TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w98 1/10 dib. 13-18
  • Idikijayi luse lua Yehowa

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Idikijayi luse lua Yehowa
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Tshiji tshia muanabu
  • Meji mabi
  • Luse lua tatu
  • Tuidikijayi luse lua Nzambi lelu’eu
  • “Yehowa, Nzambi wa luse ne dinanga”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
  • Tudi tuenzela Nzambi udi “mubanji mu luse” mudimu
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2021
  • ‘Tatu wenu udi ufuila bantu luse’
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2007
  • Mmushindu kayi utudi mua kuleja bakuabu luse?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2007
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
w98 1/10 dib. 13-18

Idikijayi luse lua Yehowa

“Lejanganayi luse luvule bu mudi Tatu wenu muikale ne luse luvule.”​—LUKA 6:36, MML.

1. Mmunyi muvua Bafarizeyi badileje kabayi ne luse?

NANSHA mudibu bafukibue mu tshimfuanyi tshia Nzambi, misangu mivule bantu kabatu bidikija luse luende nansha. (Genese 1:27) Tshilejilu, tangila Bafarizeyi. Bu kasumbu, bakabenga bua kusanka pavua Yezu ne luse luonso muondape muntu uvua ne tshianza tshifulame dituku dia Nsabatu. Kadi bakelela Yezu tshifufu ‘bua kumushipa.’ (Matayo 12:9-14) Musangu mukuabu, Yezu wakuondapa muntu uvua mpofo katshia bamulela. Tshiakabidi “bamue Bafarizeyi” kabakumvua disanka bua luse lua Yezu. Pamutu pa nanku, bakadiabakena bamba ne: “Muntu eu kena mufume kua [“Nzambi,” NW], bualu kena ulama nsabato.”​—Yowanese 9:1-7, 16, Mukenji Mulenga.

2, 3. Ntshinyi tshivua Yezu musue kuamba ku mêyi aa: “Nudimukile luevene lua Bafalese”?

2 Mmuenenu mubule luse wa Bafarizeyi uvua muikale bubi buenzela bukua-bantu ne mpekatu muenzela Nzambi. (Yone 9:39-41) Yezu uvua ne kabingila kimpe pakadimuijaye bayidi bende ne: “Nudimukile luevene” lua kasumbu aka kakese ka bukole ne bakuabu bena bitendelelu bu mudi Basaduseyi. (Matayo 16:6) Mbatumike ne luevene mu Bible bua kuleja mpekatu anyi dinyanguka. Nenku Yezu uvua wamba ne: malongesha a “baskribe ne Bafarizeyi” avua mua kunyanga ntendelelu mukezuke. Mushindu kayi? Mu mushindu wa se: avua alongesha bantu bua kumona Mikenji ya Nzambi anu bu mikandu ne mikiya ivuabu bele buobu nkayabu, eku balengulula “malu mapite buneme,” pamue ne luse. (Mateus 23:23, MM) Tshitendelelu etshi tshinekeshi mu malu a mikiya tshiakavuija ntendelelu wa Nzambi bujitu kabuyi kuambula.

3 Mu tshitupa tshibidi tshia lusumuinu luende lua muena bitulatula, Yezu wakatandula meji manyanguke a bamfumu ba malu a Nzambi bena Yuda. Mu lusumuinu elu, tatu udi uleja Yehowa, uvua musue kubuikidila muanende munyingaladi. Kadi mukulu wa nsongalume eu, uvua uleja “Bafalese ne bafundi,” uvua ne mmuenenu mishilangane bikole pa tshilumbu etshi.​—Luka 15:2.

Tshiji tshia muanabu

4, 5. Mmu ngumvuilu kayi muvua muanabu ne muena bitulatula muikale “mujimine”?

4 “Muanende muanabute uvua yeye ku budimi. Mu dipingana diende, ufika pepi ne nzubu, kumvuaye bisanji bidila, bantu baja maja. Kubikilaye muena mudimu umue, kumukonka ne: ‘Mbualu kayi budi buenzeke aku?’ Awu kumuambila ne: ‘Muanenu mmupingane, tatuebe mmumushipele muana wa ngombe wa manyi, bualu udi mumumone ne bukole bua mubidi.’ Muanabute kufika munda, kubengaye kubuela mu nzubu.”​—Lukase 15:25-28, MMM.

5 Bushuwa, mu lusumuinu lua Yezu muena bitulatula kavua nkayende mu dikala ne tshilumbu nansha. Mukanda kampanda udi wamba ne: “Bana bonso babidi baleja muaba eu mbajimine, umue bua dipanga buakane didi dimunyanga, ne mukuabu bua didileja bu muakane didi dimufofomija.” Tangila ne: muanabu ne muena bitulatula ki mmubenge anu bua kusanka to, kadi ‘wakafika munda’ kabidi. Muaku munene wa tshiena-Greke bua “kufika munda” udi uleja, ki ntshiji tshikole tshileja patoke to, kadi ngikadilu wa lungenyi wa munanunanu. Bidi bimueneka ne: muanabu ne muena bitulatula wakalama njiya mikole, nenku wakumvua ne: kabivua biakanyine bua kusekelela dipingana dia muntu uvua kayi ne bua kuikala mumbuke kumbelu.

6. Muanabu ne muena bitulatula udi tshimfuanyi tshia banganyi, ne bua tshinyi?

6 Muanabu ne muena bitulatula udi uleja bimpe aba bakumvua njiya bua luse ne ntema bivua Yezu muleje benji ba mpekatu. Luse lua Yezu kaluvua ne buenzeji kudi bantu aba badileji bu bakane; mene kabakaleja disanka ditu dijuka mu diulu padibu babuikidila muenji wa mpekatu. Kadi luse lua Yezu luakajula tshiji tshiabu, ne bakatuadija ‘kuelangana meji a bualu bubi’ mu mitshima yabu. (Matayo 9:2-4) Umue musangu tshiji tshia bamue Bafarizeyi tshivua tshitambe bukole mu mushindu wa se: bakabikidisha muntu uvua Yezu muondape ne pashishe ‘bakamuipata’ mu nsunagoga. (Yone 9:22, 34) Anu bu muanabu ne muena bitulatula ‘wakabenga kubuela mu nzubu,’ bamfumu ba malu a Nzambi bena Yuda bakabenga bua ‘kusanka ne badi basanka’ pavuabu ne mushindu. (Lomo 12:15) Pashishe Yezu wakatandula meji abu mabi mu ditungunuka ne lusumuinu luende.

Meji mabi

7, 8. (a) Mmu mushindu kayi muvua muanabu ne muena bitulatula mupange bua kujingulula diumvuija dia tshidi dikala muana? (b) Mmunyi muvua muanabute mushilangane ne tatuende?

7 “Tatuende kupatuka bua kumusengelela. Kadi kuandamunaye tatuende ne: ‘Ndi mukukuatshile mudimu bidimu mulongolongo, tshiyi ntupa ku diyi diebe nansha dimue. Katshia, kuena mumpe kana ka mbuji ka meme kusanka nako ne balunda banyi. Kadi muanebe ewu upingana, mubutule bintu biebe ne bakaji, wewe umushipela muana wa ngombe wa manyi!’”​—Lukase 15:28-30, MMM.

8 Ku mêyi aa, muanabu ne muena bitulatula wakaleja patoke ne: kavua mujingulule diumvuija dilelela dia tshidi dikala muana nansha. Wakakuatshila tatuende mudimu mushindu utu muena mudimu ukuatshila mfumuende mudimu. Anu bu muakambilaye tatuende ne: “Ndi mukukuatshile mudimu.” Bulelela, muanabute eu kavuaku muanji kumbuka kumbelu anyi mutupe ku dîyi dia tatuende nansha. Kadi butumike buende buvua buenzeja kudi dinanga anyi? Uvua mupete disanka dia bushuwa mu dikuatshila tatuende mudimu, peshi ku kakese ku kakese uvua wenda ulua mudisankishi, udimona yeye bu muana muimpe anu bualu uvua wenza midimu “ku budimi” anyi? Bu yeye muikale bushuwa muana muena didifila, bua tshinyi kakaleja meji a buena a tatuende? Pakapetaye mushindu wa kuleja muanabu luse, bua tshinyi mutshima wende kauvua musue bua kufua luse?​—Fuanyikija ne Musambu 50:20-22.

9. Umvuija muvua bamfumu ba malu a Nzambi bena Yuda bafuanangane ne muanabute.

9 Bamfumu ba malu a Nzambi bena Yuda bavua bafuanangane ne muanabute eu. Bavua bela meji ne: bavua bena bulamatshi kudi Nzambi bualu bavua balamate bikole ku mêyi a mikenji. Bulelela, butumike budi ne mushinga wa bungi. (1 Samuele 15:22) Kadi diela diabu dia kashonyi dinekesha pa bienzedi diakavuija ntendelelu wa Nzambi bu muanda wa dienza kakuyi diela meji, tshimuenekelu tshia ku mêsu patupu tshia bulamate kabuyi ne malu malelela a mu nyuma. Tshivua mu meji abu tshivua anu bilele bia bankambua babu. Mitshima yabu kayivua ne dinanga nansha. Bavua bangata bantu ba patupu bu kele ka kukona naku tshiomba, bababikila mene ne kapeja ne: ‘bantu bedibue mulawu.’ (Yone 7:49) Bushuwa, mmunyi muvua bienzedi bia bamfumu aba mua kulenga Nzambi ku muoyo pavua mitshima yabu mikale kule nende?​—Matayo 15:7, 8.

10. (a) Bua tshinyi mêyi aa: ‘Ndi musue luse, tshiena nsua nyama minshipela’ avua mubelu muakanyine? (b) Mmunyi mudi dipanga luse dikale tshilumbu tshinene?

10 Yezu wakambila Bafarizeyi bua ‘baye kuyila dîyi edi ne: Ndi musue luse, tshiena nsua nyama minshipela.’ (Matayo 9:13; Hoshea 6:6) Kabavua bamanye mua kusunguluja malu avua ne mushinga, bualu kakuyi luse milambu yabu yonso ivua ne bua kuikala ya patupu. Bushuwa etshi ntshilumbu tshinene, bualu Bible udi wamba ne: bantu badi “kabayi luse” badi munkatshi mua aba badi Nzambi umona “bakanyine lufu.” (Bena Roma 1:31, 32, MMM) Nanku kabiena bikemesha muakamba Yezu ne: bu kasumbu, bamfumu ba malu a Nzambi bavua bafundila kabutu ka kashidi. Bushuwa, dipanga diabu dia luse diakambuluisha bikole bua kuikalabu bakanyine dilumbuluisha edi. (Matayo 23:33) Kadi pamu’apa bavua mua kuambuluisha bantu ba mu kasumbu aka muntu pa nkayende. Mu nkomenu wa lusumuinu luende, Yezu wakadienzeja bua kuakaja ngelelu wa meji wa bena Yuda aba ku diambuluisha dia mêyi a tatu avuaye wambila muanende muanabute. Tulondeshayi muakenzaye nanku.

Luse lua tatu

11, 12. Mmunyi mudi tatu wa mu lusumuinu lua Yezu uteta kuelesha muanende muanabute meji, ne bivua mua kuikala biumvuija tshinyi pakatumika tatu ne muaku “muanenu”?

11 “Tatu kumuambila ne: ‘Muananyi, wewe udi nanyi matuku onso; bintu bionso bindi nabio mbiebe. Tuvua ne bua kudia, kusanka, bualu muanenu ewu uvua mufue, mmubike ku lufu; uvua mujimine, mmumueneke.’”​—Lukase 15:31, 32, MMM.

12 Tangila ne: tatu wakatumika ne muaku “muanenu.” Bua tshinyi? Eyo, vuluka ne: kumpala pavuaye uyukila ne tatuende, muanabute eu wakabikila muena bitulatula ne: “muanebe”​—pamutu pa “muanetu.” Kavua umueneka bu udi wanyisha malanda a mu dîku pankatshi pende ne muanabu nansha. Nenku mpindieu tatu udi wambila muanabute eu ne: ‘Eu kêna anu muananyi to. Udi muanenu, nudi nende mashi amue. Udi ne kabingila kalelela bua kusanka bua dipingana diende!’ Bamfumu bena Yuda bavua ne bua kuikala bumvue mukenji wa Yezu. Benji ba mpekatu bavuabu bapetula bavua mu bulelela “bana babu.” Bushuwa, ‘Kakuena muntu muakane pa buloba utu wenza malu makane, kayi wenza malu mabi.’ (Muambi 7:20) Nenku bena Yuda bende lumu bavua ne kabingila kalelela bua kusanka pavua benji ba mpekatu banyingalala.

13. Dijika musangu umue dia lusumuinu lua Yezu didi ditushiya ne lukonko kayi lua mushinga?

13 Panyima pa disengelela dia tatu, lusumuinu elu ludi lujika musangu umue. Mbienze anu bu se: Yezu udi ulomba bateleji bende bua bafile nkomenu wabu buobu ku muyuki eu. Nansha diandamuna dia muanabute diodi dikale mushindu kayi, muteleji yonso uvua kumpala kua lukonko elu: ‘Wewe neuditue pebe mu disanka didi mu diulu padi muenji wa mpekatu unyingalala anyi?’ Lelu’eu kabidi bena nkristo badi ne mushindu wa kuleja diandamuna diabu ku lukonko elu. Mushindu kayi?

Tuidikijayi luse lua Nzambi lelu’eu

14. (a) Mmunyi mutudi mua kutumikila mubelu wa Paulo udi mu Efeso 5:1 bua tshilumbu tshia luse? (b) Nngumvuilu mubi kayi bua bidi bitangila luse lua Nzambi utudi ne bua kuepuka?

14 Paulo wakabela bena Efeso ne: ‘Nuidikije kuenza mudi Nzambi wenza, bu bana bende bananga.’ (Efeso 5:1) Nanku bu mutudi bena nkristo, tudi ne bua kufika ku dianyisha luse lua Nzambi, kulushimika bikole mu mitshima yetu, ne pashishe kuleja ngikadilu eu mu malanda etu ne bakuabu. Kadi bidi bikengela kuikala ne budimu. Katuena ne bua kuangata luse lua Nzambi mu mushindu mubi, bu dipepeja dia bunene bua mpekatu muenza nansha. Tshilejilu, kudi bamue bantu badi mua kuela meji kabayi banyingalala ne: ‘Meme muenze mpekatu, ndi anu mua kulomba dibuikidila kudi Nzambi, ne neamfuile luse.’ Mmuenenu wa nunku udi mumue ne tshiakabikila Yuda mufundi wa Bible ne: ‘kuandamuna bulenga bukena butuakanyine bua Nzambi wetu bu kabingila ka buenzavi.’ (Yuda 4, NW) Nansha mudi Yehowa ne luse, ‘kêna ubingisha muntu udi upila’ padiye ukosa bilumbu bia benji ba bubi badi kabayi banyingalala.​—Ekesode 34:7; fuanyikija ne Yoshua 24:19; 1 Yone 5:16.

15. (a) Bua tshinyi nangananga bakulu badi ne bua kulama mmuenenu wa nkatshinkatshi wa luse? (b) Nansha mudibu kabayi balengulula dienza bubi ku bukole, ntshinyi tshidi bakulu ne bua kudikolesha bua kuenza, ne bua tshinyi?

15 Ku lukuabu luseke, tudi ne bua kutamba kuikala ne ntema bua katusambuki mukalu mukuabu to​—dienda dilua bena dîsu dikole dinekesha ne bakoleshi ba malu pa bidi bitangila aba badi baleja dinyingalala dia bushuwa ne dibungama didi dileja ditshina dia Nzambi bua mpekatu yabu. (2 Kolinto 7:11) Bu mudi bakulu bikale ne mudimu wa kukuba mikoko ya Yehowa, mbia mushinga mukole bua balame mmuenenu wa nkatshinkatshi mu muanda eu, nangananga padibu balumbuluisha. Badi ne bua kulama tshisumbu tshia bena nkristo tshikezuke, ne Mifundu idi yanyisha bua ‘kumusha muntu mubi’ pa kumuipata. (1 Kolinto 5:11-13) Kabidi, mbimpe kuleja luse padiku kabingila katoke bua kuenza nanku. Nenku nansha mudi bakulu kabayi balengulula dienza dia bubi ku bukole, badi badienzeja bua kulonda njila wa dinanga ne wa luse, kadi anu mu mikalu ya buakane. Mbamanye bimpe dîyi-diludiki dia mu Bible dia se: ‘Dilumbulula kadiena ne luse kudi muntu udi kayi muleje bakuabu luse; luse ludi lutamba dilumbulula kutumba.’​—Yakobo 2:13; Nsumuinu 19:17; Matayo 5:7.

16. (a) Mu ditumika ne Bible, leja mudi Yehowa ujinga bushuwa bua bantu badi bapambuke bapingane kudiye. (b) Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tuetu petu tudi tuitaba ne disanka dipingana dia benji pa mpekatu banyingaladi?

16 Lusumuinu lua muena bitulatula ludi lumvuija bimpe se: Yehowa udi ujinga bua bantu badi bapambuke bapingane kudiye. Bushuwa, mmubalamine dibikila edi too ne padilejabu kabayi banyingaladi mu mishindu yonso. (Yehezekele 33:11; Malaki 3:7; Lomo 2:4, 5; 2 Petelo 3:9) Anu bu tatuende wa muena bitulatula, Yehowa udi wangata bantu badi bapingana ne bunême, witaba bua bapingane bu bena mu dîku bikale ne muaba wabu menemene. Utu widikija Yehowa mu muanda eu anyi? Mmunyi muutu umvua padibu bapingaja muena kuitabuja netu uvuabu bipate mu tshisumbu bua tshikondo kampanda? Tudi bamane kumanya ne: kudi ‘disanka mu diulu.’ (Luka 15:7) Kadi disanka didiku pa buloba, mu tshisumbu tshienu, nansha mu mutshima webe anyi? Peshi, bu muanabute wa mu lusumuinu, kudi ndambu wa njiya, bienze bu se: ki mbiakanyine bua kuakidila muntu uvua kayi ne bua kuikala mumbuke mu tshisumbu tshia Nzambi?

17. (a) Nnsombelu kayi wakamueneka mu Kolinto wa mu siekele wa kumpala, ne mmunyi muvua Paulo mubele aba bavua mu tshisumbu bua kujikija tshilumbu atshi? (b) Bua tshinyi mubelu wa Paulo uvua ne mushinga, ne mmunyi mutudi mua kuutumikila lelu’eu? (Tangila kabidi kazubu ku dia balume.)

17 Bua kutuambuluisha bua tudikonkonone mu muanda eu, tangila tshiakenzeka mu Kolinto mu tshidimu bu tshia 55 B.B. Muntu kampanda uvuabu bipate mu tshisumbu wakakezula nsombelu wende ndekelu wa bionso. Ntshinyi tshivua bana betu ne bua kuenza? Bavua ne bua kuelakana bua dinyingalala diende ne kutungunuka ne kumuepuka anyi? Pamutu pa nanku Paulo wakabela bena Kolinto ne: ‘Nudi ne bualu bua kumulekelela bubi buende ne kumusamba, bua bumue muntu wa nunku katambibu ku kanyinganyinga kakole. Nunku ndi nnusengelela bua nuenu nujadike [“dinanga,” NW] dienu kudiye.’ (2 Kolinto 2:7, 8) Misangu mivule, benji ba bubi badi banyingalale batu badiumvua mu mushindu wa pa buawu kabayi ne ditekemena ne bafuishibue bundu. Pa nanku, tudi ne bua kujadikila bantu aba ne: mbabanange kudi bena kuitabuja nabu ne kudi Yehowa. (Yelemiya 31:3; Lomo 1:12) Bualu ebu budi ne mushinga wa bungi. Bua tshinyi?

18, 19. (a) Mmunyi muvua bena Kolinto badileje kumpala batamba kulengulula malu? (b) Mmunyi muvua mmuenenu mubule luse mua kufikisha bena Kolinto ku ‘didingibua kudi Satana’?

18 Mu dibela bena Kolinto bua kuleja dibuikidilangana, Paulo wakafila kamue ka ku tubingila ne: “Bua Satana katudingi; bualu bua tudi bamanye ngenyi yende idiye upangadika.” (2 Kolinto 2:11, MML) Ntshinyi tshivuaye usua kumvuija? Eyo, kumpala Paulo uvua ne bua kukanyina tshisumbu tshia mu Kolinto bua muvuatshi tshitamba kulengulula malu. Bavua balekele muine muntu eu utungunuka ne mpekatu wende kakuyi dinyoka. Mu dienza nenku, tshisumbu ne nangananga bakulu batshi​—bakenza malu mu mushindu uvua usankisha Satana, bualu uvua mua kuikala musue bua kutshiendeshila lumu lubi.​—1 Kolinto 5:1-5.

19 Mpindieu bu bakulu basambuke mukalu mukuabu ne babenge kubuikidila muntu eu munyingaladi, Satana uvua ne bua kubadinga mu mushindu mukuabu. Mushindu kayi? Mu mushindu wa se: uvua mua kupetela mpunga mu dîsu dikole diabu ne mu dipanga kuikala ne luse. Bu muenji wa mpekatu ‘mutambibue kudi kanyinganyinga kakole’​—anyi bu mudi Muanda Mulenga Lelu wandamuna: ‘kanyinganyinga katambe bukole kamufikishe ku dijimija ditekemena’—​ndibanza bunene kayipu divua bakulu mua kuikala nadi kumpala kua Yehowa! (Fuanyikija ne Yehezekele 34:6; Yakobo 3:1.) Panyima pa didimuija balondi bende bua kabalenduishi ‘umue wabu wa mu bantu aba bapuekele,’ Yezu uvua ne kabingila bua kuamba ne: ‘Nudilame bimpe; bienza muanenu bibi, umubele; biakudimunaye mutshima wende, umujimijile bubi buende.’a​—Luka 17:1-4, disendamija miaku ndietu.

20. Mmu mushindu kayi mudiku disanka mu diulu ne pa buloba padi muenji wa mpekatu unyingalala?

20 Bantu binunu bivule badi bapingana mu ntendelelu mukezuke tshidimu tshionso badi ne dianyisha bua luse ludi Yehowa mubaleje. Muanetu wa bakaji kampanda muena nkristo udi wamba bua dipingana diende mu tshisumbu ne: “Tshiena mvuluka mu nsombelu wanyi tshikondo tshinkadi musanke bikole nunku to.” Bushuwa, disanka diende didi kabidi munkatshi mua banjelu. Tuetu petu tudituayi mu “disanka dia mu diulu” padi muenji wa mpekatu unyingalala. (Luka 15:7) Mu dienza nenku, netuidikije luse lua Yehowa.

[Mêyi adi kuinshi]

a Nansha mudibi bimueneka ne: muenji wa bubi wa mu Kolinto uvua mupingaja mu tshisumbu mu lupolo lua tshikondo luenze bu luipi, bualu ebu ki mbua ditumika nabu bu tshitembelu bua bantu bipata bonso nansha. Nsombelu mmishilangane. Bamue benji ba bubi badi batuadija kuleja dinyingalala dia bushuwa diakamue panyima pa dibipata mu tshisumbu. Bua bakuabu, bidi bilomba tshikondo kampanda kumpala kua mmuenenu eu kumuenekaye patoke. Kadi mu nsombelu yonso eyi, aba badibu bapingaja mu tshisumbu badi ne bua kudianjila kufila tshijadiki tshia dibungama didi dileja ditshina dia Nzambi ne, padiku mushindu, badi ne bua kuleja bienzedi bidi bijadika ne: mbanyingalale bua mpekatu.​—Bienzedi 26:20; 2 Kolinto 7:11.

Diambulula

◻ Mmu mushindu kayi muvua muanabu ne muena bitulatula mufuanangane ne bamfumu ba malu a Nzambi bena Yuda?

◻ Mmu mushindu kayi muvua muanabu ne muena bitulatula mupange bua kujingulula diumvuija dilelela dia tshidi dikala muana?

◻ Mu diela meji pa luse lua Nzambi, mmikalu kayi ibidi itudi katuyi ne bua kusambuka?

◻ Mmunyi mutudi mua kuidikija luse lua Nzambi lelu?

[Kazubu mu dibeji 17]

‘NUJADIKE DINANGA DIENU KUDIYE’

Bua muenji wa bubi muipata mu tshisumbu uvua muleje dinyingalala, Paulo wakambila tshisumbu tshia bena Kolinto ne: ‘Nunku ndi nnusengelela bua nuenu nujadike [“dinanga,” NW] dienu kudiye.’ (2 Kolinto 2:8) Muaku wa tshiena-Greke mukudimuna ne: “nujadike” ng’wa mu malu a mikenji ne udi umvuija “kushindika.” Eyowa, bantu banyingaladi badibu bapingaje mu tshisumbu badi ne bua kumvua ne: mbabanange ne se: mbabakidile tshiakabidi bu bena mu tshisumbu.

Kadi tudi ne bua kuvuluka ne: bantu ba bungi mu tshisumbu ki mbamanye nsombelu misunguluke idi mifikishe ku dipata muntu anyi ku dimupingaja mu tshisumbu nansha. Kabidi, kudi mua kuikala bamue bavua bikale babungamija anyi batapa mputa ku muoyo​—pamu’apa mene wa matuku a bungi—​kudi bubi bua muntu eu munyingaladi. Nenku tuetu bimanyine pa malu aa, mbimueneke bua se: padibu benza dimanyisha dia dipingaja muntu eu mu tshisumbu, netudikande bua kumuakidila anu too ne pasua muoyo wetu.

Mmunyipu mudibi bikolesha ditabuja bua aba badibu bapingaje mu tshisumbu padibu bamanya se: mbabakidile bu bena mu tshisumbu tshia bena nkristo! Tudi mua kukankamija bantu aba banyingaladi pa kuyukila nabu ne kukuatakana nabu ku Nzubu wa Bukalenge, mu mudimu ne mu bikondo bikuabu biakanyine. Mu dijadika anyi mu dishindika dia dinanga dietu kudi banangibue aba, katuena tupepeja nansha kakese bunene bua mpekatu yakenzabu to. Kadi pamue ne biluilu bia mu diulu, tudi tusanka bualu mbabenge nsombelu wa mpekatu ne mbapingane kudi Yehowa.​—Luka 15:7.

[Tshimfuanyi mu dibeji 15]

Muanabute wakabenga kusanka bua dipingana dia muanabu

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu