“Ntempelo” ne “mukokeshi” lelu’eu
‘Pabuela bantu kabidi, mukokeshi ikale munkatshi muabu, abuele nabu diatshimue; palopokabu, buonso buabu balopoke diatshimue.’—YEHEZEKELE 46:10.
1, 2. Mbulelela kayi bua nshindamenu budi butuambuluisha bua kujingulula tshitupa tshinene tshia diumvuija dia tshikena-kumona tshia ntempelo tshipeta kudi Yehezekele?
MUKANDA wa Yehezekele kauvua menemene usankisha bamue ba-rabbi ba kale nansha. Bilondeshile Talmud, bamue bavua mene bele meji bua kuumbusha mu mulongo wa mikanda mianyisha ya Mifundu Minsantu. Bavua ne lutatu nangananga bua kujingulula tshikena-kumona tshia ntempelo ne bamba mudi bantu kabayi mua kutshiumvua. Tshikena-kumona tshia ntempelo wa Yehowa tshipeta kudi Yehezekele ntshikolele bakuabu bamanyi ba Bible. Bidi munyi buetu tuetu?
2 Katshia basulula ntendelelu mukezuke, Yehowa mmubeneshe bantu bende ne nkenke mivule ya bujinguludi bua mu nyuma, pamue ne busunguluji bua tshidi ntempelo wende wa mu nyuma, mmumue ne: ndongoluelu wa Yehowa mufuane ntempelo bua ntendelelu mukezuke.a Bulelela ebu bua nshindamenu budi butuambuluisha bua kumanya bimpe tshitupa tshinene tshia diumvuija dia tshikena-kumona tshia ntempelo tshipeta kudi Yehezekele. Tukonkononayi bimpe menemene bitupa binayi bia tshikena-kumona etshi: ntempelo, buakuidi, mukokeshi ne buloba. Bintu ebi bidi biumvuija tshinyi lelu’eu?
Ntempelo ne wewe
3. Ntshinyi tshitudi tulongela ku tshisasa tshitumbuke ne bintu bizola ku bimanu mu bibuelelu bia ku ntempelo?
3 Tufuanyikije ne: tudi tukumbula ntempelo eu wa mu tshikena-kumona. Tudi tuela bidia muanda-mutekete pa tshibandilu tubanda batangile ku tshimue tshia ku biibi binene. Munda mua tshibuelelu etshi, tudi tutangila muulu ne dikatshila. Tshisasa tshiatshi tshidi ne butumbuke bua metre mapite pa 30! Nenku badi batuvuluija ne: mêyi-makulu malomba bua kubuela mu ndongoluelu wa Yehowa bua ntendelelu mmatumbuke. Nsese ya butoke idi ibuelela pa madidishi ne ikenkesha bimfuanyi bia mabuè bizola ku bimanu. Mifundu idi yenza mudimu ne mabuè aa bua kuleja bujalame. (Musambu 92:12; Yehezekele 40:14, 16, 22) Muaba eu wa tshijila udi bua bantu badi bajalame mu tshikadilu ne mu nyuma. Mu diumvuangana ne muanda eu, tudi basue kushala bajalame bua Yehowa anyishe ntendelelu wetu.—Musambu 11:7.
4. Mbanganyi badibu babengela bua kubuela mu ntempelo, ne ntshinyi tshidi bualu ebu butulongesha?
4 Eku ne eku kua tshibuelelu kudi tuzubu tusatu tua balami. Balami aba nebatuanyishile bua kubuela munda anyi? Yehowa udi wambila Yehezekele ne: muntu wa mu tshisamba tshia bende “udi kayi mutengula mu mutshima” kêna mua kubuelamu to. (Yehezekele 40:10; 44:9) Bidi biumvuija tshinyi? Nzambi udi witaba bua bamutendelele anu kudi bantu badi banange mikenji yende ne badi ne nsombelu mumvuangane nayi. (Yelemiya 4:4; Lomo 2:29) Udi witaba bantu ba nunku mu ntenta wende wa mu nyuma, mu nzubu wende wa ntendelelu. (Musambu 15:1-5) Katshia anu basulula ntendelelu mukezuke mu 1919, bulongolodi bua Yehowa bua pa buloba mbufile butoke ku kakese ku kakese pa mikenji yende idi itangila nsombelu muimpe ne mbuyikuate ne manza abidi. Aba badi babenga bua kuyitumikila ku budisuile kabena babitabila kabidi bua kuikala munkatshi mua bantu bende nansha. Lelu’eu, ngenzelu mushindamene pa Bible wa dipata benji ba malu mabi badi kabayi banyingalala mmuambuluishe bua kulama ntendelelu wetu mukezuke.—1 Kolinto 5:13.
5. (a) Ndifuanangana kayi didi pankatshi pa tshikena-kumona tshia Yehezekele ne tshia Yone tshifunda mu Buakabuluibua 7:9-15? (b) Mu tshikena-kumona tshia Yehezekele, bisa 12 bidi tshimfuanyi tshia banganyi badi batendelela mu lubanza lua pambelu?
5 Tshibuelelu etshi tshidi tshifikisha mu lubanza lua pambelu, mudi bantu batendelela ne basamuna Yehowa. Bualu ebu budi butuvuluija tshikena-kumona tshia mupostolo Yone tshia “musumba munene” udi utendelela Yehowa “munya ne butuku mu ntempelo wende.” Mabuè adi amueneka mu bikena-kumona ebi bionso bibidi. Mu tshikena-kumona tshia Yehezekele adi alengeja bimanu bia ku tshibuelelu. Mu tshikena-kumona tshia Yone batendeledi badi ne malala a mabuè mu bianza, bileja disanka diabu mu disamuna Yehowa ne mu disekelela Yezu bu Mukalenge wabu. (Buakabuluibua 7:9-15, NW) Mu tshikena-kumona tshia Yehezekele, bisa 12 bia Isalele bidi tshimfuanyi tshia “mikoko mikuabo.” (Yone 10:16; tangila Luka 22:28-30.) Udi pebe munkatshi mua bantu badi bumvua disanka mu disamuna Yehowa pa kumanyisha Bukalenge buende anyi?
6. Nzubu ya kudiila ivua ne mudimu kayi mu lubanza lua pambelu, ne bualu ebu budi mua kuvuluija bantu ba mu mikoko mikuabu disanka kayi dia mudimu?
6 Patudi tunyunguluka mu lubanza lua pambelu, tudi tumona nzubu ya kudiila 30 idi bantu badiila milambu yabu ya ku budisuile. (Yehezekele 40:17) Lelu’eu, bantu ba mu mikoko mikuabu kabena bafila milambu ya nyama to, kadi kabena balua bianza bitupu ku ntempelo wa mu nyuma nansha. (Tangila Ekesode 23:15.) Mupostolo Paulo wakafunda ne: ‘Bua bualu bua [Yezu], tufilefile kudi Nzambi mulambu wa kumutumbisha nawu, udi biawu mamuma a mishiku idi ijukula ditabuja dia dîna diende. Kadi kanupu muoyo bua kuenzelangana bimpe ne bua kukuatshishangana; bua Nzambi udi usanka ne milambu ya nunku.’ (Ebelu 13:15, 16; Hoshea 14:2) Ndisanka dinene bua kufila milambu ya nunku kudi Yehowa.—Nsumuinu 3:9, 27.
7. Ntshinyi tshidi dipima ntempelo ditujadikila?
7 Yehezekele udi umona muanjelu upima ntempelo eu wa mu tshikena-kumona. (Yehezekele 40:3) Bia muomumue, bakambila mupostolo Yone ne: “Juka ne upime sanktiwere wa ntempelo wa Nzambi ne tshioshelu ne aba badi batendelelamu.” (Buakabuluibua 11:1, NW) Dipima edi didi diumvuija tshinyi? Mu bilejilu ebi bionso bibidi, kakuyi mpata bualu ebu buakambuluisha bu tshijadiki anyi tshimanyinu tshia se: kakuena tshintu tshidi mua kupangisha Yehowa bua kukumbaja malongolola ende adi atangila ntendelelu mukezuke. Bia muomumue lelu’eu, tuikale bashindike ne: tshintu nansha tshimue katshiena mua kuimanyika diasulula dia ntendelelu mukezuke, nansha mene buluishi bukole bua kudi mbulamatadi.
8. Mbanganyi badi babuela ku biibi batangile mu lubanza lua munda, ne biibi ebi bidi bituvuluija tshinyi?
8 Patudi tukosela mu lubanza lua pambelu, tudi tumona ne: kudi biibi bisatu bidi bifikisha mu lubanza lua munda; biibi bia munda bidi buludiludi ne biibi bia pambelu ne bidi bunene bua muomumue. (Yehezekele 40:6, 20, 23, 24, 27) Anu bakuidi ke badi mua kubuela mu lubanza lua munda. Biibi bia munda bidi bituvuluija ne: bela manyi badi ne bua kukumbaja mêyi-makulu ne mikenji ya Nzambi, kadi mêyi-makulu ne mikenji imue-imue eyi idi ilombola bena Kristo balelela bonso. Kadi mmudimu kayi udi nawu bakuidi, ne mudimu eu udi ne diumvuija kayi lelu’eu?
Bakuidi ba lulamatu
9, 10. Mmunyi mudi ‘bakuidi ba bukalenge’ bafile dilongesha dia mu nyuma anu bu muvuabu baleja mu tshimfuanyi kudi kasumbu ka bakuidi mu tshikena-kumona tshia Yehezekele?
9 Mu bikondo bia kumpala kua Buena-Kristo, bakuidi bavua bakuata mudimu mukole mu ntempelo. Kushipa nyama ya kulambula, kuyosha pa tshioshelu, ne kuambuluisha bakuidi nabu ne bantu bonso kuvua mudimu uvua ulomba makanda a mubidi. Kadi bavua ne mudimu mukuabu wa mushinga mukole. Yehowa wakatuma dîyi bua bakuidi ne: ‘Bayishe bantu banyi ditapuluka didi pankatshi pa bintu bia tshijila ne bintu bia patupu, babaleje mua kujingulula malu adi atapulula bintu bidi bibipa ku bintu bidi kabiyi bibipa.’—Yehezekele 44:23; Malaki 2:7.
10 Utuku wanyisha mudimu mukole ne wa bupuekele udi bela manyi benze bu kasumbu ka ‘bakuidi ba bukalenge’ bua ntendelelu mukezuke anyi? (1 Petelo 2:9) Anu bu bakuidi bena Lewi ba kale, mbantunga-mulongo mu difila dilongesha dia mu nyuma, bambuluisha bantu bua kujingulula tshidi tshikezuke ne tshianyishibue ku mêsu kua Nzambi ne tshidi katshiyi tshianyishibue. (Matayo 24:45) Dilongesha edi, didi dilua ku diambuluisha dia mikanda mishindamene pa Bible ne dia bisangilu ne mpungilu ya bena Kristo, ndiambuluishe bantu miliyo bua kupunga ne Nzambi.—2 Kolinto 5:20.
11. (a) Mmunyi muvua tshikena-kumona tshia Yehezekele tshiele kashonyi pa mushinga wa bukezuke bua bakuidi? (b) Mu matuku a ku nshikidilu, mmunyi mudibu bakezule bela manyi mu nyuma?
11 Nansha nanku, bakuidi kabena anu ne bua kulongesha bakuabu bua kuikala bakezuke; buobu bine badi ne bua kuikala bakezuke. Nenku Yehezekele wakadianjila kumona dilengeja dia buakuidi bua Isalele. (Yehezekele 44:10-16) Bia muomumue, miyuki ya kale idi ileja ne: mu 1918, Yehowa wakasomba bu “mulengeji” mu ntempelo wende wa mu nyuma, ukonkonona kasumbu ka bakuidi bela manyi. (Malaki 3:1-5) Aba bakamonaye bakezuke mu nyuma anyi bakanyingalala bua muvuabu batendelele mpingu kumpala wakabanyishila bua kutungunuka ne mudimu wabu mu ntempelo wende wa mu nyuma. Kadi, anu bu muntu mukuabu yonso, bela manyi muntu ku muntu badi mua kupanga bukezuke mu nyuma anyi mu tshikadilu. (Yehezekele 44:22, 25-27) Bavua ne bua kuenza madikolela a bungi bua kushala ‘kabayi ne ditoba dia ku malu a pa buloba.’—Yakobo 1:27; tangila Mâko 7:20-23.
12. Bua tshinyi tudi ne bua kuanyisha mudimu wa bela manyi?
12 Muntu yonso wa kutudi udi ne bua kudikonka ne: ‘Ndi nganyisha tshilejilu tshifila kudi bela manyi tshia mudimu wa lulamatu wa bidimu bivule anyi? Ndiku ngidikija ditabuja diabu anyi?’ Mbimpe bua bena mu musumba munene bavuluke ne: kabakuikala ne bela manyi pa buloba apa bua kashidi nansha. Yehowa wakamba bua bakuidi ba mu tshikena-kumona tshia Yehezekele ne: “Kabapetshi . . . bumpianyi [bua buloba]; meme ke wikala buabo bumpianyi.” (Ezekiyele 44:28, MMM) Bia muomumue, bela manyi kabena ne muaba wa kashidi pa buloba apa nansha. Badi ne bumpianyi bua mu diulu, ne bena mu musumba munene badi bamona bu diakalenga bua kubakuatshisha ne kubakankamija patshidibu pa buloba apa.—Matayo 25:34-40; 1 Petelo 1:3, 4.
Mukokeshi nnganyi?
13, 14. (a) Bua tshinyi mukokeshi udi ne bua kuikala wa mu mikoko mikuabu? (b) Mukokeshi udi tshimfuanyi tshia banganyi?
13 Mpindieu lukonko lunene ludi lujuka. Kadi mukokeshi udi tshimfuanyi tshia nganyi? Bu mudibu bakula bualu buende luseke bu muntu umue ne lukuabu bu kasumbu, tudi mua kutshinka ne: udi tshimfuanyi tshia kasumbu ka bantu. (Yehezekele 44:3; 45:8, 9) Kadi mbantu kayi? Bushuwa ki mbela manyi to. Mu tshikena-kumona, mukokeshi eu udi wenza mudimu pamue ne bakuidi, kadi yeye kêna muakuidi nansha. Bishilangane ne kasumbu ka bakuidi, badi bamupesha bumpianyi mu buloba ne neikale anu pa buloba apa too ne mu matuku atshilualua, ki mmu diulu nansha. (Yehezekele 48:21) Kabidi, Yehezekele 46:10 udi wamba ne: ‘Pabuela bantu [bisa bidi kabiyi bia bakuidi mu lubanza lua ntempelo lua pambelu], mukokeshi ikale munkatshi muabu, abuele nabu diatshimue; palopokabu, buonso buabu balopoke diatshimue.’ Kêna ubuela mu lubanza lua munda to, kadi udi utendelela mu lubanza lua pambelu, ubuela ne upatuka mu ntempelo pamue ne bantu. Kakuyi mpata, malu aa adi umvuija ne: mukokeshi udi mu musumba munene wa mikoko mikuabu.
14 Bushuwa, mukokeshi udi ne mudimu kampanda munkatshi mua bantu ba Nzambi. Mu lubanza lua pambelu, udi usomba mu mbalanda wa ku Tshiibi tshia ku Est. (Yehezekele 44:2, 3) Bualu ebu budi buleja mudimu wende wa butangidi, mufuanangane ne wa bakulu ba mu Isalele bavua basomba ku tshiibi tshia musoko bua kukosa nsambu. (Luta 4:1-12; Nsumuinu 22:22) Lelu’eu mbanganyi badi ne midimu ya butangidi munkatshi mua mikoko mikuabu? Mbakulu bateka ku spiritu badi ne ditekemena dia kupeta muoyo pa buloba. (Bienzedi 20:28) Nenku mpindieu badi munkatshi mua dilongolola kasumbu ka mukokeshi bua kuluaku kuambuluisha mu mudimu wa diludika malu mu bukua panu bupiabupia.
15. (a) Mmunyi mudi tshikena-kumona tshia Yehezekele tshiumvuija malanda adi pankatshi pa bakulu ba mu musumba munene ne kasumbu ka bakuidi bela manyi? (b) Mbuludiki kayi budi bakulu bela manyi bafila mu bulongolodi bua Nzambi bua pa buloba?
15 Kadi mmalanda kayi adiku lelu’eu pankatshi pa kasumbu ka bakuidi bela manyi ne bakulu aba ba mu musumba munene, badi benza midimu ya butangidi? Tshikena-kumona tshia Yehezekele tshidi tshileja ne: bakulu ba mu musumba munene badi ne mudimu mushadile ku wabu ne wa kubakuatshisha, padi eku bela manyi bikale balombola malu a mu nyuma. Mmunyi nanku? Vuluka ne: bavua bapeshe bakuidi ba mu tshikena-kumona bujitu bua kulongesha bantu malu a mu nyuma. Bavua babambile kabidi bua kuikalabu balumbuluishi ba bilumbu. Kusakidila apu, bavua bapeshe bena Lewi “mudimu wa kulama” biibi bia ntempelo. (Yehezekele 44:11, 23, 24) Bushuwa, mukokeshi uvua ne bua kulonda buludiki bua mu nyuma bua bakuidi aba ne kuanyisha midimu ivuabu benza. Nenku mbiakanyine bua mudi bela manyi balombola ntendelelu mukezuke mu bikondo bietu ebi. Tshilejilu, bena mu Kasumbu Kaludiki ka Bantemu ba Yehowa mbasungula munkatshi mua bela manyi. Kukadi makumi a bidimu bakulu aba bela manyi ba lulamatu badi balongesha kasumbu ka mukokeshi kadi kenda kadiunda, balongolola bantu balua bena mu kasumbu aka ka mukokeshi bua dituku diabapeshabu bukokeshi buabu buonso mu bukua panu bupiabupia bua Nzambi budi kumpala.
16. Bilondeshile Yeshaya 32:1, 2, ntshinyi tshidi bakulu bonso ne bua kuenza?
16 Bantu balua bena mu kasumbu ka mukokeshi badi bakanyine kupeta majitu manene mbatangidi ba mushindu kayi? Mulayi udi mu Yeshaya 32:1, 2 udi wamba ne: ‘Monayi, mukalenge neakokeshe mu buakane, ne bakokeshi nebakokeshe mu kulumbulula kuakane. Muntu neikale bu tshisokomenu ku tshipepele, ne tshinyemenu tshia ku tshipupu, neikale bu misulu ya mâyi mu muaba mûme, bu dileji dia dibue dinene mu buloba budi butondesha bantu.’ Mulayi eu udi wenda ukumbana lelu’eu padi bakulu bena Kristo—bela manyi ne mikoko mikuabu—benza mudimu bua kukuba tshisumbu tshia mikoko ku ‘bipupu’ bu mudi dibakengesha ne dibatekesha mu mikolo.
17. Mmunyi mudi balami bena Kristo ne bua kudimona, ne mikoko idi ne bua kubangata mushindu kayi?
17 Muaku “mukokeshi” ki mmuenza nawu mudimu bu muanzu wa kutumbisha nawu bantu nansha. Kadi udi umvuija bujitu budi bantu aba bambule mu ditabalela mikoko ya Nzambi. Yehowa udi udimuija ne dîsu dikole ne: ‘Nuenu, bakokeshi ba bena Isalele, nuitabuje bua malu makole anuakenza ne: ajike! Lekelayi kuenza malu makole ne kunyenga bintu ku bukole; kosayi bilumbu ne kulumbulula kuakane ne londayi malu makane.’ (Yehezekele 45:9) Lelu’eu mbimpe bua bakulu bonso bateleje mubelu eu. (1 Petelo 5:2, 3) Ku luatshi luseke, tshisumbu tshia mikoko patshi tshidi tshitaba ne: Yezu mmuteke balami ba mikoko aba bu “mapa a bantu.” (Efeso 4:8, NW) Ngikadilu idibu babalomba mmifunda mu Dîyi dia Nzambi difundisha ku spiritu. (1 Timote 3:1-7; Tito 1:5-9) Pa nanku bena Kristo badi balonda bulombodi bua bakulu.—Ebelu 13:7.
18. Ng’amue majitu kayi adi nawu lelu’eu aba benza kasumbu ka mukokeshi, ne nebikale ne bujitu kayi mu matuku atshilualua?
18 Mu bikondo bifundilebu Bible bamue bakokeshi bavua ne bukokeshi bua bungi, bakuabu bavua ne bukese. Lelu’eu, bakulu ba mu musumba munene badi ne majitu mashilangane bikole. Bamue badi bambuluisha mu tshisumbu tshimue; bakuabu badi bambuluisha bisumbu bivule bu batangidi bena ngendu; banga badi bambuluisha matunga majima bu bena mu Komite wa filiale; bakuabu badi bambuluisha buludiludi komite mishilangane ya Kasumbu Kaludiki. Mu bukua panu bupiabupia, Yezu neateke ‘bakokeshi mu miaba yonso ya pa buloba’ bua kulombola batendeledi ba Yehowa. (Musambu 45:16) Kakuyi mpata, neasungule bavule ba kudibu munkatshi mua bakulu ba lulamatu badiku lelu’eu. Bu mudi balume aba bafila tshijadiki tshia mudibu bakumbanyine muanda eu lelu’eu, neitabe bua kufila nansha midimu minene menemene kudi ba bungi mu matuku atshilualua, palejaye mudimu wa kasumbu ka mukokeshi mu bukua panu bupiabupia.
Buloba bua bantu ba Nzambi lelu’eu
19. Buloba bua mu tshikena-kumona tshia Yehezekele budi tshimfuanyi tshia tshinyi?
19 Tshikena-kumona tshia Yehezekele tshidi kabidi tshileja buloba buasulula bua Isalele. Tshitupa etshi tshia tshikena-kumona tshidi tshileja tshinyi? Milayi mikuabu ya diasulula yakadianjila kumanyisha ne: buloba, mmumue ne: Isalele, buvua ne bua kuikala mparadizu bu Edene. (Yehezekele 36:34, 35) Lelu’eu, tudi ne “buloba” buasulula, ne mu ngumvuilu kampanda, buobu pabu budi bu Edene. Bia muomumue, misangu mivule tutu tuakula bua mparadizu wetu wa mu nyuma. Tshibumba tshia Nsentedi ntshiumvuije “buloba” buetu bu “muaba wa mudimu” wa bantu basungula kudi Nzambi.b Muaba wonso udi musadidi wa Yehowa mua kuikala, udi mu buloba abu buasulula padiye udienzeja bua kukuata ntendelelu mulelela ne manza abidi mu dilonda mu makasa a Kristo Yezu.—1 Petelo 2:21.
20. ‘Buloba bua tshijila’ bua mu tshikena-kumona tshia Yehezekele budi butulongesha dîyi-diludiki kayi, ne mmunyi mutudi mua kuditumikila?
20 Netuambe tshinyi bua tshitupa tshia buloba tshibikila ne: ‘buloba bua tshijila’? Edi divua dipa difila kudi bantu bua kukuatshisha bakuidi ne musoko. Bia muomumue, “bantu bonso ba mu buloba” bavua ne bua kufila tshitupa tshia buloba kudi mukokeshi. Ntshinyi tshidi bualu ebu bumvuija lelu’eu? Bushuwa, kabuena bumvuija ne: bantu ba Nzambi badi ne bua kuambula bujitu bua kasumbu ka bamfumu ba bitendelelu pa kubafuta mfranga nansha. (2 Tesalonike 3:8) Kadi dikuatshisha didi bakulu bapeta didi bangabanga dia mu nyuma. Didi diumvuija kubambuluisha mu mudimu udibu benza mpindieu ne kuleja mmuenenu wa dikokela ne dieleshangana diboko. Kadi, anu bu mu matuku a Yehezekele, badi bafila dipa edi “kudi Yehowa,” ki nkudi muntu mukuabu nansha.—Yehezekele 45:1, 7, 16, disendamija miaku ndietu.
21. Dipandulula dia buloba mu tshikena-kumona tshia Yehezekele didi ditulongesha tshinyi?
21 Ki ng’anu mukokeshi ne bakuidi badibu bapeshe miaba mu buloba ebu buasulula nansha. Dipandulula dia buloba didi dileja ne: tshisa tshionso tshia ku bisa 12 tshidi ne bumpianyi bujadika. (Yehezekele 47:13, 22, 23) Nenku lelu’eu bena mu musumba munene kabena anu ne muaba mu mparadizu wa mu nyuma, kadi nebabapeshe pabu wabu muaba papetabu bumpianyi mu buloba bukokesha kudi Bukalenge bua Nzambi.
22. (a) Musoko wa mu tshikena-kumona tshia Yehezekele udi tshimfuanyi tshia tshinyi? (b) Muanda wa se: musoko eu udi ne biibi ku nseke yonso udi utulongesha tshinyi?
22 Bua kujikija, musoko wa mu tshikena-kumona udi uleja tshinyi? Ki mmusoko wa mu diulu to, bualu udi munkatshi mua buloba bua “tshianana,” (budi kabuyi bua tshijila). (Ezekiyele 48:15-17, MMM) Nenku udi ne bua kuikala tshintu kampanda tshia pa buloba. Kadi musoko eu ntshinyi? Kawena ufila lungenyi lua bantu basangila pamue bu tshisumbu ne benza tshintu kampanda tshikuatakane ne tshilongame anyi? Eyowa. Pa nanku, musoko eu udi umueneka muikale tshimfuanyi tshia bulombodi bua pa buloba budi buambuluisha bonso badi benza nsangilu wa bantu bakane pa buloba. Musoko eu newenze mudimu mu ngumvuilu wa tshishiki mu ‘buloba bupiabupia’ butshilualua. (2 Petelo 3:13) Biibi bia musoko ku nseke yonso, tshiibi tshimue bua tshisa tshionso, bidi bileja bimpe ne: musoko eu mmushiya buashi. Lelu’eu, bantu ba Nzambi kabena ku bulombodi kampanda bua mu musokoko anyi mufuitshifuitshi nansha. Bana betu badi ne majitu mbantu ba kukuatshila bualu; mêyi adi abaludika mmamanyike kudi bonso. Bu mudi bantu ba mu bisa bionso badima buloba ebu budi bukuatshisha musoko, bidi bituvuluija ne: mikoko mikuabu idi ikuatshisha, nansha ne bintu bia ku mubidi, bulombodi ebu budi buludika bantu ba Nzambi pa buloba bujima.—Yehezekele 48:19, 30-34.
23. Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?
23 Kadi netuambe tshinyi bua musulu udi upueka muikale ufumina ku sanktiwere wa ntempelo? Tshidiwu uleja lelu’eu too ne mu matuku atshilualua netshikale tshiena-bualu tshisatu ne tshia ndekelu.
[Mêyi adi kuinshi]
a Tangila mukanda wa Buakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!, dibeji dia 64, tshikoso tshia 22, mupatula kudi Société Watchtower.
Malu a kuambulula
◻ Ntempelo wa mu tshikena-kumona tshia Yehezekele udi tshimfuanyi tshia tshinyi?
◻ Bakuidi badi benza mudimu ku tshioshelu badi tshimfuanyi tshia banganyi?
◻ Kasumbu ka mukokeshi ntshinyi, ne ng’amue majitu kayi adiku nawu?
◻ Buloba bua mu tshikena-kumona tshia Yehezekele ntshinyi, ne mmu ngumvuilu kayi mudibu babukosoluele bisa 12?
◻ Musoko udi tshimfuanyi tshia tshinyi?
[Diumvuija dia bidi mu tshimfuanyi/Diumvuija dia karte mu dibeji 15]
(Bua kumona malu bimpe, tangila mu mukanda)
Dikosolola dia buloba bu mudibi biumvuija mu tshikena-kumona tshia Yehezekele
BISA DIKUMI NE BIBIDI
Mbuu Munene
Dijiba dia Galela
Musulu wa Yadene
Dijiba dia Luepu
DANA
ASHÊ
NAFATALE
MANASHE
EFELAYIMA
LUBENA
YUDA
MUKOKESHI
BENYAMINA
SHIMEONE
ISAKÂ
ZEBULUNA
GADA
[Diumvuija dia bidi mu tshimfuanyi
DIDIUNDISHA DIA BULOBA BUA TSHIJILA
A. ‘Yehowa Nkayende Udi Apa’ (Yehowa Shama); B. buloba bua musoko bua didimina
Tshitupa tshia bena Lewi
Sanktiwere wa Yehowa
Tshitupa tshia bakuidi
B A B