TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w96 15/9 dib. 2-7
  • Bitendelelu bionso bidi bisankisha Nzambi anyi?

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Bitendelelu bionso bidi bisankisha Nzambi anyi?
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Bamanyina ku mamuma abu
  • Dikengela dia kuikala mudimuke
  • Konkonona mamuma
  • Tshikondo tshia kutumika ne dipangadika
  • Ntendelelu udi Nzambi wanyisha
    Bible utu ulongesha tshinyi menemene?
  • Ukadi mupete tshitendelelu tshilelela anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
  • Nzambi udi wanyisha bitendelelu bionso anyi?
    Ukadi mu njila wa muoyo wa tshiendelele anyi?
  • Mmushindu kayi undi mua kumanya tshitendelelu tshilelela?
    Mandamuna a nkonko ya mu Bible
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
w96 15/9 dib. 2-7

Bitendelelu bionso bidi bisankisha Nzambi anyi?

Udi wela meji ne: bitendelelu bionso bidi bisankisha Nzambi anyi? Bumue ntendelelu kampanda uudi mumanye udi ukankamija ngikadilu muimpe, too ne mu bualabale kampanda. Kadi abi mbikumbane bua kusankisha Nzambi anyi?

BAMUE badi bamba ne: ‘Wewe anu ne muoyo muimpe mu ntendelelu webe, Nzambi udi usanka. Kudi malu mimpe mu bitendelelu bionso.’ Tshilejilu, ditabuja dia Bahai ndiangata mmuenenu eu ne ndifike too ne ku dianyisha mu mitabuja adi bitendelelu binene tshitema bia buloba bujima. Tshisumbu etshi tshidi tshitaba ne: bitendelelu bionso ebi mbifume kudi Nzambi ne bidi bitupa bia bulelela bumuepele. Mmunyi mudibi mua kuikala nanku?

Kabidi, udi ne kabingila ka kudiebeja mushindu udi tshitendelelu kampanda mua kusankisha Nzambi paditshi tshisaka benatshi bua kuteka lubungibungi lua lufu mu miaba idi bantu, bifuana bialua kushipa bantu bavule. Adi ke dibandibua didibu bambike tshisumbu kampanda tshia malu a ntendelelu mu Japon. Anyi Nzambi udi wanyisha tshitendelelu tshidi tshifikisha benatshi ku didishipa anyi? Kukaadi bidimu bikese, bualu abu buakenzekela balondi ba Jim Jones, mfumu wa tshitendelelu kampanda.

Patudi tutangila kunyima mu bikondo bishale, tudi mua kukonka ne: Bitendelelu bidi mua kusankisha Nzambi padibi bijula mvita, bu muvuabi bua Mvita ya Bidimu Makumi asatu, miluangana kubangila mu 1618 too ne mu 1648 anyi? Bilondeshile mukanda kampanda (The Universal History of the World), dikokangana adi dia malu a ntendelelu pankatshi pa bena Katolike ne bena Mishonyi divua “imue ya ku mvita ya njiwu ya mu miyuki ya ku Mputu.”

Mvita ya bitendelelu ya Krwazade kubangila mu siekele wa 11 too ne mu wa 13 yakafikisha payi ku diela dia mashi panshi dikuata ne buôwa. Tshilejilu, mu Krwazade wa kumpala, bena nkristo ba ku dîna bena krwazade bakashipa ne tshikisu tshionso ba-mizilma ne bena Yuda bavua basombele mu Yeruzaleme.

Kabidi, tangila malu akenzeka mu tshikondo tshia Dikonkoloja, diakatuadija mu siekele wa 13 ne diakanenga bidimu bitue ku 600. Bantu binunu bakakengeshibua ne kuoshibua mu kapia ku dîyi dituma kudi bamfumu ba bitendelelu. Mu mukanda wende wa Les vicaires du Christ ou la face cachée de la papauté (angl.), Peter De Rosa udi wamba ne: “Mu dîna dia pape, [bakonkoloji] ke bavua bakebeshi ba tshinyangu tshikole ne bakatua nyama ku mikolo dibunda dia tshikisu dia nsombelu wa bantu mu malu a kale.” Pa bidi bitangila Torquemada mukonkoloji Dominicain wa ditunga dia Espagne, De Rosa udi wamba ne: “Musungula mu 1483, wakakokesha ne tshikisu tshionso munkatshi mua bidimu dikumi ne bitanu. Bantu bakashipaye bakabadibua bapite pa 114 000 ne ba kudibu 10 220 bavua buoshibue.”

Bushuwa, bitendelelu bia Bukua-buena-nkristo kabiena anu biobi nkayabi bidi bipie tshibawu tshia mashi. Mu mukanda wende wa Pensées, muena nkindi wa bena France Blaise Pascal wakabambisha ne: “Bantu katshia ki mbenze menemene malu mabi ne muoyo umue bu padibu baenza bua mitabuja a tshitendelelu tshiabu.”

Bamanyina ku mamuma abu

Bua mmuenenu wa Nzambi, dianyishibua dia tshitendelelu kampanda kadiena dishindamena pa bualu bumuepele nansha. Bua tshitendelelu kuanyishibuatshi kudiye, malongesha atshi ne midimu yatshi bidi ne bua kuikala mu diumvuangana ne Dîyi diende difunda dia bulelela, Bible. (Musambu wa 119:160; Yone 17:17) Mamuma a ntendelelu udi muanyishibue kudi Nzambi adi ne bua kuikala mu diumvuangana ne mêyi- makulu a Nzambi.

Mu Muyuki wende wa pa mukuna, Yezu Kristo wakaleja ne: kuvua ne bua kulua baprofete badingidija mudibu batumibua kudi Nzambi. Yezu wakamba ne: “Dimukayi bua baprofete ba dishima, badi bavua kunudi, bavuale bivualu bia mikoko, kadi munda bikale mibuabua ya muitu mibakudianganyi. Nenubamanyine ku mamuma abu. Basombele bapola tumuma tua mvinyo ku mêba peshi tumuma tua mfigi ku mingonga anyi? Nenku, mutshi wonso muakane udi ukuama mamuma malenga, kadi mutshi mubi udi ukuama mamuma mabi. Mutshi muakane kawena mua kukuama mamuma mabi, kabidi mutshi mubi kawena mua kukuama mamuma malenga. Mutshi wonso udi kauyi ukuama mamuma mimpe, nebaushimbule, nebawele mu kapia. Nenku, bushuwa, nenumanyine bantu abu ku mamuma abu.” (Matayo 7:15-20, NW) Miaku eyi idi ileja ne: tudi ne bua kudimuka mu nyuma. Tudi mua kuela meji ne: mfumu kampanda wa tshitendelelu​—anyi tshisumbu—​mmuanyishibue kudi Nzambi ne kudi Kristo, kadi tudi mua kuikala tudidinga.

Dikengela dia kuikala mudimuke

Nansha tshitendelelu tshiamba muditshi tshianyishibue kudi Nzambi, ne ba-ministre batshi bikale babala mvese ya mu Bible, abi kabiena biumvuija ne: mushindu watshi wa ntendelelu udi usankisha Nzambi nansha. Bamfumu batshi badi mua kuikala pamu’apa benza malu a kukema adi mua kuleja bu ne: Nzambi udi utumika nabu. Nansha nanku, tshitendelelu tshidi mua kuikala anu tshia mashimi, katshiyi tshipatula mamuma adi manyishibue kudi Nzambi. Bakuidi bena majimbu ba mu Ejipitu ba mu matuku a Mozese bavua ne makokeshi a kuenza malu a kukema, kadi bushuwa kabavua nansha kakese banyishibue kudi Nzambi.​—Ekesode 7:8-22.

Lelu’eu anu bu mu matuku a kale, bitendelelu bivule bidi bilubuluja ngenyi ya bantu ne nkindi pamutu pa kulamata ku tshidi Nzambi umanyisha ne: mbulelela. Nunku didimuija dia Bible edi ndikumbanyine menemene: ‘Nudimuke bua muntu kikadiku udi mua kununyanga ne nkindi yende ne lubombo lua patupu, bu mudi bilele biamba kudi bantu, bu mudi mayisha a kumudilu a pa buloba, ne ki mbu mudi Kristo mutuyishe.’​—Kolosai 2:8.

Mumane kuakula bua mamuma mimpe ne mabi, Yezu wakamba ne: ‘Bantu batu bambikila ne: Mukalenge, Mukalenge, kabena babuela bonso mu bukalenge bua mu diulu, anu yeye utu wenza bu mudi Tatu wanyi udi mu diulu musue. Dituku adi ba bungi nebangambile ne: Mukalenge, Mukalenge, katuena bambile bantu bualu buebe mu dîna diebe anyi? Katuena bumushe bademon mu dîna diebe anyi? Katuena benze malu a kukema a bungi mu dîna diebe anyi? Dituku adi nembambile ne: Tshiakunumanya nansha kakese; umukayi kundi, nudi benji ba malu mabi.’​—Matayo 7:21-23.

Konkonona mamuma

Nenku, mbimueneke patoke se: bidi ne mushinga bua kutangila mamuma a tshitendelelu kumpala kua kukomesha ne: ntshianyishibue kudi Nzambi. Tshilejilu, tshitendelelu etshi ntshidibueje mu malu a tshididi anyi? Nanku tangila miaku eyi, mifunda mu Yakobo 4:4 ne: ‘Muntu yonso wasua kuikala mulunda wa [“bulongolodi ebu,” NW] udi udivuija muena lukuna kudi Nzambi.’ Kabidi, Yezu wakamba bua balondi bende balelela ne: “Kabena ba mu bulongolodi ebu, bu mundi meme tshiyi wa mu bulongolodi ebu.” (Yone 17:16, NW) Tshitendelelu tshidi tshimpe ku mêsu kua Nzambi katshiena tshibuela mu malu a tshididi a mu bulongolodi ebu, budi ‘bulale mu bukokeshi bua mubi,’ Satana Diabolo, tshifukibua tshia mu nyuma tshikena tshimueneka. (1 Yone 5:19, NW) Bishilangane, tshitendelelu tshidi Nzambi wanyisha, tshidi tshiluila ne bulamatshi buonso Bukalenge buende ku bukokeshi bua Yezu Kristo ne tshimanyisha lumu luimpe ludi lutangila mbulamatadi au wa mu diulu.​—Mâko 13:10.

Tshitendelelu tshidi mua kuanyishibua kudi Nzambi paditshi tshisaka bantu ku buntomboji anyi? Diandamuna ndimueneke patoke patudi tulonda mubelu wa mupostolo Paulo wa se: ‘Ubavuluija bua kukokelabu bamfumu ne bakokeshi, batumikile dîyi diabu, bikale balongolodibue bua mudimu muimpe wonso.’ (Tito 3:1) Kakuyi mpata, Yezu wakaleja ne: balondi bende bavua ne bua ‘kupa Kezare bintu bia Kezare, ne kupa Nzambi bintu bia Nzambi.’​—Mâko 12:17.

Ela meji bikala tshitendelelu tshikankamija dibuela mu mvita ya bukua-matunga. Mukanda wa kumudilu wa Petelo 3:11 udi utubela bua ‘kuenza malu mimpe’ ne ‘kukeba ditalala ne kudilonda.’ Mmunyi mudi tshitendelelu mua kusankisha Nzambi padi benatshi badiakaje bua kushipa batendeledi nabu ba mu ditunga dikuabu mu mvita? Bena mu tshitendelelu tshidi Nzambi wanyisha badi baleja ngikadilu wende munene​—dinanga. Ne Yezu wakamba ne: “Ku muanda eu bonso nebanumanye munudi bayidi banyi: binuikala ne dinanga munkatshi muenu.” (Yone 13:35, NW) Dinanga adi kadiena mua kufuanyikijibua ne lukuna lua tshikisu luleja mu mvita ya matunga.

Tshitendelelu tshilelela tshidi tshishintulula bantu bena mvita balua banangi ba ditalala. Ebi bikavua bimana kuamba mu mêyi aa: “Nebikale ne bua kufula miele yabu ya mvita bua kuyivuija nkasu ya kudima nayi ne mafuma abu nebaavuije tushola tua kukosa natu bilongo. Ditunga dimue kadiakujudila ditunga dikuabu muele wa mvita nansha, ne kabakulonga kabidi mua kuluangana mvita to.” (Yeshaya 2:4, NW) Pamutu pa kupatula mêyi a lukuna, aba badi bakumbaja ntendelelu mulelela badi batumikila dîyi-dituma edi: “Unanga muntu nebe muudi mudinange.”​—Matewuse 22:39, MMM.

Aba badi bakumbaja ntendelelu mulelela badi badienzeja bua kutumikila mêyi-makulu matumbuke a Yehowa Nzambi, babenga bua kuikala ne nsombelu ya buendenda. Dîyi dia Nzambi didi diamba ne: “Mmunyi! Kanuena bamanye ne: bantu bapange buakane kabakupiana bukalenge bua Nzambi anyi? Kabanupambudi. Bena tshiendenda, anyi batendeledi ba mpingu, anyi bena masandi, anyi balume badi benza tshidi katshiyi tshilele tshia bantu, anyi balume badi balala ne balume nabu, nansha bîvi, anyi bena lukuka, bakuatshiki ba maluvu, nansha bapendianganyi anyi banyenganganyi ba bintu, kabakupiana bukalenge bua Nzambi. Pabi, ke muvua bamue ba kunudi. Kadi, nuakuoweshibua mâyi, kadi nuakabingishibua, nuakabadibua bu bantu bakane mu dîna dia Mukalenge wetu Yezu Kristo pamue ne spiritu wa Nzambi wetu.”​—1 Kolinto 6:9-11, NW.

Tshikondo tshia kutumika ne dipangadika

Bidi bia mushinga bua kusunguluja dishilangana pankatshi pa ntendelelu wa mashimi ne tshitendelelu tshilelela. Mu mukanda wa mu Bible wa Buakabuluibua, nsangilu wa buloba bujima wa bitendelelu bia dishima mmufunkuna bu “Babilone Munene,” ndumba wa mu tshimfuanyi, “uvua bakalenge ba pa buloba bende nende masandi.” Udi ne tshibawu tshia mashi ne mmukuata lupanza lua ngolo “luwule tente ne bintu bia bukoya ne bintu bipange bukezuke bia mu masandi ende.” (Buakabuluibua 17:1-6, NW) Kakuena tshintu nansha tshimue buende yeye tshidi tshianyishibue kudi Nzambi.

Etshi ke tshikondo tshia kutumika ne dipangadika. Kudi bantu bena muoyo mulenga batshidi mu Babilone Munene, Mufuki wetu wa dinanga udi utuma dibikila edi: “Patukayi munkatshi muende, tshisamba tshianyi, binuikala kanuyi basue kubuelakana nende mu mpekatu yende ne binuikala kanuyi basue kupeta tshitupa tshia bipupu biende.”​—Buakabuluibua 18:4, NW.

Biwikala musue kulonda tshitendelelu tshidi tshisankisha Nzambi, bua tshinyi kubenga kumanyangana bimpe ne Bantemu ba Yehowa? Tablo udi pamue ne tshiena-bualu etshi udi utela amue a ku mitabuja abu, pamue ne tubingila tua mu Mifundu bua mitabuja aa. Konkonona mu Bible webe bua kumona bikala mitabuja a Bantemu ba Yehowa umvuangana ne Dîyi dia Nzambi. Enza makebulula bua kujingulula bikala tshitendelelu tshiabu tshipatula mushindu wa mamuma awudi utekemena bua ntendelelu mulelela. Biwasangana ne: bidi nanku, wapetshi tshitendelelu tshidi tshisankisha Nzambi.

[Kazubu mu dibeji 5]

TSHIDI BANTEMU BA YEHOWA BITABUJA

DITABUJA

Dîna dia Nzambi n’Yehowa

NSHINDAMENU WA MU BIBLE

Ekesode 6:3; Musambu wa 83:18

DITABUJA

Bible n’Dîyi dia Nzambi

NSHINDAMENU WA MU BIBLE

Yone 17:17; 2 Timote 3:16, 17

DITABUJA

Yezu Kristo udi Muana wa Nzambi

NSHINDAMENU WA MU BIBLE

Matayo 3:16, 17; Yone 14:28

DITABUJA

Bukua-bantu kabuvua budimenene, kadi buvua bufukibue

NSHINDAMENU WA MU BIBLE

Genese 1:27; 2:7

DITABUJA

Lufu lua bantu ndulue bua mpekatu wa muntu wa kumpala

NSHINDAMENU WA MU BIBLE

Lomo 5:12

DITABUJA

Anyima udi ulekela kuikala ne muoyo ku lufu

NSHINDAMENU WA MU BIBLE

Muambi 9:5, 10; Yehezekele 18:4

DITABUJA

Inferno udi lukita lua bantu lua pa tshibidilu

NSHINDAMENU WA MU BIBLE

Yobo 14:13; Buakabuluibua 20:13, King James Version

DITABUJA

Dibiishibua ke ditekemena bua bafue

NSHINDAMENU WA MU BIBLE

Yone 5:28, 29; 11:25; Bienzedi 24:15

DITABUJA

Kristo wakafila muoyo wende wa pa buloba bu tshia-bupikudi bua bantu bena butumike

NSHINDAMENU WA MU BIBLE

Matayo 20:28; 1 Petelo 2:24; 1 Yone 2:1, 2

DITABUJA

Masambila adi ne bua kutumibua anu kudi Yehowa ku butuangaji bua Kristo

NSHINDAMENU WA MU BIBLE

Matayo 6:9; Yone 14:6, 13, 14

DITABUJA

Mikenji ya Bible pa malu a tshitembu idi ne bua kulondibua

NSHINDAMENU WA MU BIBLE

1 Kolinto 6:9, 10

DITABUJA

Kabena ne bua kutumika ne bimfuanyi mu ntendelelu

NSHINDAMENU WA MU BIBLE

Ekesode 20:4-6; 1 Kolinto 10:14

DITABUJA

Spiritisme idi ne bua kuepukibua

NSHINDAMENU WA MU BIBLE

Dutelonome 18:10-12; Galatia 5:19-21

DITABUJA

Mashi kaena ne bua kuedibua mu mubidi wa muntu

NSHINDAMENU WA MU BIBLE

Genese 9:3, 4; Bienzedi 15:28, 29

DITABUJA

Balondi balelela ba Yezu badi badilama batapuluke ku bulongolodi ebu

NSHINDAMENU WA MU BIBLE

Yone 15:19; 17:16; Yakobo 1:27; 4:4

DITABUJA

Bena nkristo badi bafila bumanyishi, bamba lumu luimpe

NSHINDAMENU WA MU BIBLE

Yeshaya 43:10-12; Matayo 24:14; 28:19, 20

DITABUJA

Batismo pa kuinyibua mujima mu mâyi udi uleja didilambula kudi Nzambi

NSHINDAMENU WA MU BIBLE

Mâko 1:9, 10; Yone 3:22; Bienzedi 19:4, 5

DITABUJA

Mianzu ya mu bitendelelu kayena mu Mifundu

NSHINDAMENU WA MU BIBLE

Yobo 32:21, 22; Matayo 23:8-12

DITABUJA

Tudi mu ‘tshikondo tshia ku nshikidilu’

NSHINDAMENU WA MU BIBLE

Danyele 12:4; Matayo 24:3-14; 2 Timote 3:1-5

DITABUJA

Dikalaku dia Kristo kadiena dimueneka

NSHINDAMENU WA MU BIBLE

Matayo 24:3; Yone 14:19; 1 Petelo 3:18

DITABUJA

Satana udi mukokeshi wa bulongolodi ebu ukena umueneka

NSHINDAMENU WA MU BIBLE

Yone 12:31; 1 Yone 5:19

DITABUJA

Nzambi neabutule bulongolodi ebu bubi bua malu

NSHINDAMENU WA MU BIBLE

Danyele 2:44; Buakabuluibua 16:14, 16; 18:1-8

DITABUJA

Bukalenge bua Nzambi muinshi mua Kristo nebukokeshe buloba mu buakane

NSHINDAMENU WA MU BIBLE

Yeshaya 9:6, 7; Danyele 7:13, 14; Matayo 6:10

DITABUJA

“Kasumbu kakese” kadi ne bua kukokesha mu diulu ne Kristo

NSHINDAMENU WA MU BIBLE

Luka 12:32; Buakabuluibua 14:1-4; 20:4

DITABUJA

Bakuabu badi Nzambi wanyisha nebapete muoyo wa tshiendelele mu buloba bua mparadizu

NSHINDAMENU WA MU BIBLE

Luka 23:43; Yone 3:16; Buakabuluibua 21:1-4

[Tshimfuanyi mu dibeji 4]

Bantu binunu bakashipibua mu tshikondo tshia Dikonkoloja

[Tshimfuanyi mu dibeji 6]

Krwazade yakafikisha ku diela dia mashi panshi dikuata ne buôwa

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Tshitendelelu tshilelela tshidi tshimanyibua ku mamuma atshi mimpe

[Mêyi a dianyisha bua tshimfuanyi mu dibeji 2]

Tshizubu: Garo Nalbandian

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu