TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 50
MUSAMBU WA 135 Yehowa udi ukusengelela ne: “Muananyi, ikala ne meji”
Baledi ambuluishayi bana benu bua bakoleshe ditabuja diabu
“Nudijadikile nuenu nkayenu disua dia Nzambi didi dimpe, didi dianyishibue ne didi dipuangane.”—LOMO 12:2.
LUNGENYI LUNENE
Ngenyi mimpe ya mudi baledi mua kuikala bayukila bimpe ne bana babu, babambuluisha bua bakoleshe ditabuja diabu kudi Nzambi ne bua bitabuje malu adi mu Bible ne muoyo mujima.
1-2. Ntshinyi tshidi muledi mua kuenza padi muana umuela nkonko ya malu a mu Bible adiye witabuja?
BANTU ba bungi mbamanye ne: kuikala muledi mmudimu munene. Biwikala muledi ne wenza muebe muonso bua kuambuluisha bana bebe bua bakoleshe ditabuja diabu kudi Yehowa, udi wa kuela kalumbandi. (Dut. 6:6, 7) Padi muana wenda ukola, udi mua kutuadija kukuela nkonko ya malu a mu Bible audi witabuja, bu mudi idi itangila mikenji ya mu Bible ya malu a bikadilu.
2 Padi muana utuadija kuela nkonko, udi mua kutuadija kumona bu ne: kena ne ditabuja kudi Nzambi anyi ne: kena witabuja malu adi mu Bible to. Kadi mu bulelela, padi muana wenda ukola, bidi bikengela ele nkonko bua kukolesha ditabuja diende. (1 Kol. 13:11) Nunku padiye ukuela nkonko, kumvu buôwa to, ntshikondo tshia wewe kumuambuluisha bua amanye mua kuelangana meji bikole bua akoleshe ditabuja diende.
3. Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu etshi?
3 Mu tshiena-bualu etshi, netumone tshidi baledi mua kuenza bua kufikisha bana babu 1) ku ditabuja Nzambi ne Bible bikole, 2) ku dimona mushinga udi nawu kutumikila mikenji ya mu Bible ya malu a bikadilu, ne 3) ku dimanya mua kumvuija bakuabu malu adibu bitabuja. Netumone ne: ki mbibi bua bana kuela nkonko to. Netumone kabidi malu adi baledi mua kuenza pamue ne bana babu abapetesha mushindu wa kubambila malu adibu bitabuja.
FIKISHA BANA BEBE KU DITABUJA NZAMBI NE BIBLE BIKOLE
4. Nnkonko kayi idi bana mua kunuela? Bua tshinyi?
4 Nuenu baledi bena Kristo nudi bamanye ne: bana benu ki mbapiane ditabuja kunudi to. Nuenu bine kanuena baledibue bikale ne ditabuja kudi Yehowa to, ke mudibi kabidi bua bana banudi balele. Ke bualu kayi mu kupita kua matuku, muana udi mua kutuadija kunuela nkonko bu mudi ‘Ntshinyi tshidi tshinjadikila ne: Nzambi udiku? Ndi mua kuitabuja menemene tshidi Bible wamba anyi?’ Bible utu utukankamija bua tuenze mudimu ne ‘tshieledi tshietu tshia meji’ ne ‘tukonkonone malu onso.’ (Lomo 12:1; 1 Tes. 5:21) Kadi mmunyi munudi mua kuambuluisha bana benu bua bakoleshe ditabuja diabu?
5. Ntshinyi tshidi baledi mua kuenza bua kuambuluisha bana babu bua bitabuje malu adi Bible wamba? (Lomo 12:2)
5 Kankamija muanebe bua adikebele malu adi amujadikila ne: tshidi Bible ulongesha ntshilelela. (Bala Lomo 12:2.) Padi muana ukuela nkonko, ke dîba dia kumuleja mua kupeta mandamuna ku diambuluisha dia mikanda yetu ya kukebulula nayi malu bu mudi Index des publications des Témoins de Jéhovah ne Mukanda wa makebulula wa Bantemu ba Yehowa. Mu mukanda wa makebulula eu, udi mua kumuambila bua aye mu tshiena-bualu tshia ne: “Bible,” pashishe abale malu adi mu kamutu ka bualu ka ne: “Mufundisha ku nyuma wa Nzambi” bua apete tshijadiki tshia ne: Bible ki mmukanda wa bantu to, kadi ‘ndîyi dia Nzambi.’ (1 Tes. 2:13) Tshilejilu, udi mua kukebulula malu adi atangila tshimenga tshia kale tshia Niniwe tshia bena Ashû. Kale, bamanyi ba malu a mu Bible bavua bamba ne: tshimenga atshi katshivua muaba nansha umue pa buloba apa to. Kadi mu bidimu bia 1850, bakapeta bibundu bia tshimenga atshi muinshi mua buloba, kujadikabi ne: Bible utu wamba malu majalame. (Sef. 2:13-15) Bua kumanya malu makuabu a muvua dibutuka diatshi dikumbaje mêyi a buprofete adi mu Bible, udi mua kubala tshiena-bualu tshia ne: “Udi mumanye anyi?” tshidi mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia ngondo wa 11/2021. Mukankamija bua afuanyikije malu adiye ulonga mu mikanda yetu ne adiye ulonga mu mikanda mikuabu ya tshianana ya kueyemena. Nebimujadikile ne: tshidi Bible wamba ntshilelela.
6. Mmunyi mudi baledi mua kuambuluisha bana babu bua bapete tshijadiki tshia ne: malu adi mu Bible mmalelela? Fila tshilejilu. (Tangila kabidi tshimfuanyi.)
6 Ambuluisha bana bebe bua bapete tshijadiki tshia ne: malu adi mu Bible mmalelela. Baledi badi ne mpunga ya kuyukila ne bana babu malu adi atangila Bible anyi adi atangila ditabuja diabu kudi Nzambi. Badi mua kuyukila nabu nanku padibu baya mu nzubu kampanda wa dilamina bintu bia kale bia kubandila, padibu baya kuendakana mu budimi kampanda bua bikunyibua anyi padibu baya ku Betele kansanga wa Bantemu ba Yehowa. Tshilejilu, panudi nubuela nabu mu nzubu wa bintu bia kale bia kubandila anyi nubibandila ku biamu, udi mua kukoka ntema yabu ku tshintu kampanda tshia kale anyi ku bualu kansanga buvua buenzeke kale bua kubafikisha ku dimona ne: malu adi mu Bible mmajalame. Bana bebe abu mbamanye ne: pa dibue didibu babikila ne: Dibue dia Moaba dikadi ne bidimu 3 000 padi dîna dia Nzambi anyi? Dibue dia Moaba dilelela didi mu nzubu wa dilamina bintu bia kale bia kubandila wa Louvre mu Paris, mu France. Mbatentule Dibue dia Moaba adi, badileje muaba wa ne: “Bible ne Dîna dia Nzambi” (mu Anglais) udi ku nzubu wa dilamina bintu bia kale bia kubandila wa ku biro bietu binene bia buloba bujima bidi ku Warwick, mu New York. Mbaleje pa dibue adi ne: Mesha mukalenge wa Moaba wakatombokela Isalele. Ke tshitu Bible wamba pende. (2 Bak. 3:4, 5) Padi bana bebe badimuenena tshijadiki tshia ne: malu adi mu Bible mmajalame, ditabuja diende didi dikola.—Fuanyikija ne 2 Kulondolola 9:6.
Udi mua kuleja bana bebe bintu bia mu nzubu ya dilamina bintu bia kale bia kubandila bua bapete tshijadiki tshia ne: malu adi mu Bible mmalelela. (Tangila tshikoso 6)
7-8. a) Bintu bilenga bia mu bufuki bidi bitulongesha tshinyi? Fila tshilejilu. (Tangila kabidi tshimfuanyi.) b) Nnkonko kayi idi mua kuambuluisha muanebe bua afike ku dituishibua ne: kudi Mufuki?
7 Kankamija bana bebe bua bele meji a bintu bidi Nzambi mufuke. Panudi mu budimi kampanda bua bikunyibua, koka ntema yabu ku bintu bilenga bia dikema bidi mu bufuki. Bua tshinyi? Bualu biobi abi bidi bileja ne: kudi ne bua kuikala muntu wa meji a bungi menemene udi mubifuke. Tshilejilu, mu bufuki mudi bintu bia bungi bikale ne njingu. Bena malu a sianse mbayilonge munkatshi mua bidimu bia bungi. Muena malu a sianse kampanda, diende Nicola Fameli, udi umvuija ne: paudi ubala bungi bua njingu idi ku bintu kampanda bidi mu bufuki, neumone ne: idi bungi bua muomumue. Bungi buayi abu budi bulondeshila mudiyi miye milelangane, milamakanangane. Badi babikila bungi buayi abu ne: dilondangana dia Fibonacci (Suite de de Fibonacci). Njingu eyi idi ku bintu bia bungi bia mu bufuki, bu mudi mu bimue bikata bia mitoto, ku bizubu bia nyonga, ku mabeji a mitshi, ne ku mitu ya bilongo bitu bilonda dîba anyi bia turnesole.a
8 Muanebe udi mua kulonga malu adi atangila bintu bikuabu bia mu bufuki mu kalasa. Tshilejilu, mitshi ya bungi itu ikola mu luidi lua muomumue, tuambe ne: itu ipatula matamba, matamba au alua kupatula pawu tumatamba tukese, ne pashishe ipatula ntonga. Bitu bienzeka nanku mu bintu bikuabu bidi mu bufuki. Kadi nnganyi udi muele mikenji bua malu enzeke mushindu au mu bintu bia mu bufuki? Nnganyi udi mubifuke? Muanebe yeye muelangane meji a nkonko eyi, pamuapa nebimufikishe ku dituishibua ne: Nzambi ke udi mufuke bintu bionso. (Eb. 3:4) Padi muanebe ukola, udi mua kumuebeja ne: “Bikalabi ne: Nzambi mmutufuke, udi wela meji ne: mmumanye bimpe tshitudi mua kuenza bua kupeta disanka anyi?” Pashishe udi mua kumumvuija ne: mmutupeshe Bible bua bualu abu.
NASA, ESA, ne Hubble Heritage (STScl/AURA)-ESA/Hubble Collaboration
Bintu bidi mu bufuki ne bulengele buabi bidi bileja tshinyi? (Tangila tshikoso 7-8)
FIKISHA MUANEBE KU DIMONA MUSHINGA WA KUTUMIKILA MIKENJI YA MU BIBLE YA MALU A BIKADILU
9. Ntshinyi tshidi mua kufikisha muanebe ku dikuela nkonko idi itangila mushinga udi nawu mikenji ya malu a bikadilu idi mu Bible?
9 Muanebe yeye wamba mudi mikenji ya malu a bikadilu idi mu Bible kayiyi ne mushinga, keba bua kumanya tshidi tshimusaka bua kuamba nanku. Pamuapa udi wamba nanku bualu kena witaba ne: tshidi Bible wamba ntshilelela to. Udi mua kuikala dijinga ne bijadiki bua amanye mua kumvuija bakuabu malu adiye witabuja. Nansha biobi nanku, udi mua kumuambuluisha bua amone ne: kutumikila mikenji ya Yehowa nkuimpe. Bua kumuambuluisha, nudi mua kulonga nende mukanda wa Shala ne muoyo kashidi!.b
10. Mmunyi muudi mua kuambuluisha muanebe bua avuije Yehowa mulunda wende munene?
10 Kankamija muanebe bua avuije Yehowa mulunda wende munene. Paudi umulongesha Bible ku diambuluisha dia mukanda wa Shala ne muoyo kashidi!, muela nkonko idimu ne umueleshishe meji ne bimfuanyi bidimu bua kumanya mmuenenu wende. (Nsu. 20:5) Tshilejilu, mu dilongesha dia 8, badi bafuanyikija Yehowa ne mulunda muimpe udi utupesha mibelu idi itukuba ne ituambuluisha. Nuenu bamane kuyukidilangana malu adi mu 1 Yone 5:3, udi mua kumuebeja ne: “Bu mudi Yehowa muikale mulunda muimpe, mmunyi mutudi ne bua kumona tshidiye utulomba bua kuenza?” Lukonko alu ludi mua kumueneka bu ne: kaluena ne mushinga, kadi kumuelalu kudi mua kumuambuluisha bua kumona ne: Nzambi mmutuelele mikenji bualu mmutunange.—Yesh. 48:17, 18.
11. Mmunyi muudi mua kuambuluisha muanebe bua amone mushinga udi nawu mêyi manene a mu Bible? (Nsumuinu 2:10, 11)
11 Muleja mudi kutumikila mêyi manene a mu Bible kutuambuluisha. Panudi nubala nende Bible anyi nukonkonona mvese wa ku dituku, yukidilanganayi bua mudi mêyi manene a mu Bible mambuluishe dîku dienu. Tshilejilu, muanebe utu umona ne: kuenza mudimu bikole ne kuamba bulelela nkuimpe anyi? (Eb. 13:18) Udi mua kumuleja kabidi mudi kutumikila mêyi manene a mu Bible kutuambuluisha bua kuikala ne disanka ne makanda a mubidi mimpe. (Nsu. 14:29, 30) Muanebe yeye mumone ne: bidi ne mushinga bua kutumikila malu adi Bible ulongesha, pamuapa neaatumikile.—Bala Nsumuinu 2:10, 11.
12. Mmunyi mudi muanetu Steve muambuluishe muanende bua amone mushinga udi nawu mibelu ya mu Bible?
12 Muanetu Steve wa mu France udi umvuija mudiye yeye ne mukajende bambuluisha muanabu wa balume Ethan utshivua tshitende bua kumona ne: Yehowa mmutuelele mikenji bualu mmutunange. Udi wamba ne: “Tuvua tumuebeja ne: ‘Bua tshinyi Yehowa mmusue bua tutumikile mubelu eu? Mmunyi mudiwu uleja ne: mmutunange? Wewe kuyi muwutumikile, ntshinyi tshidi mua kukufikila?’” Kuambuluisha Ethan mushindu au kuakamufikisha ku dituishibua ne: Yehowa utu wamba anu malu malelela. Steve udi wamba kabidi ne: “Tshipatshila tshietu ntshia kuambuluisha Ethan bua amone ne: meji adi mu Bible mmapite a bantu kule ne kule.”
13. Mmunyi mudi baledi mua kulongesha bana babu bua kutumikila mêyi manene a mu Bible? Fila tshilejilu.
13 Longesha muanebe bua atumikile mêyi manene a mu Bible. Udi mua kumulongesha nanku padibu bamupeshe mudimu wa kubala mukanda kampanda mu kalasa kabu. Mukanda au wowu uleja ne: bantu badi benda masandi anyi badi ne tshikisu mbantu ba kuidikija, udi mua kumuebeja bua ambe mudi Yehowa umvua bua malu adibu benza au. (Nsu. 22:24, 25; 1 Kol. 15:33; Filip. 4:8) Abi nebimuambuluishe bua kuyisha mulongeshi wabu ne balongi babu bobu bamuele nkonko bua aleje tshidiye wamba pende bua malu adi mu mukanda au.
AMBULUISHA MUANEBE BUA AMANYE MUA KUMVUIJA BAKUABU MALU ADIYE WITABUJA
14. Ndilongesha kayi didi mua kukolela bansonga bena Kristo bua kumvuija? Bua tshinyi?
14 Imue misangu, bansonga bena Kristo badi mua kumvua buôwa bua kumvuija malu adibu bitabuja, bu mudi padibi bikengela kumvuija dilongesha dia ne: bintu mbidienzekele. Bua tshinyi? Bualu balongeshi babu badi pamuapa bamba mudiku malu adi ajadika ne: dilongesha adi ndilelela. Biwikala muledi, mmunyi muudi mua kuambuluisha muanebe bua ikale mutuishibue ne: malu adiye witabuja mmalelela.
15. Ntshinyi tshidi mua kuambuluisha nsonga muena Kristo bua kutuishibua ne: malu adiye witabuja mmalelela?
15 Ambuluisha muanebe bua ikale mutuishibue ne: malu adiye witabuja mmalelela. Bu mudi muanebe muitabuje Mufuki, kikadi ne bundu to. (2 Tim. 1:8) Nansha bena malu a sianse ba bungi badi pabu bitabuja ne: bintu bidi ne muoyo ki mbilue ku mpukapuka to. Badi ne bijadiki bia ne: kudi muntu wa meji a bungi udi mufuke bintu bia muoyo bidi bitupitshila. Bua bualu abu kabatu bitaba dilongesha didibu balongesha mu tulasa tua bungi pa buloba bujima dia ne: bintu mbidienzekele to. Muanebe yeye welangana meji a malu adi masake bena Kristo bua kuitaba ne: mbafuke muoyo, ditabuja didiye nadi kudi Nzambi nedikole.c
16. Mmunyi mudi muledi mua kuambuluisha muanende bua amanye mua kumvuija tshidi tshimusake bua kuitabuja Mufuki? (1 Petelo 3:15) (Tangila kabidi tshimfuanyi.)
16 Ambuluisha muanebe bua amanye mua kumvuija tshidi tshimusake bua kuitabuja ne: kudi Mufuki. (Bala 1 Petelo 3:15.) Pamuapa mbimpe nubale nende biena-bualu bidi mu jw.org bia ne: Mbidienzekele anyi mbifuka? Pashishe wambile muanebe bua asungule malu adimu adiye mumone ne: udi mua kuambuluisha nawu bantu bua bamanye ne: kudi Mufuki. Umubele bua kakokianganyi ne balongi babu to. Umuambile ne: muntu yeye musue kuyukila nende bualu abu, mbimpe amumvuije malu mu mêyi mapepele adi umvuika. Tshilejilu, mulongi wabu yeye muambe ne: “Tshitu muanji kumona Nzambi to, ndi ngitabuja anu tshindi mmona ne mêsu,” udi mua kumuandamuna ne: “Fuanyikija ne: udi upitshila mu dîtu didi kule menemene ne bantu, katupa aka udi umona tshina tshia mâyi tshibaka ne mabue. Ntshinyi tshiwamba? Newambe anu ne: kudi muntu udi muibake tshina etshi. Ke mudibi kabidi bua buloba buetu ebu ne bua bintu bionso bidi ne muoyo; kudi muntu udi mubifuke.”
