TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w99 15/9 dib. 2-4
  • Kudiku muntu udi uditatshisha bua bualu buetu anyi?

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Kudiku muntu udi uditatshisha bua bualu buetu anyi?
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Tudi dijinga ne muntu udi uditatshisha bua bualu buetu
  • Nzambi Utuku Uditatshisha Bua Bualu Buetu Anyi?
    Nzambi utuku uditatshisha bua bualu buetu anyi?
  • Kudiku muntu utu ututabalela anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2009
  • Bible wa Bedell
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2015
  • Kudi muntu udi uditatshisha menemene bua bualu buetu
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
w99 15/9 dib. 2-4

Kudiku muntu udi uditatshisha bua bualu buetu anyi?

‘Binsonji bia badi bakengeshibua’ mbitute nkoka. Mbipuekesha kudi bantu bungi kabuyi kubala badibu bayobesha ne ‘makenga onso adibu babakengesha nawu’ pa buloba bujima. Bantu badibu bakengeshe batu misangu mivule badiumvua “kabayi ne musambi,” bamona ne: kakuena muntu udi uditatshisha bua bualu buabu to.​—Muambi 4:1.

NANSHA mudiku nkoka eu wa binsonji, bamue bantu kabatu babutshiuka padibu bamona makenga a bantu nabu. Batu bapepeja makenga a bantu bakuabu, anu bu muakenza muakuidi ne muena Lewi ba mu lusumuinu lua Yezu luvua luakula bua muntu uvuabu bakume, banyenge bintu ne bamushiye mufue tshipuka ku muelelu wa njila. (Luka 10:30-32) Bu mudi nsombelu wabu ne wa bena dîku diabu umueneka muimpe ndambu, kabena baditatshisha bua bantu bakuabu nansha. Nenku kabena bakonka bualu bua muntu mukuabu to.

Mmuenenu eu kêna ne bua kutukemesha to. Mupostolo Paulo wakamanyisha ne: mu “matuku a nshikidilu” bantu ba bungi bavua ne bua kuikala “kabayi dinanga.” (2 Timote 3:1, 3, Mukanda wa Mvidi Mukulu) Muntu kampanda wakadiabakena bua mudi dibenga kuditatshisha bua bantu bakuabu divulangane. Wakamba ne: “Nkindi ne bilele bia kale bia bena mu ditunga dia Irlande bia kuditatshisha bua mukuabu ne kumuambuluisha badi benda babipingana kudi mikenji mipiamipia ya kaditanta kadiambika.” Bantu badi pa buloba mbadinangi, kabayi batangilaku nansha kakese ntatu idi nayi bakuabu.

Tudi dijinga ne muntu udi uditatshisha bua bualu buetu

Bushuwa, tudi dijinga ne muntu udi uditatshisha bua bualu buetu. Tshilejilu, ela meji bua muntu mulume wa mu ditunga dia Allemagne uvua mudisombele nkayende ne “wakasanganabu musombe kumpala kua televizion wende​—bidimu bitanu kunyima kua lufu luende mu difesto dia Nowele.” “Muntu eu uvua mubengangane ne mukajende, mulema uvua mudisombele,” mubungamija bikole kudi malu avuaye mupete mu nsombelu wende bakalua kumanya dijimina diende anu pakajika makuta ende avua ku banke avuabu bakosa bua nzubu uvuaye ufutshila. Muntu nansha umue kakatangila bualu buende.

Ela kabidi meji bua bantu badibu bakengesha kudi bakokeshi ba bukole bena lukuka. Muaba kampanda, bantu batue ku 200 000 (tshia binayi tshia bantu ba muaba au) “bakafua bua dibakengesha ne bua nzala” kunyima kua bamane kubanyenga buloba buabu mu tshikisu tshikole. Peshi ela meji bua bana bakamona malu a tshikisu tshidi katshiyi kumvuija. Luapolo kampanda luakamba ne: “Bungi bua bana ba mu [ditunga kampanda] bakamona malu a bungi a tshikisu​—dishipangana, mitutu, dikuata bakaji ku bukole, imue misangu menza kudi bansonga—​budi bukemesha bikole bitambe.” Udi mua kumvua bua tshinyi muntu udi malu mabi aa mafikile udi mua kudiebeja ne binsonji ku mêsu ne: “Kudiku muntu udi uditatshisha bua bualu buanyi anyi?”

Bilondeshile luapolo lua Bulongolodi bua Matunga Masanga, bantu muliyare umue ne miliyo nkama isatu badi mu matunga adi alumbila dilubuluka badi ne bua kudiila mu makuta mashadile ku dolare umue ku dituku. Badi ne bua kudiebeja bikalaku kudi muntu uditatshisha bua bualu buabu. Ke mudi binunu bia bena tshimuangi badiebeja, bualu tshikandakanda kampanda tshidi tshileja ne: “badi kumpala kua bualu bukole ne butambe bubi: kuitaba bua kusombela mu kamponya ka bena tshimuangi mudi dikenga anyi mu ditunga didi kadiyi disue kubakidila peshi kukeba bua kupingana mu ditunga diabu ditshidi disunsula kudi mvita anyi kudi kansungasunga pankatshi pa bisa.” Mu luapolo luine alu muvua bualu ebu budi buvuayija mubidi: “Buikila mêsu, bala umue too ne ku isatu, muana kampanda udi ufuma ku difua. Umue wa ku bana 35 000 bikala mua kufua lelu’eu bua didia dibi anyi bua masama adibu mua kudianjila kuepuka.” (The Irish Times) Kabiena bikemesha mudi bantu ba bungi badila ne dibungama ne kanyinganyinga.​—Tangila Yobo 7:11.

Makenga onso aa avua malongolola bua ikaleku anyi? Kudiku muntu udi kayi anu uditatshisha bua bualu buetu patupu, kadi udi kabidi ne bukole bua kujikija makenga ne kumbusha tunyinganyinga tuonso tudi bantu bapete anyi?

[Mêyi a dianyisha bua tshimfuanyi mu dibeji 2]

Tshizubu ne dibeji dia 32: Reuters/​Nikola Solic/​Archive Photos

[Mêyi a dianyisha bua tshimfuanyi mu dibeji 3]

A. Boulat/​Sipa Press

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2025)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu