TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w24 ngondo wa 8 dib. 14-19
  • Mudi Yehowa musue bua tshisumbu tshimone bantu badi benze mpekatu minene

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Mudi Yehowa musue bua tshisumbu tshimone bantu badi benze mpekatu minene
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2024
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • MUVUABU BAPITE NE TSHILUMBU TSHIA MPEKATU MUNENE
  • MUVUA TSHISUMBU MUA KUMONA MUENJI WA MPEKATU UVUA MUNYINGALALE
  • MUA KUIDIKIJA BUAKANE NE LUSE BIA YEHOWA
  • Mua kuambuluisha bantu badibu bumbushe mu tshisumbu
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2024
  • Mua kuleja muntu udi muenze mpekatu dinanga ne luse
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2024
  • Mapangadika adi aleja mutudi beyemene Yehowa
    Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu wa buena Kristo—2023
  • Malu mimpe atudi tupeta bua mudi Yehowa mutunange
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2025
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2024
w24 ngondo wa 8 dib. 14-19

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 33

MUSAMBU WA 130 Tuikale tubuikidilangana

Mudi Yehowa musue bua tshisumbu tshimone bantu badi benze mpekatu

“Muntu yeye muenze mpekatu, tudi ne muambuluishi.”—1 YONE 2:1.

LUNGENYI LUNENE

Malu atudi tulonga bua mushindu uvuabu bapite ne tshilumbu tshia mpekatu munene uvua muntu muenze mu tshisumbu tshia mu Kolinto mu bidimu lukama bia kumpala.

1. Ntshinyi tshidi Yehowa musue bua bantu bonso?

YEHOWA mmufuke bantu ne budikadidi bua kudisunguila malu. Buobu ke butu bubambuluisha bua kuangata mapangadika. Dipangadika dia mushinga mukole didi muntu mua kuangata ndia kudilambula kudi Yehowa bua kubuela mu dîku dia batendeledi bende. Ke tshidi Yehowa musue bua muntu yonso enze. Bua tshinyi? Bualu mmunange bantu ne udi ubajingila diakalenga. Mmusue badie nende bulunda ne bashale ne muoyo kashidi.—Dut. 30:​19, 20; Gal. 6:​7, 8.

2. Padi muntu kayi unyingalala bua mpekatu munene udiye muenze, Yehowa udi umvua bishi? (1 Yone 2:1)

2 Yehowa katu wenzeja muntu bua kumuenzela mudimu to. Udi ulekela muntu udisunguila tshia kuenza. Muena Kristo ukadi mubatijibue yeye muenze mpekatu munene, ntshinyi tshidi mua kumufikila? Badi bamumbusha mu tshisumbu yeye kayi munyingalale bua mpekatu au. (1 Kol. 5:13) Nansha nanku, Yehowa mmutekemene ne muoyo mujima ne: neapingane kudiye. Ke bualu kayi wakafila tshia kupikulangana natshi nangananga bua ne: padi muntu unyingalala bua mpekatu wende, kuikale mushindu wa yeye kumufuila luse. (Bala 1 Yone 2:1.) Nzambi wetu wa dinanga udi usengelela bantu badi benze mpekatu, ubalomba bua banyingalale.—Zek. 1:3; Lomo 2:4; Yak. 4:8.

3. Netukonkonone tshinyi mu tshiena-bualu etshi?

3 Yehowa mmusue bua tumone bantu badi benza mpekatu mudiye ubamona, tumone kabidi mpekatu yabu mudiye uyimona. Ke tshitualonga mu tshiena-bualu etshi. Paudi wenda utshibala, keba bua kumona 1) muvuabu bapite ne tshilumbu tshia mpekatu munene uvua muntu muenze mu tshisumbu tshia mu Kolinto mu bidimu lukama bia kumpala, 2) buludiki buvua mupostolo Paulo mufile pavua muntu au munyingalale bua mpekatu wende, ne 3) mudi bualu abu buleja mudi Yehowa umona muena Kristo udi muenze mpekatu munene.

MUVUABU BAPITE NE TSHILUMBU TSHIA MPEKATU MUNENE

4. Ntshinyi tshivua tshienzeke mu tshisumbu tshia mu Kolinto? (1 Kolinto 5:​1, 2)

4 Bala 1 Kolinto 5:​1, 2. Pavua Paulo mu luendu luisatu lua bumisionere, wakapeta lumu lubi lua bualu buvua buenzeke mu tshisumbu tshia mu Kolinto tshivua tshifuma ku diledibua. Muena Kristo uvua wenda masandi ne mukaji wa tatuende. Tshivua tshikadilu tshivua ‘katshiyi nansha munkatshi mua bisamba bikuabu’ to. Tshivua tshikadilu tshibi be! Bena mu tshisumbu bavua batshianyisha ne pamuapa baditambisha bua bualu abu. Bamue bavua pamuapa bela meji ne: kulekela muntu au mu tshisumbu nanku kuvua kuleja mudi Nzambi muikale muena luse ne umvuila bantu. Kadi Yehowa katu witaba malu a nanku munkatshi mua batendeledi bende to. Bua tshikadilu tshiende tshia dikamakama atshi, uvua mua kunyanga lumu lua tshisumbu ne kubanga kusaka bena Kristo bavua basomba nende bua kumuidikija. Mbuludiki kayi buvua Paulo mupeshe tshisumbu atshi?

5. Paulo wakambila bena mu tshisumbu tshia mu Kolinto bua kuenza tshinyi? Uvua usua kuamba tshinyi? (1 Kolinto 5:13) (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

5 Bala 1 Kolinto 5:13. Yehowa wakasaka Paulo bua kufunda ne: bavua ne bua kumbusha muntu uvua kayi unyingalala au mu tshisumbu. Mmunyi muvua bena Kristo ba lulamatu ne bua kudituala kudiye? Paulo wakabambila bua ‘balekele kusomba’ nende. Uvua usua kuamba tshinyi? Wakumvuija ne: mu malu avuabu ne bua kuenza, kabavua kabidi ne ‘kudia nansha ne muntu wa mushindu au to.’ (1 Kol. 5:11) Wewe usomba ne muntu, nudia nende, nenuikale anu nuyukila. Abi nebinusake bua kuikala ne tshibidilu tshia kuyukila malu onso tshianana tshianana. Ke bualu kayi Paulo wakambila bena mu tshisumbu atshi bua kabasombi ne muntu au to. Dîba adi, kavua mua kubanyanga to. (1 Kol. 5:​5-7) Bualu bukuabu, kumuepuka kuvua mua kumufikisha ku dijingulula ne: uvua mutape Yehowa ku muoyo bibi menemene. Uvua mua kutuadija kumvua bundu, bimufikisha ku dinyingalala bua mpekatu wende au.

Mupostolo Paulo ufunda mukanda.

Yehowa wakasaka Paulo bua kufunda ne: bavua ne bua kumbusha muntu uvua kayi munyingalale bua mpekatu wende au mu tshisumbu (Tangila tshikoso 5)


6. Ntshinyi tshiakenza bena mu tshisumbu ne mukanda uvua Paulo mubatumine? Mukanda au wakafikisha muenji wa mpekatu au ku dienza tshinyi?

6 Paulo mumane kutumina tshisumbu mukanda au, wakatuadija kudiebeja ni bavua bitabe malu avuamu. Kadi Tito wakalua kumuambila bualu buakamusankisha, bua ne: bena mu tshisumbu atshi bavua bitabe malu avuaye mufunde. (2 Kol. 7:​6, 7) Bakalonda buludiki buvuaye mubapeshe. Ngondo mikese tshisumbu tshimane kulonda buludiki buvua Paulo mufile mu mukanda au, muntu au wakanyingalala bua mpekatu wende. Uvua mushintuluke, mutuadije kutumikila mikenji miakane ya Yehowa. (2 Kol. 7:​8-11) Paulo wakambila kabidi tshisumbu bua kuenza tshinyi?

MUVUA TSHISUMBU MUA KUMONA MUENJI WA MPEKATU UVUA MUNYINGALALE

7. Diumbusha muenji wa mpekatu au mu tshisumbu diakamufikisha ku dienza tshinyi? (2 Kolinto 2:​5-8)

7 Bala 2 Kolinto 2:​5-8. Paulo wakamba ne: ‘Dinyoka divua ba bungi ba kunudi bapeshe muntu wa nunku edi divua dikumbane,’ mbuena kuamba ne: divua dikumbaje tshipatshila tshiadi. Ntshipatshila kayi atshi? Tshia kumufikisha ku dinyingalala bua mpekatu wende.—Eb. 12:11.

8. Paulo wakambila kabidi tshisumbu bua kuenza tshinyi?

8 Bu muvua muntu au munyingalale bua mpekatu wende, Paulo wakambila bakulu bua kumupingaja mu tshisumbu; kubambilaye kabidi bua ‘kumufuila luse ne bulenga buonso, kumukolesha’ ne ‘kumujadikila dinanga diabu.’ Paulo uvua musue bua bamujadikile mu mêyi ne mu bienzedi biabu ne: bavua bamufuidilamu luse ne bamunange. Dîba adi, bivua bileja ne: bavua basanke bua muvuaye mupingane mu tshisumbu.

9. Bua tshinyi bivua mua kukolela bamue bua kufuila muntu uvua munyingalale bua mpekatu wende au luse?

9 Kuvua bantu bavua bumvue bibi bua kuakidila muntu uvua munyingalale bua mpekatu wende au mu tshisumbu atshi anyi? Katuena bajadike to, kadi bivua mua kuikala nanku. Bualu bivuaye muenze bivua bikebeshe tshimvundu mu tshisumbu ne pamuapa bitape bakuabu ku muoyo. Bu muvua bamue badienzeja bua kushala bakezuke mu bienzedi biabu, bavua mua kuikala bele meji ne: kabivua bimpe kupingaja muenzavi wa mushindu au mu tshisumbu to. (Fuanyikija ne Luka 15:​28-30.) Kadi bua tshinyi bivua ne mushinga bua bena mu tshisumbu kumuleja ne: bavua bamunange bushuwa?

10-11. Bu bakulu babenge kufuila muntu uvua munyingalale bua mpekatu wende au luse, ntshinyi tshivua mua kuenzeka?

10 Ntshinyi tshivua mua kuenzeka bu bakulu babenge kupingaja muenji wa mpekatu uvua munyingalale au mu tshisumbu anyi bena mu tshisumbu atshi babenge kumuleja dinanga pavuabu bamupingaje? “Dibungama dipite bukole” divua mua kumuzengeja. Uvua mua kuela meji ne: kuende nkujike. Kavua nansha mua kutungunuka ne kudienzeja bua kuakaja malanda ende ne Nzambi to.

11 Bualu bubi menemene budi ne: pavua bena Kristo babenga kumufuila luse, bavua badinyangila malanda abu ne Yehowa. Bua tshinyi? Bualu dîba adi, kabavua bidikija Yehowa, mubuikididianganyi wa mpekatu to; kadi bavua bidikija Satana, muena malu makole, utu kayi ne luse. Bavua balua tshiamu tshia mudimu tshivua Satana wenza natshi mudimu bua kumupangisha bua kuenzela Yehowa mudimu.—2 Kol. 2:​10, 11; Ef. 4:27.

12. Mmunyi muvua tshisumbu mua kuidikija Yehowa?

12 Mpindieu mmunyi muvua bena mu tshisumbu tshia mu Kolinto mua kuidikija Yehowa, kabayi bidikija Satana? Bivua bikengela bamone benji ba mpekatu badi banyingalala bua mpekatu yabu mudi Yehowa ubamona. Mona tshivua bafundi ba Bible aba bambe: Davidi wakamba bua Yehowa ne: ‘Mmuimpe ne mmudiakaje bua kubuikidilangana.’ (Mis. 86:5) Mika wakafunda ne: “Nnganyi udi Nzambi bu wewe, udi ulekelela tshilema ne ubuikidila dishipa dia mikenji?” (Mika 7:18) Yeshaya wakamba pende ne: “Muntu mubi alekele njila wende ne muena malu mabi alekele meji ende; apingane kudi Yehowa wikala mua kumufuila luse, kudi Nzambi wetu, bualu yeye neamubuikidile mu mushindu mualabale.”—Yesh. 55:7.

13. Bua tshinyi bivua bikumbane bua kupingaja muntu uvua munyingalale bua mpekatu wende au mu tshisumbu? (Tangila kazubu ka “Ndîba kayi diakapingajabu muntu au mu tshisumbu tshia mu Kolinto?”)

13 Pavua bena mu tshisumbu tshia mu Kolinto atshi bakidila muntu au ne bamujadikila muvuabu bamunange, bivua bileja ne: bavua bidikija Yehowa. Pavuabu balonda tshivua Paulo mubambile, tshia kuakidila muntu uvua munyingalale bua mpekatu wende au mu tshisumbu, bivua bileja muvuabu ‘batumikila mu malu onso.’ (2 Kol. 2:9) Mu bulelela, panyima pa ngondo mikese tshianana bamane kumumbusha mu tshisumbu, wakanyingalala bua mpekatu wende. Nunku, kabivua bikengela kuladikija malu bua kumupingaja mu tshisumbu to.

Ndîba kayi diakapingajabu muntu au mu tshisumbu tshia mu Kolinto?

Bidi bimueneka ne: bavua bapingaje muntu udibu bakuile mu 1 Kolinto nshapita 5 ngondo mikese panyima pa dimumbusha mu tshisumbu. Mmalu kayi adi matusake bua kuamba nanku?

Tuakule bua dîba divua Paulo mufundile tshisumbu tshia mu Kolinto mikanda ibidi. Bidi bimueneka ne: wakafunda mukanda wa kumpala pavuaye mu luendu luisatu lua bumisionere, pamuapa ku ntuadijilu kua tshidimu tshia 55 P.Y. Bidi bimueneka kabidi ne: wakafunda mukanda muibidi ku ndekelu kua tshidimu atshi.

Mona kabidi ne: mu mukanda wa kumpala wa Paulo au, uvua muambile bena Kristo ba mu tshisumbu tshia mu Kolinto bua kuambuluisha bena Kristo ba mu Yudaya bua tshiyole tshia nzala tshivua tshibakuate. Bu muvuabu bamba kufua ne nzala, Paulo wakafunda mukanda muibidi ne lukasa luonso, ubalomba bua kusangisha mapa a kubatumina.—1 Kol. 16:1; 2 Kol. 9:5.

Bu muvua Paulo mupete lumu lua mukavua muntu au munyingalale bua mpekatu wende, kavua mua kujanguluka bua kufundila tshisumbu mukanda muibidi to. Tshikondo atshi, bivua biangata matuku bua mukanda kufika kuvuabu bawutuma. Nunku bidi bimueneka ne: Paulo wakafunda mukanda muibidi au ne lukasa bua kuambila tshisumbu malu makuabu a kuenza.

Bena Kristo ba mu tshisumbu tshia mu Kolinto bela muntu uvuabu bumbushe mu tshisumbu muoyo, bamujingilamu difika dilenga ne disanka dionso.

Bilondeshile malu aa, bidi bimueneka ne: Paulo uvua musengelele tshisumbu tshia mu Kolinto atshi bua kupingaja muntu ukavua munyingalale bua mpekatu wende au. Ngondo mikese tshianana panyima pa dimumbusha mu tshisumbu, wakanyingalala.

MUA KUIDIKIJA BUAKANE NE LUSE BIA YEHOWA

14-15. Mushindu uvuabu bapite ne bualu bua muntu uvua muenze mpekatu munene mu tshisumbu tshia mu Kolinto udi utulongesha tshinyi? (2 Petelo 3:9) (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

14 Bualu bua mpekatu uvua muenzeke mu tshisumbu tshia mu Kolinto mbabufunde mu Bible bua “kutulongesha.” (Lomo 15:4) Budi butulongesha ne: Padi bantu benza mpekatu minene kabayi banyingalala, Yehowa kena ubalekela bashala mu tshisumbu to. Bamue bantu badi mua kuela meji ne: bu mudi Yehowa muikale Nzambi wa luse, udi mua kulekela bua muntu udi kayi unyingalala bua mpekatu wende kushala mu tshisumbu; kadi Yehowa katu ufuilangana luse nanku to. Yehowa mmuena luse, kadi katu ubuikila mêsu pa mpekatu to; ku mêsu kuende, tshidi tshibi ntshibi. (Yuda 4) Yehowa yeye mulekele muenji wa mpekatu udi kayi unyingalala mu tshisumbu, muenji wa mpekatu au udi mua kunyanga tshisumbu; kabiakuleja mudiye muena luse to.—Nsu. 13:20; 1 Kol. 15:33.

15 Bualu abu budi butulongesha kabidi ne: Yehowa ki mmusue bua muntu nansha umue wa kutudi abutudibue to. Mmusue kupandisha bantu padiku mushindu. Bantu badi bashintuluka ne bakaja malanda abu nende ke badiye ufuila luse. (Yeh. 33:11; bala 2 Petelo 3:9.) Ke bualu kayi pavua muntu wa mu tshisumbu tshia mu Kolinto au munyingalale bua mpekatu wende ne mushintuluke, Yehowa wakasaka Paulo bua kufundila tshisumbu bua kumufuilatshi luse ne kumuakidilamu.

Muanetu wa bakaji wela muanetu mukuabu wa bakaji udibu bafuma ku dipingaja mu tshisumbu mu tshitupa mu Nzubu wa Bukalenge. Bena Kristo nende bakuabu babanyunguluke, bikale ne disanka.

Patudi tuakidila bantu badibu bapingaje mu tshisumbu ne disanka, bidi bileja mutudi tuidikija Yehowa udi ne dinanga ne luse (Tangila tshikoso 14-15)


16. Udi umvua bishi bua mushindu uvuabu bapite ne tshilumbu tshia mpekatu munene mu tshisumbu tshia mu Kolinto?

16 Mushindu uvuabu bakose tshilumbu tshia mpekatu au udi uleja mudi Yehowa ne dinanga, buakane, ne kulumbuluisha kuakane. (Mis. 33:5) Bualu ebu kabuenaku bukusaka bua kutumbisha Nzambi bikole anyi? Mu bulelela, tuetu bonso tudi bena mibi, ne tutu basue bua atufuile luse. Tudi kabidi ne dianyisha kudi Yehowa bua mudiye mufile tshia kupikulangana natshi bua kutufuila luse. Bidi bitukolesha bua mutudi bamanye ne: Yehowa mmunange bantu bende bikole ne udi ubajingila diakalenga!

17. Nnkonko kayi ituandamuna mu tshiena-bualu tshialonda?

17 Mmunyi mutudi mua kupita ne tshilumbu tshia mpekatu minene lelu? Mmunyi mudi bakulu mua kuleja mudibu ne dijinga didi nadi Yehowa dia kufikisha muntu udi muenze mpekatu munene ku dinyingalala bua mpekatu wende au? Ntshinyi tshidi bena mu tshisumbu ne bua kuenza padi bakulu bumbusha muntu mu tshisumbu anyi bamupingajamu? Netuandamune nkonko eyi mu tshiena-bualu tshialonda.

NEWANDAMUNE MUNYI?

  • Ntshinyi tshidi Yehowa musue bua bantu ba bungi?

  • Ntshinyi tshivua Paulo muambile tshisumbu tshia mu Kolinto bua kuenza ne muntu uvua kayi munyingalale bua mpekatu wende?

  • Ntshinyi tshivua Paulo muambile tshisumbu tshia mu Kolinto bua kuenza pavua muntu au munyingalale bua mpekatu wende?

MUSAMBU WA 109 Tubanange bikole mu muoyo wetu

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu