TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w98 1/10 dib. 8-13
  • “Yehowa, Nzambi wa luse ne dinanga”

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • “Yehowa, Nzambi wa luse ne dinanga”
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Muana ntomboji udi umbuka kumbelu
  • Kayi ditekemena mu ditunga dia kule
  • Meji adi avuila muena bitulatula
  • Diakidila didi dikolesha
  • Idikijayi luse lua Yehowa
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
  • Muanu wa muana mujimine
    Muntu mutambe bunene wa katshia ne katshia
  • Mmunyi muudi mua kuambuluisha muana “mujimine”?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2001
  • Kupingana kua muana mujimine
    Yezu udi njila ne bulelela ne muoyo
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
w98 1/10 dib. 8-13

“Yehowa, Nzambi wa luse ne dinanga”

“Yehowa, Yehowa, Nzambi wa luse ne dinanga, kena ukuata tshiji lubilu, udi mûle tente ne luse lujalame ne bushuwa.”​—EKESODE 34:6.

1. (a) Mbusambi kayi budi Bible ufila bua aba badi bamone banangibue babu bumbuka mu ntendelelu mukezuke? (b) Mmunyi mudi Yehowa umona bantu badi bapambuke?

TATU kampanda muena nkristo udi wamba ne: “Muananyi wa bakaji wakangambila ne: kavua musue kuikala kabidi mu tshisumbu tshia bena nkristo nansha. Pashishe, munkatshi mua matuku mavule, mbingu, ngondo mivule mene, ngakumvua kanyinganyinga kakole. Bivua bibi menemene kupita lufu.” Bushuwa bidi bibungamija bua kumona munangibue kampanda umbuka mu njila wa ntendelelu mukezuke. Bualu ebu bukadiku bukufikile anyi? Bikalabu bukadi bukufikile, neupete busambi pa kumanya ne: Yehowa udi uditeka pa muaba webe. (Ekesode 3:7; Yeshaya 63:9) Kadi mmunyi mutuye umona bantu aba badi bapambuke? Bible udi uleja ne: Yehowa udi ubabikila ne luse bua bapete tshiakabidi dianyisha diende. Wakasengelela bena Yuda bantomboji ba mu tshikondo tshia Malaki ne: ‘Pinganayi kundi ne meme nempingane kunudi.’​—Malaki 3:7.

2. Mmunyi mudi Bible uleja ne: luse ntshitupa tshia bumuntu bua Yehowa?

2 Bakumvuija Mozese tshidi luse lua Nzambi ku Mukuna wa Sinai. Yehowa wakadimanyishaku bu ‘Nzambi wa luse ne dinanga, kayi ukuata tshiji lubilu, mûle tente ne luse lujalame ne bushuwa.’ (Ekesode 34:6) Mêyi aa adi ashindika ne: luse ntshitupa tshia bumuntu bua Yehowa. Petelo mupostolo muena nkristo wakafunda ne: “Udi ujinga ne: bonso bafike ku dinyingalala.” (2 Petelo 3:9, NW) Bushuwa luse lua Nzambi ki ndupange mikalu nansha. Bavua bambile Mozese ne: ‘Kêna ubingisha muntu udi upila.’ (Ekesode 34:7; 2 Petelo 2:9) Nansha nanku, “Nzambi udi dinanga,” ne luse ntshitupa tshinene tshia ngikadilu au. (1 Yone 4:8; Yakobo 3:17) Yehowa “kena ushala ne tshiji tshiendelele,” ne ‘udi usanka bua kuleja bantu luse lujalame.’​—Mika 7:18, 19.

