TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w93 15/9 dib. 7-8
  • Papias wakangata mêyi a Mukalenge ne mushinga

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Papias wakangata mêyi a Mukalenge ne mushinga
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Mushindu mulenga mutambe
  • Mudimu wende
  • Mêyi kampanda pa Evanjeliyo
  • Mumanye bivuaye ukengela mu nyuma
  • Tudi ne bua kutshina nshikidilu anyi kumuindila?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
w93 15/9 dib. 7-8

Papias wakangata mêyi a Mukalenge ne mushinga

“TSHIVUA . . . nsanka bua kushala pamue ne bantu badi bakula bia bungi, kadi anu pamue ne aba badi balongesha bulelela.” Ke muakumvuija Papias, mufundi wa mu siekele 2 B.B. uvua wamba se: mmuena nkristo.

Papias mmuntu uvua ne muoyo mu tshikondo tshiakalonda kunyima kua lufu lua bapostolo ba Yezu Kristo. Bua kuamba bulelela, uvua muinende wa Polycarpe, udibo bamba ne: uvua mulongesha kudi mupostolo Yone. Bilondeshile mêyi a bantu bakuabu avuaye mutele ne mishindu kabukabu ivuaye mubabidile bua kupeta dimanya, mbimueneke se: bavua bajadikile Papias malu malelela menemene.

Mushindu mulenga mutambe

Papias wakaleja patoke nzala yende bua bulelela mu mikanda itanu ivuaye mufunde pa mêyi a Mukalenge. Kabiyi mpata, mu buana buende Papias uvua ulama mu lungenyi mêyi mavule a bulelela avuaye umvua. Pashishe, tshikondo tshivuaye musombele mu tshimenga tshia Hiérapolis, mu Phrygie, Papias wakebeja bantu bakole bikalabo mua kuvuluka ne dishindika dionso né bavua bamone peshi bumvue bapostolo ba Yezu [muvuabo balongesha]. Ne disuminyina, wakabela nkonko ne kufunda malu avuabo bamujadikila.

Papias udi umvuija ne: “Tshiakuelakana bua kusakidila mu mifundu yanyi . . . malu amvua mulonge biakane tshikondo kampanda kudi bakulu ne andi mvuluka bimpe, bua kukolesha nawu bulelela. Bualu tshivua nsanka bua kuikala ne bantu badi bakula bia bungi, bu mudibo benza kudi bavule, kadi anu pamue ne aba badi balongesha bulelela. Tshivua nsanka kabidi bua kushala pamue ne aba badi bavuluija mêyi-matuma a bantu ba patupu, kadi anu pamue ne aba badi bavuluija mêyi-matuma a kudi Mukalenge ku ditabuja ne mafume ku bulelela buine. Pavua muntu kampanda uvua ne bakulu ufuma ku muaba kansanga, mvua mmukonka bua kungambilaye mêyi a bakulu​—bivuabo bambe kudi André peshi Petelo, anyi Filipe, anyi Tomase, anyi Yakobo, anyi Yone, anyi Matayi, anyi balongi bakuabo ba Mukalenge.”

Mudimu wende

Kabiyi mpata, Papias uvua umueneka ne dimanya dia malu a mu nyuma. Tudi anu mua kutshinka kakese ntema mikole ivuaye uleja pa kuteleja muyuki wa nsombelu ne mudimu wa yonso wa ku bapostolo. Mu 135 B.B., Papias wakafunda yeye muine malu avuabo bamulongeshe mu mukanda bua kuamanyisha bakuabo. Diakabi, mukanda eu wakajimina. Irénée, uvua ne muoyo mu siekele 2 B.B. ne uvua wamba mudiye muena nkristo, ne Eusèbe mushikuluji wa mianda ya kale wa mu siekele 4 B.B., bakawutela mu mifundu yabo. Bushuwa, mu siekele wa 9 B.B., bantu batshivua babala mukanda wa Papias, wakalamibua pamu’apa too ne mu siekele wa 14 B.B.

Papias uvua witaba kulua kua Bukokeshi bua bidimu tshinunu bua Kristo. (Buakabuluibua 20:2-7) Bilondeshile Irénée, wakakula bua tshikondo tshivua “bifukibua, bipikula ne bivuija bipiabipia tshiakabidi, ne bua kukuama mishindu yonso ya biakudia bivule menemene ku diambuluisha dia mume wa mu diulu ne dia bufuke bua buloba. Ke tshidi bakulu bavua bamone Yone, mulongi wa Mukalenge, bavuluka bu mêyi mumvua kudiye, pavuaye uvuluija malongesha a Mukalenge pa bidi bitangila tshikondo atshi [tshitshilualua].” Papias wakafunda kabidi pashishe ne: “Bintu ebi, bua muntu wa ditabuja, mbiakanyine kubitaba. Bualu, pavua Yudase, mumupangidi, ubenga kuitaba ne umuebeja ne: ‘Mmunyi muapatuisha Nzambi mamuma a mushindu’eu?’​—Mukalenge wakamuandamuna ne: ‘Bashala ne muoyo too ne ku tshikondo atshi, nebamone muanda eu.’”

Papias wakafunda mukanda wende tshikondo tshivua ndongeshilu wa mamanya muondoke ne a majimbu mu ntendelelu mumuangalake bikole. Balongeshi ba malu aa bavua batutakaja filozofi, ngenyi mifila ne ditutubila, ne majimbu a bampagano pamue ne malongesha a bena nkristo batontolodi. Bushuwa, Papias wakamanyisha malongesha a Mukalenge, peshi mêyi ende, bua kuteta mua kuimanyika dimuangalaka dia ndongeshilu eu mubi wa mamanya muondoke ne majimbu mu ntendelelu. Kunyima kua lufu luende, Irénée wakatungunuka ne kutantamena ndongeshilu eu wa dishima ne munekesha wa malu a mu nyuma. Mifundu ya bamuangalaji ba ndongeshilu eu ivua ne bua kuikala ya bungi menemene, ke tshiakasaka Papias ku ngakuilu wa tuseku bua “aba badi bakula bia bungi.” Tshipatshila tshiende tshivua tshisunguluke​—kujikija dishima pa kumanyisha bulelela.​—1 Timote 6:4; Filipoi 4:5.

Mêyi kampanda pa Evanjeliyo

Mu bipese bia mikanda ya Papias bitshidiku ne lelu, mbatelemu miyuki mifunda kudi Matayi ne Mako. Tshilejilu, Papias udi wamba bua mukanda wa Mako ne: “Mako, mukudimunyi wa bivua Petelo ulongesha, wakafunda kakuyi kalema bionso bivuaye uvuluka.” Bua kujadika kabidi bulelela bua Evanjeliyo eu, Papias udi usakidila ne: “Nunku, Mako kakabueja bilema pavuaye ufunda malu avuaye uvuluka. Uvu’anu mudifundile tshipatshila tshia kuepuka dilekela bualu kampanda ku wonso avuaye mumvue ne kubenga kubueja dishima mu bivuaye ufunda.”

Papias wakafila bijadiki bisunguluke bivua bishindika se: Matayi wakafunda diambedi Evanjeliyo wende mu tshiena-Ebelu. Papias udi umvuija ne: “Matayi wakafunda mêyi a Yezu mu tshiena-Ebelu ne muntu yonso uvua umvuija bilondeshile wende ngumvuilu.” Mbimueneke se: Papias wakafunkuna Evanjeliyo wa Luka ne wa Yone, pamue ne mifundu mikuabu ya mu Mifundu ya bena nkristo ya tshiena-Greke. Nanku, neikale umue wa ku bantemu ba kumpala bavua bajadika se: mikanda eyi mmilelela ne yakafundibua ku spiritu wa Nzambi. Kadi diakabi, anu bitupa bikese bia ku mifundu ya Papias ke bitshidiku lelu’eu.

Mumanye bivuaye ukengela mu nyuma

Bu muvuaye mutangidi wa tshisumbu ku Hierapolis, Papias uvua mukebuludi udi kayi upungila. Eusèbe udi wakula bua bualu buende bu “mulongi wa dilambu mu malu wonso, ne muena kanemu kakole bua Mifundu.” Papias uvua umona bushuwa se: bivua bia mushinga bua kumvuija dilongesha kayi dionso dishiya kudi Yezu peshi kudi balongi Bende kupita biambamba bishintuluki bia ku dîba ne ku dîba bivua bimuangalake mu mifundu ya mu tshikondo tshiende.​—Yuda 17.

Papias wakashipibua pamu’apa bua ditabuja diende ku Pergame mu tshidimu tshia 161 peshi 165 B.B.. Mbualu bukole bua kutshinka mushindu uvua malongesha a Yezu Kristo mashintulule bushuwa nsombelu ne bikadilu bia Papias. Kadi, uvua menemene ne dijinga dikole dia kumanya Mifundu ne kuyukidilangana ne bantu bakuabu. Mu tshikondo tshietu etshi, bena nkristo balelela badi benza pabo nanku, bualu mbamanye bidibo bakengela mu nyuma. (Matayi 5:3) Anu bu Papias, badi bangata mêyi a Mukalenge ne mushinga.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu