TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w99 15/10 dib. 4-7
  • Mmunyi mutudi mua kupeta muoyo wa matuku a bungi utudi tukeba?

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Mmunyi mutudi mua kupeta muoyo wa matuku a bungi utudi tukeba?
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Kuondapa ne mâyi a mu tutupa tua mubidi ne kushintulula ngikadilu mipiana bidiku bifila ditekemena anyi?
  • Tuamu tutambe bukese ne cryogénisation ke biajikija bualu anyi?
  • Ntshinyi tshitudi ne bua kueyemena?
  • Tshiledi tshia bukulakaje ne lufu
  • Ditekemena dilelela
  • Muoyo wa kashidi mu mparadizu pa buloba
  • Diditatshisha bua kulepesha matuku a muoyo
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia bantu bonso)—2019
  • Bantu mbaditatshishe bua kushala ne muoyo kashidi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2006
  • Muoyo wa kashidi mbualu bulelela buenzeka anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
w99 15/10 dib. 4-7

Mmunyi mutudi mua kupeta muoyo wa matuku a bungi utudi tukeba?

BAMUE bantu batu ne ditekemena dia se: mu bidimu tshinunu bidi kumpala ebi bantu nebatute diakalengele mu madikolela adibu benza bua kulepesha muoyo. Munganga Ronald Klatz udi pende witaba bualu ebu. Udi mulombodi wa Tshilongelu tshia Luondapu bua Kujikija Bukulakaje tshia mu ditunga dia États-Unis, tshisumbu tshia baminganga ne bena meji badi badifile bua kulepesha matuku a muoyo wa muntu. Ronald ne banyanende badi bamba muashalabu ne muoyo matuku a bungi. Munganga Klatz udi wamba ne: “Ndi mutekemene bua kulala bidimu biobi bikese: 130. Tudi tuitaba ne: kudi mushindu wa kujikija bukulakaje. Biamu bidiku mpindieu bidi mua kutekesha, kuimanyika ne pamu’apa kukudimuna dinyanguka dia mubidi ne masama bidibu babikila lelu ne: bukulakaje.” Munganga Klatz nkayende utu unua tumuma tua buanga 60 dituku dionso, ukeba bua kulepesha matuku ende a muoyo.

Kuondapa ne mâyi a mu tutupa tua mubidi ne kushintulula ngikadilu mipiana bidiku bifila ditekemena anyi?

Luondapu luenza ne mâyi a mu tutupa tua mubidi (hormonothérapie) ludi palu lupesha bantu ditekemena. Mateta adibu benze ne mâyi a mu tutupa tua mubidi adibu babikila ne: DHA (déhydroépiandrostérone) adi amueneka atekesha luendu lua bukulakaje.

Pa bidi bitangila mâyi a mitshi mabikila ne: kinétine, tshikandakanda tshitu tshipatuka dituku dionso tshia mu ditunga dia Suède tshiakatela mêyi a Munganga Suresh Rattan, mulongeshi mu Iniversite wa Aarhus mu ditunga dia Danemark, a se: “Mateta menza mu biamu bitudi nabi adi aleja ne: tutupa tua mubidi (selile) tua pa dikoba dia muntu tuela mu kinétine katuena tushintuluka biumvuangane ne bidimu biatu nansha. Tudi tushala amu tuana katuyi tukulakaja to.” (Aftonbladet) Badi bamba ne: bîshi bidibu buondape ne mâyi au bitu bilala matuku mabangile ku 30 too ne ku 45 pa lukama kupita mutubi bilala pa tshibidilu.

Badi bamba kabidi ne: manga menza ne mâyi a mu tutupa tua mubidi mabikila ne: mélatonine akalepesha matuku a muoyo a mpuku pabuipi ne 25 pa lukama. Kabidi, mpuku yakamueneka mishale miana ne mikale ne mubidi muimpe ne makanda a bungi.

Babingishi ba luondapu luenza ne mâyi adibu babikila ne: hormone de croissance humaine (H.C.H.) badi bamba ne: mâyi aa adi aseneja ne akunjija dikoba, adiundisha mifungu, afila bukole bua bitupa bia lulelu, apesha muntu disanka ne atuisha lungenyi luende ne afikisha mubidi wende ku dienza mudimu bu wa nsonga.

Bantu ba bungi batu kabidi batekemena bamanyi ba malu a tutupa tudi tusambuluja ngikadilu itudi bapiane. Bena meji mbafike ku diamba ne: ku diambuluisha dia dishintulula ngikadilu mipiana, badi mua kulondesha bungi bua matuku a muoyo a misanda mivungamane ya nématodes. Bulelela, bena meji mbafike ku dilama imue ya kudiyi kayiyi ifua munkatshi mua matuku ayi a muoyo misangu isambombo kupita pa tshibidilu. Bionso ebi mbifile ditekemena dia kumanya ne kushintulula ngikadilu ya muomumue idi bantu bapiane. Tshikandakanda tshia Time tshiakatela mêyi a Munganga Siegfried Hekimi wa mu Iniversite wa McGill, mu tshimenga tshia Montréal, wamba ne: “Tuetu bamanye tutupa tudi tusambuluja ngikadilu yonso mipiana idi ijadika bungi bua matuku a muoyo wa muntu, tudi pamu’apa mua kutekesha luendu luatu ndambu, nenku tudi mua kulepesha matuku a muoyo wa muntu.”

Bashikuluji ba malu a muoyo batu bamanye kuonso eku ne: katupa katu ku ndekelu kua kromozome, kadibu babikila ne: télomère, katu kenda kipidika anu kuipidika padi selile ivulangana. Padi télomère ujimija bia pa lukama 20 bia bule buende, bukole bua divulangana bua tutupa tua mubidi budi bujika ne tudi tufua. Luayiyi lusunguluke (enzyme) lua télomérase ludi mua kupingaja télomère bule buende, nenku bidi bipesha tutupa tua mubidi mushindu wa kutungunuka ne kuvulangana. Luayiyi elu kalutu lupeta mushindu wa kuenza mudimu mu tutupa tua mubidi tua bungi, kadi mbafike ku diela bimpe télomérase mukole mu tumue tutupa tua mubidi, udi utukolesha ne utuvudija misangu ya bungi kupita pa tshibidilu.

Bilondeshile bakebuludi, bualu ebu budi bufila mishindu mimpe ya kuluisha masama adi masuikila ku bukulakaje. Kadi netuambe tshinyi bua diela muntu tutupa tua mubidi tubikila ne: cellules souches (tutupa tua mubidi tudi tupingaja ku buana) ne cellules souches “idibu bavuije kayiyi mua kufua” ku diambuluisha dia télomérase mukole? Munganga William A. Haseltine udi wamba ne: “Elu ndungenyi ludibu bumvuije bimpe bua dibenga kufua dia bantu dikalabu mua kutangalaja ku kakese ku kakese mu bidimu 50 bidi kumpala.”​—The New York Times.

Tuamu tutambe bukese ne cryogénisation ke biajikija bualu anyi?

Dienza tuamu tutambe bukese tua bunene bua nanometre (kamue ka tutupa tua metre umue mukosolola mu tutupa muliyare mujima) didi dipesha kabidi bantu ditekemena. Bamanyi bapiluke ba muanda eu badi bamba ne: mu matuku atshilualua, badi mua kuenza tuamu tutambe bukese, tushadile kudi tutupa tua mubidi ku bukese ne tulombola kudi ordinatere, bua kuikalatu bu tutupa tupite bukese (molekile) ne tuikale tulongolola ne tupingaja tutupa tukese tua mubidi ne bitupa bikuabu bikadi bikulakaje ku buana. Mu tshisangilu tshivuabu benze bua kumona mua kujikija bukulakaje, mukebuludi kampanda wakamba ne: baminganga ba mu siekele wa 21 badi mua kuenza mudimu ne tuamu tutambe bukese bua kufikisha mubidi wa muntu ku dibenga kufua.

Cryogénisation ndilama dia bitalu mu biamu bia mashika makole ne ditekemena dia se: bena meji nebavuije kabidi tutupa tuabi tua mubidi ne muoyo, bapingajila bitalu abi muoyo. Badi mua kulama mubidi mujima anyi anu buongo nkayabu mu tshiamu tshia mashika makole. Muntu mukuabu wakalamisha mene drap wa pa bulalu mu mashika makole. Bua tshinyi kulamishamu drap? Bualu drap au uvua wa mulunda wende ukavua mufue ne ku drap kuvua tumue tutupa tua dikoba diende ne ndambu wa nsuki. Uvua musue bua babilame mu mashika makole bua kupesha mulunda wende mushindu wa kulua kabidi ne muoyo bu bena meji mua kufika ku dikuatakaja tshiakabidi mibidi ya bantu ku diambuluisha dia katupa kamue tshianana anyi tutupa tukese tua mibidi yabu.

Ntshinyi tshitudi ne bua kueyemena?

Muntu utu ne dijinga dia ku tshifukilu dia kuikala ne muoyo, ki ndia kufua to. Ke bua tshinyi bantu badi banyisha ne lukasa ne batekemena malu adi bena meji benza mu muanda eu. Kadi too ne mpindieu kakuena bijadiki bia nsongo bidi bileja ne: DHA, kinétine, mélatonine, H.C.H. anyi bintu bikuabu bidi mua kutekesha luendu lua bukulakaje mu mibidi ya bantu nansha. Bena mpata badi baleja se: dishintulula dia télomérase mu mubidi kadiakuenza bualu nansha bumue to, kadi didi mua kufikisha ku kansere. Ne kuenza mudimu ne tuamu tutambe bukese ne kulama bitalu mu biamu bia mashika makole bitshidi anu malu mafuikakaja patupu, ki mmalelela to.

Bena meji mbambuluishe ne batshidi bambuluisha bamue bantu bua kuikala ne muoyo matuku a bungi ne kuikala ne bukole bua mubidi, kadi kabakupesha muntu nansha umue muoyo wa kashidi to. Bua tshinyi? Bualu bena meji kabena mua kujingulula tshiledi tshia bukulakaje ne lufu to.

Tshiledi tshia bukulakaje ne lufu

Bena meji ba bungi badi bitaba ne: bidi bimueneka ne: bukulakaje ne lufu bidi mu tutupa tudi tusambuluja ngikadilu itudi bapiane. Lukonko ludi nenku: Ndîba kayi, mmushindu kayi ne bua tshinyi bukulakaje ne lufu mbibuele mu ngikadilu itudi bapiane?

Bible udi utupesha diandamuna dipepele, nansha mudiye kayi udifila bilondeshile malu a ngikadilu mipiana anyi ADN. Lomo 5:12 udi wamba ne: ‘Nunku, bu muakalua bubi pa buloba bualu bua muntu umue, ne bu muakalua lufu bua bubi abu, nunku lufu luakafika kudi bantu bonso, bua bonso bakenza malu mabi.’

Adama, muntu wa kumpala, uvua ne muoyo wa kashidi mumulongoluela. Mubidi wende uvua muenza ne bionso bivua bikengedibua bua kuikala ne muoyo wa kashidi. Kadi muoyo wa kashidi uvua musuikila ku bualu kampanda. Uvua ne bua kumvuangana ne Mufuki wende, wakamupesha muoyo, ne kutumikila bua kumonaye mua kushala ne muoyo bua kashidi.​—Genese 1:31; 2:15-17.

Adama wakasungula bua kutombokela Mufuki. Wakasua kuleja ne: muntu udi bimpe padiye udilombola Nzambi kayi umuela dîyi. Ke kuenzaye mpekatu. Kubangila anu dîba adi, bivua anu bu se: bavua bashintulule ngikadilu ya mubidi wende. Pamutu pa yeye kushila ndelanganyi yende muoyo wa kashidi bu bumpianyi, Adama wakayisambulujila mpekatu ne lufu.​—Genese 3:6, 19; Lomo 6:23.

Ditekemena dilelela

Kadi bantu kabavua mua kushala nanku kashidi to. Lomo 8:20 udi wamba ne: ‘Bifukibua biakatekibua kunyima kua malu a patupu, ki mbualu bua kudisunguila kuabi, kadi bua Nzambi, wakabiteka nunku mu ditekemena.’ Yehowa Nzambi, Mufuki wa muntu, wakafundila bantu lufu bualu bakamuenzela mpekatu, kadi nansha muakabafundilaye lufu, wakajadika kabidi tshishimikidi tshidi tshifila ditekemena.

Tshishimikidi etshi tshiakamanyika bimpe pakalua Yezu Kristo pa buloba. Yone 3:16 udi wamba ne: ‘Bualu bua Nzambi wakatamba kusua ba pa buloba, yeye wakabapa Muanende umuepele mulela bua muntu yonso wamuitabuja kafu biende, kadi ikale ne muoyo wa tshiendelele.’ Kadi mmunyi mudi kuitabuja Yezu Kristo mua kutumbusha ku lufu?

Bikala mpekatu ke udi ulela lufu, udi ne bua kuanji kumbushibua kumpala kua kujikijabu lufu. Pavua Yezu Masiya ku ntuadijilu kua mudimu wende, Yone Mubatiji wakamba ne: ‘Tangilayi, Muan’a mukoko wa Nzambi, udi umusha bubi bua ba pa buloba!’ (Yone 1:29) Yezu Kristo kavua ne mpekatu nansha wa kana. Ke bua tshinyi kabavua bamufundile lufu, ludi luikale dinyoka bua mpekatu. Nansha nanku, wakitaba bua bantu bakuabu kumushipabu. Bua tshinyi? Bualu mu difua nanku, wakafuta mushinga bua mpekatu yetu.​—Matayo 20:28; 1 Petelo 3:18.

Ku diambuluisha dia mushinga au, mbunzuluile bantu bonso badi bitabuja Yezu njila wa kuikala ne muoyo kakuyi difua kabidi. Bena meji badi mua kuambuluisha bua kulepesha matuku etu a muoyo bua katupa kîpi menemene, kadi kuitabuja Yezu nnjila mulelela udi ufikisha ku muoyo wa kashidi. Yezu wakapeta muoyo eu mu diulu, ne bapostolo bende ba lulamatu ne bamue bantu nebaupete pabu. Kadi bua ba bungi ba kutudi badi bamuitabuja, nebapete muoyo wa kashidi pa buloba, pikala Yehowa Nzambi muvuije buloba ebu Mparadizu.​—Yeshaya 25:8; 1 Kolinto 15:48, 49; 2 Kolinto 5:1.

Muoyo wa kashidi mu mparadizu pa buloba

Muntu kampanda wakakonka ne: “Mbantu bungi munyi bamona bibasankisha bua kuikala ne muoyo pikalabu kabatshiyi ne bua kufua?” Pikalaku kakutshiyi lufu, muoyo neutondeshe bantu anyi? Bible udi utujadikila ne: kawakutondesha bantu to. ‘Wakafuka tshintu tshionso tshiakane mu tshikondo tshiatshi; wakateka lungenyi [“lua tshiendelele,” NW ] mu mitshima ya bantu, kabena bamanye mua kujingulula mudimu wa Nzambi wakenzaye ku tshibangidilu tshia buloba too ne ku nshikidilu kuabu.’ (Muambi 3:11) Bifukibua bia Yehowa Nzambi bidi bia bungi menemene ne bidi ne bitupa bipite bungi, nebitungunuke ne kukoka ntema yetu, kutusaka bua kubimanya ne kutusankisha matuku etu onso a muoyo, bua kashidi.

Munga muntu wakalonga nyunyi udibu babikila ne: Geai de Sibérie wakamubikila ne: “Edi ndimanya dia pa buadi didi disankisha,” ne wakaleja se: kulonga malu a nyunyi eu mbumue bua ku malu adi amusankisha bikole mu nsombelu wende. Pavuaye udifila mu dilonga malu a nyunyi eu, uvua umona umukoka bua kutamba kumumanya. Wakamba ne: nansha mukavuaye muenze bidimu 18, kavua muikale pabuipi ne kujikija dilonga diende dia nyunyi eu nansha. Bikala mushindu umue wa nyunyi mua kutukoka ntema ne kutusaka bua kuumanya ne usankisha muntu wa meji munkatshi mua bidimu 18 bia malonga mavule, elabi meji bua disanka dikalaku pikala bantu mua kulonga bifukibua bionso bidi pa buloba.

Tangila mianda yonso ya bena meji idi isankisha ikala bantu mua kumanya pikalabu kabayi belela mikalu kudi dîba. Elabi meji bua miaba mimpe yonso ituikala mua kuya kubandila ne bantu bonso ba disanka batuamonangana nabu. Tetabi mua kufuanyikija bukole kabuyi mikalu butuikala nabu bua kuela meji a kufumba bintu ne kubienza. Kukolesha lungenyi lua kufumba bintu ne kubienza kakuakuikala ne ndekelu to. Patudi tuela meji bua bungi bua bifukibua, mbia bushuwa bua se: muoyo wa tshiendelele ke tshikondo tshimuepele tshiakanyine tshidi bantu mua kukumbaja malu onso a mu nsombelu wabu.

Bible udi uleja ne: ku diambuluisha dia dibiishibua bantu bakadi bafue nebapete pabu muoyo wa kashidi. (Yone 5:28, 29) Netumanye malu a bungi a kale atudi katuyi bamanye pikala bantu bavua baamone mua kutulondelawu ne kuandamuna nkonko yetu. Ela meji bua dimanya dionso dia bikondo bishilangane bia kale dikala bantu babishabu mua kutupesha.​—Bienzedi 24:15.

Wewe muelangane meji bua tshikondo atshi, newanyishe muikala Yobo mubisha ku bafue mua kushintulula mêyi ende adi mu Yobo 14:1. Pamu’apa neambe ne: ‘Muntu udi muledibue kudi mukaji udi mpindieu ne matuku a bungi a muoyo wende ne udi mûle tente ne disanka.’

Bua bantu badi beyemena Yehowa ne bitabuja Yezu, kulepesha matuku a muoyo bua kashidi ki ntshilota tshidi katshiyi kukumbaja to. Neulue bualu bulelela mu tshitupa tshîpi emu. Bukulakaje ne lufu nebijike. Bidi biumvuangana ne Musambu 68:20 udi wamba ne: ‘Kudi Yehowa Mukalenge kudi kufuma kupanduka ku lufu.’​—Buakabuluibua 21:3, 4.

[Bimfuanyi mu mabeji 4, 5]

Malu adi bena meji benze mmafile ditekemena dia kushala ne muoyo matuku a bungi menemene

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Muoyo wa tshiendelele ke tshikondo tshimuepele tshiakanyine tshikala bantu mua kukumbaja malu onso a mu nsombelu wabu

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu