Bakuabu batu bitaba mibelu yebe anyi?
MUBELU muimpe mufila mu mushindu muakanyine utu upatula anu bipeta bilenga. Mbushuwa anyi? Tòo! Nansha mibelu milenga mifila kudi bafidi ba mibelu bakumbane misangu mivule batu bayilengulula anyi bayibenga.—Nsumuinu 29:19.
Bualu ebu buakenzeka pavua Yehowa mubele Kana, uvua mulamine muanabu Ebele lukuna. (Genese 4:3-5) Muvuaye mumanye njiwu ivua bualu ebu mua kukebela Kana, Nzambi wakamuambila ne: ‘Udi ne tshiji bua tshinyi? Udi ubungamina tshinyi? Biwenza bimpe, kuena ubanduluka anyi? Kadi biwikala kuyi wenza bimpe, bualu bubi budi bualamina kumbelu kuebe; mutshima wa bubi newikale kuudi, kadi wewe neubukokeshe anyi?’—Genese 4:6, 7.
Yehowa wakafuanyikija mpekatu ne nyama wa luonji muindile bua kufiekela Kana bikalaye mutungunuke ne kulamina muanabu munda. (Fuanyikija ne Yakobo 1:14, 15.) Dîba ditshivuaku bua Kana kushintululaye mmuenenu wende, bua ‘kuenza bimpe’ pamutu pa kulonda njila mubi. Bia dibungama, Kana kakateleja nansha. Wakabenga mubelu wa Yehowa, ne bipeta bivua bibi.
Bamue batu babenga mibelu ya mishindu yonso. (Nsumuinu 1:22-30) Bidi mua kuikala tshilema tshia mubedianganyi tshidi tshienza bua babenge mibelu anyi? (Yobo 38:2) Ng’wewe mubedianganyi udi ubivuija bikole bua bakuabu kabayitabi anyi? Dipanga bupuangane dia bantu didi divuija bualu ebu njiwu milelela. Kadi udi mua kuenza bua bualu ebu kabukufikidi pa kulonda ne ntema mêyi-maludiki a mu Bible. Tukonkononayi mavule a ku mêyi aa.
‘Upingajilule mu bitulu’
“Bana betu, nansha biela muntu tshidia tshibi kumpala kua yeye kumanya, nuenu badi bakumbaja malu-malomba a mu nyuma, nukebe bua kupingajilula mu njila muntu wa mushindu’eu mu bitulu, wewe muine muikale mudimuke, bua wewe pebe kutetshibu.” (Galatia 6:1, NW) Nenku mupostolo Paulo wakaleja patoke ne: aba badi “bakumbaja malu-malomba a mu nyuma” badi ne bua kukeba bua kupingajilula mu njila muena Kristo udi ‘wela tshidia tshibi kumpala kua yeye kumanya.’ Imue misangu bitu bimueneka ne: bantu bakese menemene badi bakumbaje malu-malomba bua kuenza nunku batu ne muoyo wa kufila mibelu. Nenku, kuikadi mutambe kuikala ne lukasa lua kubela bakuabu nansha. (Nsumuinu 10:19; Yakobo 1:19; 3:1) Nangananga bakulu ba tshisumbu ke badi bakumbaje malu-malomba a mu nyuma bua kufila mibelu. Bushuwa, muena Kristo yonso mupie udi ne bua kudimuija muanabu biamonaye wendela mu njiwu.
Biwafila mibelu, wikale mujadike ne: biudi wamba mbishindamene pa meji a Nzambi, ki mpa ngenyi ne nkindi ya bantu nansha. (Kolosai 2:8) Wikale bu mulambi mupiluke wa budimu udi mujadike ne: bintu bionso bidiye wenza nabi mudimu mbimpe ne kamuena tshintu tshidi mua kuikala ne mulùngu. Wikale mujadike ne: mibelu yebe mmishindamene bikole pa Dîyi dia Nzambi ne ki mmishindamene patupu pa mmuenenu webe nkayebe nansha. (2 Timote 3:16, 17) Mu dienza nunku, udi mua kuikala mujadike ne: mibelu yebe kayakuenzela muntu bibi to.
Tshipatshila tshia mibelu ntshia “kupingajilula mu njila” muntu udi mupambuke, ki ntshia kumuenzeja dishintuluka didiye kayi musue to. Muaku wa tshiena-Greke muandamuna ne: “kupingajilula mu njila” udi umvuangana ne muaku udi umvuija dipingaja mufuba udi mupampalamuke pa muaba wawu bua kumona mua kuepuka njiwu mikuabu. Bilondeshile mufundi wa nkonga-miaku W. E. Vine, muaku eu udi kabidi uleja “mushinga wa dikala ne lutulu ne dinanukila mu dienza muanda eu.” Ela meji ku bulenga ne bupole-malu ne dimanya bidi bikengedibua bua kuepuka dikebela mubidi bisama bia patupu. Bia muomumue, mubedianganyi udi ne bua kuikala ne ntema ya bungi bua kubenga kutapa muntu udiye ubela ku muoyo. Mbikole ndambu padi muntu ulomba mibelu. Padi muntu kayi mukulombe mibelu, bitu mene bikengela kuikala ne mbabi ne budimu bua bungi.
Bushuwa ‘kuakupingajilula mu njila’ muntu biwikala kuyi umvuangana nende to. Bua kubenga kuenza nunku, vuluka mushinga wa kuleja “disuangana diengeleki dia luse, bulenga, budipuekeshi bua lungenyi, bupole-malu, ne muoyo-mule.” (Kolosai 3:12, NW) Bikala doktere kayi ne lutulu ne kayi ne dîyi dimpe ne mubedi, mubedi eu udi mua kulengulula mibelu yende ne kubenga kupingana tshiakabidi bua kupeta luondapu ludi lukengedibua.
Ebi kabiena bisua kumvuija ne: kabena mua kufila mibelu ne dîsu dikole to. Yezu Kristo uvua ne dîsu dikole pakabelaye bisumbu muanda-mutekete bia mu distrike dia Asia. (Buakabuluibua 1:4; 3:1-22) Wakabipesha imue mibelu ya buludiludi ivuabi ne bua kumvua ne kutumikila. Kadi dîsu dikole dia Yezu divua misangu yonso dia nkatshinkatshi ne ngikadilu bu mudi luse ne bulenga, uleja meji a dinanga a Tatuende wa mu diulu.—Musambu 23:1-6; Yone 10:7-15.
Kubela ne bulenga
‘Mêyi enu ikale [“malenga,” NW] misangu yonso, matue bu luepu, bua nuenu numanye mua kuandamuna muntu ne muntu dîyi.’ (Kolosai 4:6) Luepu ludi mua kulengeja biakudia, lubivuija bimpe. Bua mibelu yebe kuikalayi mishême, udi ne bua kuyifila ‘ne mêyi a bulenga, matue luepu.’ Kadi, nansha muntu muikale ne bintu bitambe buimpe bia dilengeja nabi biakudia, udi mua kubilamba bibi anyi kubiela bibi mu dilongo. Nenku muntu kêna umvua nzala ya kubidia nansha. Bushuwa, bidi mua kuikala bikole bua kumina nansha ndambu mukese wa biakudia bidi kabiyi ne muenya.
Paudi ufila mibelu, mbia mushinga bua kusungula mêyi mimpe. Muena meji Solomo wakamba ne: ‘Dîyi diamba mu tshikondo tshiakane didi bu mamuma a tshiamu tshia or mu tshitekelu tshia argent.’ (Nsumuinu 25:11) Solomo uvua mua kuikala mutume meji ku dilongo dilengele dienza ne tshiamu tshia argent dizola bimpe ne bimuma bia ngolo bitekamu. Didi mua kukusankisha bushuwa ku mêsu ne udi mua kuanyisha bikole buobu bakupeshadi. Bia muomumue, mêyi malenga masungula bimpe adi mua kusankisha bikole muntu uudi ukuatshisha.—Muambi 12:9, 10.
Kadi, ‘dîyi dikole didi disonsola tshiji.’ (Nsumuinu 15:1) Mêyi masungula bibi adi mua kufikisha bipepele ku kanyinganyinga ne tshiji pamutu pa kufikisha ku dianyisha. Bushuwa, tshikuma tshibi tshia dîyi tshidi mua kufikisha muntu ku dibenga mibelu mimpe mu nshindamenu wayi. Difila mibelu kakuyi kanemu ne dinanga didi mua kuenzela muntu bibi anu bu dimuluisha ne tshia-lufu. Nsumuinu 12:18 (MMM) udi wamba ne: “Muena biakulakula udi utapa bantu ne meyi bu mudi muele wa nkanza.” Bua tshinyi kuakula biakulakula ne kupangisha bantu bua kutelejabu mibelu bimpe?—Nsumuinu 12:15.
Anu bu muakamba Solomo, mubelu badi ne bua ‘kuufila mu tshikondo tshiakane.’ Tshikondo tshidi ne mushinga bituikala basue bua mibelu kupatulayi bipeta bimpe! Mbimanyike ne: muntu yeye kayi ne nzala ya biakudia kêna mua kubianyisha to. Pamu’apa udi ufuma ku didia biakudia bia bungi, peshi udi mua kuikala usama. Kabiena bia meji anyi bianyishibue bua kudisha muntu ku bukole padiye kayi musue kudia nansha.
Kubela ne budipuekeshi
“Vudijayi disanka dianyi. . . . Kanuenji kalu nansha kamue ne muoyo wa difuilakana, nansha bua lumu lua patupu, kadi muntu yonso adipuekeshe, atangile bakuabo bu bamupite. Kanukebi bidi binulengelela nuenu bine, apo muntu yonso ele meji ku bidi bilengelela bakuabo.” (Bena Filipi 2:2-4, MMM) Biwikala mubedianganyi muimpe, newikale musakibue kudi ‘bidi bikulengelela’ bua diakalenga dia bakuabu. Neuleje kabidi ‘budipuekeshi’ mu malanda ebe ne bana benu ba mu nyuma, utangila bakuabu bu bakupite. Bidi bisua kumvuija tshinyi?
Budipuekeshi nebukukande bua kuangata mmuenenu anyi dîyi dia muntu mupite bakuabu. Muntu wa kutudi nansha umue kêna ne kabingila ka kudimona bu mupite bena kuitabuja nende nansha. Yonso wa kutudi utu wenza bilema imue misangu. Bu muudi kuyi mua kumanya bidi mu mutshima wa muntu, mbimpe nangananga kubenga kubuka meji a muntu uudi ubela. Pamu’apa kêna ne meji mabi nansha makese ne ki mmumanye ne: udi ne mmuenenu mubi anyi bienzedi bibi. Nansha bikalaye mu mushindu kampanda mumanye ne: kêna ne nsombelu mumvuangane ne malu-malomba a Nzambi, kakuena mpata bua se: neamone bitambe kupepela bua kuitaba mibelu bikalayi mifidibue ne bupuekele ne diditatshisha dilelela bua diakalenga diende dia mu nyuma.
Ela meji muudi mua kumvua bikala muntu mukubikile bua kudia biakudia kadi ukuenzela malu ne dikulengulula ne ukupepeja! Bushuwa, biakudia abi nebikutalale ku muoyo. Eyowa, “mbimpe kudia biseki muaba udibo bakunanga, pa mutu pa kudia ngombe wa manyi muaba udibo bakukina.” (Nsumuinu 15:17, MMM) Bia muomumue, bidi mua kuikala bikole bua kuitaba nansha mibelu mitambe buimpe bikala mubedianganyi kayi munange muntu udiye ubela anyi bikalaye umupepeja ne umutondesha. Kadi dinanga, dinemekangana ne dieyemenangana nebienze bua se: bikale bipepele menemene bua kufila mibelu ne bua kuyitaba.—Kolosai 3:14.
Mibelu ivuabu bitabe
Muprofete Natana wakaleja budipuekeshi pakabelaye Mukalenge Davidi. Dinanga ne kanemu bivuaye nabi bua Davidi bivua bimuenekele mu malu akamba ne akenza Natana. Wakatuadija ne mufuanu wakaleja ne: uvua mumanye lutatu luvua Davidi mua kuikala mupete mu diteleja mibelu. (2 Samuele 12:1-4) Muprofete wakasonsola dinanga divua nadi Davidi bua buakane ne bujalame, nansha muvuadi kadiyi dimueneke mu bienzedi biende ne Beta-sheba. (2 Samuele 11:2-27) Pakamulejabu tshipatshila tshia mufuanu eu, diandamuna dia Davidi ne muoyo umue divua ne: ‘Ngakenzela Yehowa bibi.’ (2 Samuele 12:7-13) Bishilangane ne Kana uvua kayi muteleje Yehowa, Davidi wakitaba dinyoka ne budipuekeshi.
Kakuyi mpata Yehowa wakalombola Natana, mumanye ne: Davidi uvua mupange bupuangane ne uvua mua kubenga kuitaba mibelu. Natana wakatuadija ne kanemu ka bungi ne wakangata Davidi bu mumupite bua muanzu uvuaye nawu bu mukalenge muteka kudi Yehowa. Biwikala ne ndambu wa bukokeshi, udi mua kufila mibelu mimpe, kadi bidi mua kuikala bikole bua kuyitaba biwapangila kuleja budipuekeshi.
Natana wakapingajilula Davidi mu njila mu bitulu. Mêyi a muprofete avua malenga ne malongolola bimpe bua se: Davidi aitabe bua kumuambuluishawu bikole. Natana kavua musaka kudi malu avua amulengelela yeye nkayende to, peshi kakakeba bua kudileja bu mupite Davidi ku nsombelu wa tshitembu anyi wa mu nyuma nansha. Ntshilejilu kayipu tshilenga tshia diamba mêyi mimpe mu mushindu muakanyine! Biwaleja lungenyi lua muomumue, bumue bakuabu nebitabe mibelu yebe.
[Tshimfuanyi mu dibeji 22]
Bu biakudia bidi bikolesha mubidi, mibelu yebe idi ne bua kuikala mimpe
[Tshimfuanyi mu dibeji 23]
Udi uvuija mibelu yebe isankisha bu mamuma a tshiamu tshia ngolo mu tshitekelu tshia argent anyi?
[Tshimfuanyi mu dibeji 24]
Muprofete Natana wakasonsola ne budipuekeshi dinanga divua nadi Davidi bua buakane ne bujalame