TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w24 ngondo wa 7 dib. 14-19
  • Tungunukayi ne kudimukila ditetshibua

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Tungunukayi ne kudimukila ditetshibua
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2024
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • MALU ATUDI NE BUA KUDIMUKILA
  • MUTUDI MUA KUDIMUKILA DITETSHIBUA
  • TUSHALAYI BADIMUKE
  • MASANKA ATUAPETA TUETU BASHALE BADIMUKE
  • Tutshimunayi butekete bua mubidi wetu
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2001
  • ‘Tungunuka ne kulonda’ Yezu panyima pa batismo webe
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2024
  • Mapangadika adi aleja mutudi beyemene Yehowa
    Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu wa buena Kristo—2023
  • Udi mua kutantamena diteta!
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2014
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2024
w24 ngondo wa 7 dib. 14-19

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 29

MUSAMBU WA 121 Mbimpe tuikale ne kudikanda

Tungunukayi ne kudimukila ditetshibua

“Nushale batabale, nutungunuke ne kusambila, bua kanubuedi mu ditetshibua.”—MAT. 26:41..

LUNGENYI LUNENE

Tshiena-bualu etshi netshituambuluishe bua kuepuka dienza mpekatu ne kuepuka bintu bionso bidi mua kutufikisha ku dienza mpekatu au.

1-2. (a)Ndidimuija kayi divua Yezu mupeshe bayidi bende? b) Bua tshinyi bayidi bende bavua bamulekele? (Tangila kabidi bimfuanyi.)

“BUSHUWA, muoyo mmusue, kadi mubidi udi ne butekete.”a (Mat. 26:41b) Mêyi aa adi aleja ne: Yezu udi umvua dikala dietu dia bantu bapange bupuangane. Adi aleja kabidi ne: Yezu uvua musue kutudimuija bua katuedi meji ne: misangu yonso netuikale anu ne bukole bua kuenza tshidi tshimpe to. Mêba makese kumpala kua Yezu kuamba mêyi au, bayidi bende bavua bamulaye ne: kabakumulekela to. (Mat. 26:35) Tshivuabu basue kuenza tshivua tshimpe, kabavua bele meji a ne: mu tshikondo tshikole bavua mua kuteketa, kuenza tshidi tshibi to. Ke bualu kayi Yezu wakabadimuija, wamba ne: “Nushale batabale, nutungunuke ne kusambila, bua kanubuedi mu ditetshibua.”—Mat. 26:35.

2 Bia dibungama, bayidi kabavua benze tshivua Yezu mubambile tshia kushala batabale to. Pavuabu bakuate Yezu, bayidi bende bavua bashale nende anyi bavua bumvue buôwa banyeme? Bu muvuabu kabayi bashale batabale, bakenza tshivuabu bambile Yezu ne: kabavua mua kuenza atshi, bakamushiya.—Mat. 26:56.

Bimfuanyi bilamakaja: Yezu ne bapostolo bende butuku mu budimi bua Getesemane. 1. Yezu uyukila ne bapostolo bende. 2. Bapostolo balale. 3. Bapostolo badiela lubilu padibu bakuata Yezu.

Yezu wakadimuija bayidi bende bua bashale badimuke ne bua badikube ku ditetshibua kadi bakamushiya (Tangila tshikoso tshia 1-2)


3. (aBua kushala ne lulamatu kudi Yehowa, bua tshinyi tudi ne bua kuepuka lungenyi lua ne: netuikale tuenza anu malu mimpe? b) Mmalu kayi atuamona mu tshiena-bualu etshi?

3 Katuena mua kuela meji ne: misangu yonso netuikale anu tukokesha bua kuenza tshidi tshimpe to. Tudi badisuike bua kubenga kulekela tshintu nansha tshimue tshitusaka bua kuenza bualu budi mua kunyingalaja Yehowa. Kadi tudi bantu bapange bupuangane ne bitu bipepele bua bantu kutufikisha ku dienza malu mabi. (Lomo 5:12; 7:​21-23) Tudi mua kutuilangana ne nsombelu ya tshimpitshimpi idi mua kutusaka bua kuenza malu mabi. Bua kushala ne lulamatu kudi Yehowa ne Muanende, mbimpe tutumikile mubelu wa Yezu wa kutungunuka ne kudimukila malu adi mua kutufikisha ku dienza mpekatu. Tshiena-bualu etshi netshituambuluishe bua kuenza nanku. Tshia kumpala, netumonamu malu atudi mua kudimukila. Tshibidi, mutudi mua kudimukila ditetshibua. Tshisatu, mutudi mua kushala badimuke.

MALU ATUDI NE BUA KUDIMUKILA

4-5. Bua tshinyi bidi ne mushinga bua kubenga nansha tubilema tukese?

4 Tubilema tukese tudi mua kunyanga patu malanda etu ne Yehowa, kutufikisha kabidi ne ku dienza bilema binene.

5 Yonso wa kutudi utu utuilangana ne malu adi mua kumusaka bua kuenza bilema ne udi ne buende butekete. Nunku kudi amue malu adi mua kutusaka nangananga bua kuenza malu mabi. Tshilejilu, muntu udi mua kuikala udienzeja bua kukandamena diteta dia kuenda masandi, mukuabu pende udi mua kuikala uluangana bua kulekela tshikadilu tshia bukoya bu mudi tshia kudijikijila majinga a disangila ne tshia kumona filme ya bantu butaka. Munga pende udi mua kuikala uluangana bua kulekela ditshina dia bantu, lungenyi lua kuikala mudikadile, tshiji tshia lukasa anyi malu makuabu. Bua bualu abu Yakoba wakamba ne: “muntu yonso udi utetshibua padi dijinga diende dimukoka ne dimulobesha.”—Yak. 1:14.

6. Ntshinyi tshitudi ne bua kumanya?

6 Udi mumanye malu adi mua kukufikisha ku dienza mpekatu bipepele anyi? Nebikale bibi tuetu tulengulula matekete etu anyi tuela meji ne: tudi bakole mu nyuma ne katuena mua kuenza mpekatu to. (1 Yone 1:8) Tuamba eku tuela eku, Paulo si uvua muleje ne: nansha bantu “badi bashindame mu nyuma” badi mua kukuluka mu diteta bobu kabayi badimuke. (Gal. 6:1) Tudi ne bua kumanya tshitudi bimpe ne kumanya kabidi miaba itudi ne butekete.—2 Kol. 13:5.

7. Ntshinyi tshitudi ne bua kutabalela bikole? Fila tshilejilu.

7 Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza patudi tumanya malu adi mua kutusaka bua kuenza bilema? Mbimpe tudienzeje bua kumanya tshia kuenza bua kukandamena mateta. Tuangate tshilejilu, ku kale, ku biibi ke muaba mupepele uvua baluishi mua kubuelela mu tshimenga. Ke bualu kayi bavua batamba kuteka nsentedi ku biibi bua kukuba tshimenga. Bia muomumue, tudi ne bua kumanya bimpe miaba itudi ne butekete bua kumona mua kukandamena mateta.—1 Kol. 9:27.

MUTUDI MUA KUDIMUKILA DITETSHIBUA

8-9. Ntshinyi tshivua nsongalume udibu batele mu Nsumuinu nshapita wa 7 ne bua kuikala muenze bua kubenga kuenza mpekatu munene? (Nsumuinu 7:​8, 9, 13, 14, 21)

8 Mmunyi mutudi mua kudimukila ditetshibua? Tumonayi malu adi tshilejilu tshia nsongalume udibu batele mu Nsumuinu nshapita wa 7 tshitulongesha. Uvua muende masandi ne mukaji wa masandi. Mvese wa 22 udi wamba ne: “diakamue” nsongalume au wakamulonda. Kadi amu mukavua mvese mishale mileje, uvua muangate kabidi mapangadika mabi avua mamufikishe ku dienza mpekatu bipepele.

9 Ntshinyi tshivua nsongalume au muenze kumpala kua kuenzaye mpekatu munene? Bualu bua kumpala, wakapitshila mu njila wa mukaji wa masandi au dilolo pabuipi ne disangu diende. Bualu buibidi, wakaya mutangile ku nzubu kuende. (Bala Nsumuinu 7:​8, 9) Bualu buisatu, pakamumonaye, kakangata disangu dikuabu to, wakamulekela umutua mishiku, kumuteleja kabidi muvuaye umuambila ne: uvua mufile milambu ya diumvuangana pamuapa bua kumufikisha ku dimona ne: kavua mukaji mubi to. (Bala Nsumuinu 7:​13, 14, 21) Bu nsongalume au muenze malu ne meji, kavua mua kutetshibua, pashishe kuenza mpekatu to.

10. Lelu eu mmunyi mudi muntu mua kuenza tshilema tshia buena tshia nsongalume udibu batele mu Nsumuinu?

10 Bualu buvua buenzekele Solomo budi buleja tshidi mua kuenzekela mutendeledi yonso wa Yehowa. Muntu utu wenza mpekatu munene utu pa tshibidilu wamba ne: mmufike ku dimuenza bualu uvua mutetshibue mu tshimpitshimpi. Kadi yeye muele meji bimpe bua tshivua tshipitakane, neamone ne: mmufike ku dienza mpekatu bualu kavua muenze malu ne meji to. Pamuapa uvua ne balunda babi, ujikija lutetuku mu mushindu mubi, mubuele mu site idi ne bintu bibi anyi muye miaba idi kayiyi ikumbanyina bena Kristo to; peshi ukavua mulekele kusambila, kudibadila Bible, kubuela mu bisangilu anyi kuyisha. Anu bu nsongalume udibu bakuile mu Nsumuinu, pamuapa muntu au ki muenze mpekatu mu tshimpitshimpi to, kadi mbua mapangadika mabi a bungi avuaye muangate.

11. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua kuepuka mpekatu?

11 Dilongesha didi ne: tudi ne bua kuepuka dienza dia mpekatu, kuepuka ne malu adi mua kutufikisha ku dimuenza. Ke mubelu uvua Solomo mufile yeye mumane kuakula bua nsongalume ne mukaji wa masandi au. Wakamba ne: “Kupambuki bua kulonda njila yende to.” (Nsu. 7:25) Wakamba kabidi ne: “Ikala kule nende; kusemenyi pabuipi ne tshibuelelu tshia nzubu wende” to. (Nsu. 5:​3, 8) Tudi mua kudikuba ku dienza mpekatu tuetu bepuke malu anyi nsombelu idi mua kutufikisha ku dienza bualu bubi.b Bidi biumvuija ne: bualu budi mua kutufikisha ku dienza mpekatu nansha bobu kabuyi bubi, katuena ne bua kubuenza to.—Mat. 5:​29, 30.

12. Ndipangadika kayi divua Yobo muangate? Mmunyi muvuadi dimuambuluishe bua kendi masandi? (Yobo 31:1)

12 Tudi ne bua kudisuika ne muoyo mujima bua kuepuka nsombelu idi mua kutufikisha ku dienza mpekatu. Ke tshivua Yobo muenze, uvua ‘mudie tshipungidi ne mêsu ende’ bua katangidi bantu bakaji ne meji a kuenda nabu masandi to. (Bala Yobo 31:1) Pakashalaye mukuate ku dipangadika diende, biakamuambuluisha bua kendi masandi to. Mbimpe tudisuike petu bua kuepuka tshintu tshionso tshidi mua kutufikisha ku dienza mpekatu.

13. Tudi ne bua kukuba meji etu bua tshinyi? (Tangila kabidi bimfuanyi.)

13 Tudi kabidi ne bua kukuba meji etu. (Ekes. 20:17) Kudi bantu badi bela meji ne: wewe udifuanyikijila wenda wenza malu mabi, kuena wenza bibi to, bualu mu bulelela kuena uenzelamu to. Kadi kuela meji nanku nkubi. Muntu yeye wela meji a kuenza bualu bubi, udi uvudija dijinga dia kubuenza. Mbienze anu bu ne: mmudikebele diteta dikalaye ne bua kuluangana bua kutantamena. Bulelela budi ne: kudi misangu itu meji mabi atuluila. Tshia mushinga tshitudi ne bua kuenza tshidi ne: padiwu atuluila, tudi ne bua kuwumbusha diakamue mu mutu, kutuma meji ku malu adi mimpe. Tuetu benze nanku netudikube bua katuenji mpekatu to, bualu katuena tulekela meji mabi alua dijinga dikole didi mua kutufikisha ku dimuenza to.—Filip. 4:8; Kolos. 3:2; Yak. 1:​13-15.

Bimfuanyi bilamakaja: 1. Muanetu wa balume utangila TV butuku. 2. Mulengamine muena mudimu nende wa bakaji. 3. Yeye ne muena mudimu nende wa bakaji au banua maluvu mu nganda.

Mbimpe tuepuke tshintu tshionso tshidi tshifuane kutubueja mu diteta (Tangila tshikoso tshia 13)


14. Tudi ne bua kuenza tshinyi tshikuabu bua kudikuba ku mateta?

14 Tudi ne bua kuenza tshinyi tshikuabu bua kudikuba ku mateta? Mbimpe tuikale batuishibue ne: tuetu anu tutumikila mikenji ya Yehowa, netutute diakalenga. Pamuapa tudi mua kutata bua meji etu, majinga etu ikale apetangana ne disua dia Nzambi. Kadi ditata adi didi ne mushinga bualu neditupeteshe ditalala dia mu muoyo.

15. Mmunyi muatuambuluisha meji makane bua kubenga kukuluka mu diteta?

15 Mbimpe tuikale ne meji makane. Tuetu ‘bakine malu mabi, banange malu mimpe,’ netukoleshe dipangadika dietu dia kuenza anu tshidi tshiakane ne kubenga nsombelu idi mua kutufikisha ku dienza mpekatu. (Amo. 5:15) Tuetu ne meji mimpe, netuikale bakumbane bua kutantamena mateta atuvua katuyi belele meji patukuatawu mu tshimpitshimpi.

16. Mmunyi mudi kuenza malu a mu nyuma kutuambuluisha bua kubenga kukuluka mu diteta? (Tangila kabidi bimfuanyi.)

16 Tshia kuenza ntshinyi bua kupeta meji makane? Tudi ne bua kudifila bikole mu malu a mu nyuma. Tuetu ne tshibidilu tshia kubuela mu bisangilu ne kuya mu buambi, katuakukuluka bipepele mu diteta to. (Mat. 28:​19, 20; Eb. 10:​24, 25) Tuetu tudibadila Bible, tudilongela malu adimu, tuelela meji, netutambe kukina malu mabi ne netunange malu mimpe bikole. (Yosh. 1:8; Mis. 1:​2, 3; 119:​97, 101) Vuluka tshivua Yezu muambile bayidi bende tshia ne: “Nutungunuke ne kusambila, bua kanubuedi mu ditetshibua.” (Mat. 26:41) Tuetu tusambila bikole, netupeshe Tatu wetu wa mu diulu mpunga wa kutuambuluisha ne netukoleshe dipangadika dietu dia kumusankisha.—Yak. 4:8.

Kuikala ne tshibidilu tshia kuenza malu adi atusemeja pabuipi ne Yehowa nekutuambuluishe bua kubenga kukuluka mu diteta (Tangila tshikoso tshia 16)c


TUSHALAYI BADIMUKE

17. Ndutatu kayi luvua Petelo muikale anu nalu?

17 Tudi pamuapa mua kutshimuna amue matekete etu bimpe menemene. Kadi matekete etu makuabu wowu adi alomba bua kutungunuka ne kudienzeja munkatshi mua matuku a bungi bua kuatantamena. Tuakulayi bua mupostolo Petelo. Bua ditshina diende dia bantu, wakavila Yezu misangu isatu. (Mat. 26:​69-75) Biakamueneka ne: Petelo wakatantamena buôwa buende abu pavuaye muyishe ne dikima kumpala kua Tshilumbuluidi tshinene. (Bien. 5:​27-29) Kadi bidimu ndambu pashishe, “wakatshina ba mu kasumbu ka bantu batengula;” kuanjiye kulekela kudia ne bena Kristo ba bisamba bikuabu. (Gal. 2:​11, 12) Petelo wakakuluka kabidi mu buteyi bua ditshina dia bantu, pamuapa too ne muakafuaye kavua mutshimune ditshina dia bantu to.

18. Ntshinyi tshidi tshilele tshibi tshitukadi balekele tshifuane kutuenzela?

18 Bualu ebu budi mua kutufikila petu lelu. Mushindu kayi? Tudi mua kudimona bakuluke kabidi mu tshilele tshituvua tuela meji ne: tukadi batshilekele. Muanetu wa balume mukuabu udi wamba ne: “Mvua muenze bidimu 10 tshiyi mutangile filme ya malu a bantu butaka to. Meme kudiambila ne: ndi mutshimune diyitangila, kadi kuvua misangu imvua mpeta dijinga dia kuyitangila.” Diakalenga, kakakuluka mu butekete bua diyitangila to. Wakajingulula ne: bivua bikengela adienzeje dituku dionso bua kubenga kuyitangila, wenza nanku matuku ende onso a muoyo. Bua diambuluisha dia mukajende ne bakulu ba mu tshisumbu, wakadisuika bikole bua kubenga kutangila filme eyi.

19. Tshitudi mua kuenza ntshinyi tuetu tuluangana ne butekete?

19 Tshia kuenza ntshinyi bua butekete butudi katuyi banji kutshimuna kabulu kutukulula mu mpekatu? Tudi ne bua kutumikila mubelu wa Yezu eu: “Nushale batabale.” Nansha wewe umona ne: udi ne bukole bua kutantamena mpekatu, epuka nsombelu idi mua kukufikisha ku ditetshibua. (1 Kol. 10:12) Tungunuka ne kuenza malu akadi makuambuluishe bua kubenga kukuluka mu butekete. Nsumuinu 28:14 udi wamba ne: “Muntu udi mudimuke misangu yonso ngua diakalenga.”—2 Pet. 3:14.

MASANKA ATUAPETA TUETU BASHALE BADIMUKE

20-21. a) Mmasanka kayi atuapeta tuetu katuyi bakuluke mu ditetshibua? b) Tuetu benze tshietu tshitudi mua kuenza, Yehowa neatuenzele tshinyi? (2 Kolinto 4:7)

20 Mbia mushinga bua tuetu kushala badimuke. Patudi tuenza mpekatu, tudi mua kumvua “disanka dia tshitupa tshîpi,” kadi kutumikila Yehowa nekutupeteshe disanka dia kashidi. (Eb. 11:25; Mis. 19:8) Bidi nanku bualu uvua mutufuke bua tuikale tumutukila. (Gen. 1:27) Tuetu tumutumikila netuikale ne kondo ka muoyo katoke ne netupete mpunga wa kupeta muoyo wa tshiendelele.—1 Tim. 6:12; 2 Tim. 1:3; Yuda 20, 21.

21 Bulelela budi ne: “mubidi udi ne butekete.” Kadi kabiena biumvuija ne: katuena ne tshia kuenza bua matekete etu to. Yehowa udi pabuipi bua kutupesha bukole (Bala 2 Kolinto 4:7.) Mona ne: Yehowa udi utupesha bukole budi bupite bua pa tshibidilu; nansha nanku tudi ne dibanza dia kuanji kudienzeja bua kutantamena diteta. Tuetu benze tshietu tshitudi mua kuenza, Yehowa neandamune masambila etu, utupesha bukole bukuabu bua tutantamene matekete etu. (1 Kol. 10:13) Yehowa yeye mutuambuluishe, katuakukuluka mu ditetshibua to.

NEWANDAMUNE MUNYI?

  • Mmalu kayi atudi ne bua kudimukila bua kubenga kukuluka mu diteta?

  • Tshia kuenza ntshinyi bua kubenga kukula mu diteta?

  • Bua tshinyi tudi ne bua kushala badimuke?

MUSAMBU WA 47 Ikala usambila Yehowa dîba dionso

a DIUMVUIJA: “Muoyo” udibu batele mu Matayi 26:41 udi uleja bukole budi munda muetu butu butusaka bua kuenza malu. “Mubidi” udi wowu uleja dipanga dietu dia bupuangane. Tudi mua kuikala ne meji matambe buimpe a kuenza tshidi tshiakane, kadi tuetu katuyi badimuke, tudi mua kukuluka mu ditetshibua ne kuenza tshidi Bible mukadinke.

b Muntu udi muenze mpekatu munene udi mua kupeta diambuluisha mu mukanda wa Shala ne muoyo kashidi, dilongesha dia 57, kamutu ka bualu 1-3; ne mu tshiena-bualu tshia ne: “‘Tangila anu kumpala’ ku malu atshilualua” tshidi mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia 11/2020, dib. 27-29, tshik. 12-17.

c DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI TSHIA PA TSHIZUBU: Muanetu wa balume ukonkonona mvese wa ku dituku mu dinda, ubala Bible padiye muikishe bua kudia, ne ubuela mu bisangilu bia munkatshi mua lumingu dilolo.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu