Diditeka pa muaba wa bakuabu ke didi difikisha ku dilejangana bulenga ne luse
MUNTU mukaji mukuabu diende Helen Keller wakafunda ne: “Bu muudi ne bukokeshi bua kupetesha mukuebe disulakana dîba dia dikenga, nanku kuikala ne muoyo ki mbualu bua patupu to.” Keller uvua mumanye bimpe mutu dikenga dia mu mutshima. Pakakumbajaye tshidimu ne ngondo 7, disama diakamushiya mpofo ne matshi mapate patapata kayi nansha wakula. Kadi mulongeshi mukuabu wa luse wakalongesha Helen mua kubala ne kufunda mu mfundilu wa bampofu (Braille), pashishe ne mua kuakula.
Ann Sullivan (mulongeshi wa Keller) uvua mumanye bimpe mutu lutatu lua muntu udi ukenga ne bulema kampanda bua mubidi. Ann muine uvua pende anu bu mpofo. Kadi wakakeba mushindu wa kuikalaye wakula ne Helen pa “kumufunda” dileta dimue ku dimue mu tshianza. Bu muvua mulongeshi eu uditeka pa muaba wa Helen, Helen wakangata dipangadika dia kudifila matuku ende onso a muoyo bua kuambuluisha bampofo ne bampudi-matshi. Bu mukavuaye mudienzeje mukolele buende bulema, uvua umvuila bantu bavua ne bulema bumuebumue abu luse. Uvua musue kubambuluisha.
Ukadi pamuapa mumone mudibi bipepele pa buloba ebu budi bantu kabayi ne dinanga bua muntu ‘kukanda luse luende’ kudi bakuabu ne kubenga kutangila majinga abu. (1 Yone 3:17) Kadi bena Kristo badi ne mukenji wa kunanga bantu nabu ne wa kutambabu kunangangana munkatshi muabu. (Matayo 22:39; 1 Petelo 4:8) Pamuapa kabidi udi mua kuikala mumanye bualu ebu: Nansha mutudi tuleja ne muoyo mujima mutudi banangangane, tutu misangu mivule tulengulula bua kutuadila bakuabu busambi padibu ne dikenga. Bidi mua kutufikila pamuapa nanku anu bualu katuena bamanye majinga abu to. Diditeka muaba wa bakuabu ke didi difikisha ku dilejangana bulenga ne luse.
Diditeka pa muaba wa bakuabu ntshinyi?
Kuditeka muaba wa muntu mukuabu nkudimona mu nsombelu udiye, kumvua mudiye umvua ne mudi majinga ende, ne kumumvuila. Batu bumvuija kabidi ngikadilu eu bu dikala ne muoyo mutekete ku makenga a bakuabu. Nunku bualu bua kumpala budi kuditeka muaba wa bakuabu kutulomba mbua kumvuila muntu mu nsombelu udiye, ne buibidi mbua kukenga nende pamue bua nsombelu wende eu. Bushuwa, diditeka muaba wa muntu mukuabu didi diumvuija kumvua dikenga diende mu mutshima wetu.
Mu Bible kamuena tshiambilu tshia “diditeka muaba wa bakuabu” nansha, kadi mudi amue malu adi atangila ngikadilu eu. Mupostolo Petelo wakabela bena Kristo bua kuikala ‘kusambangana, kunangangana bu bana [ba muntu], ne kuikala ne mitshima ya luse.’ (1 Petelo 3:8) Muaku wa tshiena-Greke udi mukudimuna apa bu ‘kusambangana’ udi mu kabujima kawu umvuija “kukenga ne mukuebe” peshi “kumvuilangana luse.” Mupostolo Paulo wakaleja mushinga udi nawu ngikadilu eu pakabelaye bena Kristo nende bua ‘kusanka ne badi basanka; kudila ne badi badila.’ Paulo wakamba kabidi ne: ‘Nuikalangane ne meji amue [mateka kudi] muntu ne muntu.’ (Lomo 12:15, 16) Kuenaku umona ne: mbikole menemene bua kunanga muntu netu mutudi badinange bituikala katuyi baditeke pa muaba wende anyi?
Muntu yonso utu anu uledibuaku ne ndambu wa ngikadilu wa diditeka muaba wa bakuabu eu. Nganyi utu kayi muanji kumvua bibi padiye umona bimfuanyi bikuate luse bia bana badi bapauke mubidi ne nzala peshi bia bantu babungame badi banyema mu tshimuangi? Mmamu kayi wa dinanga udi mua kumvua muadi mukole wa muanende kayi umutshiuka? Kadi kabitu bipepele bua kumona dikenga dionso didi nadi muntu ne lukasa. Bitu bikole bitambe bua kumvua dikenga dia muntu udi ne ntatu itudi katuyi banji kupeta bu mudi dibungama, bubedi kampanda busokome, peshi mene disama kampanda didi difumine ku ndilu. Nansha nanku, Mukanda wa Nzambi udi uleja ne: tudi ne bua kumanya mua kutuadila badi mu ntatu itudi tuetu katuyi nayi busambi, ne etshi ndibanza ditudi nadi.
Bilejilu bia mu Bible bia diditeka pa muaba wa bakuabu
Yehowa udi tshilejilu tshia kumpala tshia diditeka muaba wa bakuabu. Nansha mudiye mupuangane, katu utulomba bua tuetu kuikala bapuangane to, ‘bualu yeye udi mumanye buntu buetu, udi uvuluka ne: tudi dimfuenkenya.’ (Musambu 103:14; Lomo 5:12) Kabidi, bu mudiye mumanye butekete buetu, ‘kêna witabuja bua tuetu tutetshibue ne diteta didi ditupita bukole.’ (1 Kolinto 10:13) Ku diambuluisha dia basadidi bende ne nyuma wende, udi utupetesha mushindu utudi mua kuditantamena.—Yelemiya 25:4, 5; Bienzedi 5:32.
Yehowa utu umvua dikenga dia bantu bende dimutua ku muoyo. Wakambila bena Yuda bavua bafumine mu Babulona ne: ‘Udi ubisha tshianza tshiende [kunudi] udi utua [munu] mu kamonyi ka dîsu dia Yehowa.’ (Zekâya 2:8) Bu muvua Davidi (umue wa ku bakafunda Bible) mujadike bimpe mudi Nzambi uditeka muaba wa bakuabu, wakamuambila ne: ‘Wele binsonji bianyi mu mulondo webe. Kabiena bifundibue mu mukanda webe anyi?’ (Misambu 56:8) Ki mbusambi kutudi patudi tumvua ne: Yehowa udi uvuluka binsonji bidi basadidi bende ba lulamatu bapuekesha padibu baluangana bua kushala anu ne lulamatu, bienze anu bu bifunda mu mukanda kampanda anyi?
Yezu Kristo pende anu bu Tatuende wa mu diulu, katu wikisha padi bakuabu bakenga. Pakajingaye kuondopa muena mapapa kampanda, wakaya nende pa nkayende, pamuapa bua se: diondopibua diende dia mu tshishima kadimutshinyishi anyi kumuenza buôwa bukole. (Mâko 7:32-35) Tshikondo tshikuabu kabidi, Yezu wakamona mukaji mukamba mukuabu ne muanende umuepele patupu wa balume mufue baya kamujika. Diakamue kumvuaye pende kanyinganyinga kavua naku mamu au, kusemenaye pabuipi ne bavua baya ku nkita e kujula nsongalume au.—Luka 7:11-16.
Yezu mumane kubika ku lufu pakamuenekelaye Shaula mu njila wa ku Damaseke, wakamuambila muvuaye umvua bibi pavua Shaula eu ukengesha bayidi bende ne tshikisu tshionso. Wakamuambila ne: ‘Ndi bianyi Yezu uudi ukengesha.’ (Bienzedi 9:3-5) Yezu yeye muine uvua umvua pende dikenga divua bayidi bende bakenga, anu bu mutu mamu umvua bibi padi muanende usama. Bia muomumue, bu mudi Yezu muikale Muakuidi wetu Munene mu diulu, udi ‘ukenga netu mu matekete etu,’ anyi bilondeshile Mukanda wa Mvidi Mukulu (MMM), udi ‘utumvua [luse] pa butekete buetu.’—Ebelu 4:15.
Mupostolo Paulo wakalonga mua kumvuila bakuabu bavua ne ntatu ne makenga luse. Wakebeja ne: ‘Mmuntu kayi udi mutekete ne tshiyi mutekete nende? Mmuntu kayi udi mulendushibue ne tshiji tshianyi katshiyi tshitema?’ (2 Kolinto 11:29) Pakasululabu Paulo ne Sila nkanu mu buloko bua ku Filipoi kudi muanjelu mu tshishima, meji a kumpala akapeta Paulo avua a kumanyisha mulami wa lukanu ne: muena buloko nansha umue kavua munyeme. Wakaditeka muaba wa mulami wa buloko, kujingululaye ne: uvua mua kudishipa. Paulo uvua mujadike bimpe ne: pavua muena buloko ubunyema, bavua bapesha mulami wa buloko dinyoka dibi menemene, nangananga pikala muena buloko au muikale uvuabu bamuambile bua kulama ne dîsu dikole. (Bienzedi 16:24-28) Bualu bulenga buakenza Paulo bua kusungila muoyo wa mulami wa buloko au buakamukemesha bikole, nunku yeye ne ba mu nzubu muende kuangatabu dipangadika dia kulua bena Kristo.—Bienzedi 16:30-34.
Mua kumanya mua kuditeka pa muaba wa bakuabu
Bu mudi Mukanda wa Nzambi utukankamija misangu ne misangu bua kuidikija Tatu wetu wa mu diulu ne Muanende Yezu Kristo, nanku mbimpe tuvuale petu ngikadilu wa diditeka muaba wa bakuabu. Mmunyi mutuapeta ngikadilu eu? Kudi mishindu minene isatu itudi mua kufika ku dijingulula bimpe majinga ne makenga adi bakuabu nawu: mbimpe kuteleja, kubambisha, ne kufuanyikija.
Teleja. Patudi tuteleja bakuabu ne lubatshi, tudi tumanya ntatu idibu nayi. Kabidi patudi tubateleja bimpe menemene, badi mua kufika ku dituambila malu adi mu mitshima yabu ne kutusokoluela mudibu bumvua. Miriam udi umvuija ne: “Ndi mua kukuatshila mukulu bualu pandi mujadike ne: neanteleje. Dijinga dianyi ndia kushindika ne: neumvue lutatu lundi nalu bulelela. Yeye muikale ungebeja tukonko tua kumanya natu malu makuabu tudi tuleja ne: uvua uteleja bimvua mmuambila bimpe menemene, mutshima wanyi udi utuadija kumueyemena bikole.”
Bambisha. Bantu bonso kabakutuambila patoke mudibu bumvua anyi ntatu idibu nayi nansha. Kadi muntu udi mumanye kubambisha malu bimpe udi mua kudimuena padi muena Kristo nende muikale ne dibungama, padi nsonga kampanda katshiyi uyikila ne bakuabu, peshi padi mumanyishi wa lumu luimpe wa tshisumi katshiyi kabidi natshi. Ngikadilu wa kumona lutatu nunku patshidilu anu ku ntuadijilu udi ne mushinga wa bungi bua baledi. Marie udi wamba ne: “Mu mishindu yonso, Mamu utu mumanye muntu kumpala kua meme kumuambila bualu, nunku mbipepele bua meme kumuambila malu anyi onso patoke.”
Teta kufuanyikija. Mushindu mutambe buimpe wa kumanya mua kuditeka pa muaba wa bakuabu ngua kudiebeja ne: ‘Bu meme muikale mu nsombelu eu, mmunyi mumvua mua kudiumvua? Mvua mua kuenza tshinyi? Ntshinyi tshimvua mua kuikala natshi dijinga?’ Balunda basatu ba Yobo ba mafi kabakaditeka pa muaba wende to. Ke pakamubandabu ne mpekatu ya mafi ivuabu bafuanyikija mu meji abu ne: mmuenze.
Bantu bapange bupuangane batu bapepeje nangananga anu bua kukuatangana bilema pamutu pa kumvua dikenga didi nadi muntu. Pabi, tuetu benze muetu muonso bua kufuanyikija mudi dikenga didi mu mutshima wa muntu udi mu tunyinganyinga, bidi mua kutusaka bua kumumvua luse pamutu pa kumupisha. Juan, mukulu wa matuku a bungi, udi wamba ne: “Ntu mfila mibelu mitambe buimpe dîba dindi nteleja ne lubatshi ne nteta kumvua mudi bualu buonso bujima kumpala kua kutuadija kupesha muntu lungenyi.”
Mikanda ya Bantemu ba Yehowa mmiambuluishe bantu bavule pa bualu ebu. Bibejibeji bia Tshibumba tshia Nsentedi ne Réveillez-vous! bikadi biakule bua ntatu idi ipanda mutu, bu mudi ya dibungama ne dikisa dia bana. Malu adimu adi ambuluisha babadi bua kumanyabu mua kuleja muoyo wabu mutekete kudi badi ne makenga a mushindu eu. Bia muomumue, mukanda wa Les jeunes s’interrogent—Réponses pratiques mmukuatshishe pawu baledi bavule bua kuambuluisha bana babu mu ntatu idi ibakuata.
Diditeka pa muaba wa bakuabu didi ne dikuatshisha mu midimu ya bena Kristo
Bavule ba munkatshi muetu buobu bamone muana kampanda mupawuke ne nzala, kabakukolesha muoyo bua kumupala biakudia pikalabu nabi to. Tuetu bikale tuditeka muaba wa muntu mukuabu, netujingulule kabidi nsombelu udiye nende mu nyuma. Bible udi ulonda bua Yezu ne: ‘Pakatangilaye bisumbu bia bantu, wakadi nabu luse, bualu bua bobu bakadi batata, bakadi bamuangalake bu mikoko idi kayiyi ne mulami.’ (Matayo 9:36) Bantu binunu ne binunu lelu badi mu nsombelu wa muomumue, ne badi dijinga ne diambuluisha.
Anu bu tshikondo tshia Yezu, tudi pamuapa ne bua kutantamena meji kampanda mabi atubu batuelela peshi bilele bia bamue bantu bua kulenga mitshima yabu. Muyishi udi uditeka muaba wa bakuabu udi udienzeja bua kuyikidila nabu pa malu adibu bajinga peshi adi mu ngenyi yabu bua se: bamone mua kuteleja dilongesha diende. (Bienzedi 17:22, 23; 1 Kolinto 9:20-23) Kuenzela batudi tuyisha malu malenga bua kuleja ne: tudi tuditeka pa muaba wabu kudi mua kubasaka kabidi ku ditamba kuanyisha mukenji wa Bukalenge anu muakenzekabi bua mulami wa buloko wa mu Filipoi.
Diditeka pa muaba wa bakuabu didi ne mushinga mutambe bunene bualu didi dituambuluisha bua kubenga kutuishila mêsu anu pa bilema bia bakuabu mu tshisumbu. Bituadienzeja bua kumvua dikenga didi mu mutshima wa muanetu kampanda udi mutuenzele bibi, kabiakutukolela bua kumubuikidila to. Pamuapa bu tuetu bikale mu nsombelu udiye ne bakolele petu mu nsombelu udiye mukole nende, tuvua mua kuikala petu bamuenzele tshilema tshidiye mutuenzele etshi. Kuditeka kua Yehowa pa muaba wetu kudi kumusaka bua ‘kuvuluka ne: tudi dimfuenkenya,’ nanku kuetu kuditeka kua pa muaba wa bakuabu kakuena ne bua kutusaka petu bua kuitaba mapanga abu ne ‘kubalekelela mibi yabu’ anyi?—Musambu 103:14; Kolosai 3:13.
Tuetu basue kubela muntu udi muenze tshilema, netumubele pamuapa ne mêyi matambe bulenga bituajingulula mudi mu mutshima wende ne malu atu amulenga bikole. Mukulu muena Kristo muditeki wa pa muaba wa bakuabu utu udiambila ne: ‘Meme panyi mvua mua kuenza tshilema etshi. Mvua mua kuikala mushindu umue nende.’ Ke padi Paulo utekapu dîyi ne: ‘Nupingaje [muntu au] kudi Nzambi ne mutshima wa kalolo; nudimuke bienu bua nuenu [penu] kanuteyibu.’—Galatia 6:1.
Diditeka muaba wa bakuabu didi mua kutusaka kabidi bua kufila dikuatshisha bituikala ne mushindu wa kuenza nanku, nansha muena Kristo netu welakana bua kutulombadi. Mupostolo Yone wakafunda ne: ‘Bikala muntu ne bintu bia pa buloba, ne yeye udi utangila muanabu ubikengela, ne yeye udi ukanda luse luende kudiye, mmunyi mudi mua kuikala dinanga dia Nzambi munda muende? Katunangianganyi ku mêyi anyi ku ndimi; kadi tunangangane mu bienzedi ne mu bulelela.’—1 Yone 3:17, 18.
Bua kunangangana “mu bienzedi ne mu bulelela,” tudi tshia kumpala ne bua kuanji kujingulula majinga kampanda adi nawu muanetu. Tutuku tubambisha ne lubatshi luonso bua kumanya majinga a bakuabu bua kubambuluisha anyi? Etshi ke tshidi diditeka muaba wa bakuabu diumvuija.
Dienzeja bua wikale busambi kudi bakuabu
Tudi mua kuikala baledibue katuyi bamanye mua kuditeka menemene pa muaba wa bakuabu, kadi tudi mua kudienzeja bua kuikala busambi kudibu. Tuetu bikale tuteleja ne lubatshi luonso, tubambisha malu bimpe menemene, ne tudifuanyikija misangu mivule tuetu nkayetu bu badi mu nsombelu udi nende muntu, netubange kuditeka pa muaba wa bakuabu ne muoyo mujima. Netupete muoyo wa kunanga bana betu balela, bena Kristo netu, ne bena mutumba ne dinanga divule, kubaleja bulenga ne luse.
Kulekedi dijinga dia kudisankisha nkayebe dikupangisha bua kuditeka muaba wa bakuabu to. Paulo wakafunda ne: ‘Muntu ne muntu katangidi [anu] malu ende nkayawu, kadi muntu ne muntu atangile kabidi malu a bakuabu.’ (Filipoi 2:4) Tudi mua kupeta disanka dia tshiendelele matuku adi kumpala anu bua luse lua Yehowa ne Muakuidi wende Munene Yezu Kristo badi baditeka pa muaba wetu. Nunku, tudi ne dibanza dia kuvuala ngikadilu eu. Diditeka dietu pa muaba wa bakuabu nedituambuluishe bua kulua bayishi ne baledi batambe buimpe. Diditeka pa muaba wa bakuabu neditambe nangananga kutuambuluisha bua kujingulula bimpe ne: ‘disanka dia kupa dipite dia kupeta.’—Bienzedi 20:35, MMM.
[Tshimfuanyi mu dibeji 25]
Diditeka muaba wa bakuabu didi diumvuija kukambisha ne lubatshi majinga adi nawu bakuetu ne bua kubambuluisha
[Tshimfuanyi mu dibeji 26]
Tudi mua kulonga mua kuditeka pa muaba wa bakuabu anu mutu mamu wa dinanga uditeka muaba wa muanende