TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w99 1/3 dib. 8-13
  • ‘Tuma muoyo webe ku’ ntempelo wa Nzambi!

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • ‘Tuma muoyo webe ku’ ntempelo wa Nzambi!
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Ntempelo muasulula
  • Buakuidi ne mukokeshi
  • Buloba
  • Ndîba kayi didi tshikena-kumona tshikumbana?
  • Tshikena-kumona ntshishindamene pa matuku etu aa
  • “Umvuija . . . mudi ntempelo”
    Ntendelelu mukezuke wa Yehowa mmujadikulula
  • “Ntempelo” ne “mukokeshi” lelu’eu
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
  • “Eu ke mukenji wa ntempelo”
    Ntendelelu mukezuke wa Yehowa mmujadikulula
  • Malu manene a mu mukanda wa Yehezekele—Tshitupa II
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2007
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
w99 1/3 dib. 8-13

‘Tuma muoyo webe ku’ ntempelo wa Nzambi!

‘Muana wa muntu, [“tuma muoyo,” NW] webe ku malu andualua kukuleja; ambila bena Isalele malu onso audi umona.’​—YEHEZEKELE 40:4.

1. Bantu basungula ba Nzambi bakadimona mu nsombelu kayi mu 593 K.B.B.?

TUVUA mu 593 K.B.B., tshidimu tshia 14 tshia diya dia Isalele mu tshimuangi. Bua bena Yuda bavua mu Babulona, ditunga diabu dinangibue divua ne bua kumueneka dikale kule menemene. Musangu wa ndekelu uvua ba bungi ba kudibu bamone Yelushalema, uvua mu ndimi ya kapia, lumbu luende lunene lupuke, ne nzubu milengele ivuamu mishale anu bibuwa. Ntempelo wa Yehowa​—uvua muikale kumpala butumbi bua tshimenga etshi, muaba umuepele wa ntendelelu mukezuke pa buloba bujima—​uvua mushiya anu bibuwa. Tshimuangi tshia bena Isalele tshitshivua anu ku ntuadijilu. Bidimu 56 bivua ne bua kupita kumpala kua bupikudi bulaya kushishabu kulua.​—Yelemiya 29:10.

2. Bua tshinyi divuluka malu a ntempelo wa Nzambi mu Yelushalema divua ne bua kuikala dibungamije Yehezekele?

2 Yehezekele muprofete wa lulamatu uvua ne bua kuikala mubungame pavuaye wela meji bua ntempelo wa Nzambi uvua mushale bibuwa mutantshi wa nkama ya kilometre, muaba musasulula ukavua nyama ya tshisuku isombela. (Yelemiya 9:11) Buzi, tatuende mumuledi, uvua muenzemu mudimu bu muakuidi. (Yehezekele 1:3) Yehezekele uvua mua kuikala pende muenze mudimu wa muomumue, kadi bakaya nende mu tshimuangi pamue ne banene ba mu Yelushalema mu 617 K.B.B. patshivuaye mupuekele. Mpindieu muikale ne bidimu bu 50, pamu’apa Yehezekele uvua mumanye ne: kavua mua kumona kabidi Yelushalema peshi kuenza pende mudimu wa diasulula ntempelo. Nenku ela meji muvuaye ne disanka bua kupeta tshikena-kumona tshia ntempelo wa butumbi!

3. (a) Tshikena-kumona tshia Yehezekele tshia ntempelo tshivua ne tshipatshila kayi? (b) Tshikena-kumona tshidi ne bitupa binene kayi binayi?

3 Tshikena-kumona etshi tshile tshidi mu nshapita tshitema ya mukanda wa Yehezekele, tshiakapesha bena Yuda bavua mu tshimuangi dilaya divua dikolesha ditabuja diabu. Bavua ne bua kuasulula ntendelelu mukezuke! Siekele ya bungi katshia tshine tshikondo atshi, nansha too ne matuku etu aa, tshikena-kumona etshi ntshikankamije bantu badi banange Yehowa. Mushindu kayi? Tukonkononayi diumvuija divua nadi tshikena-kumona etshi tshia tshiprofete bua bena Isalele bavua mu tshimuangi. Tshidi ne bitupa binene binayi: ntempelo, buakuidi, mukokeshi ne buloba.

Ntempelo muasulula

4. Mmuaba kayi udibu baye ne Yehezekele ku ntuadijilu kua tshikena-kumona tshiende, ntshinyi tshidiye umonaku, ne nnganyi udi wenda umuleja bintu?

4 Tshia kumpala, badi baya ne Yehezekele ‘pa mutu pa mukuna mule mule.’ Pa mukuna eu lua ku Sud, kudi ntempelo munene muenze bu musoko munyungulula ne lumbu. Muanjelu muikale “ne tshimfuanyi bu tshia tshiamu tshia mitaku” udi wendesha muprofete, umuleja muaba eu wonso. (Yehezekele 40:2, 3) Mu ditungunuka dia tshikena-kumona, Yehezekele udi umona muanjelu upima ne lubatshi luonso biibi bisambombo bia ntempelo bitangilangane bibidi bibidi ne tuzubu tua babilami, lubanza lua pambelu, lubanza lua munda, nzubu ya kudiila, tshioshelu, ne sanktiwere wa ntempelo ne muaba wende Munsantu ne Mutambe-Bunsantu.

5. (a) Ndishindika kayi didi Yehowa upesha Yehezekele? (b) ‘Bitalu bia bamfumu babu’ bivuabu ne bua kumbusha mu ntempelo bivua binganyi, ne bua tshinyi bualu ebu buvua ne mushinga?

5 Pashishe, Yehowa nkayende udi umueneka mu tshikena-kumona etshi. Udi ubuela mu ntempelo ne ujadikila Yehezekele ne: Yeye neasombemu. Kadi Yehowa udi ulomba bua bakezule nzubu Wende, wamba ne: ‘Mpindieu bumushe masandi abu kumpala kuanyi ne bitalu bia bamfumu babu, bateke malu aa kule, ne meme nenshikame munkatshi muabu tshiendelele.’ (Yehezekele 43:2-4, 7, 9) Kakuyi mpata, ‘bitalu bia bamfumu babu’ ebi bivua bileja mpingu. Bakalenge bantomboji ne bantu ba mu Yelushalema bavua banyange ntempelo wa Nzambi ne mpingu, ne bavua bushuwa bayivuije bakalenge. (Tangila Amosa 5:26.) Bushuwa mpingu eyi kayivua nzambi anyi bakalenge ba muoyo nansha, kadi ivua bintu bivua kabiyi ne muoyo ne bia bukoya ku mêsu kua Yehowa. Bavua ne bua kuyumbusha.​—Lewitiki 26:30; Yelemiya 16:18.

6. Dipima ntempelo divua diumvuija tshinyi?

6 Ndiumvuija kayi divua nadi tshitupa etshi tshia tshikena-kumona? Tshivua tshijadikila bena tshimuangi bua dipingajilula ntendelelu mujima mukezuke mu ntempelo wa Nzambi. Kabidi, dipima ntempelo diakafila tshijadiki tshia kudi Nzambi tshia se: tshikena-kumona tshivua ne bua kukumbana bushuwa. (Tangila Yelemiya 31:39, 40; Zekâya 2:2-8.) Bavua ne bua kumbusha ditendelela dionso dia mpingu. Yehowa uvua ne bua kubenesha tshiakabidi nzubu wende.

Buakuidi ne mukokeshi

7. Ntshinyi tshidibu bamanyisha bua bena Lewi ne bakuidi?

7 Bavua ne bua kukezula anyi kulengeja kabidi buakuidi. Bavua ne bua kukanyina bena Lewi bua muvuabu bapone mu ditendelela dia mpingu, kadi kuela bana ba Sadoka ba mu mulongo wa bakuidi kalumbandi ne kubafuta bua muvuabu bashale bakezuke.a Nansha nanku, bisumbu ebi bionso bibidi bivua ne bua kuikala ne midimu ya dienza mu nzubu muasulula wa Nzambi​—kakuyi mpata, abi bivua bisuikila ku lulamatu lua yonso wa kudibu. Kabidi, Yehowa wakatuma dîyi ne: ‘Bayishe bantu banyi ditapuluka didi pankatshi pa bintu bia tshijila ne bintu bia patupu, babaleje mua kujingulula malu adi atapulula bintu bidi bibipa ku bintu bidi kabiyi bibipa.’ (Yehezekele 44:10-16, 23) Nenku buakuidi buvua ne bua kubangulula midimu yabu, ne bavua ne bua kufuta bakuidi bua ditantamana mu lulamatu.

8. (a) Mbanganyi bavua bakokeshi mu Isalele wa kale? (b) Mmu mishindu kayi muvua mukokeshi wa mu tshikena-kumona tshia Yehezekele muikale ne tshisumi mu ntendelelu mukezuke?

8 Tshikena-kumona tshidi kabidi tshiakula bua muntu udibu babikila ne: mukokeshi. Katshia ku matuku a Mose, tshisamba tshivua ne bakokeshi. Muaku wa tshiena-Ebelu bua mukokeshi, na·siʼʹ, uvua mua kuleja mfumu wa dîku wa nzubu wa batatu, tshisa anyi tshisamba mene. Mu tshikena-kumona tshia Yehezekele, badi bakanyina bakokeshi ba Isalele bangata bu kasumbu bua dikengesha bantu, ne badi babalomba bua kuikala bakane ne kabayi ne kansungasunga. Nansha muvuaye kayi wa mu kasumbu ka bakuidi, mukokeshi eu udi ne tshisumi mu dienza mudimu wa mushinga mu ntendelelu mukezuke. Udi ubuela ne upatuka mu lubanza lua pambelu pamue ne bisa bidi kabiyi bia bakuidi, usomba mu mbalanda wa ku Tshibuelelu tshia ku Est, ne upesha bantu imue milambu bua kulambulabu. (Yehezekele 44:2, 3; 45:8-12, 17) Nenku tshikena-kumona etshi tshiakajadikila tshisamba tshia Yehezekele ne: bavua ne bua kubenesha ditunga diasulula pa kudipesha balombodi ba tshitembu, balume bavua ne bua kukuata buakuidi ne manza abidi mu dilongolola bantu ba Nzambi ne mu dikala bilejilu bilenga mu malu a mu nyuma.

Buloba

9. (a) Mmunyi muvuabu ne bua kupandulula buloba, kadi mbanganyi bavua kabayi ne bua kupeta bumpianyi? (b) Buloba bua tshijila buvua tshinyi, ne ntshinyi tshivuamu?

9 Ku ndekelu, tshikena-kumona tshia Yehezekele tshiakaleja kabidi mu tshikoso buloba bua Isalele. Bavua ne bua kubukosolola, kuabanyina tshisa tshionso tshiatshi tshitupa. Mukokeshi uvua pende ne bua kupeta bumpianyi. Kadi bakuidi kabavua ne bua kupeta tshintu nansha, bualu Yehowa wakamba ne: ‘Meme ndi bumpianyi buabu.’ (Yehezekele 44:10, 28; Nomba 18:20) Tshikena-kumona etshi tshiakaleja ne: tshitupa tshia buloba tshia mukokeshi tshivua ne bua kuikala ku nseke yonso ibidi ya muaba wa pa buawu mubikila ne: buloba bua tshijila. Etshi tshivua tshitupa tshia buloba tshia nseke inayi ya bule bua muomumue tshikosolola mu bitupa bisatu​—tshia ku mutu bua bena Lewi bavua banyingalale, tshia pankatshi bua bakuidi ne tshia kuinshi bua tshimenga ne maloba atshi a kudimina. Ntempelo wa Yehowa uvua ne bua kuikala mu tshitupa tshia buloba tshia bakuidi, munkatshi mua buloba bua nseke inayi ya bule bua muomumue.​—Yehezekele 45:1-7.

10. Mulayi wa dipandulula buloba uvua ne diumvuija kayi kudi bena Yuda ba lulamatu bavua mu tshimuangi?

10 Mmunyipu muvua malu aa onso ne bua kuikala makankamije mitshima ya bena tshimuangi aba! Bavua bambile dîku dionso ne dishindika ne: divua ne bua kupeta bumpianyi mu buloba abu. (Tangila Mika 4:4.) Ntendelelu mukezuke uvua ne bua kuikala ne muaba wa lumu ne wa mushinga mu buloba ebu. Ne tangila bua se: mu tshikena-kumona tshia Yehezekele, anu bu bakuidi, mukokeshi uvua ne bua kusombela mu buloba buvua bantu bafile bu dipa. (Yehezekele 45:16) Nenku mu buloba buasulula, bantu bavua ne bua kuambuluisha mu mudimu wa aba bavua Yehowa muteke bua kulombola, kubakuatshisha pa kuenzejangana nabu mudimu mu dilombola diabu. Mu tshikoso, buloba ebu buvua tshimfuanyi tshia bulongolodi, tshia dienza mudimu pamue ne tshia bukubi.

11, 12. (a) Mmunyi mudi Yehowa ujadikila bantu bende mu mulayi bua se: uvua ne bua kubenesha ditunga diabu diasulula? (b) Mitshi ivua ku mielelu ya musulu ivua tshimfuanyi tshia tshinyi?

11 Yehowa uvua ne bua kubenesha buloba buabu anyi? Mulayi udi wandamuna lukonko elu mu miaku idi ikankamija. Kasulu ka mâyi kadi kapueka kafumina ku ntempelo, kenda kadiunda mu dipueka, kalua musulu munene pa kubuela mu Mbuu Mufue. Muine amu musulu eu udi ufululula mâyi mafue, ne mudimu wa diloba udi utanta ku muelelu wa mâyi. Ku mielelu yonso ya musulu kudi mitshi ya bungi idi ikuama bimuma tshidimu tshijima, ifila biakudia ne yondapa.​—Yehezekele 47:1-12.

12 Bua bena tshimuangi, dilaya edi diakambulula ne kushindika milayi ya diasulula ya kale ivuabu batambe kutekela muoyo. Misangu ya bungi, mu miaku idi ituma meji ku mparadizu, baprofete benzeja kudi Yehowa bavua bakule bua Isalele muasulula, muikale tshiakabidi ne bantu ba bungi. Mu milayi ayi bavua batamba kuakulamu bua bitupa bia buloba bifue bidi bipetulula muoyo. (Yeshaya 35:1, 6, 7; 51:3; Yehezekele 36:35; 37:1-14) Nenku bantu bavua mua kutekemena bua se: mabenesha a Yehowa adi afila muoyo avua ne bua kupueka bu musulu ufumina ku ntempelo muasulula. Pa nanku, buloba bukavua bufue mu nyuma buvua ne bua kufululuka. Tshisamba tshiasulula tshivua ne bua kubeneshibua pa kupeta bantu ba pa buabu bapie mu nyuma, bantu bakane ne bashindame anu bu mitshi ivua kumpenga kua musulu wa mu tshikena-kumona, bantu bavua ne bua kulombola diasulula dia buloba bunyangakaja. Yeshaya pende uvua muakule bua “mitshi [“minene,” NW] ya buakane” ivua ne bua ‘kuasa tshiakabidi nzubu yakadi bikulu bia kale.’​—Yeshaya 61:3, 4.

Ndîba kayi didi tshikena-kumona tshikumbana?

13. (a) Mmu ngumvuilu kayi muvua Yehowa mubeneshe tshisamba tshiende tshiasulula ne ‘mitshi minene ya buakane’? (b) Mmunyi muakakumbana mulayi wa Mbuu Mufue?

13 Bena tshimuangi bakapingana bavua batekete mu maboko anyi? Nansha kakese! Bashadile bakapingana mu ditunga diabu dinangibue mu 537 K.B.B. Pashishe, ku bulombodi bua ‘mitshi minene ya buakane’​—bu mudi mufundi Ezela, baprofete Hagai ne Zekâya, ne muakuidi munene Yoshua—​bakasulula miaba ivua bikulu bia mutantshi mule. Bakokeshi, bu mudi Nehemiya ne Zelubabela, bakakokesha mu buloba ne buakane ne bujalame. Bakasulula ntempelo wa Yehowa, ne ndongoluelu yende bua kufila muoyo anyi mabenesha bua dinemeka tshipungidi tshiende yakafuminaku tshiakabidi. (Dutelonome 30:19; Yeshaya 48:17-20) Dimue dia ku mabenesha aa divua dimanya. Bakapingaja buakuidi mu midimu. Bakuidi aba bavua balongesha bantu Mikenji. (Malaki 2:7) Tshipeta tshivua se: bantu bakafululuka mu nyuma ne bakalua tshiakabidi basadidi ba Yehowa badi bakuama mamuma a bungi, anu bu muvuabi bileja mu tshimfuanyi tshia Mbuu Mufue uvuabu buondape ne uvua wambuluisha mu mudimu wa dikuata dia mishipa ya bungi.

14. Bua tshinyi kuvua ne bua kuikala dikumbana dia mulayi wa Yehezekele dipite divua dienzeke panyima pa difuma dia bena Yuda mu tshimuangi mu Babulona?

14 Malu aa ke avua dikumbana dimuepele dia tshikena-kumona tshia Yehezekele anyi? Tòo; mbaleje bualu bukuabu butambe bunene. Tangila ne: Ntempelo uvua Yehezekele mumone kabavua bushuwa mua kumuibaka anu muvuabu bamuleje nansha. Bulelela, bena Yuda bakangata tshikena-kumona atshi ne mushinga wa bungi ne bakenza mudimu ne amue malu anu mushindu uvuawu.b Kadi ntempelo mujima wa mu tshikena-kumona uvua mupite bunene, kavua mua kukumbana pa Mukuna wa Moliya pavua ntempelo wa kumpala nansha. Kabidi, ntempelo wa Yehezekele kavua munda mua tshimenga to, kadi uvua mutantshi kampanda mu tshitupa tshia buloba tshiditole, pabi ntempelo muibidi uvua muibaka muaba uvuabu base ntempelo wa kumpala, mu tshimenga tshia Yelushalema. (Ezela 1:1, 2) Kabidi, musulu wetu wa bushuwa eu kauvuaku muanji kufumina ku ntempelo wa mu Yelushalema nansha. Nenku Isalele wa kale wakamona anu dikumbana dikese dia mulayi wa Yehezekele. Bualu ebu budi bumvuija ne: kudi ne bua kuikala dikumbana dipite bunene ne dia mu nyuma bua tshikena-kumona etshi.

15. (a) Ntempelo wa mu nyuma wa Yehowa wakatuadija kuenza mudimu tshikondo kayi? (b) Ntshinyi tshidi tshileja ne: tshikena-kumona tshia Yehezekele katshivua tshikumbane pavua Kristo ne muoyo pa buloba?

15 Bushuwa, tudi ne bua kukeba dikumbana dinene dia tshikena-kumona tshia Yehezekele mu ntempelo munene wa mu nyuma wa Yehowa, udi mupostolo Paulo wakula bualu buende mu bule ne mu butshiame mu mukanda wa Ebelu. Ntempelo au wakatuadija kuenza mudimu pakelabu Yezu Kristo manyi bu Muakuidi Munene wa ntempelo eu mu 29 B.B. Kadi tshikena-kumona tshia Yehezekele tshivua tshikumbane mu tshikondo tshia Yezu anyi? Kabiena bimueneka nanku to. Muikale Muakuidi Munene, Yezu wakakumbaja diumvuija dia tshiprofete dia Dituku dia Dibuikidila ku diambuluisha dia batismo, lufu luende lua mulambu ne dibuela diende mu Mutambe-Bunsantu, mu diulu dine. (Ebelu 9:24) Kadi tumanye ne: tshikena-kumona tshia Yehezekele katshiena tshiakula nansha kakese bua muakuidi munene anyi bua Dituku dia Dibuikidila. Nenku bidi bimueneka bushuwa ne: tshikena-kumona etshi katshivua tshifunkuna siekele wa kumpala B.B. nansha. Kadi tshidi tshitangila tshikondo kayi?

16. Muaba uvua Yehezekele mumuenene tshikena-kumona udi utuvuluija mulayi kayi mukuabu, ne mmunyi mudi mulayi eu utuambuluisha bua kujingulula tshikondo tshia dikumbana dinene dia tshikena-kumona tshia Yehezekele?

16 Bua kuandamuna, tupinganayi ku tshikena-kumona. Yehezekele wakafunda ne: ‘Mu bikena-kumona bia Nzambi yeye wakalua nanyi mu buloba bua Isalele, wakanshikika pa mutu pa mukuna mule mule, kuakadi nzubu muidikija panshi bu musoko ku luseke lua sude.’ (Yehezekele 40:2) Muaba udi tshikena-kumona etshi tshimuenekela, “mukuna mule mule,” udi utuvuluija Mika 4:1 (NW): “Bidi ne bua kuenzeka mu tshitupa tshia ndekelu tshia matuku ne: mukuna wa nzubu wa Yehowa neulue kujalama bikole pa mutu pa lusongo lua mikuna, ne bushuwa neutumbuke pa mutu pa tukunakuna; ne bisamba bidi ne bua kutshimukilaku.” Ndîba kayi didi mulayi eu ukumbana? Mika 4:5 udi uleja ne: udi utuadija patshidi bisamba bitendelela nzambi ya dishima. Bushuwa, mmu tshikondo tshietu etshi, mu “tshitupa tshia ndekelu tshia matuku” ke mudi ntendelelu mukezuke mutumbuke, mupingajilula pa muaba mumuakanyine mu nsombelu wa basadidi ba Nzambi.

17. Mmunyi mudi mulayi wa mu Malaki 3:1-5 utuambuluisha bua kujadika tshikondo tshiakakezulabu ntempelo wa mu tshikena-kumona tshia Yehezekele?

17 Ntshinyi tshiakafikisha ku diasulula edi? Vuluka ne: mu muanda wa mushinga mutambe bunene mu tshikena-kumona tshia Yehezekele, Yehowa udi ulua ku ntempelo, wamba ne disuminyina bua bumbushe ntendelelu wa mpingu mu nzubu wende. Ndîba kayi divuabu bakezule ntempelo wa mu nyuma wa Nzambi? Mu Malaki 3:1-5, Yehowa udi udianjila kumanyisha tshikondo tshivuaye ne bua ‘kulua mu ntempelo wende,’ pamue ne “mutuadi [wende] wa lumu lua tshipungidi” (NW), Yezu Kristo. Bua kuenza tshinyi? ‘Yeye neikale bu kapia ka [mulengeji] wa biamu, ne bu nsabanga wa musukudi wa bilulu.’ Dilengeja edi diakatuadija mu tshikondo tshia mvita ya kumpala ya buloba bujima. Kuakapatuka tshipeta kayi? Yehowa mmusombe mu nzubu wende ne mmubeneshe buloba bua mu nyuma bua bantu bende kubangila mu 1919. (Yeshaya 66:8) Nenku tudi mua kukoma ne: mulayi wa ntempelo wa Yehezekele udi upeta dikumbana dinene mu matuku a ku nshikidilu.

18. Ntshikondo kayi tshiapeta tshikena-kumona tshia ntempelo dikumbana diatshi dia ndekelu?

18 Anu bu milayi mikuabu ya diasulula, tshikena-kumona tshia Yehezekele tshidi ne dikumbana dikuabu, dikumbana dia ndekelu, mu Mparadizu. Anu mu tshikondo atshi ke muikala bantu ba mutshima muakane mua kupeta masanka a tshishiki a ndongoluelu wa ntempelo wa Nzambi. Dîba adi Kristo neenze mudimu ne mushinga wa mulambu wende wa tshia-bupikudi, pamue ne buakuidi buende bua mu diulu buenza ne bantu 144 000. Nebafikishe bantu bonso bena butumike badi bakokela bukokeshi bua Kristo ku bupuangane. (Buakabuluibua 20:5, 6) Kadi Mparadizu kêna mua kuikala tshikondo tshinene tshia dikumbana dia tshikena-kumona tshia Yehezekele nansha. Bua tshinyi kabiena nanku?

Tshikena-kumona ntshishindamene pa matuku etu aa

19, 20. Bua tshinyi dikumbana dinene dia tshikena-kumona didi ne bua kuenzeka lelu’eu ne kabiyi mu Mparadizu?

19 Yehezekele wakamona ntempelo uvuabu ne bua kukezula ku ditendelela dia mpingu ne masandi a mu nyuma. (Yehezekele 43:7-9) Bushuwa bualu ebu kabuena mua kuakanyina ntendelelu wa Yehowa mu Mparadizu nansha. Kabidi, bakuidi ba mu tshikena-kumona badi tshimfuanyi tshia kasumbu ka bakuidi bela manyi patshidibu pa buloba, ki mpanyima pa dibiishibua diabu ku bafue bua kuya mu diulu anyi mu Milenyume nansha. Bua tshinyi? Bualu mbaleje bakuidi benza mudimu mu lubanza lua munda. Biena-bualu bia mu nimero mishale ya Tshibumba tshia Nsentedi mbileje ne: lubanza elu ludi tshimfuanyi tshia muaba wa pa buawu wa mu nyuma wa bakuidi-bindondi ba Kristo patshidibu pa buloba.c Kabidi tshikena-kumona etshi tshidi tshiela kashonyi pa dipanga bupuangane dia bakuidi. Badi babalomba bua kufila milambu bua mpekatu yabu buobu bine. Badi babadimuija bua njiwu idiku mu didinyanga mu nyuma ne mu tshikadilu. Nenku kabena tshimfuanyi tshia bela manyi babisha ku bafue, bavua mupostolo Paulo mufunde bua bualu buabu ne: “Nebele mpungi ne bantu bafue nebabike [“kabayi mua kunyanguka,” NW].” (1 Kolinto 15:52; Yehezekele 44:21, 22, 25, 27) Bakuidi ba mu tshikena-kumona mbasambakane mu bantu ne badi babakuatshila mudimu buludiludi. Kabiakuikala nenku mu Mparadizu pikala kasumbu ka bakuidi mu diulu. Pa nanku tshikena-kumona etshi tshidi tshifila tshimfuanyi tshilenga tshia mushindu udi bela manyi benza mudimu pamue ne “musumba munene” pa buloba lelu’eu.​—Buakabuluibua 7:9, NW; Yehezekele 42:14.

20 Nenku tshikena-kumona tshia ntempelo tshipeta kudi Yehezekele tshidi tshimanyisha bipeta bilenga bia dikezula bantu mu nyuma didi dienda dienzeka lelu’eu. Kadi bualu ebu budi ne mushinga kayi kuudi? Ebu ki mbualu bukuatakaja patupu bua mu malu a Nzambi nansha. Tshikena-kumona etshi tshidi ne buenzeji bua buludiludi pa ntendelelu webe wa ku dituku ne ku dituku bua Yehowa, Nzambi umuepele mulelela. Mu tshiena-bualu tshietu tshidi tshilonda, netumone mudibi nanku.

[Mêyi adi kuinshi]

a Bualu ebu buvua ne bua kuikala bulenge Yehezekele ku muoyo, bualu badi bamba ne: yeye muine uvua wa mu dîku dia bakuidi dia Sadoka.

b Tshilejilu, Mishnah wa kale udi uleja ne: mu ntempelo muasulula, tshioshelu, biibi binene bia ntempelo ne miaba ya kuipikila ivua miasa bilondeshile tshikena-kumona tshia Yehezekele.

c Tangila Tshibumba tshia Nsentedi, 1 Kashipu 1996, dibeji dia 16; 1 Luabanya 1973, dibeji dia 141 (Mfual.).

Udi muvuluke anyi?

◻ Ntshinyi tshivua dikumbana dia kumpala dia tshikena-kumona tshia ntempelo wa Yehezekele ne buakuidi buende?

◻ Mmunyi muvua dikosolola dia buloba mu tshikena-kumona tshia Yehezekele dikumbane bua musangu wa kumpala?

◻ Mu diasulula dia Isalele wa kale, mbanganyi bavua bakokeshi ba lulamatu ne mbanganyi bavua bu ‘mitshi minene ya buakane’?

◻ Bua tshinyi tshikena-kumona tshia ntempelo tshia Yehezekele tshidi ne bua kupeta dikumbana diatshi dinene mu matuku a ku nshikidilu?

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu