanto ya tshiena-Greke bavua baleje muvua Yezu mukumbaje amue mêyi avua amanyisha malu atshilualua a mu Mifundu minsanto ya tshiena-Ebelu pa bidi bitangila Masiya. Tshilejilu, bafundi ba Evanjeliyo bakaleja patoke se: Yezu uvua muledibue ku Beteleme, anu bu muvua muprofete Mika mudianjile kumanyisha. (Mika 5:2; Luka 2:4-11; Yone 7:42) Mu dikumbana dia mulayi wa Yelemiya, bana bakese bakashipibua kunyima kua diledibua dia Yezu. (Yelemiya 31:15; Matayi 2:16-18) Miaku ya Zekayi (9:9) yakakumbana tshikondo tshiakabuela Kristo mu Yeruzaleme mubande pa muana wa nyama wa mpunda mukaji. (Yone 12:12-15) Ne pavua basalayi, kunyima kua ditekibua diende pa mutshi wa tshinyongopelu, babanyangane bilamba biende, ebi biakakumbaja miaku ya mufundi wa misambu ya ne: “Badi babanyangana bilamba bianyi munkatshi muabo, ne bivualu bianyi babielela nshobo.” Musambu wa 22:18.

Milayi mikuabu pa bidi bitangila Masiya idi yakula bua tshikondo kampanda tshia disanka bua bantu. Mu tshikena-kumona, Danyele wakamona “muntu kampanda mufuane muana wa muntu” bamupa “bukokeshi, butumbi ne bukalenge” kudi Yehowa, “Wa kale wa matuku a bungi.” (Danyele 7:13, 14) Pa bidi bitangila bukokeshi bua Masiya bua Mukalenge eu wa mu diulu, Yezu Kristo, Yeshayi wakamba ne: “Nebamubikile mu dîna dia: Mubedi wa dikema, Nzambi wa bukole, Tatu wa kashidi, Muana wa mfumu [mufidi] wa ditalala. Bua kuvulangana kua bukokeshi bua muana wa mukalenge ne kua ditalala kakuakuikala ne ndekelu, pa nkuasa wa bumfumu wa Davidi ne pa bukalenge buende, bua kubujadika bikole ne kubuzangika ku bululame ne kulumbuluisha kuakane, bituadije ku mpindieu ne bua bikondo bikena ndekelu. Mitalu mene ya Yehowa wa misumba neyibukumbaje bualu ebu.”​—Yeshayi 9:6, 7.

Kumpala kua bukalenge bua buakane bua Masiya kukokeshabu menemene, tshintu kampanda tshia mushinga munene mutambe tshidi ne bua kuanji kuenzeka. Bible pende wakadianjila kutshimanyisha. Pa bidi bitangila Masiya Mukalenge, mufundi wa misambu wakamba ne: “Vuala muele webe wa mvita pa lubese luebe, tshilobo we . . . Mu butumbi buebe, ndaku utshimune; ndaku, mubande pa nyama wa kabalu, uluile bulelela, bupuekele ne buakane.” (Musambu wa 45:3, 4) Pa bidi bitangila tshikondo tshietu etshi, Mifundu yakamanyisha ne: “Mu matuku a bakalenge aba, Nzambi wa mu diulu neajule bukalenge kampanda bukena bubutudibua tshiendelele. Ne buine bukalenge ebu kabuakupeshibua kudi bena ditunga dikuabu kayi tshionso. Nebutshibule ne nebutuishe makalenge aa ku ndekelu, ne buobo buine nebujalame bia bikondo bikena ndekelu.”​—Danyele 2:44.

Musambu wa 72 udi uleja kakese nsombelu yavua kuikala mu bukokeshi bua Masiya. Tshilejilu: “Mu ende matuku, muntu muakane neatuadije kudiunda, ditalala nedivule too ne pikala ngondo katshiyiku.” (Mvese wa 7) Tshinyangu nansha tshikisu kabiakuikalaku kabidi. (Mvese wa 14) Muntu nansha umue kakumvua nzala, bualu “mateta neavule pa buloba; pa mutu pa mikuna nepavulangane bintu.” (Mvese wa 16) Anjibi kuela meji kakese! Udi mua kusanka ne bine ebi ne makuabo mabenesha mu mparadizu pa buloba, tshikondo tshialua bulongolodi bupiabupia bulaya kudi Nzambi kupingana pa muaba wa bulongolodi ebu bua malu.​—Luka 23:43; 2 Petelo 3:11-13; Buakabuluibua 21:1-5.

Bushuwa, milayi ya mu Bible mmiakanyine kukoka ntema yebe. Pa nanku, bua tshinyi kubenga kulomba Bantemu ba Yehowa bua kupeta mamanyisha mavule? Dikonkonona dia milayi ya mu Bible didi mua kukuambuluisha bua kumona patukadi mu diviluka dia bikondo. Didi mua kujula mu mutshima webe dianyisha diondoke bua Yehowa Nzambi ne malongolola ende a dikema adiye mulongolole bua diakalenga dia tshiendelele bua buonso badi bamunanga ne bamutumikila.

[Tshimfuanyi mu dibeji 5]

Udiku mumanye diumvuija dia tshikena-kumona tshia Danyele pa bidi bitangila mpumbu wa mbuji ne tshimpanga anyi?

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Newikaleku bua kumona dikumbana dia milayi ya mu Bible idi imanyisha nsombelu wa disanka mu mparadizu pa buloba anyi?

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu