Divila Nzambi dia mu siekele wa 20
“Bantu mbadikongoloja mu dibenga kuikalaku dia Nzambi ne mbalongolole nsombelu yabo ne budikadidi buonso, bua bimpe ne bua bibi, kakuyi dituma meji nansha amue kudi Nzambi.”—Mukanda wa One Hundred Years of Debate Over God—The Sources of Modern Atheism.
NANSHA mudiwu bangabanga ukemesha, mutshi mule udi umueneka bu tshintu tshia pa tshibidilu. Dikalaku diawu mbadibidile; butumbuke buawu kabutu kabidi bufila buôwa.
Mbia muomumue ne ateisme. Nansha muvuaye mupatule dielangana divule mu siekele wa 19, divila dikalaku dia Nzambi kadiena ni nditapa ku muoyo ni nditatshisha lelu’eu. Mpunga wa dilekelela mmufikishe ateisme ku disomba mu ditalala ne ditabuja Nzambi.
Ki n’ne: bantu bavule badi bavila Nzambi patoke to; bishilange, dikonkoloja mu matunga 11 a ku Amerike, ku Mputu, ne mu Azi didi dileja ne: pa mwayene, bantu batua anu ku 2 pa 100 badi badiamba ba-até. Nansha nanku, lungenyi lua bu-até ndumuangalake—nansha munkatshi mua bavule badi bitabuja ne: Nzambi udiku. Mmunyi mudibi mua kuenzeka?
Divila bumfumu bua Nzambi
“Imue misangu ateisme utu umvuija anu ngenzelu ya dipidia ta dipua Nzambi muoyo,” ke mudi mukanda The Encyclopedia Americana wamba. Bua kabingila aka, The New Shorter Oxford English Dictionary udi ufila diumvuija dibidi edi bua até: “Muntu udi uvila Nzambi mu bikadilu bilenga; muntu udi ubenga dikalaku dia Nzambi.”—Disendemija miaku ndietu.
Eyowa, ateisme udi mua kukonga divila dia dikalaku dia Nzambi ta dia bukokeshi buende ta dia bionso bibidi. Bible udi ulenga lungenyi lua ateisme elu mu Tito 1:16: “Badi batonda mudibo bamanye [Nzambi, NW], kadi ku ngenzelu yabo badi bamuvila.”—Mukenji Mulenga; fuanyikija ne Musambu wa 14:1.
Dipidia bukokeshi bua Nzambi dia mushindu’eu ndituadije ne bantu babidi ba kumpala. Eva uvua mujadike dikalaku dia Nzambi; kadi uvua musue “kuikala bu Nzambi, kumanya malu mimpe ne malu mabi.” Bivua biumvuija se: uvua ‘mudienze mfumu buende yeye muine,’ ne kudienzela mikenji pa bikadilu bilenga. Pashishe, Adama wakamutua mu nyima mu divila bukokeshi bua Nzambi.—Genese 3:5, 6.
Mmuenenu’eu mmumuangalake lelu anyi? Eyowa. Ateisme wa mu mifindifindi udi udileja mu dikebulula dia dipanda. “Bantu lelu’eu kabena kabidi bajinga bulombodi bua Nzambi,” ke mudi mukanda kampanda One Hundred Years of Debate Over God—The Sources of Modern Atheism wamba. “Mbasue kuikala mu budikadidi.” Badi bimansha mikenji ya Bible pa bikadilu bamba mudiyi kayiyi butumikidi anyi kayiyi miakanyine nsombelu. Lungenyi lua bavule ndufuanangana ne lua Faraona wa Ejipitu wakamba ne diyobola dionso ne: “Yehowa nnganyi pende, bua ne ntumikil’anu dîyi diende . . . ? Tshiena mene mumanye Yehowa to.” Wakimansha bukokeshi bua Yehowa.—Ekesode 5:2, NW.
Divila Nzambi dia Bukua-buena-nkristo
Divila dinene dia bukokeshi bua Nzambi didi ditapa ku muoyo didi difumina kudi bamfumu ba Bukua-buena-nkristo, badi bapingaja bilele bia bantu pa malelela mapeluke a Bible. (Fuanyikija ne Matayo 15:9.) Kusangishila apu, bavua basanyike mvita ya mu siekele wa 20 idi mitamba kuela mashi panshi, nunku bapidia dîyi-dituma dia mu Bible bua kuleja dinanga dilelela.—Yone 13:35.
Bamfumu ba bitendelelu mbavile kabidi Nzambi pa kukoma mêyi-makulu ende pa bikadilu nyima—bu tshijadiki, tshilejilu, difundibua ku tubadi dia basaserdose mulongolongo batu benda masandi ne bana. Nsombelu wa Bukua-buena-nkristo mmufuanangane ne wa Izalele ne Yuda bia kale. “Buloba budi bûle tente ne kumatshisha kua mashi, ne musoko udi mûle tente ne kunyanga kua bilumbu bia bantu,” ke muakambilabo muprofete Yehezekele, “bualu bua badi bamba ne, Yehowa wakulekela buloba buetu, ne Yehowa kena utumona.” (Yehezekele 9:9; fuanyikija ne Yeshaya 29:15.) Kabiena bia kukema padi bavule balekela ekleziya ya Bukua-buena-nkristo yonso to! Kadi badi ne bua kulekela kuitabuja Nzambi anyi?
Ateisme udi ne tubingila tukumbana anyi?
Nansha buobo bamone anyi kabayi bamone buena mpala-ibidi bua bitendelelu, ba-até bavule kabena mua kupunguja ditabuja Nzambi ne dikenga didi mu buloba ebu to. Umue musangu, Simone de Beauvoir wakamba ne: “Bivua binteketele bua kuela meji bua bulongolodi kabuyi mufuki pa mutu pa kuambikila mufuki matapuluka wonso adi mu bulongolodi ebu.”
Mapanga buakane a bulongolodi ebu—kusangisha ne aa adi makebesha kudi bena mpala-ibidi badi balamate bitendelelu—adi aleja se: Nzambi katuku anyi? Tangila: Biatumikabo ne kela bua kuenza bibi, kutapa, ta mene kushibaya muntu ukena mumanye bualu, ebi bidi biumvuija ne: kakena ne mukènji anyi? Kabiena biumvuija ku lunga luseke ne: tshintu tshivua tshitumika natshi bibi anyi? Bia muomumue, mpaji ya bungi ya bantu idi tshijadiki tshia ditumika bibi ne makole mapeta kudi Nzambi ne buloba buine kabidi.
Kadi, bamue, badi bamone ne: kabiena bia meji bua kuitabuja Nzambi bualu katuena mua kumumona. Kadi lupepele, onde, ne mapembu? Nansha mutudi katuyi tumona tshimue tshia ku bintu ebi, tudi bamanye ne: bidiku. Bisulusulu bietu, matshi, ne mûlu bidi bitumanyishabi. Bushuwa, tudi tuitabuja bidi kabiyi bimueneka patudi ne tshijadiki.
Kunyima kua mumane kubandila tshijadiki tshidi tshimueneka—kusangisha ne elektron, proton, atome, aside aminé, ne buongo bujingakane—muena sianse natirele (shimi, fizike, bioloji) Irving William Knobloch uvua musakibua bua kuamba ne: “Ndi ngitabuja Nzambi bualu kundi meme dikalaku dia Nzambi ke diumvuija dia meji bua mushindu udi bintu.” (Fuanyikija ne Musambu wa 104:24.) Bia muomumue, mushikuluji wa fizyoloji Marlin Books Kreider wakamba ne: “Bu muntu wa tshianana ne kabidi bu muntu mudifile mu syanse ne mu makebulula, tshiena ne mpata pa dikalaku dia Nzambi.”
Bantu aba kabena nkayabu to. Bilondeshile mushikuluji wa fizike profesere Henry Margenau, “wewe muangate bena sianse badi ku musonga, udi upeta ba-até bakese tshianana munkatshi muabo.” Ni mmalubuluka a sianse ni dipangila dia tshitendelelu kabiena mua kutusaka bua kulekela ditabuja Mufuki to. Tukonkononayi bua tshinyi.
Dishilangana dia tshitendelelu tshilelela
Mu 1803, mfumu wa Etats-Unis Thomas Jefferson wakafunda ne: “Dinyanguka dia Buena-nkristo, ndi, bushuwa, mudibenge; kadi ki nku mikenji milelela ya Yezu nkayende to.” Eyowa, kudi dishilangana pankatshi pa Bukua-buena-nkristo ne Buena-nkristo. Mitabuja mavule a Bukua-buena-nkristo mmashila pa bilele bia bantu. Bishilangane, buena-nkristo bulelela budi buashila mitabuja abu anu pa Bible nkayende. Nunku, Paulo wakafundila bena Kolosayi ba mu siekele wa kumpala ne: bavua ne bua kupeta “dimanya dijalame,” “meji,” ne “ngumvuilu wa mu nyuma.”—Kolosayi 1:9, 10, NW.
Ke tshitudi ne bua kutekemena bua bena-nkristo balelela, bualu Yezu wakatumina bamulondi dîyi ne: “kuenza bayidi bantu ba [mu] matunga wonso, kubabatiza . . . , kubalongesha bua kulama malu wonso amvua munutumine dîyi.”—Matayi 28:19, 20, NW.
Lelu’eu, Bantemu ba Yehowa badi bakumbaja dîyi-dituma edi mu matunga 231 pa buloba bujima. Mbakudimune Bible mu miakulu 12 ne mbapatule Bible mipite pa 74 000 000. Kabidi, ku diambuluisha dia programe wa dilonga Bible ku nzubu, badi bambuluisha bantu bapite pa 4 500 000 bua “kulama malu wonso avua Yezu mubatumine dîyi.”
Programe wa dishidimuna eu udi wenda upatula bipeta bia mpatshi. Udi utuala butoke bulelela, bualu mmuashila, ki mpa lungenyi lua muntu, kadi mpa meji a Nzambi (Nsumuinu 4:18) Kusakidila kabidi apu, udi wambuluisha bantu ba mu matunga wonso ne makoba wonso bua kukumbaja bualu budi “Butoke (les lumières)” bua bantu kabuyi mua kuenza—kuvuala “bumuntu bupiabupia” budi bubambuluisha bua kukolesha dinanga dilelela bua umue ne mukuabo.—Kolosayi 3:9, 10, NW.
Tshitendelelu tshilelela tshidi tshitshimuna mu siekele wetu’eu wa 20. Katshiena tshivila Nzambi—ni dikalaku diende ni bukokeshi buende. Tudi tukulomba bua udimuenene nkayebe pa kukumbula Bantemu ba Yehowa ku umue wa ku Nzubu yabo ya Bukalenge.
[Kazubu mu dibeji 6]
DIKOLESHA MIJI YA ATEISME
Munkatshi mua siekele wa 18, muena nkindi Denis Diderot uvua mupeshibua mudimu wa kukudimuna mu mfualansa Ansiklopedi wa volime umue mu anglé. Kadi, wakapitshisha pa bivua mfumuende wa mudimu mutekemena. Diderot wakapitshisha bidimu bitue ku makumi asatu bua kukuatakaja Encyclopédie wende, mudimu wa volime 28 uvua uzangika lungenyi lua tshikondo atshi.
Nansha muvua Encyclopédie muikale ne ngumu mimpe ya kutumika nayi, wakashindamena pa meji a bantu. Bilondeshile mikanda idi ne dîna dia Great Ages of Man, “wakaditatshisha bua kuyisha [nkindi] munekesha bua ne: muntu alongolole nsombelu wende pa kupingaja lungenyi pa muaba wa ditabuja bu dîyi-diludiki dimulombodi.” Kavua mutela Nzambi nansha. “Ku disungula diabo dia biena-bualu,” ke mudi mukanda wa The Modern Heritage wamba, “bafundi bavua baleja patoke ne: tshitendelelu katshivua tshimue tshia ku bintu bivua muntu ukengela kumanya to.” Kabiyi mua kukemesha, ekleziya wakateta mua kujimija Encyclopédie. Ndumbulula munene wa ditunga wakaleja ne: [mukanda] uvua unyanga tshididi, bikadilu, ne tshitendelelu.
Nansha muvuaye ne baluishi, Encyclopédie wa Diderot uvua mulombesha kudi bantu batue ku 4 000—bungi bupite, pa kutangila mushinga mushile uvuaye. Bivua bualu bua kumpala bua lungenyi lusokome lua ateisme elu kusampilalu ne kulua divila menemene dia Nzambi.