3. Mmunyi muvua mmuenenu wa Yezu bua luse mushilangane ne wa baskribe ne Bafarizeyi?

3 Yezu uvua muleje mu mushindu mupuangane bumuntu bua Tatuende wa mu diulu. (Yone 5:19) Difuila diende dia benji ba bubi luse kadivua dikankamija mpekatu yabu nansha, kadi divua tshimanyinu tshia dinanga dia muomumue diakalejaye bantu bavua ne masama a ku mubidi. (Fuanyikija ne Mâko 1:40, 41.) Eyowa, Yezu wakateka luse mu “malu manene” a mu Mikenji ya Nzambi. (Matewuse 23:23, MMM) Kadi tangila baskribe ne Bafarizeyi bavua pa tshibidilu ne malongesha a buakane kaayi ashila luse muaba nansha mukese. Pakamonabu Yezu muikale mu malanda ne benji ba mpekatu, bakadiabakena bamba ne: “Muntu ewu udi wakidila benji ba malu mabi ne udi udia nabo.” (Luka 15:1, 2, MML) Yezu wakandamuna bamubandi aba ne mifuanu isatu, mufuanu wonso udi wela kashonyi pa luse lua Nzambi.

4. Mmifuanu kayi ibidi yakalonda Yezu, ne ntshinyi tshivua diumvuija dia mufuanu wonso?

4 Tshia kumpala, Yezu wakakula bua muntu wakashiya mikoko 99 bua kukeba umuepele uvua mujimine. Ntshinyi tshiakumvuijaye? ‘Disanka dia mu diulu bua muntu umue mubi wakukudimuna mutshima wende neditambe disanka bua bantu bakane makumi tshitema ne tshitema badi kabayi ne bua kukudimuna mitshima yabu.’ Pashishe Yezu wakakula bua mukaji kampanda wakakeba mpalata mujimine ne kusankaye pakamupetaye. Ntshinyi tshiakambaye? ‘Disanka didi ku mêsu kua banjelu ba Nzambi bualu bua muntu umue mubi wakukudimuna mutshima wende.’ Yezu wakalonda mufuanu wende muisatu muenze bu lusumuinu.a Bantu ba bungi mbafike ku diwangata bu muyuki muipi mutambe bulenga wa katshia ne katshia. Dikonkonona lusumuinu elu nedituambuluishe bua kuanyisha ne kuidikija luse lua Nzambi.​—Luka 15:3-10.

Muana ntomboji udi umbuka kumbelu

5, 6. Mmunyi muvua muana muakunyi wa mu mufuanu muisatu wa Yezu muleje dipanga dianyisha didi dibungamija?

5 “Muntu kampanda uvua ne bana ba balume babidi. Muakunyi kuambila tatuende ne: ‘Tatu, umpeshe bianyi biuma bia bumpianyi.’ Tatuabo kubabanyina bintu biende. Kunyima kua matuku makese, muana muakunyi kusuika biende bionso, kuya ku ditunga dia kule, kubutulaku biuma biende bionso mu buenzavi.”​—Lukase 15:11-13, MMM.b

6 Muaba eu muana muakunyi wakaleja dipanga dianyisha didi dibungamija. Tshia kumpala: wakalomba bumpianyi buende, ne pashishe wakabubutula “mu buenzavi.” Muaku “buenzavi” mmukudimuna ku muaku wa tshiena-Greke udi umvuija “nsombelu wa bienzenza.” Mushikuluji kampanda udi wamba ne: muaku eu “udi umvuija dilekela ngikadilu wa tshitembu ne muoyo mujima.” Ne kabingila kashindame, muana muakunyi eu mmubikila misangu mivule mu lusumuinu lua Yezu ne: muena bitulatula, tshiambilu tshidi tshileja mubumbudi ne mutulavi wa biuma kayi meji.

7. Lelu’eu mbanganyi badi bafuane muena bitulatula, ne bua tshinyi bantu ba bungi ba nunku badi bakeba budikadidi mu “ditunga dia kule”?

7 Lelu’eu kudiku bantu badi bafuane muena bitulatula eu anyi? Eyowa. Bia dibungama, ndambu wa bantu mmumbuke mu ‘nzubu’ wa bukubi wa Yehowa Tatu wetu wa mu diulu. (1 Timote 3:15) Bamue ba kudibu badi bamona se: mu nzubu wa Nzambi mudi mikandu ya bungi, ne se: butangidi bua Yehowa mbua dîsu dikole dinekesha pamutu pa kuikalabu bukubi. (Fuanyikija ne Musambu 32:8.) Tangila muanetu wa bakaji muena nkristo uvuabu bakoleshe bilondeshile mêyi-maludiki a mu Bible kadi wakalua kudibueja mu dinua dia maluvu makole ne bintu bia lulengu. Mu divuluka tshikondo atshi tshia dibungama mu nsombelu wende, udi wamba ne: “Mvua musue kuleja ne: meme nkayanyi mvua mua kupeta nsombelu mulenga. Mvua musue kuenza tshionso tshimvua musue, ne tshivua musue bua muntu mukuabu angambile bualu bushilangane nansha.” Anu bu muena bitulatula, nsongakaji eu uvua ukeba budikadidi. Bia dibungama, bua bilele biende bibengangane ne Mifundu, bakamuipata mu tshisumbu tshia bena nkristo.​—1 Kolinto 5:11-13.

8. (a) Ndikuatshisha kayi ditudi mua kupesha aba badi bajinga bua kuikala ne nsombelu mubengangane ne mêyi-makulu a Nzambi? (b) Bua tshinyi muntu yonso udi ne bua kukonkonona ne ntema disungula diende mu malu a ntendelelu?

8 Bushuwa bidi binyingalaja bikole padi muena kuitabuja netu uleja dijinga dia kuikala ne nsombelu mubengangane ne mêyi-makulu a Nzambi. (Filipoi 3:18) Patubi bienzeka, bakulu ne bakuabu badi bakumbaje malu-malomba a mu nyuma batu badienzeja bua kupingaja mu njila eu udi mupambuke. (Galatia 6:1) Nansha nanku, kabatu benzeja muntu nansha umue bua kuitaba tshikokedi tshia buyidi bua bena nkristo nansha. (Matayo 11:28-30; 16:24) Nansha padi bana bakola, badi ne bua kudienzela disungula mu malu a ntendelelu. Mu bulelela, muntu yonso wa kutudi udi ne budisunguidi ne neabadile Nzambi malu ende nkayende. (Lomo 14:12) Bushuwa, ‘netupuole [kabidi] tshitudi tukuna’​—dilongesha divua muena bitulatula wa mu lusumuinu lua Yezu ne bua kulonga mu katupa kîpi.​—Galatia 6:7, 8.

Kayi ditekemena mu ditunga dia kule

9, 10. (a) Mmunyi muakashintuluka nsombelu wa muena bitulatula, ne ntshinyi tshiakenzaye bua dishintuluka edi? (b) Umvuija mudi bamue bantu badi balekela ntendelelu mukezuke lelu’eu bapeta nsombelu mufuanangane ne wa muena bitulatula.

9 “Yeye mumane kubitula nanku, tshiyole tshia nzala tshikole kubuela mu ditunga adio, kutuadijaye kumvua dikenga. Kuyaye kulomba mudimu kua muntu mukuabo wa mu ditunga amu. Awu kumutuma mu madimi ende bua kulamaye ngulube. Uvua ujinga kudia biakudia bivua ngulube idia, kadi kakuyi muntu [“uvua mua kumupesha kantu,” NW].”​—Lukase 15:14-16, MMM.

10 Nansha muvuaye bianza bitupu, muena bitulatula eu kavua muanji kuela meji bua kupingana kuabu to. Kadi wakapeta muntu kampanda wa mu ditunga adi wakamupesha mudimu wa dilama ngulube. Bu muvua Mikenji ya Mozese yamba ne: ngulube ivua nyama mipange bukezuke, muena Yuda kavua mua kuanyisha mudimu wa nunku nansha. (Lewitiki 11:7, 8) Kadi bu kuondo ka muoyo ka muena bitulatula eu kamulubakaje, uvua ne bua kukatalaja. Tuamba eku tuela eku, kavua mua kutekemena bua mfumuende wa mudimu, muntu wa mu ditunga adi, kuditatshishaye bua meji avuaye wela yeye muntu wa ku ba bende kayi kantu ku bianza. Nsombelu wa muena bitulatula eu mmufuanangane ne tshitu tshifikila bantu ba bungi lelu’eu badi balekela njila mulandakane wa ntendelelu mukezuke. Misangu mivule, bantu aba batu baditua mu midimu ivuabu bangata kumpala bu idi ipuekeshangana milongo. Tshilejilu, pavuaye ne bidimu 17, nsongalume kampanda wakabenga ndongeshilu wende wa bena nkristo. Udi witaba wamba ne: “Tshiendenda ne dinua dia bintu bia lulengu biakakupula bidimu bia malongesha mashindamene pa Bible.” Mutantshi mukese bakela nsongalume eu mu buloko bua diiba ne tshingoma ne dishipangana. Nansha muakaluaye kupetulula makanda a mu nyuma, bushuwa uvua mupete ntatu mikole bua ‘masanka a malu mabi a tshitupa tshipi.’​—Fuanyikija ne Ebelu 11:24-26.

11. Mmunyi muvua lutatu lua muena bitulatula lulue kukola, ne mmunyi mudi bamue bantu lelu’eu basangane bilobeshi bia mu bulongolodi ebu bikale “mashimi a patupu”?

11 Lutatu lua muena bitulatula luvua lukolesha bikole kudi muanda wa se: ‘kakuvua muntu uvua mua kumupesha kantu’ nansha. Balunda bende bapiabapia bavua kuepi? Mpindieu uvuaye kayi ne mfranga, uvua anu bu muntu “mukinyibue” kudibu. (Nsumuinu 14:20) Bia muomumue, lelu’eu bantu ba bungi badi balekela ditabuja batu basokolola ne: bilobeshi ne mmuenenu ya mu bulongolodi ebu bidi anu “mashimi a patupu.” (Kolosai 2:8, NW) Nsongakaji mukuabu uvua muanji kumbuka mu bulongolodi bua Nzambi udi wamba ne: “Ngakumvua kanyinganyinga kakole ne mutu wakansama pamvua tshiyi ne buludiki bua Yehowa. Ngakateta bua kuikala ne nsombelu bu wa bena mu bulongolodi ebu, kadi bualu tshivua bushuwa mufuanangane nabu, bakambenga. Ngakadiumvua bu muana mujimine, nkeba tatu bua kundombola. Dîba adi ke dingakajingulula ne: mvua dijinga ne Yehowa. Tshivuaku musue bua kuikala kabidi mudilamune kudiye nansha.” Muena bitulatula wa mu lusumuinu lua Yezu wakafika ku dijingulula bualu bua muomumue.

Meji adi avuila muena bitulatula

12, 13. Mmalu kayi adi mambuluishe bamue lelu’eu bua meji kubavuilawu? (Tangila kazubu.)

12 “Ke [“meji kumuvuila,” NW] ne: ‘Bena mudimu ba tatu badi ne biakudia bipite bungi, meme mfua ne nzala kunu. Ndi ngumbuka, mpingane kudi Tatu, mmuambile ne: Tatu, ndi muenzele [“diulu,” NW] bibi ne wewe kabidi. Tshiena muakanyine bua umbikile kabidi muanebe, kadi untangile bu umue wa ku bena mudimu bebe.’ Kumbukaye, kupingana kudi tatuende.”​—Lukase 15:17-20, MMM.

13 ‘Meji akavuila’ muena bitulatula eu. Bua tshikondo kampanda, uvua muditue mu nsombelu wa dikeba masanka, bienze bu muntu ulotakana. Kadi mpindieu wakafika ku dijingulula bimpe nsombelu wende mulelela wa mu nyuma. Eyowa, nansha muvuaye mupambuke, ditekemena ditshivuaku bua nsongalume eu. Bavua mua kumusangana ne imue ngikadilu mimpe. (Nsumuinu 24:16; fuanyikija ne 2 Kulondolola 19:2, 3.) Netuambe tshinyi bua aba badi bumbuka mu tshisumbu tshia Nzambi lelu’eu? Nebikale bia meji bua kukoma ne: katuena mua kubatekemena kabidi bonso buabu, ne se: mu mishindu yonso nsombelu wabu wa buntomboji udi ujadika ne: mbenzele spiritu munsantu wa Nzambi bibi anyi? (Matayo 12:31, 32) Kabiena anu nanku to. Bamue ba kudibu mbatatshisha kudi nsombelu wabu wa buntomboji, ne mu bungi bua matuku meji adi avuila bavule ba munkatshi mua bantu aba. Pavuaye wela meji bua tshikondo tshiakapitshishaye pambelu pa bulongolodi bua Nzambi, muanetu wa bakaji kampanda udi wamba ne: “Dituku nansha dimue tshivuaku mupue Yehowa muoyo to. Misangu yonso mvua nsambila bua se: pamu’apa dimue dituku uvua mua kuitaba bua mpingane mu bulelela.”​—Musambu 119:176.

14. Ndipangadika kayi diakangata muena bitulatula, ne mmunyi muakalejaye budipuekeshi mu dienza nenku?

14 Kadi ntshinyi tshidi aba badi bapambuke mua kuenza bua nsombelu wabu? Mu lusumuinu lua Yezu, muena bitulatula wakapangadija bua kupingana kuabu ne kulomba tatuende bua amubuikidile. Muena bitulatula wakangata dipangadika dia kuamba ne: “Untangile bu umue wa ku bena mudimu bebe.” Muena mudimu uvua muntu uvuabu bafuta bua mudimu wa ku dituku, uvuabu mua kumbusha ku ndekelu kua dituku dimue. Uvua mene mushadile kudi mupika uvua, mu ngumvuilu kampanda, muikale bu muena mu dîku. Nenku mu lungenyi luende muena bitulatula eu kavua mulongolole bua kulomba ne: bamupingaje pa muaba wende wa kumpala bu muana nansha. Uvua ne bua kuikala mudiakaje bua kuitaba muaba mutambe kupuekela bua kumona mua kujadikila tatuende bulamatshi buende bupiabupia dituku dionso. Kadi muena bitulatula eu uvua ne bua kukema.

Diakidila didi dikolesha

15-17. (a) Ntshinyi tshiakenza tatu pakamonaye muanende? (b) Muzabi, mpeta ne bisabata bivua tatu mupeshe muanende bidi biumvuija tshinyi? (c) Ntshinyi tshidi difesto dilongoluesha kudi tatu eu dileja?

15 “Utshivua pa bule, tatuende umumona, luse kumukuatalu; kuyaye lubilu, kumuela maboko ku nshingu, kumupukilaye ne dinanga. Muana kumuambila ne: ‘Tatu, ndi muenzele [“diulu,” NW] bibi ne wewe kabidi, tshiena muakanyine bua umbikile kabidi muanebe.’ [“Umvuije bu umue wa ku bantu bebe bena mudimu,” NW]. Ke tatu kuambila [“bapika,” NW] bende ne: ‘Ndayi lukasa, nuvue ne [“muzabi, udi mutambe buimpe,” NW], numuvuadike, numuele kakanu ku munu ne bisabata ku makasa. Nuvue kabidi ne muana wa ngombe wa manyi, numushipe, tudie, tusanke. Bualu muananyi ewu uvua mufue, mmubike ku lufu; uvua mujimine, mmumueneke!’ Kubangabo kusanka.”​—Lukase 15:20-24, MMM.

16 Muledi yonso wa dinanga neajinge bua muanende apetulule makanda a mu nyuma. Pa nanku, tudi mua kuela meji bua tatuende wa muena bitulatula uvua dituku dionso wela dîsu ku njila uvua kumpala kua nzubu wende, ne kanyinganyinga mutekemene dipingana dia muanende. Mpindieu udi utua mêsu umona muanende wenda ulua mu njila! Kakuyi mpata tshimuenekelu tshia nsongalume eu tshivua tshishintuluke. Nansha nanku tatu udi umumanya patshidiye “pa bule.” Kêna utangila bilamba bisunsuke ne lungenyi luzengele to; udi umona muanende, ne udi unyema bua kumuakidila!

17 Pakafika tatu muaba uvua muanende, wakadiela ku nshingu kuende ne kumupukilaye ne dinanga. Pashishe kutuminaye bapika bende dîyi bua bapeshe muanende muzabi, mpeta ne bisabata. Muzabi eu kauvua tshilamba tshia tshianana nansha, kadi uvua “mutambe buimpe”​—pamu’apa tshilamba tshilengeja bimpe menemene tshia buena tshitubu bapesha muenyi wa mushinga mukole. Bu muvua pa tshibidilu bapika kabayi bavuala mpeta ne bisabata, tatu eu uvua uleja patoke ne: muanende uvua muakidila bu muena mu dîku menemene. Kadi tatu eu wakenza mene bia bungi. Wakenzeja difesto bua kusekelela dipingana dia muanende. Bushuwa muntu eu kavua ubuikidila muanende bua tshimfula-muoyo anyi anu bualu dipingana dia muanende diakenzeja bua amubuikidile; kadi uvua musue kumubuikidila. Bivua bimusankishe.

18, 19. (a) Lusumuinu lua muana muena bitulatula ludi lukulongesha tshinyi bua Yehowa? (b) Anu mudibi bileja mu malanda ende ne Yuda ne Yeruzaleme, mmunyi mudi Yehowa “windila” dipingana dia muenji wa mpekatu?

18 Nenku ntshinyi tshidi lusumuinu lua muana muena bitulatula lutulongesha bua Nzambi utudi ne diakalenga dia kutendelela? Tshia kumpala ntshia se: Yehowa udi ne “luse ne dinanga, kena ukuata tshiji lubilu, udi mûle tente ne luse lujalame ne bushuwa.” (Ekesode 34:6) Luse nngikadilu munene wa Nzambi. Mmushindu wende wa pa tshibidilu utuye umvuila aba badi mu dikenga. Pashishe, lusumuinu lua Yezu ludi lutulongesha ne: Yehowa ‘mmusue kubuikidilangana.’ (Musambu 86:5) Udi anu ujoja, mu ngakuilu wa mu tshimfuanyi, bua kumona dishintuluka dionso dia mutshima wa bantu bena mpekatu didi mua kumupesha kabingila ka kubalejila luse.​—2 Kulondolola 12:12; 16:9.

19 Tshilejilu, ela meji bua malanda a Nzambi ne Izalele. Muprofete Yeshaya uvua mupudija kudi Yehowa bua kumvuija Yuda ne Yeruzaleme bu ‘bavua basama biangatshile munda mua makasa too ne ku mutu.’ Kadi wakamba kabidi ne: ‘Yehowa udi windila bua kunuleja [“bulenga,” NW] buende; ne bua muanda eu neadibishe bua kunuleja luse.’ (Yeshaya 1:5, 6, MMM; 30:18, disendamija miaku ndietu; 55:7; Yehezekele 33:11.) Bu tatu wa mu lusumuinu lua Yezu, mu ngakuilu wa mu tshimfuanyi Yehowa ‘mmutangile ku njila.’ Ne muoyo kuulu kuulu mmuindile dipingana dia bantu bonso badi bumbuke mu nzubu muende. Ebu ki mbualu butudi mua kutekemena kudi tatu wa dinanga anyi?​—Musambu 103:13.

20, 21. (a) Mmu mushindu kayi mudi luse lua Yehowa lukoka bantu ba bungi lelu’eu? (b) Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

20 Tshidimu tshionso, luse lua Yehowa ludi lukoka bantu ba bungi, meji abavuila ne bapingana mu ntendelelu mulelela. Ndisanka kayipu didi bualu ebu bupesha banangibue babu! Angata tshilejilu tshia tatu muena nkristo mutela ku ntuadijilu. Diakalenga, muanende wa bakaji wakapetulula makanda a mu nyuma ne mpindieu udi usadila bu ministre wa ku dîba ne ku dîba. Tatu eu udi wamba ne: “Ndi ne disanka divule menemene mu ndongoluelu wa malu eu wa kale. Binsonji bianyi bia njiya mbikudimuke binsonji bia disanka.” Bushuwa Yehowa udi usanka pende!​—Nsumuinu 27:11.

21 Kadi kudi malu a bungi mu lusumuinu lua muena bitulatula. Yezu wakatungunuka ne muyuki wende bua kuleja dishilangana pankatshi pa luse lua Yehowa ne mmuenenu wa dipishangana uvua mutangalake munkatshi mua baskribe ne Bafarizeyi. Mu tshiena-bualu tshidi tshilonda netumone muakalejaye dishilangana edi ne tshidi bualu ebu bumvuija buetu tuetu.

[Mêyi adi kuinshi]

a Nsumuinu ne mifuanu mikuabu bilonda mu Bible kabivua anu malu menzeke bushuwa to. Kabidi, bu mudi tshipatshila tshia miyuki eyi tshikale tshia kufila dilongesha dilenga, kabiena bikengela kukeba diumvuija dia mu tshimfuanyi mu kanungu kuonso nansha.

b Diumvuija dia tshiprofete dia lusumuinu elu ndileja mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia 15 Luishi 1989, mabeji 16, 17 (Mfual.).

Diambulula

◻ Mmunyi muvua mmuenenu wa Yezu bua luse mushilangane ne wa Bafarizeyi?

◻ Lelu’eu mbanganyi badi bafuane muena bitulatula, ne mushindu kayi?

◻ Nnsombelu kayi yakenzeja bua meji kuvuilawu muena bitulatula?

◻ Mmunyi muvua tatu muleje luse kudi muanende munyingaladi?

[Kazubu mu dibeji 11]

MEJI AKABAVUILA

Ntshinyi tshidi tshiambuluishe bua meji kuvuila bamue bantu bavua banji kuipatshibua mu tshisumbu tshia bena nkristo? Mumvuija adi alonda aa adi atokesha tshilumbu etshi.

“Mu mutshima wanyi mvua anu mumanye muaba uvua bulelela. Bidimu bimvua mupitshishe mu dilonga Bible ne mu dibuela mu bisangilu bia bena nkristo bivua ne buenzeji bua bungi kundi. Mmunyi mumvua mua kuela Yehowa nyima ku bukole mutantshi mule nunku? Kavua mundekele to; meme ke uvua mumulekele. Ku ndekelu, ngakitaba mumvua muenze tshilema ne mvua ne tshitunu, kabidi se: Dîyi dia Yehowa ditu anu diamba bulelela​—‘udi upuola tshiudi ukuna.’”​—C.W.

“Muananyi wa bakaji wa pambidi wakatuadija kuakula, ne muanda au wakalenga mutshima wanyi bualu mvua musue kumulongesha malu bu mudi: Yehowa nnganyi ne mmunyi mutudi mua kumusambila. Tshivua mua kulala to, ne kushoo bumue butuku ngakaya ne mashinyi mu tshilaminu kampanda tshia nyama meme kutuadija anu kudila. Ngakadila ne kusambila Yehowa bua musangu wa kumpala panyima pa matuku a bungi. Mvua anu mumanye se: mvua ne bua kupingana kudi Yehowa, ne mvua mutekemene se: uvua mua kumbuikidila.”​—G.H.

“Pavuabu bajula tshiena-bualu tshia bitendelelu, mvua ngambila bantu ne: bu meme ne bua kusungula tshitendelelu tshidi tshilongesha bulelela, mvua ne bua kuikala Ntemu wa Yehowa. Pashishe mvua ngamba ne: mvua Ntemu, kadi tshivua ne nsombelu mumvuangane ne buntemu nansha, nenku ngakalekela. Pangakajingulula bualu ebu, misangu mivule mvua ndiumvua mupile ne tshiyi ne disanka nansha. Ndekelu wa bionso ngakitaba ne: ‘Ndi muena dikenga. Ndi ne bua kuenza amue mashintuluka manene.’”​—C.N.

“Meme ne bayanyi tuvua bipata kukadi bidimu 35. Pashishe mu 1991, tuvua bakeme ne disanka bua kumona bakulu babidi balua kutukumbula ne kutumanyisha mushindu wa tuetu kupingana kudi Yehowa. Kunyima kua ngondo isambombo, tuvua ne disanka divule dia kuikala bapingaja mu tshisumbu. Ndi ne bidimu 63, bayanyi ne 79.”​—C.A.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu