TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w93 15/12 dib. 11-16
  • Eyemena Yehowa!

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Eyemena Yehowa!
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Nshidimuinu wa bu-tatu
  • Dieyemena dia musangu mule
  • Shindamena Yehowa
  • “Mu njila yebe yonso . . . ”
  • Nsumuinu 3:5, 6​—“Kushindamenyi pa dijingulula diebe dia malu”
    Diumvuija dia mvese ya mu Bible
  • Tushemejayi bulunda ne Yehowa
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2000
  • Kolesha dieyemena diebe kudi Yehowa
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2001
  • Dieyemena didi difikisha ku nsombelu wa disanka
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2003
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
w93 15/12 dib. 11-16

Eyemena Yehowa!

“Eyemena Yehowa ne mutshima webe mujima.”​—NSUMUINU 3:5.

1. Mbuenzeji kayi buvua nabu Nsumuinu 3:5 kudi nsongalume kampanda, ne kuakapatuka bipeta kayi bia musangu mule pashishe?

MISIONERE kampanda ukadi mupitshishe bidimu bivule mu mudimu mmufunde ne: “‘EYEMENA MUKALENGE NE MUTSHIMA WEBE MUJIMA, NE KUSHINDAMENYI PA MEJI EBE NANSHA.’ Miaku eyi miangatshila mu Bible, mifunda pa dibaya ne milamika ku tshimana tshia ku nzubu kumvua muye kuenza dikumbula, yakakoka ntema yanyi. Mvua ngeleelapu meji mu mêba wonso avua manshadile mu dituku adi, ndiebeja ne: nenngeyemene Nzambi ne mutshima wanyi mujima anyi?” Mu tshikondo atshi, muena nkristo eu uvua ne bidimu 21. Nansha mudiye ne bidimu 90 ne utshitungunuka ne kusadila ne lulamatu bu mukulu ku Perth, Australie, udi mua kutangila nsombelu wende muwule tente ne bipeta bidi bifuma ku dieyemena Yehowa, pa kusangisha ne bidimu 26 bia mudimu mukole bipitshisha mu disolela madimi mapiamapia a bumisionere ku Ceylan (Sri Lanka lelu’eu), ku Birmanie (peshi Myanmar), ku Malaisie, ku Thaïlande, ku Inde ne ku Pakistan.a

2. Ndieyemena kayi didi Nsumuinu 3:5 ne bua kupatuisha munda muetu?

2 “Eyemena Yehowa ne mutshima webe mujima”​—miaku eyi ya mu Nsumuinu 3:5, mu Bible wa Traduction du monde nouveau, idi ne bua kutusaka buonso bua kutungunuka ne kulambula muoyo wetu kudi Yehowa katuyi tudikanda, bikale ne dishindika dia se: udi mua kukolesha ditabuja dietu, mu mushindu wa kutantamena bipumbishi bidi mua kuikala bu mikuna. (Matayi 17:20) Tukonkononayi mpindieu Nsumuinu 3:5 bilondeshile mvese idi kumpala ne idi ilonda kunyima.

Nshidimuinu wa bu-tatu

3. (a) Ndikankamija kayi didi mu nshapita tshitema ya ntuadijilu ya Nsumuinu? (b) Bua tshinyi tudi ne bua kutamba kutabalela Nsumuinu 3:1, 2?

3 Nshapita tshitema ya ntuadijilu ya mukanda wa Nsumuinu idi itupetesha dishidimuna dia bu-tatu, mibelu ya meji ya kudi Yehowa bua aba buonso badi batekemene bua kuikala bana bende mu diulu peshi bua kusanka mu “budikadidi bua butumbi bua bana ba Nzambi” mu mparadizu pa buloba. (Lomo 8:18-21, 23) Mine nshapita eyi idi ne mibelu idi baledi mua kulonda bua nkoleshilu wa bana babo, ba balume ne ba bakaji. Nshapita muisatu wa Nsumuinu ke udi utamba kukoka ntema, udi utuadija ne didimuija edi: “Muananyi, kupu muoyo mukenji wanyi, ne mutshima webe utumikile mêyi-matuma anyi.” Bu mukadi matuku a ndekelu a bulongolodi bubi bua Satana atua ku tshibungubungu tshiawu, tudiku ne bua kutamba kutabalela mavuluija a Yehowa! Njila udi mua kumueneka mule, kadi dilaya dienzela yonso wa ku aba badi bananukila ndiodi edi: “nebakuvudijile bule bua matuku ne bidimu bia muoyo ne ditalala”​—mbuena-kuamba ne: muoyo wa kashidi mu bulongolodi bupiabupia bua Yehowa.​—Nsumuinu 3:1, 2.

4, 5. (a) Mmalanda kayi malenga adibo bumvuije mu Yone 5:19, 20? (b) Mmunyi mudi mubelu wa mu Dutelonome 11:18-21 ukumbajibua lelu’eu?

4 Malanda masheme pankatshi pa tatu ne muanende adi mua kuikala ne mushinga mukole mutambe. Mutufuki wetu, Yehowa Nzambi, wakatabalela bua kuikalabi nenku. Bua malanda ende a bulunda madia ne Yehowa, Kristo Yezu udi wamba ne: “Muana kêna mua kuenza bualu nansha bumue ku disua diende nkayende, kadi, udi wenza amu bidiye umona Tatu wenza. Bualu bionso bidi Ewu wenza, ke bidi Muana wenza pende muomumue. Bu mudi Tatu munange Muana ne umuleja malu wonso adiye wenza yeye muine.” (Yone 5:19, 20) Yehowa uvua ne tshipatshila tshia se: bulunda bua muomumue buikale pankatshi pende ne bena mu dîku diende dia pa buloba, buikale kabidi pankatshi pa bantu, ba-tatu ne bana babo.

5 Dieyemenangana mu malanda a mu dîku divua dikankamijibue mu Izalele wa kale. Yehowa uvua mupeshe ba-tatu mubelu eu: “Nudi ne bua kuteka mêyi anyi mu mutshima wenu ne mu anyima wenu ne kuasuika ku tshianza tshienu bu tshimanyinu, ne adi ne bua kunuambuluisha bu tshimanyinu pankatshi pa mêsu enu. Nudi kabidi ne bua kualongesha benu bana, bua kuakula bualu buawu pawudi musombe mu nzubu muebe, ne pawudi wenda mu njila, ne pawalala, ne pawabiika. Ne udi ne bua kuafunda pa mikamba ya biibi bia nzubu webe ne ku biibi biebe, bua matuku enu ikale mavule, ne matuku a benu bana, pa buloba budi Yehowa muditshipele kudi ba-kakuenu bua kubapeshabu, amu bu matuku a mawulu adi ku mutu kua buloba.” (Dutelonome 11:18-21) Dîyi difundisha ku spiritu dia Mutushidimunyi wetu munene, Yehowa Nzambi, didi mua kumusuikakaja kudi baledi ne babo bana, kabidi ne kudi basadidi bende bakuabu buonso mu tshisumbu tshia bena nkristo.​—Yeshayi 30:20, 21.

6. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuanyishibua kudi Nzambi ne kudi bantu?

6 Mibelu ya meji ya bu-tatu ya Nzambi kudi basadidi bende, banunu ne bansonga, idi itungunuka mu mvese 3 ne 4 ya Nsumuinu nshapita 3: “Bulenga-bunangi ne bulelela kabiumuki kûdi nansha! Ubisuike mu nshingu muebe. Ubifunde pa kabaya ka mutshima webe, ne nenku newupete dianyishibua ne bujinguludi buimpe ku mêsu kua Nzambi ne kua muntu mupatuila ku buloba.” Yehowa Nzambi yeye muine mmuena bulenga-bunangi ne bulelela kabiyi kuelekeja. Amu bu mutudi tubibala mu Musambu wa 25:10, “tujila tuonso tua Yehowa tudi bulenga-bunangi ne bulelela.” Pa kuidikija Yehowa, tudi ne bua kunanga ngikadilu yende ne bukole buayi bua dikubangana, kuyangata ne mushinga mukole, amu bu mutudi mua kubienza bua mabue a mushinga mukole, ne kuyibueja mu mutshima wetu mu mushindu udiyi kayiyi mua kumbushibua. Apo, tudi mua kulomba ne tshisumi ne: “O Yehowa, . . . bulenga-bunangi buebe ne bulelela buebe bindame dîba dionso!”​—Musambu wa 40:11.

Dieyemena dia musangu mule

7. Mmu malu kayi mudi Yehowa muleje ne: mmuakanyine kueyemenyibua?

7 Dieyemena ndiumvuija mu nkonga-miaku wa Webster’s Ninth New Collegiate Dictionary bu “dishindika dikole diashila pa ngikadilu, pa makokeshi, pa bukole peshi pa ngikadilu wa bulelela wa muntu kampanda peshi wa tshintu kansanga.” Ngikadilu wa Yehowa mmulamakaja bikole ku bulenga-bunangi buende. Ne tudi ne bua kuikala ne dishindika dijima dia se: mmukumbanyine bua kukumbaja malaya ende, bualu dîna diende diine, Yehowa, didi dijadika se: udi Eu udi ne dilongolola dinenanenayi. (Ekesode 3:14; 6:2-8) Bu mudiye Mufuki, udi Mpokolo wa bukole ne wa dikanda. (Yeshayi 40:26, 29) Udi ngikadilu muine wa bulelela, bualu “Nzambi kêna mua kushima nansha kakese.” (Ebelu 6:18) Nunku, tudi bakankamijibue bua kuteka dieyemena dietu dionso kudi Yehowa, Nzambi wetu, Mpokolo mubandile wa bulelela buonso, udi ne bukenji kabuyi mikalu bua kukuba aba badi bamueyemena ne bua kushikisha mu butumbi malongolola ende a dikema.​—Musambu wa 91:1, 2; Yeshayi 55:8-11.

8, 9. Bua tshinyi bidi bia luse pa kumona se: dieyemenyibua kadiena mu bulongolodi ebu, ne ndishilangana kayi didi tshisamba tshia Yehowa tshileja?

8 Mu bulongolodi ebu bubi budi butunyunguluke, dieyemenyibua didi dipangikemu bibi bitambe. Lukuka lua kupeta bivule ne dibuejela ke bidi bimueneka kuonso. Mukenji eu uvua mufunda pa tshizubu tshia tshikandakanda kampanda (World Press Review, Kalubi-a-bisala 1993): “DIMUANGALAKA DIKOLE DIA MABUEJILA​—mfranga mibipe mu bulongolodi bupiabupia bua pa buloba bujima. Bulongolodi ebu bua dibuejila budi bualabaja buenzeji buabu biangatshila ku Brésil too ne ku Allemagne, ku Etats-Unis too ne ku Argentine, ku Espagne too ne ku Pérou, ku Italie too ne ku Mexique, ku Vatican too ne ku Russie.” Buashila pa lukinu, pa lukuka lunekesha bua kupeta mfranga mivule ne pa dipanga dieyemena, tshidi bantu babikila ne: mbulongolodi bupiabupia bua pa buloba bujima tshidi’amu tshikebela bukua-bantu diakabi.

9 Bishilangane ne matunga mena-dîna, Bantemu ba Yehowa badi ne disanka dia kuenza “ditunga didi Nzambi muikale Yehowa.” Amu buobo nkayabo ke badi mua kuamba bushuwa ne: “Tudi beyemene Nzambi.” Ne disanka, yonso wa kudibo udi mua kuela lubila ne: “Mu buobumue ne Nzambi, nensamune dîyi diende. . . . Ndi muteke dieyemena dianyi kudi Nzambi. Tshiakuikala ne buowa to.”​—Misambu 33:12; 56:4, 11.

10. Ntshinyi tshivua tshipeteshe bansonga bavule bukole bua kushala ne muoyo mutoke?

10 Mu ditunga kampanda dia ku Azi muvua binunu bia bansonga Bantemu batutshibue bikole ne bedibue mu buloko, dieyemena Yehowa diakambuluisha bavule ba kudibo bua kunanukila. Butuku, mu buloko, nsonga kampanda Ntemu uvua mupetangane ne makengeshibua makuate buowa wakadiumvua ne: katshivua kabidi mua kutungunuka ne kunanukila. Kadi, nsongalume mukuabo wakasemena kudiye mu musokoko mu muîdima. Wakamunungena ne: “Kulekedi to; meme ngakavila ditabuja dianyi, ne kubangila apu tshiena ne ditalala dia mu lungenyi too ne lelu.” Dipangadika dia nsongalume wa kumpala dia kushala mukandamane diakakoleshibua. Tudi mua kuikala ne dieyemena kadiyi mikalu kudi Yehowa dia se: neatuambuluishe bua kutshimuna Satana mu madikolela ende wonso bua kunyanga muoyo wetu mutoke.​—Yelemiya 7:3-7; 17:1-8; 38:6-13, 15-17.

11. Ntshinyi tshidi tshitusaka bua kueyemena Yehowa?

11 Dîyi-dituma dia kumpala didi diamba mu tshitupa ne: “Udi ne bua kunanga Yehowa Nzambi webe ne mutshima webe mujima.” (Mako 12:30) Patudi tueleela meji pa Dîyi dia Nzambi, malelela a dikema atudi tulonga adi abuela mu buondoke bua mutshima wetu ne atusaka ku didifila bajima mu mudimu wa Nzambi wetu mulenga, Mfumu Munene Yehowa. Ne mutshima muwule tente ne dianyisha​—bua bionso bidiye mutulongeshe, bua bionso bidiye mutuenzele ne bua bionso bikalaye ne bua kutuenzela​—tudi basakibue bua kuikala ne dieyemena dijima mu lupandu luende.​—Yeshayi 12:2.

12. Mu kupita kua bidimu, mmunyi muvua bena nkristo bavule baleje dieyemena diabu dia Yehowa?

12 Dieyemena edi didi didimibua mu kupita kua bidimu. Ntemu wa Yehowa kampanda muena kudipuekesha udi muenze mudimu ne lulamatu munkatshi mua bidimu 50 ku tshilombuelu tshia pa buloba bujima tshia Société Watch Tower ku Brooklyn, bituadije mu Avril 1927, wakafunda ne: “Pakajika ngondo, ngakapeta makuta a kudiambuluisha nawu (peshi allocation) wa dolare 5, miela mu anvelope pamue ne karte kavua kafunda miaku idi mu Nsumuinu 3:5, 6 . . . Mvua ne kabingila kashindame bua meme kueyemena Yehowa, bualu, ku tshilombuelu tshia Société, ngakafika ku dijingulula ne: Yehowa uvua ne ‘mupika wa lulamatu ne wa budimu’ uvua utabalela ne lulamatu bipatshila bionso bia pa buloba bia Bukalenge.​—Matayi 24:45-47.”b Mutshima wa muena nkristo eu uvua mutangile, ki nku dinanga dia makuta, kadi nku “tshiuma tshidi katshiyi tshijika tshia mu mawulu.” Bia muomumue lelu’eu, binunu bia bena nkristo badi benza mudimu mu Betele ya Société Watch Tower pa buloba bujima, pa kutangidila mikenji, mbenze tshitudi mua kuamba ne: mutshipu wa bupele. Badi beyemena Yehowa, bamanye se: udi ubapetesha bidibo bakengela ku dituku ne ku dituku.​—Luka 12:29-31, 33, 34.

Shindamena Yehowa

13, 14. (a) Ng’amu kuepi kutudi mua kupeta mibelu mipiluke? (b) Mmuenenu kayi utudi ne bua kuepuka bua kupanduka ku makengeshibua?

13 Tatu wetu wa mu diulu udi utudimuija ne: “Kushindamenyi pa lungenyi luebe nkayebe.” (Nsumuinu 3:5) Mu bulongolodi ebu, bafidi ba mibelu ne bashikuluji ba ngikadilu ya muntu kabena mua kutekemena bua kupeta meji ne lungenyi bu bidi nabi Yehowa nansha. “Lungenyi luende kaluena kumvuija.” (Musambu wa 147:5) Pamutu pa kushindamena pa meji a bantu ba mu bulongolodi ebu bende lumu peshi pa mpampakenu yetu mibipe, pa bipeta bia dipanga dietu, tukebayi mibelu mipiluke kudi Yehowa, mu Dîyi diende ne kudi bakulu ba mu tshisumbu tshia bena nkristo.​—Musambu wa 55:22; 1 Kolinto 2:5.

14 Meji a bantu peshi muanzu mubandile kabiakututuadila tshintu nansha tshimue mu dituku dia mateta makole didi disemena ne lukasa luonso. (Yeshayi 29:14; 1 Kolinto 2:14) Ku Japon, munkatshi mua Mvita Mibidi ya buloba bujima, mulami wa tshisamba tshia Nzambi muzanzamuke, kadi, muikale muena lutambishi, wakajinga yeye kushindamena pa lungenyi luende nkayende. Pakavua diteta dikole, wakalua mutontolodi ne bavule ba mu tshisumbu tshia mikoko bakalekela mudimu bua dikengeshibua. Muanetu kampanda wa bakaji mulamatshi wa mikenji wa ku Japon, wakapanduka ne dikima ku binyangu ebi bikole mu [nzubu ya] buloko miuwule tente ne bukoya, udi umvuija ne: “Aba bavua bashale ne lulamatu kabavua ne makokeshi a pa buawu ne kabavua bena mianzu minene nansha. Ntshijadiki tshia se: buonso buetu, tudi ne bua kueyemena Yehowa ne mutshima wetu mujima ne mu tshikondo tshionso.”c

15. Ngikadilu kayi wa Nzambi udi ukengedibua bua tuetu kulengelela Yehowa?

15 Bua kueyemena Yehowa, katuyi tushindamena pa lungenyi luetu nkayetu, bidi bikengela kudipuekesha. Mmushinga kayipu udi nawu ngikadilu eu bua aba buonso badi basue kulengelela Yehowa! Nzambi wetu muine, nansha mudiye Mfumu Munene wa bukua-mabulunge, utu uleja budipuekeshi mu malanda ende madia ne bifukibua biende bia lungenyi. Tudi mua kuikala ne dianyisha kudiye. “Udi winamina bua kutangila mu diulu ne pa buloba, ujuula mudipuekeshi mu lupuishi.” (Musambu wa 113:6, 7) Mu dilekelelangana diende dia bilema dia dikema, udi utufuila luse bua butekete buetu ku diambuluisha dia dipa diende dinene didiye muenzele bantu, mulambu wa tshia-bupikudi wa mushinga mukole wa Muanende musuibue, Kristo Yezu. Tudi ne bua kuikala ne dianyisha dikole kudiye bua buimpe bukena-butuakanyine ebu!

16. Bana betu ba balume badi ne bua kuikala ne mmuenenu kayi mu dikeba diabu dia majitu a pa mutu mu tshisumbu?

16 Yezu yeye muine udi utuvuluija ne: “Wadibandisha nebamuhuekeshe, wadihuekesha nebamubandishe.” (Matayi 23:12, Mukanda wa Nzambi) Ne kudipuekesha kuonso, bana betu ba balume batambule badi ne bua kukeba majitu a pa mutu mu tshisumbu tshia bena nkristo. Kabidi, batangidi badi ne bua kuangata mudimu wabu, ki mbu “mpete,” kadi, ng’amu bu mushindu wa kusadila ne budipuekeshi, dianyisha ne mitalu, amu bu muenzele Yezu, wakamba ne: “Tatu wanyi udi ukuata mudimu tô ne katataka, ne meme kabidi ndi ngukuata.”​—Yone 5:17, Mukanda wa Nzambi, 1 Petelo 5:2, 3.

17. Ntshinyi tshitudi ne bua kuanyisha buonso buetu, abi nebitusake bua kuenza mudimu kayi?

17 Tudiku mua kuanyisha misangu yonso ne budipuekeshi ne mu masambila bua se: ku mêsu kua Yehowa, tudi’amu lupuishi! Ndisanka kayipu ditudi nadi, bua mudi, “bulenga-bunangi bua Yehowa buikale katshia ku bikondo kabiyi bijadika ne bua bikondo kabiyi bijadika kudi aba badi bamutshina, ne buakane buende kudi bana ba bana”! (Musambu wa 103:14, 17) Nanku, buonso buetu, tudi ne bua kulonga Dîyi dia Nzambi ne disuminyina. Dîba dipitshisha mu kulonga kua muntu pa nkayende ne kua mu dîku, pamue ne mu bisangilu bia tshisumbu, didi ne bua kubadibua ku mêba a mushinga mukole lumingu luonso. Ke mushindu utudi mua kukolesha “dimanya dia Mutambe-Bunsantu.” Ke “tshidi diumvuija dia lungenyi.”​—Nsumuinu 9:10.

“Mu njila yebe yonso . . . ”

18, 19. Mmunyi mutudi mua kutumikila Nsumuinu 3:6 mu nsombelu wetu, ne nekupatuke bipeta kayi?

18 Pa kutuludika kudi Yehowa, Mpokolo wa lungenyi lua kudi Nzambi, Nsumuinu 3:6 udi wamba pashishe ne: “Umuangate ne mushinga mu njila yebe yonso, ne yeye, nealulamije tujila tuebe.” Bua kuangata Yehowa ne mushinga, bidi bikengela kuikala pabuipi nende mu masambila. Nansha bikale mu muaba kayi, ne biamuenekaku nsombelu kayi yonso, tudi ne mushindu wa kusemena diakamue kudiye mu masambila. Nansha bituenza midimu yetu ya buatshia buila, nansha bituikala tudilongolola bua mudimu wa buambi, nansha bituaya ku nzubu ne ku nzubu bua kumanyisha Bukalenge, tudi ne bua kuikala tusambila Nzambi dîba dionso bua kubeneshaye mudimu wetu. Nenku, netupete diakalenga ne disanka kabiyi kuamba bua ‘kuenda pamue ne Nzambi,’ bikale ne dishindika dia se: ‘nealulamije tujila tuetu,’ amu bu muenzeleye bua Henoke ne Nowa, batshinyi ba Nzambi, ne bua bena Izalele ba lulamatu, bu mudi Yoshua ne Danyele.​—Genese 5:22; 6:9; Dutelonome 8:6; Yoshua 22:5; Danyele 6:23; tangila kabidi Yakobo 4:8, 10.

19 Patudi tumanyisha Yehowa milombo yetu, tudi mua kuikala ne dishindika dia se: ‘ditalala dia Nzambi didi dipite lungenyi kayi luonso, nedilame mitshima yetu ne bieledi bietu bia lungenyi ku butuangaji bua Kristo Yezu.’ (Filipoi 4:7) Ditalala edi dia Nzambi, didi dimuenekela ku tshilunji tshia disanka, didi mua kuambuluisha bantu batudi tupetangana nabu mu mudimu wetu wa buambi bua kuanyishabu mukenji wetu. (Kolosai 4:5, 6) Didi kabidi mua kukankamija bantu badi babungamijibue bua nsombelu mukole peshi kudi dipanga buakane bidi bimueneka kuonso mu bulongolodi budiku lelu’eu, bu mudibi bilejibue mu muyuki udi ulonda eu.d

20, 21. (a) Mu tshikondo tshia dikengeshangana kudi bena Nazi, mmunyi muvua Bantemu ba Yehowa bakankamije bakuabu? (b) Dîyi dia Yehowa didi ne bua kujudija dipangadika kayi munda muetu?

20 Max Liebster, muena Yuda uvua mupanduke bu mu tshishima ku dishipibua dia bena Yuda kudi bena Nazi (Holocauste), udi umvuija luendu luende mu kamponya mu miaku eyi: “Museba umue tshianana wakansakila mu kamue ka ku tuzubu tutambe bukese bua bantu babidi tua makadika avuabo balongolole. Muine emu, muvua muena buloko kampanda uvua kumpala kuanyi, mupoleshe bienze buudi kayi ne bualu. Uvua Ntemu wa Yehowa uvua kanemu kende bua mukenji wa Nzambi kafikishe ku disungula buloko ne lufu, pamutu pa kumuangalaja mashi panshi. Bavua bamunyenge bana bende ne bashipe mukajende. Uvua muindile bua kushipibua pende mushindu wa muomumue. Matuku 14 a luendu akantuadila diandamuna ku masambila anyi, bualu, mu kawulu aka ka lufu ke mumvua mupetele ditekemena dia muoyo wa kashidi.”

21 Kunyima kua mumane kupitshila mu “buina bua ntambue” bua ku Auschwitz, amu bu mudiye ubikila kamponya aka ka bena Nazi, muanetu eu wakasela nsongakaji kampanda, Ntemu wa Yehowa, uvua muedibue pende mu buloko ne muena tatu uvua mukenge bikole mu kamponya ka midimu mienzejangana ku bukole ka ku Dachau. Patshivuaye mu buloko, mulume eu uvua mumvue ne: mukajende pamue ne muanende wa bakaji, utshivua mutambe kupuekela, bavua pabu bakuatshibue. Udi umvuija mmuenenu wende: “Mvua ne tunyinganyinga tuvule. Pashishe, pamvua muimane mu mulongo dituku kampanda ku tshiowedi, ngakumvua dîyi kansanga ditela Nsumuinu 3:5, 6 . . . Miaku eyi ivua yumvuika kundi bu ivua ifumina mu diulu. Ke tshimvua nkengela bua kupeta disulakana mu lungenyi.” Bushuwa, dîyi edi divua dia muena buloko mukuabu uvua utela mvese eu, kadi, muanda eu udi uleja mushindu kayi udi Dîyi dia Nzambi mua kuikala ne buenzeji kutudi. (Ebelu 4:12) Tudi tujinga bua dîyi dia Yehowa dikale ne buenzeji buadi kutudi ku butuangaji bua mvese wa tshidimu bua 1994: “Eyemena Yehowa ne mutshima webe mujima”!

[Mêyi adi kuinshi]

a Tangila tshiena-bualu tshia “Ndi ngeyemena Yehowa ne mutshima wanyi mujima,” tshilonda kudi Claude S. Goodman mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu dia 15 Luabanya 1974, dibeji dia 184 too ne dia 189, mu français.

b Tangila muyuki udi ne tshiena-bualu tshia “Ne dipangadika dia kusamuna Yehowa,” mulonda kudi Harry Peterson mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu dia 15 Kabitende 1969, dibeji dia 568 too ne dia 572, mu français.

c Tangila muyuki udi ne tshiena-bualu tshia “Yehowa katu ulekelela basadidi bende,” mulonda kudi Matsue Ishii mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu dia 1 Kalubi-a-bisala 1988, dibeji dia 21 too ne dia 25, mu français.

d Tangila kabidi muyuki udi ne tshiena-bualu tshia “Dipikudibua ditudi tulejila dianyisha,” mulonda kudi Max Liebster mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu dia 1 Tshiongo 1979, dibeji dia 20 too ne dia 24, mu français.

Mu mêyi makese

◻ Mmibelu ya mushindu kayi idi mifidibue mu Nsumuinu?

◻ Kueyemena Yehowa kudi kututuadila masanka kayi?

◻ Kushindamena Yehowa kudi kumvuija tshinyi?

◻ Bua tshinyi tudi ne bua kuangata Yehowa ne mushinga mu njila yetu yonso?

◻ Mmu ngumvuilu kayi mudi Yehowa ululamija tujila tuetu?

[Bimfuanyi mu dibeji 15]

Mukenji wa disanka wa Bukalenge udi ukoka bantu ba muoyo mulenga

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu