TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w24 ngondo wa 7 dib. 20-25
  • Malongesha a mushinga atudi tupetela kudi bakalenge ba Isalele

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Malongesha a mushinga atudi tupetela kudi bakalenge ba Isalele
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2024
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • MUOYO WABU UVUA MUJIMA KUDI YEHOWA
  • BAKANYINGALALA BUA MPEKATU YABU
  • BAKASHALA MU NTENDELELU MULELELA
  • Mêyi a ndekelu a bantu ba lulamatu akulongeshe
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2024
  • Mapangadika adi aleja mutudi beyemene Yehowa
    Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu wa buena Kristo—2023
  • Vuluka ne: Yehowa “udi Nzambi wa mouyo”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2024
  • Kufila kudi kupetesha muntu disanka dia bungi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2024
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2024
w24 ngondo wa 7 dib. 20-25

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 30

MUSAMBU WA 36 Tudi tulama mioyo yetu

Malongesha a mushinga atudi tupetela kudi bakalenge ba Isalele

“Nunku nenumone kabidi dishilangana pankatshi pa muntu muakane ne muntu mubi, pankatshi pa muntu udi wenzela Nzambi mudimu ne udi kayi umuenzela mudimu.”—MAL. 3:18.

LUNGENYI LUNENE

Kulonga malu a bakalenge ba Isalele kudi kutuambuluisha bua kumanya tshitudi ne bua kuenza bua kusankisha Yehowa.

1-2. Ntshinyi tshidi Bible utuambila bua bamue bakalenge ba Isalele?

BIBLE udi utuambila malu a bakalenge ba Isalelea bapite pa 40. Udi utuambila kabidi amue malu avuabu benze. Tshilejilu, too ne bakalenge bimpe, bavua benze amue malu mabi. Tuakulayi bua Davidi uvua mukalenge muimpe. Yehowa wakamba ne: ‘Muena mudimu wanyi Davidi mmundonde ne muoyo wende mujima, wenza anu tshivua tshimpe ku mêsu kuanyi.’ (1 Bak. 14:8) Nansha nanku, Davidi wakenda masandi ne mukaji wa bende, kulongololayi kabidi malu bua bashipe bayende wa mukaji au ku mvita.—2 Sam. 11:​4, 14, 15.

2 Bible udi utela kabidi amue malu mimpe avua bakalenge ba bungi benze bavua kabayi balue kushala ne lulamatu to. Tuakulayi bua Lehabama. “Wakenza malu mabi” ku mêsu kua Yehowa. (2 Kul. 12:14) Nansha nanku, uvua muenze amue malu mimpe. Tshilejilu, wakatumikila Yehowa pavuaye mumuambile bua kaluanganyi ne bisa dikumi bia Isalele, kadi abilekele bidisunguile mukalenge mukuabu. Wakakolesha kabidi bimenga bua bikale mu bukubi.—1 Bak. 12:​21-24; 2 Kul. 11:​5-12.

3. Ndukonko kayi lua mushinga lutudi ne bua kudiela? Ntshinyi tshituakonkonona mu tshiena-bualu etshi?

3 Kadi bu muvua bakalenge ba Isalele benza malu mimpe ne mabi, Yehowa uvua wimanyina pa tshinyi bua kuamba ne: mukalenge kampanda uvua ne lulamatu kudiye? Diandamuna dia lukonko elu nedituambuluishe bua kumanya tshidi Yehowa musue bua tuenze. Netuakule bua malu asatu avua Yehowa wimanyina bua kumanya bikale mukalenge kampanda wa Isalele uvua ne lulamatu anyi kayi nalu. Ngowu aa: muoyo wende, dinyingalala bua mpekatu, ne dishala mu ntendelelu mulelela.

MUOYO WABU UVUA MUJIMA KUDI YEHOWA

4. Ndishilangana kayi didi pankatshi pa bakalenge bavua ne lulamatu ne bavua kabayi nalu?

4 Bakalenge bavua basankisha Yehowa, bavua bamuenzela mudimu ne muoyob mujima. Yehoshafata mukalenge muimpe “uvua mukebe Yehowa ne muoyo wende wonso.” (2 Kul. 22:9) Bible udi wamba bua Yoshiya ne: “Kakuvua mukalenge bu yeye kumpala kuende uvua mupingane kudi Yehowa ne muoyo wende wonso” to. (2 Bak. 23:25) Kadi netuambe tshinyi bua Solomo wakalua kuenza malu mabi ku ndekelu kua bukokeshi buende. “Muoyo wende kawuvua mujima” to. (1 Bak. 11:4) Bible udi wamba bua Abiyama mukalenge uvua kayi ne lulamatu ne: “Muoyo wende kawuvua mujima kudi Yehowa” to.—1 Bak. 15:3.

5. Kuikala ne muoyo mujima kudi Yehowa kudi kumvuija tshinyi?

5 Kadi kuikala ne muoyo mujima kudi Yehowa kudi kumvuija tshinyi? Muntu udi ne muoyo mujima kudi Yehowa kena anu umutendelela bua kuwuja mukenji to. Kadi udi umutendelela bualu mmumunange ne umunemeka. Udi ushala mumunange ne umunemeka nanku too ne mudiye ufua.

6. Mmunyi mutudi mua kushala ne muoyo mujima kudi Yehowa? (Nsumuinu 4:23; Matayi 5:​29, 30)

6 Mmunyi mutudi mua kushala ne muoyo mujima kudi Yehowa anu bu bakalenge ba Isalele bavua ne lulamatu? Mpatudi katuyi tulekela bintu bibi bitunyanga to. Dipita dia kapepe dibi didi mua kupandulula muoyo wetu. Ke tshidi kabidi balunda babi ne dinanga dia makuta mua kutuenzela. Tuetu bamone ne: kudi bualu budi butupangisha bua kunanga Yehowa bikole, mbimpe tubujikije ne lukasa.—Bala Nsumuinu 4:23; Matayi 5:​29, 30.

7. Bua tshinyi mbia mushinga bua tuetu kuepuka tshintu tshionso tshidi mua kukepesha dinanga ditudi banange Yehowa?

7 Tudi ne bua kushala ne muoyo mujima kudi Yehowa. Tuetu katuyi badimuke, tudi mua kutuadija kudiambila ne: bu mutudi tuenzela Yehowa mudimu wa bungi, bintu bibi kabiena mua kutunyanga to. Fuanyikijabi ne: udi mu munya mukole menemene. Bua kupeta tshitelela, udi unua mâyi a bungi. Kadi tshienzeka ntshinyi wewe mushale mu munya amu dituku dijima kuyi ukeba kaba ka ditalaji? Bua bukole bua munya, neumvue kabidi nyota mikole mu minite mikese. Dilongesha didi ne: kudi malu makuabu a bungi mimpe atudi ne bua kuenza bua kusemena pabuipi menemene ne Yehowa. Anu bu mutudi katuyi mua kuitaba bua kushala mu munya dituku dijima, ke mutudi kabidi ne bua kudikuba ku tshintu tshionso tshia mu buloba ebu tshidi mua kukepesha dinanga ditudi banange Yehowa.—Efeso 2:2.

BAKANYINGALALA BUA MPEKATU YABU

8-9. Ntshinyi tshivua mukalenge Davidi ne Hezikiya benze pavuabu babambile bua mpekatu yabu? (Tangila tshimfuanyi tshia .)

8 Anu bu mutukavua baleja, Davidi wakenza mpekatu munene mutambe. Kadi pakamuambila muprofete Natana muvua Yehowa mumvue bua mpekatu wende au, wakanyingalala ne muoyo mujima bua tshivuaye muenze. (2 Sam. 12:13) Mêyi avuaye mufunde mu Musambu wa 51 adi aleja muvuaye munyingalale bikole bua mpekatu wende au. Kadivua dinyingalala dia tshidingishilu dia kudingakaja nadi Natana anyi dia kuepuka dinyoka to.—Mis. 51:​3, 4, 17, mutu wa mukanda.

9 Mukalenge Hezikiya wakenzela pende Yehowa mpekatu. Bible udi wamba ne: “Muoyo wende wakadibandisha, kudikebelaye yeye muine ne Yuda ne Yelushalema tshiji tshia Nzambi.” (2 Kul. 32:25) Hezikiya wakapeta lutambishi bua tshinyi? Pamuapa uvua udimona mupite bakuabu bua bubanji buende, bua muvuaye mutshimune bena Ashû, anyi bua muvua Yehowa mumuenzele tshishima, mumuondope. Lutambishi ke luvua mua kuikala lumufikishe ku dileja bena Babilona bubanji buende buonso. Muprofete Yeshaya wakaya kumuambila ne: Yehowa uvua mumufikile tshiji bua bualu abu. (2 Bak. 20:​12-18) Kadi anu bu Davidi, Hezikiya wakanyingalala pende ne muoyo mujima. (2 Kul. 32:26) Ndekelu wa bionso, Yehowa wakamona ne: uvua mukalenge wa lulamatu “wakatungunuka ne kuenza malu mimpe.”—2 Bak. 18:3.

Bimfuanyi bilamakaja: 1. Mukalenge Davidi unyingalala mutangile muulu padi Natana uyukila nende. 2. Mukalenge Hezikiya unyingalala muinyike mutu panshi padi Yeshaya uyukila nende.

Mukalenge Davidi ne Hezikiya bakadipuekesha, kunyingalalabu panyima pa bamane kubaleja mpekatu yabu (Tangila tshikoso tshia 8-9)


10. Ntshinyi tshivua mukalenge Amasaya muenze pavuabu bamuleje tshilema tshiende?

10 Kadi mukalenge Amasaya wa mu Yuda wakenza malu bishilangane ne Davidi ne Hezikiya bualu yeye wakenza malu mimpe, “kadi ki nne muoyo mujima to.” (2 Kul. 25:2) Ntshinyi tshivuaye muenze? Yehowa mumane kumuambuluisha bua kutshimuna bena Edome, wakatuadija kutendelela Nzambic ya bena Edome. Pakalua muprofete wa Yehowa kumuambila bua tshilema atshi, kavua musue kuteleja bionso bivuaye umuambila to, wakamuipata.—2 Kul. 25:​14-16.

11. Bilondeshile 2 Kolinto 7:​9, 11, ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua Yehowa kutufuila luse? (Tangila kabidi bimfuanyi.)

11 Malu atudi bamone a bakalenge aba adi atulongesha ne: mbimpe tunyingalale bua mpekatu yetu ne tuepuke malu adi mua kutufikisha ku diyenzulula. Mmunyi mutudi mua kumvua bakulu bobu batupesha mubelu bua bualu butudi benze budi bumueneka ne: mbua patupu. Katumonyi ne: ki mmbatunange, peshi ne: Yehowa ki mmutunange to. Kuvua misangu ivuabu babele bakalenge bimpe ba mu Isalele ne babanyoke. (Eb. 12:6) Bobu batupeshe mubelu, tudi ne bua 1) kuwitaba ne budipuekeshi, 2) kuakaja bidi bikengela, ne 3) kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu ne muoyo mujima. Tuetu banyingalale bua mpekatu yetu, Yehowa neatufuile luse.—Bala 2 Kolinto 7:​9, 11.

Bimfuanyi bilamakaja: 1. Muanetu wa balume kampanda mushale mutangile maluvu makole adi mu mulangi ne mu vere pabi mukulu utshidi nsonga uyukila nende. 2. Muanetu wa balume au wenza makebulula mu Bible ne mu mukanda wa “Shala ne muoyo kashidi!,” dilongesha dia 43. 3. Mukulu utshidi nsonga au ne muanetu wa balume au bayisha ku nzubu ne ku nzubu.

Padibu batupesha mubelu, tudi ne bua 1) kuwitaba ne budipuekeshi, 2) kuakaja bidi bikengela, ne 3) kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu ne muoyo mujima (Tangila tshikoso tshia 11)f


BAKASHALA MU NTENDELELU MULELELA

12. Ntshinyi tshivua tshienza bua bakalenge ba lulamatu bashilangane ne bavua kabayi nalu?

12 Bakalenge bavua bashale mu ntendelelu mulelela ke bavua Yehowa umona ne: bavua ne lulamatu. Bavua kabidi basaka bantu ba Nzambi bua kushala mu ntendelelu mulelela. Mbulelela ne: bavua benza bilema anu bu mutukavua bamone. Kadi bavua balamate Yehowa ne muoyo mujima, benza muabu muonso bua kumbusha ntendelelu wa mpingud mu Isalele.

13. Bua tshinyi Yehowa wakamona ne: mukalenge Ahaba kavua ne lulamatu?

13 Ntshinyi tshivua tshienza bua Yehowa amone ne: bamue bakalenge kabavua ne lulamatu? Malu abu onso avuabu benze kaavua mabi to. Tshilejilu, pakambilabu Ahaba mukalenge mubi ne: uvua mushipeshe Nabota, wakadipuekesha, kubungamaye bua tshilema tshiende. (1 Bak. 21:​27-29) Uvua kabidi muibake bimenga ne mutshimuine Isalele mvita. (1 Bak. 20:​21, 29; 22:39) Kadi Ahaba wakenza bualu bubi butambe. Mukajende wakamusaka bua kutendelela nzambi ya dishima. Kakanyingalala bua mpekatu au nansha kakese.—1 Bak. 21:​25, 26.

14. a) Bua tshinyi Yehowa uvua mumone ne: mukalenge Lehabama kavua ne lulamatu? b) Mbualu kayi bubi buvua bakalenge bavua kabayi ne lulamatu benza?

14 Tuakulayi mpindieu bua Lehabama, mukalenge mukuabu uvua kayi ne lulamatu. Anu mutukavua bamone mu tshikoso tshibidi, uvua muenze malu a bungi mimpe pavuaye ukokesha. Kadi pakajadikabu bukalenge buende bikole, wakalekela kutumikila Yehowa, kutuadijaye kutendelela nzambi ya dishima. (2 Kul. 12:1) Ukavua dikasa mu ntendelelu mulelela, dikasa mu ntendelelu wa dishima. (1 Bak. 14:​21-24) Ki nganu Lehabama ne Ahaba bavua balekele kutendelela Yehowa mu mushindu uvuaye wanyisha to. Mu bulelela, bakalenge ba bungi bavua kabayi ne lulamatu bavua batendelela nzambi ya dishima ne basaka bena Isalele kudiyitendelela. Bualu bunene buvua Yehowa wimanyina bua kuamba ne: mukalenge kampanda wa Isalele uvua ne lulamatu anyi kavua nalu buvua bua kushala mu ntendelelu mulelela ne muoyo mujima anyi kubenga kushalamu.

15. Bua tshinyi kutendelela Yehowa ne muoyo mujima kudi ne mushinga wa bungi kudiye?

15 Bua tshinyi kutendelela Yehowa ne muoyo mujima kuvua ne mushinga wa bungi kudiye? Bumue bualu budi ne: bakalenge bavua ne dibanza dia kusaka bena Isalele bua kutendelela Yehowa mu mushindu uvuaye wanyisha. Pavua bena Isalele batendelela Nzambi ya dishima, bavua benza mpekatu mikuabu ya bungi ne benzelangana malu mabi. (Hosh. 4:​1, 2) Tuvulukayi ne: bena Isalele ne bakalenge babu, bavua tshisamba tshilambula Yehowa. Pavuabu kabatshiyi ne lulamatu, batendelela nzambi ya dishima, Bible udi wamba ne: bivua anu bu ne: bavua bende masandi. (Yel. 3:​8, 9) Padi muntu udi mu dibaka wenda masandi, udi wenzela muena dibaka nende bubi bunene. Bia muomumue, padi mutendeledi wa Yehowa udi mudilambule kudiye ubuelakana mu malu a ntendelelu wa dishima, udi wenzela Yehowa mpekatu mubi mutambe.e—Dut. 4:​23, 24.

16. Ku mêsu kua Yehowa, ndishilangana kayi didi pankatshi pa muntu muakane ne muntu mubi?

16 Mmalongesha kayi atudi tupeta? Tudi ne bua kuepuka tshintu tshionso tshidi mu diumvuangana ne ntendelelu wa dishima. Tudi ne bua kushala mu ntendelelu mulelela ne muoyo mujima ne kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu. Muprofete Malaki mmuleje dishilangana didi pankatshi pa muntu mubi ne muntu muakane ku mêsu kua Yehowa. Wakafunda ne: “Nenumone kabidi dishilangana pankatshi pa muntu muakane ne muntu mubi, pankatshi pa muntu udi wenzela Nzambi mudimu ne udi kayi umuenzela mudimu.” (Mal. 3:18) Nunku, katulekedi tshintu nansha tshimue, nansha dipanga dietu dia bupuangane, anyi bilema bitudi tuenza bitutekesha mu mikolo anyi bitufikisha ku dilekela kuenzela Yehowa mudimu to. Dilekela kuenzela Yehowa mudimu mpekatu munene.

17. Bua tshinyi udi ne bua kusungula muntu muakane wa wewe kubuela nende mu dibaka?

17 Biwikale mujike ujinga kubuela mu dibaka, mêyi a Malaki akusake bua kusungula muntu muakane uudi mua kubuela nende mu dibaka. Muntu udi mua kuikala ne imue ngikadilu mimpe, kadi yeye kayi wenzela Yehowa mudimu, Yehowa udiku mua kumumona ne: mmuntu muakane anyi? (2 Kol. 6:14) Wewe mubuele nende mu dibaka, neakusake bua kunanga Yehowa bikole anyi? Tumanyayi ne: bakaji ba bampangano bavua mukalenge Solomo musele bavua mua kuikala ne imue ngikadilu mimpe. Kadi bu muvuabu kabayi batendeledi ba Yehowa, ku kakese ku kakese bakafikisha Solomo ku ditendelela nzambi ya dishima.—1 Bak. 11:​1, 4.

18. Biwikale muledi, mmalu kayi audi mua kulongesha bana bebe?

18 Biwikale muledi, ambila bana bebe malu a bakalenge ba Isalele bua kubambuluisha bua bapete dijinga dia kuenzela Yehowa mudimu. Baleja ne: Yehowa uvua wanyisha anu bakalenge bavua bamutendelela ne muoyo mujima ne basaka bena Isalele bua kumutendelela pabu. Longesha bana bebe mu mêyi ne mu bienzedi ne: malu a mu nyuma bu mudi, kudilongela Bible, kubuela mu bisangilu ne kuya mu mudimu wa buambi ke adi ne bua kuikala pa muaba wa kumpala mu nsombelu wabu. (Mat. 6:33) Tshianana nebamone ne: mbabuele patupu mu “tshitendelelu tshia baledi babu.” Dîba adi mbafuane kuteka malu a ntendelelu wa Yehowa pa muaba muibidi anyi mene kulekela kumutendelela.

19. Muntu udi mulekele kutendelela Yehowa udi kabidi mua kulua mulunda wende anyi? (Tangila kabidi kazubu ka ne: “Udi mua kupingana kudi Yehowa!”)

19 Muntu udi mulekele kutendela Yehowa kena mua kulua kabidi mulunda wende anyi? Udi mua kulua kabidi mulunda wende yeye munyingalale. Neafike ku dienza nanku anu yeye mudipuekeshe ne muitabe diambuluisha dia kudi bakulu. (Yak. 5:14) Udi ne bua kudienzeja bua kulua mulunda wa Yehowa.

Udi mua kupingana kudi Yehowa!

Tuakulayi bua tshilejilu tshia mukalenge Manashe. “Wakenza malu mabi ku mêsu kua Yehowa mu mushindu wa dikema.” Wakela kabidi mashi a bungi menemene panshi avua kaayi ne bualu. Wakenza malu a mîdima, kufila too ne bana bende bu milambu kudi nzambi ya dishima. (2 Bak. 21:​6, 16) Wakafikisha tshisamba tshia Yuda “ku dienza malu mabi manene kupita bisamba” bikuabu. (2 Bak. 21:9; 2 Kul. 33:​1-6) Kadi pavuabu bakuate Manashe, baye nende mu bupika mu Babilona, wakanyingalala. Wakadienzeja bua kulomba luse ne muoyo mujima. Nansha nanku, uvua muenze mpekatu munene munkatshi mua tshikondo tshile. Mu dikenga diende, “wakatungunuka ne kudipuekesha” ne “wakatungunuka ne kumusambila.” Biakapatula bipeta kayi? Yehowa wakateleja Manashe, ne “disengelela diende adi diakamulenga ku muoyo.” Yehowa wakamufuila luse, kumupingajaye mu Yelushalema, mu bukalenge buende.—2 Kul. 33:​12, 13.

Yehowa udi mua kuambuluisha kabidi bantu badi bumbuke mu ntendelelu mulelela badi badienzeja bua kushintuluka ne kunyingalala ne muoyo mujima anyi? Eyowa. Yeshaya 55:7 udi wamba ne: “Muntu mubi alekele njila wende ne muena malu mabi alekele meji ende; apingane kudi Yehowa wikala mua kumufuila luse, kudi Nzambi wetu, bualu yeye neamubuikidile mu mushindu mualabale.” Nunku, kuelakanyi to. Enza tshionso tshiudi mua kuenza bua kupingana kudi Yehowa.

20. Tuetu bidikije bakalenge ba Isalele, Yehowa neatumone mushindu kayi?

20 Malu a bakalenge ba Isalele atudi bamone mmatupeteshe malongesha kayi? Tuetu bashale ne muoyo mujima kudi Yehowa, netuikale bu bakalenge ba Isalele bavua ne lulamatu. Bilema bietu bitupeshe kalasa, tunyingalale bua mpekatu yetu, ne tuakaje malu adi akengela. Tuikale anu tutendelela Nzambi umuepele mulelela ne muoyo mujima. Wewe mushale ne lulamatu, Yehowa neamone ne: udi muntu muakane ku mêsu kuende.

MMUNYI MUTUDI MUA . .

  • kushala ne muoyo mujima kudi Yehowa?

  • kunyingalala bua bilema bietu?

  • kushala mu ntendelelu mulelela?

MUSAMBU WA 45 Meji andi ngelangana mu muoyo wanyi

a Mu tshiena-bualu etshi, tshiambilu “bakalenge ba Isalele” tshidi tshitangila bakalenge bonso bavua bakokesha mu Isalele, bavua bakokesha mu bukalenge bua bisa bibidi bia Yuda, bavua bakokesha mu bukalenge bua bisa dikumi bia Isalele, anyi bavua bakokesha bisa bionso 12 bia Isalele.

b DIUMVUIJA: Mu Bible, muaku “muoyo” utu utamba kumvuija muntu musokome wa munda, tuambe ne: meji etu, majinga etu, mututu tumvua, tshitu tshitusaka bua kuenza amue malu, ne malu atudi badifundile bua kukumbaja.

c Bidi bimueneka ne: bakalenge bavua kabayi bena Isalele bavua batendelela nzambi ya bisamba bivuabu batshimuna.

d Mukalenge Asa wakenza mpekatu mibi mitambe. (2 Kul. 16:​7, 10) Kadi Bible udi uleja ne: wakenza malu mimpe ku mêsu kua Yehowa. Nansha muvuaye muanji kubenga mibelu, wakalua kuyitaba pashishe. Mu kabujima, malu mimpe avuaye muenze avua a bungi kupita bilema bivuaye muenze. Bualu bua mushinga budi ne: Asa wakatendelela anu Yehowa, kumbushaye kabidi ntendelelu wa mpingu mu bukokeshi buende.—1 Bak. 15:​11-13; 2 Kul. 14:​2-5.

e Tudi tumona ne: kutendelela Yehowa kudi ne mushinga wa bungi kudiye, bualu mêyi matuma abidi a ntuadijilu a mu mikenji ya Mose avua aleja ne: bivua bikengela anu kutendelela Yehowa ne kubenga kutendelela muntu mukuabu anyi tshintu tshikuabu.—Ekes. 20:​1-6.

f DIUMVUIJA DIA BIMFUANYI: Mukulu utshidi nsonga ubela muanetu wa balume bua dinua dia maluvu. Muanetu wa balume au witaba mubelu ne didipuekesha, ushintuluka, utungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu ne lulamatu

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu