TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 13
MUSAMBU 4 “Yehowa udi Mulami wanyi”
Tshianza tshia Yehowa ki ntshîpi to
“Tshianza tshia Yehowa ntshîpi bikole anyi?”—NOM. 11:23.
LUNGENYI LUNENE
Tshiena-bualu etshi netshituambuluishe bua tuikale anu beyemene Yehowa batuishibue ne: neikale utukumbajila majinga etu.
1. Mmunyi muvua Mose muleje muvuaye ne ditabuja pavuaye ne bua kupatula bena Isalele mu Ejipitu?
MOSE udi mu bantu ba ditabuja dikole badibu batele mu mukanda wa Ebelu. (Eb. 3:2-5; 11:23-25) Wakaleja muvuaye ne ditabuja pavuaye ne bua kupatula bena Isalele mu Ejipitu. Kakatshina Palô ne tshiluilu tshiende to. Wakeyemena Yehowa, kulombolaye bena Isalele ku Mbuu Mukunze ne pashishe mu tshipela. (Eb. 11:27-29) Bena Isalele ba bungi kabatshivua ne ditabuja dia ne: Yehowa uvua mua kubakumbajila majinga abu to. Mose yeye uvua anu mumueyemene. Kakedibua mâyi ku makasa to, bualu Yehowa wakapesha bena Isalele biakudia ne mâyi pavuabu mu tshipela.a—Ekes. 15:22-25; Mis. 78:23-25.
2. Bua tshinyi Yehowa uvua muebeje Mose ne: “Tshianza tshia Yehowa ntshîpi bikole anyi?” (Nomba 11:21-23)
2 Nansha muvua Mose ne ditabuja dikole, tshidimu bu tshijima Yehowa mumane kubapandisha ku Mbuu Mukunze, wakatuadija kudiebeja ni uvua mua kukumbana bua kubapesha munyinyi. Bantu bavua mu tshipela bavua bapite bungi ne kamuvua biakudia bikumbane to. Mmunyi muvua Yehowa mua kubapesha munyinyi? Yehowa wakebeja Mose ne: “Tshianza tshia Yehowa ntshîpi bikole anyi?” (Bala Nomba 11:21-23.) Muaba eu, “tshianza tshia Yehowa” tshidi tshileja nyuma wende muimpe anyi bukole butuye wenza nabu malu. Mu mêyi makuabu Yehowa uvua musue kuebeja Mose ne: ‘Udi wela meji ne: tshiena mua kukumbaja bualu bundi muambe anyi?’
3. Bua tshinyi bualu buvua bufikile Mose ne bena Isalele budi bututangila petu?
3 Ukadiku mudiebeje bikala Yehowa mua kukumbaja majinga ebe ne a bena mu dîku diebe anyi? Nansha wewe mudiebeje nanku anyi kuyi mudiebeje, tukonkonone malu avua mafikile Mose ne bena Isalele bavua balekele kueyemena Yehowa. Netumone mvese yatuambuluisha bua kuikala anu batuishibue ne: tshianza tshia Yehowa ki ntshîpi to.
MALU AVUA MAFIKILE MOSE NE BENA ISALELE AKULONGESHE
4. Bua tshinyi bena Isalele kabatshivua ne ditabuja dia ne: Yehowa uvua mua kubadiisha?
4 Tuanjayi kumona bua tshinyi bena Isalele ba bungi bakatuadija kuelakana. Bobu ne “tshisumbu tshinene tshia bantu basambakane” bavua kabayi bena Isalele bakavua banenge mu tshipela tshinene pavuabu baya mu Buloba Bulaya. (Ekes. 12:38; Dut. 8:15) Buonso buabu bakavua batshioke ne didia dia mana. Kutuadijabu kudilakana kudi Mose. (Nom. 11:4-6) Bakajinga biakudia bia mu Ejipitu. Bu muvuabu badilakana, Mose wakela meji ne: yeye ke uvua ne bua kubadiisha.—Nom. 11:13, 14.
5-6. Mushindu uvua bantu bavua kabayi bena Isalele banyange bena Isalele udi utulongesha tshinyi?
5 Bantu bavua kabayi bena Isalele kabavua ne dianyisha bua bionso bivua Yehowa mubapeshe to. Lungenyi luabu alu luakambulukila bena Isalele. Tuetu petu tudi mua kupanga kuleja Yehowa dianyisha anu bu bantu ba muaba utudi. Bidi mua kutuenzekela nanku tuetu tujinga bintu bituvua nabi anyi tualakana bidi bakuabu nabi. Kadi tuetu tusanka ne bitudi nabi netuikale ne disanka dia bungi.
6 Bena Isalele bavua ne bua kuvuluka muvua Nzambi mubajadikile ne: pavuabu bafika mu Buloba Bulaya, bavua ne bua kupeta bintu bia bungi. Kabavua mua kubipetela mu tshipela muvuabu amu to. Bia muomumue, mbimpe tutume meji ku malu adi Yehowa mutulaye mu bulongolodi bupiabupia pamutu pa kuatuma ku bintu bitudi katuyi mua kupeta mu bulongolodi ebu to. Mbimpe tuelangana meji a mvese idi mua kutuambuluisha bua kueyemena Yehowa bikole.
7. Bua tshinyi mbimpe tuikale batuishibue ne: tshianza tshia Yehowa ki ntshîpi to?
7 Nansha nanku, udi mua kudiebeja bua tshinyi Nzambi wakebeja Mose ne: “Tshianza tshia Yehowa ntshîpi bikole anyi?” Uvua mua kuikala mumuebeje nanku bua kumuvuluija malu abidi aa: 1) Bukole buende kabuena ne ndekelu to. 2) Tshianza tshiende tshidi mua kufika muaba wonso. Nzambi uvua mua kupesha bena Isalele munyinyi wa bungi nansha muvuabu mu tshipela. Yehowa wakabaleja muvuaye ne bukole bua bungi ne “tshianza tshia bukole ne diboko diolola.” (Mis. 136:11, 12) Nanku tuetu mu ntatu, tuikale batuishibue ne: tshianza tshia Yehowa netshifike too ne muaba utudi bua kutuambuluisha.—Mis. 138:6, 7.
8. Tshia kuenza ntshinyi bua kuepuka tshilema tshivua bena Isalele ba bungi benze? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)
8 Yehowa wakabapesha munyinyi wa bungi wa nyunyi ya tulumbu. Kadi kabakamuleja dianyisha bua tshishima tshivuaye mubenzele atshi to. Ba bungi bakapeta lukuka. Bakenza dituku dijima ne tshitupa benda bakuata nyunyi ya tulumbu ya bungi. Yehowa wakafiikila “bantu bavua baleje dijinga dia budinangi” abu munda, yeye kubashipa. (Nom. 11:31-34) Tshilejilu tshiabu tshidi tshitulongesha ne: mbimpe tudimuke bua katulu kupeta lukuka to. Nansha tuetu babanji anyi bapele, mbimpe tudibutshile “biuma mu diulu.” Nanku, tudi ne bua kudienzeja bua kukolesha bulunda buetu ne Yehowa ne Yezu. (Mat. 6:19, 20; Luka 16:9) Dîba adi, netuikale batuishibue ne: Yehowa neatupeshe bitudi nabi dijinga.
Ntshinyi tshivua bantu ba bungi benze mu tshipela pavua Yehowa mubapeshe munyinyi? Bualu abu budi butulongesha tshinyi? (Tangila tshikoso 8)
9. Tudi ne bua kuikala batuishibue bua bualu kayi?
9 Yehowa mmudiakaje bua kutuambuluisha lelu. Kadi kabiena biumvuija ne: katuakupangila makuta anyi biakudia to.b Nansha nanku, Yehowa kakutulekela to. Neikale anu netu pabuipi mu lutatu luonso. Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi batekemene kudiye? Tuakulayi bua nsombelu ibidi eyi: 1) patudi ne lutatu lua makuta ne 2) patudi tusamisha mutu bua mutuadiambuluisha patuakulakaja.
PATUDI NE LUTATU LUA MAKUTA
10. Ndutatu kayi lutudi mua kupeta?
10 Bu mukadi ndongoluelu wa malu eu mutangile ku tshibungubungu, lutatu lua makuta ludi mua kubipa bua mvita, bipupu, masama adi abudika, anyi bua dishintuluka dia makalenge. Mudimu wetu udi mua kufua, tudi mua kujimija bintu bitudi nabi, anyi kudimona benzejibue bua kumuangala. Nanku bidi mua kutukolela bua kupeta bitudi tukengela. Bidi mua kutulomba bua kukeba mudimu muaba utukadi basombele anyi kuela meji a kuya muaba mukuabu ne bena mu dîku dietu bua kuambula bujitu buabu. Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi beyemene tshianza tshia Yehowa mu nsombelu ayi?
11. Mmalu kayi audi ne bua kuenza bua kupita bimpe ne lutatu lua makuta? (Luka 12:29-31)
11 Bidi ne mushinga wa bungi bua kuambila Yehowa malu adi makutonde, bualu nebikuambuluishe bikole. (Nsu. 16:3) Tumulombe meji bua kuangata mapangadika mimpe ne bua atukije muoyo wetu bua ‘katuditatshishi ne dielakana’ bua lutatu luetu to. (Bala Luka 12:29-31.) Tutungunuke ne kumulomba bua tuikale tusanka ne bitudi nabi. (1 Tim. 6:7, 8) Tuenze makebulula mu bintu bietu a mua kupita bimpe ne lutatu lua makuta. Bantu ba bungi mbaleje ne: filme ne biena-bualu bia mu site wetu wa jw.org bidi biakula bua makuta mbibambuluishe bikole.
12. Nnkonko kayi idi mua kuambuluisha muena Kristo bua kuangata dipangadika dimpe bua dîku diende?
12 Bamue mbitabe midimu ivua ibalomba bua kuya kule ne bena mu dîku diabu, kadi kuluabu kudiela meji. Kumpala kua kuitaba mudimu, ela meji a difutu diwapeta, kadi keba bua kumanya ni wakuambuluisha wewe ne bena mu diku diebe bua kushala mu malanda makole ne Yehowa. (Luka 14:28) Diebeja ne: ‘Ntshinyi tshidi mua kufikila dibaka dianyi meme kule ne muena dibaka nanyi? Nengikale mbuela mu bisangilu, nyisha, ne mpeta dîba dia kusomba ne bena Kristo nanyi anyi?’ Biwikala muledi, diela lukonko lua mushinga elu: ‘Meme kule ne bana banyi, mmunyi mungabakolesha ne “mibelu ne didimuija bia Yehowa”?’ (Ef. 6:4) Paudi ne bua kuangata dipangadika, londa mibelu ya Yehowa; kulondi mibelu ya balela bebe anyi balunda badi kabayi batumikila Yehowa to.c Bakapetela Tony udi musombele mu Asie wa ku ouest midimu ya makuta mu ditunga dikuabu. Kadi yeye mumane kusambila ne muyukile ne mukajende, wakabenga midimu ayi ne wakadienzeja bua kukepesha ditula dia makuta mu dîku diende. Udi wamba ne: “Bua dipangadika adi, ngakalongesha bantu ba bungi malu a Yehowa ne bana banyi mbanange Yehowa bikole. Bualu ebu mbutulongeshe ne: tuetu batumikile mêyi adi mu Matayi 6:33, Yehowa neatutabalele.”
PATUDI TUSAMISHA MUTU BUA MUTUADIAMBULUISHA PATUAKULAKAJA
13. Ntshinyi tshitudi mua kuenza mpindieu bua kupeta kantu ka kulua kudiambuluisha naku patuakulakaja?
13 Tudi mua kuleja kabidi mutudi beyemene tshianza tshia Yehowa patudi tusamisha mutu bua mutuadiambuluisha patuakulakaja. Bible udi utuambila bua kuenza mudimu bikole bua kupeta makuta a kulua kudiambuluisha nawu. (Nsu. 6:6-11) Tuetu ne mushindu, mbimpe tuteke kantu ku luseke bua matuku kumpala. Makuta adi bukubi. (Muam. 7:12) Kadi kaalu tshintu tshia mushinga wa bungi kutudi to.
14. Mmunyi mudi Ebelu 13:5 utuambuluisha bua kubenga kusamisha mutu bikole bua matuku atshilualua?
14 Yezu wakaleja ne: muntu udi mubanji bua bintu kadi kayi “mubanji ku mêsu kua Nzambi” mmuntu mutshimbakane. (Luka 12:16-21) Katuena bamanye tshiatufikila malaba to. (Nsu. 23:4, 5; Yak. 4:13-15) Yezu wakamba kabidi ne: tudi ne bua kuikala badiakaje bua ‘kulekela’ bintu bietu bionso bua kulua bayidi bende. (Luka 14:33, dim.) Ke tshiakenza bena Kristo ba mu Yudaya tshikondo tshia bapostolo. (Eb. 10:34) Lelu eu, bena Kristo ba bungi mbajimije bintu biabu bua muvuabu babenge kubuela mu bisumbu bia tshididi. (Buak. 13:16, 17) Bavua bitabe bua kubijimija bualu bavua beyemene mulayi wa Yehowa wa ne: “Tshiakukushiya nansha kakese, tshiakukulekela nansha kakese.” (Bala Ebelu 13:5.) Tudi tudienzeja bua kuikala ne kantu katuambuluisha matuku kumpala, kadi malu owu maye mutuvua katuyi batekemene, tudi bamanye ne: Yehowa neatutue anu tshianza.
15. Baledi bena Kristo badi ne bua kukolesha bana babu ne tshipatshila kayi? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)
15 Mu imue miaba, bantu batu balela bana nangananga ne meji a ne: bana abu balue kubakuatshila mpasu padibu bakulakaja. Batu bamba ne: “Kulela nkuabanya mêsu!” Pende Bible udi wamba ne: baledi ke badi ne bua kutabalela bana babu. (2 Kol. 12:14) Mu bulelela, baledi badi mua kujinga diambuluisha dia bana babu padibu bakulakaja, ne bana ba bungi batu babambuluisha. (1 Tim. 5:4) Baledi bena Kristo mbamanye ne: kuambuluisha bana babu bua benzele Yehowa mudimu ke kudi kubapetesha disanka dia bungi, kadi ki nkubakolesha ne meji a ne: balue kubakuatshila mpasu padibu bakulakaja to.—3 Yone 4.
Bena dibaka badi beyemena Yehowa badi batumikila tshidi Bible wamba padibu bangata mapangadika bu mudi a bungi bua bana badibu ne bua kulela. (Tangila tshikoso 15)d
16. Ntshinyi tshidi baledi mua kuenza bua kuambuluisha bana babu bua badiambuile bujitu buabu? (Efeso 4:28)
16 Paudi ulongesha bana bebe mua kuluabu kudiambuila bujitu, baleja muudi mueyemene Yehowa. Baleja anu katshia ku buana buabu mudibi ne mushinga bua kuikala benji ba mudimu. (Nsu. 29:21; bala Efeso 4:28.) Padibu benda bakola, bambuluisha bua badifile bikole mu kalasa kadibu balonga. Keba mvese ya kubalongesha nayi mua kuangata mapangadika mimpe bua bungi bua tulasa tudibu ne bua kulonga. Abi nebibambuluishe bua kuluabu kudiambuila bujitu ne kupeta dîba dia kuyisha bikole anyi kulua bampanda-njila.
17. Mbimpe tuikale batuishibue bua bualu kayi?
17 Batendeledi ba Yehowa ba lulamatu badi bamueyemena bualu udi ne dijinga ne bukole bua kubatabalela. Bu mukadi ndongoluelu wa malu eu mutangile ku tshibungubungu, nebitulombe bua kueyemena Yehowa bikole. Nansha malu owu mua kuenzeka mushindu kayi, tuikalayi badisuike bua kueyemena Yehowa bua atukumbajile majinga etu. Tuikalayi batuishibue ne: nansha tuetu muaba kayi, tshianza tshiende tshia bukole ne diboko diende diolola kadiakupanga kufika kutudi to.
MUSAMBU WA 150 Kebayi Nzambi bua anusungile
a Bala “Nkonko ya babadi” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia ngondo wa 10/2023.
b Bala “Nkonko ya babadi” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshiadia 15/9/2014.
c Bala tshiena-bualu tshia “Muntu nansha umue kena mua kuenzela bamfumu babidi mudimu” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshiadia 15/4/2014.
d DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Baledi bayukila ne muanabu wa bakaji mulela umue. Muanabu au ne bayende badi mu mudimu wa dibaka Nzubu wa Bukalenge