Paudi uyukila ne balongi benu, bumvuija malu mu mêyi mapepele adi umvuika (Tangila tshikoso 16-17)d
17. Mmunyi mudi muledi mua kukankamija muanende bua kukeba mpunga ya kuyisha malu a mu Bible? Fila tshilejilu.
17 Ambuluisha muanebe bua ikale ukeba mpunga ya kuambila bakuabu malu a mu Bible. (Lomo 10:10) Udi mua kufuanyikija mushindu udiye udienzeja bua kuambila bakuabu malu adiye witabuja ne mushindu utu muntu udienzeja bua kulonga mua kuimba misambu ne tshiombelu kampanda. Kumpala muntu au udi wanji kutshimba ne misambu idi mitekete. Pashishe mu kupita kua matuku, neikale ukadi wimba misambu yonso ne tshiombelu atshi bipepele. Bia muomumue, nsonga muena Kristo udi mua kutuadija kuyisha mu mushindu mupepele. Tshilejilu, udi mua kuebeja mulongi wabu ne: “Udi mumanye ne: bena malu a sianse batu batentula bufuki bua kuenza bintu anyi? Tangila filme muimpe eu.” Yeye mumane kumuleja umue wa ku filme yetu itu ne tshiena-bualu tshia ne: Mbidienzekele anyi mbifuka?, udi mua kuamba ne: “Bituikala tutumbisha muntu bua mudiye mutentule tshintu tshia mu bufuki, nnganyi utudi mua kutumbisha menemene bua tshifukibua tshidiye mutentule atshi?” Kuyisha mu mushindu mupepele nanku kudi mua kupesha mulongi wabu au dijinga dia kulonga malu a bungi adi atangila Yehowa.
TUNGUNUKAYI NE KUAMBULUISHA BANA BENU BUA BAKOLESHE DITABUJA DIABU
18. Ntshinyi tshidi baledi mua kuenza bua kutungunuka ne kuambuluisha bana babu bua bakoleshe ditabuja diabu kudi Nzambi?
18 Tudi pa buloba padi bantu kabayi bitabuja Yehowa. (2 Pet. 3:3) Nunku baledi wetu, panudi nulonga Bible ne bana benu, bakankamijayi bua bikale badilongela biena-bualu bidi mua kubasaka bua kuangata Dîyi dia Nzambi ne mikenji yende ne mushinga wa bungi. Bambuluishayi bua bikale bela meji bikole ne bayukidilangana ne bakuabu malu adi atangila bintu bidi Nzambi mufuke bua kukolesha ditabuja diabu. Bambuluishayi bua bamone mudi mêyi a buprofete a kukema adi mu Bible mamane kukumbana. Bualu bua mushinga mukole mbuobu ebu: paudi usambila ne bana bebe, sambila bua bualu buabu. Ikala mutuishibue ne: Yehowa neakufute bua muudi udienzeja bua kuambuluisha bana bebe bua bakoleshe ditabuja diabu.—2 Kul. 15:7.
MUSAMBU WA 133 Tendelela Yehowa pautshidi nsonga
a Bua kumanya malu makuabu, tangila filme wa Bintu bia dikema bidi Nzambi mufuke bidi biamba butumbi buende mu jw.org.
b Bikala muanebe mumane kujikija kulonga mukanda wa Shala ne muoyo kashidi!, udi mua kuambulula nende amue malongesha a mu tshitupa 3 ne 4 adi akula bua mikenji ya mu Bible ya malu a bikadilu.
c Bala tshiena-bualu tshia ne: “Pourquoi nous croyons en un créateur” mu Tabulukayi! wa ngondo wa 9/2006 ne broshire wa Cinq questions à se poser sur l’origine de la vie. Bua kupeta bilejilu bikuabu, tangila umue wa ku filme yetu itu ne tshiena-bualu tshia ne: Tshidibu bamba bua ntuadijilu wa muoyo mu jw.org.
d DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI,: Nsonga Ntemu wa Yehowa uleja mulongi wabu udi munange kadeke ka kukuatshila naku bindidimbu muulu filme wa mu filme yetu itu ne tshiena-bualu ne: Mbidienzekele anyi mbifuka