“Kebayi Yehowa, nuenu bapole-bakokedi buonso”
“KEBAYI Yehowa, nuenu bapole-bakokedi buonso ba pa buloba, bakakumbaja dipangadika diende dia bulumbuluishi. Kebayi buakane, kebayi bupole-bukokedi. Pamu’apa nenusokokibue mu dituku dia tshiji tshia Yehowa.”—Sefanya 2:3.
Muprofete Sefanya uvua wambila “bapole-bakokedi ba pa buloba” miaku eyi, ne uvua ubasengelela bua “kukeba bupole-bukokedi” bua kukubibuabo “mu dituku dia tshiji tshia Yehowa.” Bushuwa, bupole-bukokedi budi ne mushinga bua kupanduka ku kabutu. Kadi, mbua tshinyi nanku?
Bua tshinyi kukeba bupole-bukokedi?
Bupole-bukokedi ntshikadilu tshidi tshienda pamue ne bupole-malu, ndiepuka lutambishi peshi budiambi. Tshitu tshilamakajibue bikole ku bikuabu bikadilu bilenga bu mudi budipuekeshi ne bupole-malu. Ke bualu kayi, bapole-bakokedi batu badilekelela ku budisuile bua kulongeshibua, ne batu banyisha bua kubedibua ne kunyokibua kudi Nzambi, nansha biobi bibabungamija pa dîba adi.—Musambu wa 25:9; Ebelu 12:4-11.
Bupole-bukokedi buine ki mbusuikakaja menemene ku malonga mavule ne mianzu nansha. Kadi, aba badi balonge mukanda anyi badi banemekibue mu midimu yakamanyabo kutua ne tshiala batu pamu’apa bela meji ne: mbakumbanyine bua kuangata mapangadika mu mianda yonso, nansha eyi idi itangila ntendelelu. Ebi bidi mua kubapumbisha bua kulongeshibua anyi kubedibua, ne kuenza mashintuluka adi akengela mu nsombelu wabu. Bua babanji, badi pamu’apa mua kutupakana mu ngeledi wabu wa lungenyi se: dikubibua diabu didi mu bintu biabu bia ku mubidi. Nunku, bubanji bua mu nyuma bua Dîyi dia Nzambi, Bible, kabuena bubalengelela to.—Matayi 4:4; 5:3; 1 Timote 6:17.
Tuangate tshilejilu tshia Ba-skribe, Bafarizeyi ne bakuidi banene ba mu tshikondo tshia Yezu. Dimue dituku, Bafarizeyi bakambila tupita tuvua katuyi tukuate Yezu bu muvuabo babatumine dîyi ne: “Nuenu penu, nuakupambushibua anyi? Umue wa ku bamfumu peshi wa ku Bafarizeyi mmumuitabuje anyi? Kadi musumba eu wa bantu badi kabayi bamanye Mikenji, mbedibue mulawu.” (Yone 7:45-49) Bafarizeyi bavua batshinka se: bena dipanga ne bapangi ba mukanda bavua bantu batshimbakane bavua bitabuja Yezu.
Nansha nanku, bamue Bafarizeyi bakanyisha bulelela, ne bakakuila Yezu ne bena nkristo. Nikodeme ne Gamaliele bavua bamue ba kudibo. (Yone 7:50-52; Bienzedi 5:34-40) Kunyima kua lufu lua Yezu, bakamba ne: “musumba munene wa bakuidi bakatumikila ditabuja.” (Bienzedi 6:7) Kabiyi mpata, mupostolo Paulo uvua tshilejilu tshia dikema mu muanda eu. Mulongeshibue pa kuleja dikokela dijima kudi Gamaliele, wakalua muluidi mukemeshi ne munemekibue wa ntendelelu wa bena Yuda. Nansha nanku, pashishe wakatumikila ne bupuekele ku dibikila dia Yezu Kristo, ne wakalua mulongi wa mitalu.—Bienzedi 22:3; 26:4, 5; Galatia 1:14-24; 1 Timote 1:12-16.
Bilejilu ebi bionso bidi bileja ne: miaku ya Sefanya idi anu ne mushinga nansha bikala muntu ne nsombelu wa mushindu kayi ne nansha biakidilaye mukenji wa mu Bible mushindu kayi lelu’eu. Biasuaye kupeta dianyishibua kudi Nzambi ne bulombodi bua Dîyi diende, udi ne bua kudima bupole-bukokedi.
Aba badi “bakeba bupole-bukokedi” lelu’eu
Pa buloba bujima, miliyo ya bantu badi basankidila lumu luimpe lua Bukalenge. Lumingu luonso, Bantemu ba Yehowa batu balombola malonga a Bible miliyo inayi ku nzubu. Bantu aba mbashilangane ku dimanya dia mukanda ne nsombelu. Kadi, badi ne tshintu tshimue tshia muomumue: badi ne bua kuitaba mukenji wa mu Bible uvuabo bumvue ku biibi biabu anyi miaba mikuabu. Bavule ba kudibo batu balubuluka biakane bualu mbadiakaje bua kuenza madikolela ne tshipatshila tshia kutshimuna bipumbishi. Eyowa, bantu aba badi babadibua mpindieu munkatshi mua “bapole-bakokedi ba pa buloba.”
Tuangate tshilejilu tshia Maria, udi musombele ku Mexique. Uvua mulonge tulasa tua dishikuluja mikenji ya ditunga ne maneme a bumuntu mu université, ne ku diambuluisha dia bumpianyi, kavua ukengela tshintu. Nsombelu wende munonoke wakamufikisha ku didima ngenyi ya didienzela muonso mudiye musue ne yakamuvuija, bilondeshile miaku yende nkayende, “ntomboji, muena tshikama, muena kuenzeja ne dîsu dikole ne muvidi wa dikalaku dia Nzambi.” “Ngakafika ku diela meji se: mfranga ivua mua kujikija ntatu yonso ne Nzambi kavua ne mushinga ku mêsu kuanyi. Bushuwa, tshivua ngitaba nansha dikalaku diende to,” ke mudi Maria uvuluka. Pashishe udi usakidila se: “Ekleziya uvua tshintu tshia matshimbu ku mêsu kuanyi, bualu bubule mushinga budibo babambidika bantu.”
Pashishe, Maria wakamona muvua muana wa tatuende mukuabo muenze mashintuluka mu nsombelu katshia wavua Ntemu wa Yehowa. Udi umvuija ne: “Kumpala uvua muntu wa lukinu, kadi wakalua muena ditalala ne bululame. Bena dîku dietu bavua bamba se: wakalekela bunuavi ne ditantshila bakaji bualu uvua ulongesha ne ubala Bible. Nenku, mvua musue bua alue kuyukila nanyi pa Bible, bualu mvua ngela meji se: pamu’apa nempeteleku ditalala ne disulakana bimvua nkengela bikole.” Ke Maria kuanyisha dilonga dia Bible ne bena dibaka kampanda Bantemu.
Maria uvua ne bivule bia kutshimuna; kadi, bivua bimukolele menemene bua kuitaba dîyi-diludiki dia mu Bible dia kukokela mulume. Nansha nanku, wakenza mashintuluka mu nsombelu wende mujima ne mu ngelelu wende wa lungenyi. Udi witaba ne: “Ndi ngela meji ne: katshia ku dituku difikile Bantemu ku tshiibi tshianyi ne kuntuadilabo diambuluisha dia Yehowa, dîku dianyi ndipete disanka, disulakana ne dibenesha bia Nzambi.” Maria udi mpindieu Ntemu wa Yehowa muditshipe ne mutambule.
Bupole-bukokedi, anu bu lutambishi, budi ne mudimu munene mu tshitupa tshikuabu tshia ntendelelu mulelela. Mu dîku, pa tshibidilu mukaji ke utu wanyisha bulelela ne wangata dipangadika dia kusadila Nzambi, eku mulume ubenga. Bamue balume kabatu pamu’apa banyisha bipepele bua bakaji babo bakokele muntu mukuabu pa kumusha bobo bine, bu mudi Yehowa Nzambi. (1 Kolinto 11:3) Ku Chihuahua (Mexique), mukaji kampanda wakalomba dilonga dia Bible. Pashishe, mukaji eu ne bana bende muanda-mutekete bakanyisha bulelela. Ku ntuadijilu, bayende uvua uleja buluishi. Mbua kabingila kayi? Kavua musue bua bena dîku diende baye ku nzubu ne ku nzubu bua kulongesha ne kufila mikanda idi yumvuija Bible. Mbimueneke bu uvua wela meji se: mmuanda uvua ufuishangana bundu bua bungi. Pabi, mukajende ne bana bende bavua bangate dipangadika dia kusadila Nzambi. Ku shoo mulume wakajingulula mushinga wa ndongoluelu ya Nzambi. Kadi, wakapitshisha bidimu 15 kumpala kua kuditshipa kudi Yehowa.
Ku Mexique, kutshidi bena Inde bavule base palepale badi batungunuke ne kulama miakulu ne bilele biabu. Mukenji wa mu Bible udi umanyishibua mu misoko eyi mmuambuluishe bantu aba bua kukolesha dimanya diabu dia mukanda; nunku bamue badi balonga mua kubala ne kufunda padibo balonga bulelela. Kadi, dipanga ne bupele kabitu amu bitamba kusaka bamue ku disankidila lumu luimpe nansha. Pamu’apa bamue batu ne lutatu bua kuanyisha bulelela anu bua lutambishi lua diikala dia dikoba ne bua bilele bia bankambua bidi bitambe kuela miji. Ebi bidi biumvuija bua tshinyi, mu imue misoko ya bena Inde, aba badi baditeka ku luseke lua Yehowa batu misangu mivule bakengeshibua kudi bena musoko bakuabu. Nunku, bupole-bukokedi budi mua kumueneka mu mishindu mishilangane.
Andamuna ku bupole-bukokedi
Kadi wewe pebe? Utu wakidila bimpe Dîyi dia Nzambi anyi? Peshi utu mubengi wa amue malelela a mu Bible? Pamu’apa nebikale bitambe buimpe bua wewe kudikonkonona bua kujingulula tshidi tshikupumbisha. Tshidi katshiyi tshikusankisha mbua padi bavule ba ku aba badi banyisha bulelela bikale bantu ba nsombelu mishadile anyi? Lutambishi ludi ne buenzeji bubi kuudi anyi? Ke dîba dia wewe kueleela meji pa miaku eyi ya mupostolo Paulo: “Nzambi wakasungula bintu bipote bia pa buloba bua kufuisha bena meji bundu; ne Nzambi wakasungula kabidi bintu bitekete bia pa buloba bua kufuisha bintu bia bukole bundu; ne Nzambi wakasungula bintu bia mushinga mukese bia pa buloba ne ebi bidibo bapetula, ebi bidi kabiyiku, bua kuvuija patupu ebi bidiku, bua se: muntu nansha umue kaditumbishi kumpala kua Nzambi.”—1 Kolinto 1:27-29.
Neubenge tshiuma kampanda anu bualu tshidi mu tshintu tshia buloba anyi? Nansha kakese! Pabi, ke mushindu udi Nzambi musue kutuleja Dîyi diende dia bulelela dipeteshi dia lupandu, anu mudi mupostolo Paulo ubiumvuija: “Tshiuma etshi, tudi natshi mu ngesu ya buloba, bua bukole budi butambe [bukole] bua ku tshileledi buikale bua Nzambi, apo kabuikadi ebu budi [bufuma] kutudi.” (2 Kolinto 4:7) Bupole-bukokedi nebutuambuluishe bua kuanyisha mushinga mulelela wa tshiuma etshi ne kuepuka bua kuimanyika lungenyi luetu pa “ngesu ya buloba,” bantu basambuluji [ba mukenji], badi batumanyisha Dîyi dia Nzambi. Bituenza nunku, netupete diakalenga dia “kusokokibua mu dituku dia tshiji tshia Yehowa” ne kusanganyibua munkatshi mua bapole-bakokedi “bapiana buloba.”—Sefanya 2:3; Matayi 5:5.