Tubabidilayi Kalasa Ka Mudimu Wa Teokrasi Bua 1996—Tshitupa 3
1 Mupostolo Paulo uvua musue ne: bana babu basambile bua bualu buende bua kupetaye bukole bua kumanyisha lumu luimpe ne dikima. (Ef. 6:18-20) Dijinga dietu ndia kupeta bukole bua muomumue. Ke bua tshinyi tudi ne dianyisha bua diambuluisha ditudi tupeta mu Kalasa ka Mudimu wa Teokrasi. Aba badi babuela mu bisangilu ne bamane kukumbaja malu malombibua mbakankamijibue bua kudifundishamu.
2 Balongi badi bapeta mibelu ya muntu pa nkayende idi ibambuluisha bua kulengejabu ngakuilu ne ndongeshilu wabu. (Nsum. 9:9) Udi kabidi mua kubabidila Kalasa pa kuteleja mibelu mipesha balongi bakuabu ne pa kutumika wewe muine ne biudi ulonga. Paudi ulongolola muyuki kampanda wa mu Kalasa, udi ne bua kulonga ne ntema malu malongolola bua wikale mujadike ne: udi uwenza biakane. Malu manene ne mvese biudi utumika nabi bidi ne bua kuikala mu diumvuangana ne dikonkonona dia tshiena-bualu. Bikala muntu mukuabu ne bua kuenza nebe muyuki eu, nebikengele bua nuenu kuwambulula pamue kumpala kua kuwenza mu Kalasa. Mu dilubuluka diebe, udi ne bua kuenza madikolela bua kuakula pa malu kaayi madianjila kulongolola, pa kutumika amu ne note mipidija pamutu pa kufunda malu onso pa dibeji.
3 Aba bonso badi ne miyuki ya kuenza mu Kalasa badi ne bua kufika kumpala kua dîba, kufila fishi yabu ya Conseils oratoires kudi mutangidi wa Kalasa ne kusomba pa bibasa bia kumpala mu nzubu wa Bukalenge. Bana betu ba bakaji badi ne bua kudianjila kumanyisha mutangidi wa Kalasa nsombelu wabu musungula ne bikalabu balongolole bua kuenza muyuki wabu bimane anyi basombe. Pa kukuatshishangana mu malu mashilangane aa, neukumbaje tshiebe tshitupa mu dienzeka dia programe eu ne newambuluishe aba badi batabalela tshiakuilu bua kudianjilabu kulongolola bionso.
4 Dilongolola dia muyuki 2: Tshimue tshia ku bipatshila bia dibala dia Bible ntshia kuambuluisha mulongi bua kulengejaye mbadilu wende. Mmunyi muudi mua kufika bimpe ku tshipatshila etshi? Mushindu mutambe bulenga ng’wa kubala tshitupa tshifila etshi misangu mivule ne dîyi dikole. Bua kumanyaye diumvuija ne dishindumuna dimpe bia miaku idiye kayi muibidilangane nayi, mulongi neayikebulule mu nkonga-miaku eyi: Dictionnaire Français — Tshiluba; Dictionnaire Tshiluba — Français; Vocabulaire Tshiluba — Français, Français — Tshiluba. Neikale kabidi ne bua kuibidilangana ne bimanyinu bia dishindumuna bitumika nabi mu nkonga-miaku eu.
5 Mu Bible wa Traduction du monde nouveau, mêna mavule mmatentula buludiludi kumbukila mu tshiena-Ebelu ne mmafunda mu mushindu wa kupetesha dishindumuna didi pabuîpi ne mbikidilu wa mu muakulu muine eu. Nenku, kafulu kasa pa maleta a ku ndekelu bu mudi: ân, în peshi ôn kadi kaleja ne: dileta dia n didi dishindumunyibua pa nkayadi. (tshilejilu, “Salmôn” udi ubadibua ne: Salmone). Padi dileta dia e (kadiyi ne kafulu) dikale mu tshikosoluedi tshia dîna ku ntuadijilu kuadi peshi munkatshi, didi mu bualabale bunene dishindumunyibua ne: e bu mu miaku eyi: “petit” anyi “parvenir.” Ke mudibi, tshilejilu, bua mêna aa: Nehémia, Tsephania ne Seroug. Bua mêna matentula buludiludi kumbukila mu tshiena-Ebelu, dileta dia s ndishindumuna bikole bu mutubi mu muaku “soleil” (tshilejilu, “Yosek, Qosam”). Bushuwa, dishindumuna dia mêna adi mamanyike bikole ne adi malame mfundilu wawu wa mu mfualanse ki ndishintuluke nansha (tshilejilu, “Isaac, Jérusalem”).
6 Baledi badi mua kuambuluisha bana babu batekete bua kulongololabu dibala dia mushindu’eu. Badi mua kubateleja padibu badibidija ne kubapesha mibelu yabambuluisha bua kulubulukabu. Dîba difila didi dipetesha mushindu wa kuenza mbuelelu wa mu tshikoso ne nkomenu muakanyine muatumika mulongi ne malu manene masunguluke. Nenku, mulongi neikale mua kulubuluja bukole buende bua kuakula pa malu akena madianjila kulongolola.
7 Mufundi wa misambu wakenza disambila edi kudi Yehowa: “O Yehowa, ubuulule mishiku yanyi, bua mukana muanyi mumanyishe lumu luebe.” (Mus. wa 51:15, NW) Dienza dietu dia miyuki mu Kalasa ka Mudimu wa Teokrasi dituambuluishe bua kuikala ne dijinga dia muomumue!