Yehowa—Munangi wa buakane ne kulumbuluisha kuakane
NSONGAKAJI kampanda mu Sarajevo udi udiebeja bua tshinyi bana batekete mu tshimenga tshiabu badi ne bua kuakama dikenga dikole dia mushindu’eu. “Katuena benze bualu nansha bumue. Katuena bamanye bualu,” ke mudiye wamba. Bamamu bena Argentine balubakajibue mbende pa muaba wa patoke mu tshimenga tshia Buenos Aires munkatshi mua bidimu 15, bua kutontolola bualu bua dijimina dia bana babu ba balume. Muena Afrike kampanda muena dîna dia Emmanuel, muena mamuende ne bana babu basatu ba bakaji bakashipibua ne tshikisu munkatshi mua dibudika kampanda dia tshikisu tshia bisa, udi ufiatutuka ne: “Muntu yonso udi ne bua kupeta difutu diende dimukumbanyine . . . Tudi basue kulumbuluisha kuakane.”
Kulumbuluisha kuakane kudi umue wa ku ngikadilu minene ya Yehowa Nzambi. “Njila yende yonso idi [bu]akane,” ke mudi Bible wamba. Bushuwa, Yehowa udi ‘unanga buakane ne kulumbuluisha kuakane.’ (Diyi Dielulula 32:4, MMM; Musambu wa 33:5) Bua kumanya Nzambi bimpe, tudi ne bua kujingulula mmuenenu wende wa buakane ne kulonga bua kumuidikija.—Hoshea 2:19, 20; Efeso 5:1.
Mbimueneke se: mushindu udi bantu bangata ngikadilu eu udi ne buenzeji pa mmuenenu wetu wa buakane. Mu bimue bitupa bia buloba, batu misangu mivule baleja kulumbuluisha kuakane ne tshimfuanyi tshia mukaji mubuikila tshilamba pa mêsu mukuate muele wa nkanza ne tshipiminu. Kulumbuluisha kuakane kua bantu nkutekemenyibue bua kuikale kakuyi ne kansungasunga, mbuena kuamba ne: kakuyi kutangila bubanji anyi buenzeji bua muntu kampanda. Kudi ne bua kupima ne ntema yonso mu tshipiminu dipiila anyi dibinga dia udi mufundibue. Ne muele waku wa nkanza, kulumbuluisha kuakane kudi ne bua kukuba udi kayi ne bualu ne kunyoka benji ba bibi.
Mukanda wa Right and Reason—Ethics in Theory and Practice udi wamba ne: “kulumbuluisha kuakane nkusuikakaja ku mikenji, dîyi dilaya, manême, ne majitu, ne kudi kutshinka mapangadika aku a ndekelu bilondeshile bululame anyi tshidi tshiakanyine muntu.” Kadi kulumbuluisha kuakane kua Yehowa nkupite kua bantu ne kule. Tudi mua kumona nunku pa kutangila bienzedi ne ngikadilu bia Yezu Kristo, eu udi mutambe kuikala bu Tatuende wa mu diulu.—Ebelu 1:3.
Mêyi adi mu Yeshaya 42:3 (NW) avua mambika Yezu kudi mufundi wa Evanjeliyo Matayo, uvua muambe ne: “Kakusunsula tshituta tshivinga, ne kakujima mukaba wa muendu wa lin udi ufuima muishi, too ne padiye ulubuluja buakane.” Yezu wakamanyisha mukenji mukankamiji kudi bantu bavua bu tshituta tshivinga tshikavua tshibendame bikole ne tshikavua mene tshidiatakaja. Bavua amu bu mukaba wa muendu udi ufuima muishi, bienza amu bu se: kantòlentòle kabu ka muoyo ka ndekelu kakavua pabuipi ne kujima. Pamutu pa kusunsula mu ngakuilu wa mu tshimfuanyi bituta bivinga ne kujima mikaba ya muendu idi ifuima muishi, Yezu wakumvuila bavua mu dikenga luse, kubalongesha ne kubuondapa, ne kubaleja patoke kulumbuluisha kuakane kua Yehowa Nzambi. (Matayo 12:10-21, NW) Anu bu muvua mulayi wa Yeshaya mudianjile kuamba, mushindu’au wa kulumbuluisha kuakane uvua upetesha ditekemena.
Luse ne kulumbuluisha kuakane kua Yehowa
Luse ludi tshitupa tshinene tshia kulumbuluisha kuakane kua Nzambi. Ebi biakamueneka patoke tshikondo tshivua Yezu pa buloba. Wakaleja mu mushindu mupuangane mêyi-makulu a Nzambi a kulumbuluisha kuakane ne buakane. Kadi, baskribe ne Bafarizeyi bena Yuda bavua bakeba bua kufika ku buakane pa kulonda ndongoluelu wa mikenji mukolakane—mivule ya kudiyi mienza kudibu nkayabu. Kulumbuluisha kuakane kuabu kua dilonda amu tunungu tua mikenji kuvua pa tshibidilu kumbusha luse. Mapangakana mavule pankatshi pa Yezu ne Bafarizeyi avua mashindamene pa muanda eu: Ntshinyi tshidi kulumbuluisha kuakane kua bushuwa ne buakane bulelela?—Matayo 9:10-13; Mâko 3:1-5; Luka 7:36-47.
Yezu wakaleja mushindu wa kuangata bakuabu mu mushindu udi ulonda mikenji ne buakane. Muntu kampanda uvua mumanye bikole Mikenji dimue dituku wakebeja Yezu tshivua tshikengedibua bua kupiana muoyo wa kashidi. Bu diandamuna Yezu wakamuela lukonko ne kumuela ka-lumbandi pakandamuna muntu eu ne: mikenji ibidi mitambe mushinga ivua kunanga Nzambi ne mutshima webe mujima, ne anyima webe mujima, ne tshieledi tshiebe tshijima tshia meji, ne bukole buebe buonso ne kunanga muntu nebe bu muudi mudinange wewe muine. Pashishe muntu eu wakebeja ne: “Muntu nanyi nganyi?” Yezu wakandamuna pa kulonda mufuanu wa muena Samariya wa luse.—Lukase 10:25-37, MMM.
Buakane bua Yehowa ne kulumbuluisha kuakane kuende kua luse bivua bilejibue mu mufuanu wa Yezu wa muena Samariya. Pa kuambuluisha ne didipua muoyo muntu mujiwula uvuaye kayi mumanye, muena Samariya eu wakenza bualu bululame, buakane, ne bua luse. Yezu yeye muine wakaleja mmuenenu wa muomumue pavuaye pa buloba. Uvua muakane ne mulondi wa mikenji. Kupita apu, wakafila muoyo wende bua bantu bavua mu dikengela, bua bukua-bantu buena mpekatu ne bupange bupuangane bukokesha kudi dikenga, disama, ne lufu. Mupostolo Paulo wakasuikakaja buakane ku difila dia tshia-bupikudi. Wakafunda ne: “Bu muvua ku tshilema tshimue tshipeta bua bantu ba mishindu yonso tshivua dinyokibua, bia momumue kabidi ku tshienzedi tshimue tshia dibingishibua [peshi, “tshienzedi tshimue tshiakane,” note kuinshi kua dibeji] tshipeta bua bantu ba mishindu yonso tshidi diangatshibua diabu bu bakane bua muoyo.” (Lomo 5:18, NW) “Tshienzedi tshimue tshiakane” etshi tshivua mushindu wa Nzambi wa dipandishila bantu bena butumike ku bipeta bibiabibi bia mpekatu wa Adama, mpekatu uvuabu kabayi benze mu buludiludi.
Kulumbuluisha kuakane kua Nzambi kuvua kukeba bua kupikula bantu bena mpekatu ne kusanyika diatshimue mêyi-maludiki a buakane. Dilengulula mpekatu divua ne bua kuikala bualu bukena bulonda mikenji ne bukena bua dinanga, bualu divua mua kukankamija dipetula dia mikenji. Ku luseke lukuabu, bikala kulumbuluisha kuakane kua Nzambi kushikila amu pa dipeshangana difutu anyi dinyoka kampanda, nsombelu wa bukua-bantu uvua ne bua kuikala kayi wa ditekemena. Bilondeshile Bible, “difutu dia bubi ndufu” ne “Kakuena muntu udi muakane, na[n]sha umue.” (Lomo 3:10; 6:23) Ku mushinga mukole buende yeye muine ne bua Muanende munangibue, Yehowa wakapetesha mulambu wa dibuikidila bua mpekatu.—1 Yone 2:1, 2.
Tshia-bupikudi tshidi tshileja ne: kulumbuluisha kuakane kua Nzambi kudi kuenda pamue ne dinanga diashila pa mêyi-maludiki (tshiena-Greke, a·gaʹpe). Bushuwa, kulumbuluisha kuakane kua Nzambi ke mushindu mutambe buimpe udiye utumika ne mêyi-maludiki ende makane—dileja dia tshidiye muteke bu mêyi-makulu a nsombelu wa tshitembu. Nunku, padidi dilejibua kudi Nzambi, a·gaʹpe ndinanga didi kulumbuluisha kuakane kua Nzambi kushindamene. (Matayo 5:43-48) Nunku bitumvua bushuwa tshidi kulumbuluisha kuakane kua Yehowa, netupete dieyemena dia tshishiki mu mapangadika ende a bunzuji. Bu mudiye “Mulumbuluishi wa buloba buonso,” utu misangu yonso wenza tshidi tshiakane.—Genese 18:25; Musambu wa 119:75.
Idikijayi kulumbuluisha kuakane kua Yehowa
Bible udi utubela bua tuetu “kuvua bidikiji ba Nzambi.” (Efeso 5:1, NW) Ebi bidi biumvuija didikija kulumbuluisha kuakane kuende ne dinanga diende kabidi. Kadi, bu mutudi katuyi bapuangane, njila yetu ki mmitumbuke bu mudi eyi ya Yehowa Nzambi. (Yeshaya 55:8, 9; Yehezekele 18:25) Nunku mmunyi mutudi mua kuikala banangi ba buakane ne ba kulumbuluisha kuakane? Pa kuvuala “bumuntu bupiabupia buakafukibua bilondeshile disua dia Nzambi mu buakane ne bulamatshi ku mikenji bilelela.” (Efeso 4:24, NW) Apu netushishe kunanga tshidi Nzambi munange ne kukina tshidiye mukine. “Buakane bulelela” budi buepuka tshinyangu, tshiendenda, dipanga bupeluke, ne butontolodi, bualu bionso ebi bidi binyanga tshidi tshinsantu. (Musambu wa 11:5; Efeso 5:3-5; 2 Timote 2:16, 17) Kulumbuluisha kuakane kua Nzambi kudi kabidi kutusaka bua kuleja diditatshisha dilelela bua bakuabu.—Musambu wa 37:21; Lomo 15:1-3.
Kupita apu, bituanyisha ngikadilu wa luse wa kulumbuluisha kuakane kua Nzambi, katuakuikala binyikibue ku dilumbuluisha bana betu ba mu nyuma. Mmunyi mutuikala pamu’apa mua kubumvuila bu mudi Yehowa wenza? Katuakubalumbuluishaku bilondeshile mmuenenu wetu mubipisha anyi? Ke bualu kayi, Yezu wakadimuija ne: “Lekelayi kulumbuluisha, bua kabavu kunulumbuluisha penu; bualu nebanulumbuluishe ne kulumbuluisha kunudi nulumbuluishangana naku; ne nebanupimine ne tshipiminu tshinudi nupiminangana natshi. Apu, bua tshinyi udi utangila tshisonsa tshidi mu dîsu dia muanenu, eku, kuyi wangata ne mushinga mukamba udi mu dîsu diebe wewe muine? Kabidi, mmunyi muudi mua kuambila muanenu ne: ‘Lekela nkupatule tshisonsa tshidi mu dîsu diebe,’ padi mukamba mu dîsu diebe wewe muine? Mudingidiji we! Anji kupatula mukamba udi mu dîsu diebe, nanku neumone biakane bua kupatula tshisonsa tshidi mu dîsu dia muanenu.” (Matayo 7:1-5, NW) Ditshinka diakane dia mapanga etu a bupuangane mine nedituepule ku dienza malumbuluisha adi Yehowa mua kuangata bu akena makane.
Bakulu ba tshisumbu batekibue badi ne tshia bua kulumbuluisha mu bilumbu bia bilema binene. (1 Kolinto 5:12, 13) Padibu benza nunku, badi bavuluka se: kulumbuluisha kuakane kua Nzambi kudi kukeba bua kuleja luse padiku mushindu. Padiku kakuyi kabingila bua luse—bu mu bualu bua benji ba mpekatu bakena banyingalala—luse kaluena mua kulejibua. Kadi bakulu kabena bipata muenji wa bubi wa mushindu’eu mu tshisumbu bua didisombuela. Mbatekemene se: tshienzedi tshine tshia dipata netshimupingaje ku meji makane. (Fuanyikija ne Yehezekele 18:23.) Muinshi mua bumfumu bua Kristo, bakulu badi basadila bua bipatshila bia kulumbuluisha kuakane, ne ebi bidi bikonga kuikala bu mudi ‘tshisokomenu ku tshipepele.’ (Yeshaya 32:1, 2) Nunku badi ne bua kuleja dipanga kuikala ne kansungasunga ne kuleja butshintshikidi.—Dutelonome 1:16, 17.
Miaminayi mamiinu mu buakane
Eku tuindila bulongolodi bupiabupia buakane bua Nzambi, tudi ne bua ‘kukeba buakane’ bua kupeta dianyisha kudi Nzambi. (Sefanya 2:3; 2 Petelo 3:13) Lungenyi elu ndulejibue mu mushindu mulengele mu mêyi aa, adi asanganyibua mu Hoshea 10:12 (NW) ne: “Miaminayi buenu nuenu bine mamiinu mu buakane; nunowe bilondeshile bulenga-bunangi. Dimayi buenu nuenu bine buloba bùdì mua kudimibua, padiku tshikondo tshia kukeba Yehowa too ne padiye ulua kunushidimuna mu buakane.”
Mu nsombelu wetu wa matuku onso, tudi tupeta mishindu mivule ya ‘kumiamina mamiinu mu buakane,’ anu bu muvua Yezu muleje mu mufuanu wende wa muena Samariya wa luse. Yehowa neajadike bituikala ‘tunowa bilondeshile bulenga-bunangi.’ Bituatungunuka ne kuendela mu ‘njila wa kulumbuluisha kuakane,’ netutungunuke ne kupeta dishidimunyibua mu buakane muinshi mua bukokeshi bua Bukalenge. (Yeshaya 40:14) Bu mudi tshikondo tshienda tshipita, netufike kakuyi mpata ku diumvua mu mushindu wa tshishiki mene bua se: Yehowa udi munangi wa buakane ne kulumbuluisha kuakane.—Musambu wa 33:4, 5.
[Tshimfuanyi mu dibeji 23]
Muena Samariya wa luse uvua tshilejilu tshia kulumbuluisha kuakane kua Yehowa
[Tshimfuanyi mu dibeji 23]
Yezu wakumvuila bantu bàvuà bakenga luse, aba bavua bu bituta bivinga