TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w94 1/6 dib. 28-31
  • “Yezu Kristo udi Mukalenge”: Mmushindu kayi ne ndîba kayi?

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • “Yezu Kristo udi Mukalenge”: Mmushindu kayi ne ndîba kayi?
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Yezu Kristo bu “Mukalenge”
  • Disunguluja Yezu Kristo bu Mukalenge
  • Yehowa udi ku mutu kua buonso
  • Bua tshinyi tudi ne bua kulonda ‘Kristo’?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2009
  • Bulelela bua Nzambi ne Kristo
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia bantu bonso)—2020
  • Mukenji utudi ne bua kumanyisha
    Kalasa ka Mudimu wa Nzambi kadi kakuambuluisha
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
w94 1/6 dib. 28-31

“Yezu Kristo udi Mukalenge”: Mmushindu kayi ne ndîba kayi?

“MUKALENGE wakambila Mukalenge wanyi ne: Ushikame biebe ku tshianza tshianyi tshia balume tô ne hanavuisha badi n’ebe lukuna ditanda dia muinshi mua makasa ebe.” Ke nkudimuinu wa Musambu wa 110:1 bilondeshile King James Version. Muaba eu “MUKALENGE” nnganyi, ne udi wakula ne nganyi?

Nkudimuinu mujalame wa miaku ya tshiena-Ebelu udi mua kuandamuna ne lukasa luonso lukonko lua kumpala. “Dîyi dia Yehowa kudi Mukalenge wanyi didi: . . .” Nenku, muaku “MUKALENGE” mufunda mu maleta manene udi ufunkuna Nzambi wa bukole buonso, Yehowa yeye muine. Nansha mudi nkudimuinu wa King James Version ujadika dîna dia Nzambi pa kuangata muaku “MUKALENGE” bua kuleja dishilangana ne “Mukalenge,” kabivua musangu wa kumpala wa kubuejakaja mianzu eyi, bualu nkudimuinu wa kale wa tshiena-Greke wa Septante, mukudimuna kubangila mu tshiena-Ebelu, wakangata “Mukalenge” mu kopi yende yakalonda. Mbua tshinyi? Bualu muanzu “Mukalenge” wakangatshibua pa muaba wa maleta anayi a Tétragramme (יהוה), peshi dîna dia Nzambi. Mukebuludi A. E. Garvie udi wamba ne: “Kuenza mudimu ne muanzu Mukalenge [kyʹri·os] nkupepele menemene ne kuvua kufumina ku dienza mudimu ne muanzu awu mu nsunagoga wa bena Yuda pamutu pa kuenza mudimu ne dîna dia tshiovo Yahveh [Yehowa], pavua Mifundu yenda ibadibua.”

Bible udi ufunkuna Yehowa bu “Mukalenge Mutambe bunene.” (Genese 15:2, 8; Bienzedi 4:24; Buakabuluibua 6:10) Udi kabidi mubikidibue “Mukalenge mulelela” ne “Mukalenge wa buloba bujima.” (Ekesode 23:17; Yoshua 3:13; Buakabuluibua 11:4) Kadi, nnganyi, udi “Mukalenge” mukuabu udibu bamba mu Musambu wa 110:1, ne mmunyi muakamanyikaye bu “Mukalenge” kudi Yehowa?

Yezu Kristo bu “Mukalenge”

Yezu udi ubikidibua “Mukalenge” mu Evanjeliyo inayi, nangananga mu Luka ne mu Yone. Mu siekele wa kumpala B.B., muanzu eu uvua wa kanemu ne wa buneme, wa muomumue ne “Sir” mu muakulu wa Anglais. (Yone 12:21; 20:15, Kingdom Interlinear) Mu Evanjeliyo wa Mako, muaku “Mulongeshi,” anyi Rab·boʹni, udi wangatshibua nangananga bua kubikila Yezu. (Fuanyikija Mako 10:51 ne Luka 18:41.) Nansha lukonko lua Shaula mu njila mutangile ku Damas, “Mukalenge, wewe udi nganyi?” luvua ne dine diumvuija edi dia dilomba dia kanemu. (Bienzedi 9:5) Kadi, anu muvua balondi ba Yezu bafike ku dimanya Mukelenge wabu, mbimueneke se: dienza diabu dia mudimu ne muanzu “Mukalenge” kadiakaleja anu kanemu patupu to.

Kunyima kua lufu luende ne dibiishibua, kadi kumpala kua dibanda diende mu diulu, Yezu wakamueneka kudi balongi bende ne wakabamanyisha bualu ebu bua dikema: “Bakumana kumpa bukokeshi buonso mu diulu ne ha buloba.” (Matayo 28:18) Pashishe, dituku dia Pentekoste, ku buenzeji bua spiritu munsantu muitshikija, Petelo wakakula bua Musambu wa 110:1 ne kuamba ne: “Nenku, nzubu mujima wa Izalele amanye bushuwa ne: Nzambi wakamuvuija Mfumu ne Kristo, Yezu eu unuakakudika ku mutshi.” (Bienzedi 2:34-36, NW) Bualu bua lulamatu luende too ne ku lufu lua bundu pa mutshi wa tshinyongopelu, Yezu wakabiishibua ne wakapeshibua difutu dinene ditambe. Pashishe wakabuela mu bukokeshi buende mu mawulu.

Mupostolo Paulo wakashindika miaku ya Petelo pakafundaye se: Nzambi “hakamushikikeye [Kristo] ku tshianza tshiandi tshia bukole mu miaba ya mu diulu, kule ku mutu kua bunfumu buonso ne bukokeshi buonso ne bukole buonso ne bukelenge buonso ne dina dionso ditedibua, kenganu mu tshikondo etshi kadi mu tshikondo tshilualua kabidi.” (Efeso 1:20, 21) Bukalenge bua Yezu Kristo budi ku mutu kua makalenge wonso, ne nebutungunuke too ne mu bulongolodi bupiabupia. (1 Timote 6:15) Wakabandishibua pa “muanzu mubandile” ne bakamupa “dîna didi ku mutu kua dîna dikuabu dionso” bua muntu yonso itabuje “se: Yezu Kristo udi Mukalenge ku butumbi bua Nzambi Tatu.” (Filipoi 2:9-11, NW) Tshitupa tshia kumpala tshia Musambu wa 110:1 tshiakakumbajibua mushindu’eu, ne “banjelo ne makokeshi ne mamfumu” akatekibua ku bumfumu bua Yezu.​—1 Petelo 3:22; Ebelu 8:1.

Mu Mifundu ya tshiena-Ebelu, tshiambilu “Mukalenge wa bakalenge” ntshikumbanyine anu Yehowa. (Dutelonome 10:17; Musambu wa 136:2, 3) Kadi Petelo ku buenzeji bua Nzambi wakamba bua Kristo Yezu ne: “Yeye Eu udi Mukalenge wa bakuabu buonso [peshi, “Mukalenge wetu buonso,” Goodspeed].” (Bienzedi 10:36) Bushuwa, udi “Mukalenge wa bafue ne badi ne muoyo kabidi.” (Lomo 14:8, 9) Bena nkristo badi bushuwa banyisha Yezu Kristo bu Mukalenge ne Muenabu ne baleja butumike ku budisuile bu bantu bende basumba ne mashi ende a mushinga mukole. Ne Yezu Kristo udi ukokesha bu Mfumu wa bamfumu ne Mukalenge wa bakalenge pa tshisumbu tshiende katshia ku Pentekoste wa 33 B.B. Kadi mpindieu, katshia ku 1914, mmupeshibue bukokeshi bua mfumu pine apu baluishi bende bateka muinshi bu ‘tshitekelu tshia makasa ende.’ Dîba diakakumbana buende yeye bua ‘kuya kukokesha munkatshi muabo,’ bua kukumbaja Musambu wa 110:1, 2.​—Ebelu 2:5-8; Buakabuluibua 17:14; 19:16.

Nenku, mmunyi mutudi mua kumvua miaku ya Yezu ya se: “Tatu wanyi wakafila bintu bionso mu bianza bianyi,” yakambaye kumpala kua lufu luende ne kua dibiishibua diende? (Matayo 11:25-27; Luka 10:21, 22) Kayena ne diumvuija dialabale bu itukadi bamane kukonkonona. Mu Matayo ne mu Luka, bivua biamba kumpala ne kunyima bidi bileja se: Yezu uvua wakula bua dimanya disokoka bena meji ba mu bulongolodi ebu kadi disokoluela bantu ku butuangaji buende bualu yeye “udi mumanye bionso” pa bidi bitangila Tatu. Pakatambushibuaye mu mâyi ne kuledibua bu Muana wa mu nyuma wa Nzambi, Yezu uvua mua kuvuluka muoyo wende wa mu diulu kumpala kua kuledibua pa buloba ne dimanya dionso divuaye nadi, kadi ebi bivua bishilangane ne bumfumu buakapetaye pashishe.​—Yone 3:34, 35.

Disunguluja Yezu Kristo bu Mukalenge

Imue nkudimuinu ya Mifundu ya tshiena-Greke ya bena nkristo idi ileja lutatu padiyi ikudimuna mêyi matela mu Mifundu ya tshiena-Ebelu idi yakula bua “MUKALENGE,” Yehowa Nzambi. Fuanyikija, tshilejilu, Luka 4:19 ne Yeshaya 61:2 mu nkudimuinu wa King James Version peshi wa The New Jerusalem Bible. Bamue bantu badi bamba ne: Yezu wakangata muanzu wa “Mukalenge” kudi Yehowa ne bua se: Yezu mu mubidi uvua menemene Yehowa, kadi edi ndifuilakana didi kadiyi ne nshindamenu mu Mifundu to. Yehowa Nzambi ne Muanende, Yezu Kristo, batu anu bashilangane umue ne mukuabu mu Mifundu. Yezu wakamanyisha dîna dia Tatuende ne wakaleja mpala wende.​—Yone 5:36, 37.

Mu bilejilu bidi bilonda, tangila mêyi matela a mu Mifundu ya tshiena-Ebelu anu bu mudiwu amueneka mu Mifundu ya tshiena-Greke. Yehowa Nzambi ne Muela manyi wende, peshi Masiya, mbatedibue buonso mu Bienzedi 4:24-27, mudi mutela Musambu 2:1, 2. Bidi biamba kumpala ne kunyima kua Lomo 11:33, 34 bidi bifunkuna Nzambi kabiyi mpata, yeye Mpokolo wa meji ne dimanya, ne ditela dia Yeshaya 40:13, 14. Pakafundilaye bena tshisumbu tshia Kolinto, Paulo udi utela misangu ne misangu mêyi aa, “Wakamanya meji a Yehowa nnganyi?” ne usakidila pashishe ne: “Kadi tuetu tudi ne meji a Kristo.” Mukalenge Yezu wakamanyisha bamulondi bende meji a Yehowa pa malu manene mavule.​—1 Kolinto 2:16.

Imue misangu mêyi a mu Mifundu ya tshiena-Ebelu adi akula bua Yehowa, kadi bilondeshile difila Diende dia bumfumu, adi akumbanyina mu Yezu Kristo. Tshilejilu Musambu wa 34:8 udi utulomba se: “Teta, ulabule, unvue ne, Yehowa udi [muimpe, NW].” Kadi Petelo udi ulamika mêyi aa kudi Mukalenge Yezu Kristo padiye wamba ne: “Binuikala balabule ne Mukalenge udi muimpe.” (1 Petelo 2:3) Petelo udi wangata dîyi-diludiki ne uleja mushindu udidi dikumbanyina kabidi Yezu Kristo. Pa kupeta dimanya dia Yehowa Nzambi ne dia Yezu Kristo, bena nkristo badi mua kupeta mabenesha mavule kudi Tatu ne kudi Muanende. (Yone 17:3) Diumvuija dia Petelo kadiena divuija Mukalenge mutambe bunene Yehowa muntu umue ne Mukalenge Yezu Kristo nansha.​—Tangila note kuinshi kua dibeji bua 1 Petelo 2:3.

Mianzu mishilangane ya Yehowa Nzambi ne Muanende, Yezu Kristo, mmimanyishibue patoke kudi mupostolo Paulo padiye wamba ne: “Nzambi umue udiku, Tatu mene; bintu bionso biakafuma kudiye, ne tuetu tudiku bua bualu buandi; ne Mukelenge umue, [Yezu Kristo, NW] bintu bionso mbua bualu buandi ne tuetu tudi bua bualu buandi kabidi.” (1 Kolinto 8:6; 12:5, 6) Pakafundilaye tshisumbu tshia bena nkristo ba ku Efeso, Paulo wakafunkuna “Mukalenge umue,” Yezu Kristo, bu muntu wa pa buende mushilangane ne “Nzambi umue, ne Tatu wa bonso.”​—Efeso 4:5, 6.

Yehowa udi ku mutu kua buonso

Bituadijile ku tshidimu tshia 1914, miaku idi mu Buakabuluibua 11:15 (NW) mmimueneke milelela: “Bukalenge bua pa buloba buakulua bukalenge bua Mukalenge wetu [Yehowa Nzambi] ne bua Kristo wende, ne neakokeshe kashidi ne kashidi.” Tshibungu tshia The New International Dictionary of New Testament Theology (Volime 2, dibeji 514) tshidi tshiamba ne: “Pikala Kristo mutshimune makokeshi wonso (1 Kol. 15:25), neakokele yeye muine Nzambi Tatu. Nenku bukalenge bua Yezu nebukumbaje tshipatshila tshiabu ne disua dia Nzambi nedikale mu buonso (1 Kol. 15:28).” Ku ndekelu kua Bukalenge buende bua Bidimu Tshinunu, Kristo Yezu neapingajile Tatu wende, Nzambi Wa-Bukole-Buonso, bumfumu ne bukokeshi biakapetaye kudiye. Nenku, butumbi buonso ne kutendelela kuonso nebifidibue kudi Yehowa, “Nzambi wa Mukalenge wetu [Yezu Kristo, NW].”​—Efeso 1:17.

Nansha mudi Yezu muikale mpindieu Mukalenge wa bakalenge, kêna mubikidibue Nzambi wa banzambi to. Yehowa udi anu ku mutu kua buonso. Mushindu’eu, Yehowa neikale “bintu bionso kudi muntu yonso.” (1 Kolinto 15:28, NW) Bukalenge bua Yezu budi bumupesha muanzu wende bu Mutu wa tshisumbu tshia bena nkristo. Nansha mutudi mua kumona “bakalenge” ba bukole pa miaba minene mu bulongolodi ebu, tudi balame ditekemena dietu mu eu udi Mukalenge wa bakalenge. Kadi, Yezu Kristo, mu muanzu wende mubandile ne munene, udi anu ne butumike kudi Tatu wende, “bua Nzambi kukokeshaye ku mutu kua buonso.” (1 Kolinto 15:28, The Translator’s New Testament) Ntshilejilu kayipu tshia didipuekesha tshia kuidikija tshiakaleja Yezu kudi balongi bende, nansha mudibu bamumanye bu Mukalenge wabu!

[Kazubu mu dibeji 30]

“Padi bafundi ba Tshiovo Tshipiatshipia bakula bua Nzambi badi basua kuamba bua Nzambi ne Tatu wa Mukalenge wetu Yezu Kristo. Padibu bakula bua Yezu Kristo, kabena bakula buende, peshi bela meji bualu buende bu udi muikale Nzambi. Udi Kristo wa Nzambi, Muana wa Nzambi, Meji wa Nzambi, Dîyi wa Nzambi. Nansha mêyi a Ntuadijilu bua Evanjeliyo wa Munsantu Yone, adi pabuipi ne Dilongesha dia ku Nicée, adi ne bua kubadibua ku butoke bua butumike bua Muana kudi Tatu mu Evanjeliyo mu kabujima kayi; ne mêyi a Ntuadijilu kaena atamba kutokesha bualu ebu mu tshiena-Greke ne [the·osʹ] kayi ne kanungu kaleji-bungi bishilangane ne kumuekena kuawu mu Anglais.”​—“The Divinity of Jesus Christ” (Bunzambi bua Yezu Kristo), mufunda kudi John Martin Creed.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu