TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 19
MUSAMBU 6 Diulu didi diamba butumbi bua Nzambi
Idikija banjelu
“Tumbishayi Yehowa, nuenu banjelu bende bonso.”—MIS. 103:20.
LUNGENYI LUNENE
Malu adi tshilejilu tshia banjelu ba lulamatu tshitulongesha.
1-2. a) Tudi bashilangane ne banjelu ku tshinyi? b) Tudi bafuanangane nabu ku tshinyi?
BU MUTUDI bantu ba Yehowa, tudi mu dîku dia bantu badi banangangane ne badi bamutendelela. Mu dîku edi mudi bena Kristo netu ba pa buloba bujima ne banjelu miliyo ya bungi. (Dan. 7:9, 10) Banjelu mbashilangane netu. Tshilejilu, bakavuaku bidimu bia bungi kumpala kua kufukabu bantu. (Yobo 38:4, 7) Badi ne bukole bua bungi kutupita. Bobu mbatshijila ne mbakane kutupita tuetu bualu tudi bantu bapange bupuangane.—Luka 9:26.
2 Kadi nansha mutudi bashilangane nabu, tudi bafuanangane nabu ku malu a bungi. Tshilejilu, badi ne ngikadilu mimpe ya Yehowa, tuetu petu tudi nayi. Tudi petu ne tshipedi tshia kudisunguila malu anu bu bobu. Muanjelu yonso utu ne diende dîna, buende bumuntu, ne wende mudimu; ke mututu petu. Tudi kabidi ne dijinga dia kutendelela Mufuki wetu anu bu bobu.—1 Pet. 1:12.
3. Tshilejilu tshia banjelu ba lulamatu tshidi tshitulongesha tshinyi?
3 Bu mutudi bafuanangane ne banjelu ku malu a bungi, tshilejilu tshiabu tshimpe tshidi tshitukankamija ne tshitulongesha malu a bungi. Nunku tudi mua kupetela malongesha mimpe a bungi kudibu. Mu tshiena-bualu etshi, netumone mutudi mua kuidikija didipuekesha dia banjelu ba lulamatu, dinanga didibu banange bantu, dinanukila diabu, ne didienzeja diabu bua kulama tshisumbu tshia bena Kristo tshikezuke.
BANJELU BATU NE DIDIPUEKESHA
4. a) Mmunyi mutu banjelu baleja didipuekesha? b) Bua tshinyi banjelu batu ne didipuekesha? (Misambu 89:7)
4 Banjelu ba lulamatu batu ne didipuekesha. Nansha mudibu bamanye malu a bungi, bikale ne bukole bua bungi ne meji, batu batumikila mêyi a Yehowa. (Mis. 103:20) Patubu bakumbaja midimu yabu, kabatu badiuwuja bua bidibu benza anyi badileja mudibu ne bukole bupite bua bantu to. Batu ne disanka dia kuenza tshitu Yehowa ubambila, nansha bantu kabayi bamanye mêna abu.a (Gen. 32:24, 29; 2 Bak. 19:35) Batu babenga bua kuitaba butumbi buonso budi bukumbanyina anu Yehowa. Bua tshinyi banjelu batu ne didipuekesha dia bungi? Bualu mbanange Yehowa, bamunemeka kabidi bikole.—Bala Misambu 89:7.
5. Mmunyi muvua muanjelu kampanda muleje didipuekesha pavuaye ubela mupostolo Yone? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)
5 Tumonayi bumue bua ku malu adi aleja mudi banjelu ne didipuekesha. Bu mu 96 P.Y., muanjelu udibu kabayi batele dîna diende wakaleja mupostolo Yone tshikena kumona tshivua tshienza buôwa. (Buak. 1:1) Ntshinyi tshiakenza Yone? Wakinamina muanjelu bua kumutendelela. Kadi muanjelu wa lulamatu au wakamukandika diakamue, wamba ne: “Wamanya! Kuenji nanku to! Ndi anu mupika nebe ne wa bana benu . . . Tendelela Nzambi!” (Buak. 19:10) Adi si ndidipuekesha dia dikema! Muanjelu au kavua musue bua bamupeshe butumbi to. Kadi wakamuambila diakamue bua kubupesha Yehowa. Kavua mumone bu ne: Yone kavua ne mushinga to. Nansha muvua muanjelu au muenzele Yehowa mudimu bidimu bia bungi ne muikale ne bukole bupite bua Yone, didipuekesha diakamusaka bua kubikila Yone ne: mupika nende. Nansha muvuaye ne bua kubela Yone, kavua mumutandishe anyi mumuambe mêyi mashile to. Kadi uvua muyukile nende ne dîyi dimpe. Pamuapa wakajingulula ne: tshivua tshisake Yone bua kumuinamina atshi mbuôwa bua malu a dikema avuaye mumone.
Muanjelu muikale ne didipuekesha padiye uyukila ne Yone (Tangila tshikoso 5)
6. Mmushindu kayi utudi mua kuikala ne didipuekesha anu bu banjelu?
6 Mmushindu kayi utudi mua kuikala ne didipuekesha anu bu banjelu? Tuetu petu tudi mua kukumbaja midimu idibu batupeshe katuyi tudiuwuja anyi katuyi tukeba bua kuleja ne: tuetu ke badi bayenze to. (1 Kol. 4:7) Bualu bukuabu, katuleji mutudi bapite bakuabu bua mutukadi benzele Yehowa mudimu bidimu bia bungi anyi bua mutudi ne midimu mu tshisumbu to. Mu bulelela, tuetu bikale nayi, bidi bitusaka bua kuikala ne didipuekesha. (Luka 9:48) Mbimpe tuenzele bakuabu mudimu anu bu banjelu. Katudiangatshi ne mushinga wa bungi kupita bakuabu to.
7. Mmunyi mutudi mua kuleja didipuekesha patudi tubela muntu anyi tumupingaja mu njila?
7 Tudi mua kuleja kabidi mutudi ne didipuekesha patudi tubela muntu anyi tumupingaja mu njila. Muntu au udi mua kuikala muena Kristo netu anyi muana utudi balele. Pamuapa bidi mua kutulomba bua kumubela ne dîsu dikole. Anu bu muanjelu uvua mupingaje Yone mu njila ne dîyi dimpe, tuetu petu nansha tubela muntu ne dîsu dikole, mbimpe tudienzeje bua kadiumvu mutekeshibue mu mikolo to. Tuetu katuyi tudimona bapite bakuabu, nebituambuluishe bua kubapesha mibelu ya mu Bible ne kanemu ne dinanga.—Kolos. 4:6.
BANJELU MBANANGE BANTU
8. a) Bilondeshile Luka 15:10, mmunyi mudi banjelu baleja mudibu banange bantu? b) Mmunyi mudi banjelu batuambuluisha mu mudimu wa diyisha? (Tangila kabidi tshimfuanyi tshia pa tshizubu.)
8 Banjelu batu batabalela bantu, babangata ne mushinga. Batu kabidi babanange. Batu basanka padi muntu unyingalala bua mpekatu wende anyi padi muntu uvua mulekele kuenzela Yehowa mudimu upingana kudiye peshi padi muntu ushintulula bikadilu biende, ulua mutendeledi wa Yehowa. (Bala Luka 15:10.) Banjelu batu batuambuluisha kabidi patutu tuyisha. (Buak. 14:6) Nansha mudibu kabayi bayisha bantu mpala ne mpala, badi mua kufikisha mumanyishi wa lumu luimpe kudi muntu udi musue kumanya malu a Yehowa. Kadi katuena mua kuamba ne dishindika dionso ne: muntu yonso ututu tupeta, banjelu ke batu batufikisha anu kudiye to, bualu Yehowa udi mua kutulombola mu mushindu mukuabu. Tshilejilu, udi mua kuambuluisha bantu bua bamanye malu ende anyi kutufikisha kudi bantu abu ku diambuluisha dia nyuma muimpe. (Bien. 16:6, 7) Nansha nanku banjelu badi batuambuluisha bikole patudi tuyisha. Nunku patudi tuyisha, tuikale batuishibue ne: banjelu badi netu.—Tangila kazubu ka “Bakandamuna masambila abu.”b
Muanetu wa balume ne mukajende bafuma ku dimanyika buambi. Pakadibu bapingana kumbelu, muanetu wa bakaji udi umona muntu mukaji musombe bu mubungame. Udi ujingulula ne: banjelu badi mua kutusaka bua kuambuluisha bantu badi dijinga ne mêyi a mu Bible adi abakolesha. Udi umvua muoyo umusaka bua kumusamba. (Tangila tshikoso 8)
9. Mmunyi mutudi mua kunanga bantu mudi banjelu babanange?
9 Mmunyi mutudi mua kunanga bantu mudi banjelu babanange? Patudi tumvua dimanyisha dia ne: muntu mmupingane mu bulongolodi, mbimpe tusanke anu bu banjelu. Tudi kabidi mua kuakidila muanetu au, kumuleja mutudi bamunange ne mutudi ne disanka bua mudiye mupingane kudi Yehowa bua kumuenzela mudimu. (Luka 15:4-7; 2 Kol. 2:6-8) Anu bu banjelu, mbimpe tuenze muetu muonso bua kuyisha. (Muam. 11:6) Banjelu batu batuambuluisha patudi tumanyisha lumu luimpe; nunku tudi petu mua kukeba mishindu ya kuambuluisha bena Kristo netu bua bikale anu bayisha. Tshilejilu, kuenaku mua kulongolola malu bua kuyisha ne muambi wa lumu luimpe mupiamupia anyi? Kuenaku mua kuyisha ne bena Kristo nebe bakadi bakulakaje anyi balema anyi?
10. Bualu buvua buenzekele Sara budi butulongesha tshinyi?
10 Nsombelu wetu yeye kayi utupetesha mushindu wa kuenzela Yehowa mudimu mutuvua tujinga, ntshinyi tshitudi mua kuenza? Tudi anu ne mishindu mikuabu ya kuenza mudimu pamue ne banjelu. Tuangatayi tshilejilu tshia muanetu Sarac wa mu ditunga dia Inde. Yeye mumane kuenza mudimu wa bumpanda-njila bidimu bitue ku 20, wakasama, kushadilaye wa mu bulalu. Mu bulelela, bivua bimubungamije bikole. Kadi bu muvua bena mu tshisumbu tshiabu bamuambuluisha ne dinanga dionso, eku udibadila Bible pa tshibidilu, biakamuambuluisha bua kupetulula disanka ku kakese ku kakese. Bushuwa, uvua ne bua kuyisha bilondeshile tshikavuaye atshi. Uvua mua kuyishila anu ku telefone bualu kavua ukumbana bua kusomba bua kufunda mikanda to. Pavuaye upinganyina bantu ku telefone, bavua bamuambila ne: kuvua bantu bakuabu bavua bakeba ne: abayishe. Ntshinyi tshiakenzeka pashishe? Mu ngondo mikese, Sara wakapeta balongi ba Bible 70. Kavua mua kukumbana bua kubalongesha bonso to. Ke yeye kuambila bena mu tshisumbu tshiabu bua balonge ne bakuabu. Patudi tuakula apa balongi bende ba Bible badi babuela mu bisangilu. Bushuwa, banjelu badi ne bua kuikala ne disanka dia bungi dia kuenza mudimu pamue ne bena Kristo badi benza muabu muonso bua kuyisha. Sara udi munkatshi mua bena Kristo abu.
BANJELU BATU BANANUKILA
11. Mmunyi muvua banjelu ba lulamatu bananukile mu mushindu wa dikema?
11 Banjelu ba lulamatu badi tshilejilu tshia dikema bua mushindu utubu bananukila. Mbananukile munkatshi mua bidimu binunu bia bungi. Bavua badimuenene muvua Satana ne banjelu bakuabu ba bungi bavuabu nabu batombokele Yehowa. (Gen. 3:1; 6:1, 2; Yuda 6) Bible udi utuambila bualu bua muanjelu umue wa lulamatu uvuabu baluishe kudi muanjelu mubi munkatshi mua matuku a bungi. (Dan. 10:13) Bualu bukuabu, katshia bantu bafukibua, banjelu mbamone ne: anu bantu bakese ke badi basungula bua kutendelela Yehowa. Nansha mudibu bamona bionso abi, badi batungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu ne disanka ne tshisumi, bamanye ne: mu tshikondo tshiakanyine, Nzambi neajikije malu mabi onso.
12. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kunanukila?
12 Mmunyi mutudi mua kunanukila anu bu banjelu? Anu bu banjelu, tudi petu tutuilangana ne buluishi ne tudimuenena mudi malu mabi enzeka. Kadi tudi batuishibue ne: Nzambi neajikije malu mabi onso mu tshikondo tshiakanyine. Nunku “katulekedi kuenza malu mimpe nansha.” (Gal. 6:9) Nzambi mmutulaye ne: neatuambuluishe bua tunanukile. (1 Kol. 10:13) Tudi mua kulomba Yehowa nyuma wende bua nyuma au atupeteshe lutulu ne disanka. (Gal. 5:22; Kolos. 1:11) Ntshinyi tshiwenza wewe mupete buluishi? Weyemene Yehowa ne muoyo mujima, kumvu buôwa to. Yehowa neatungunuke anu ne kukuambuluisha ne neakukoleshe.—Eb. 13:6.
BANJELU BADI BALAMA TSHISUMBU TSHIA BENA KRISTO TSHIKEZUKE
13. Mmudimu kayi wa pa buawu udi nawu banjelu mu matuku a ku nshikidilu aa? (Matayi 13:47-49)
13 Yehowa mmupeshe banjelu mudimu wa pa buawu mu matuku a ku nshikidilu aa. (Bala Matayi 13:47-49.) Mudimu wa diyisha udi usankisha bantu miliyo ya bungi pa buloba bujima. Kudi badi bashintuluka, balua batendeledi ba Yehowa ne kudi badi babenga kushintuluka. Mbapeshe banjelu mudimu wa ‘kumbusha bantu babi munkatshi mua bantu bakane’ bua kulama tshisumbu tshia bena Kristo tshikezuke. Bu mudibi nanku, bidi bisua kuleja ne: muntu yeye mubenge bulongolodi bua Yehowa, kena mua kupinganamu kabidi anyi? Tòo, udi mua kupinganamu. Bualu bukuabu, kabiena biumvuija ne: mu tshisumbu kamuakupanga kumueneka bilumbu to. Nansha nanku, tudi batuishibue ne: banjelu badi benda benza mudimu mukole bua kulama tshisumbu tshikezuke.
14-15. Mmunyi mutudi mua kuidikija banjelu bua mushindu udibu baditatshisha bua tshisumbu kuikalatshi tshikezuke mu nyuma ne mu bikadilu? (Tangila kabidi bimfuanyi.)
14 Mmunyi mutudi mua kuidikija banjelu bua mushindu udibu baditatshisha bua tshisumbu kuikalatshi tshikezuke? Mpatudi tuenza tshietu tshitudi mua kuenza bua kulama tshisumbu tshikezuke mu nyuma ne mu bikadilu. Bua bualu abu, tudi ne bua kusungula balunda bimpe, kulekela malu onso adi mua kutunyanga bua tumone mua kulama muoyo wetu. (Mis. 101:3) Tudi kabidi mua kuambuluisha bena Kristo netu bua bashale balamate Yehowa. Tshilejilu, ntshinyi tshitudi ne bua kuenza tuetu bamanye ne: muena Kristo kampanda mmuenze mpekatu munene? Bua kuleja mutudi bamunange, mbimpe tumulombe bua aye kuambila bakulu. Yeye kayi mubambile, mbimpe tuetu nkayetu tuye kubambila. Dijinga dietu ndia ne: bambuluishe muena Kristo udi mutekete mu nyuma au ne lukasa luonso.—Yak. 5:14, 15.
15 Bia dibungama, bamue bana betu batu benza mpekatu minene batu bumbushibua mu tshisumbu. Dîba adi Bible udi utulomba bua ‘tulekele kusomba’ nabu.d (1 Kol. 5:9-13) Padibu bumbusha muntu wa mushindu au, bidi biambuluisha tshisumbu bua kushalatshi tshikezuke. Bualu bukuabu, dibenga kusomba ne bantu badibu bumbushe mu tshisumbu, mmushindu wa kubaleja bulenga. Bidi mua kubambuluisha bua bamone ne: bidi bikengela kupingana kudi Yehowa. Padibu bapingana, tuetu ne Yehowa ne banjelu tudi tusanka.—Luka 15:7.
Tuetu bamanye ne: muena Kristo kampanda mmuenze mpekatu munene, ntshinyi tshitudi ne bua kuenza? (Tangila tshikoso 14)e
16. Leja mishindu iwikala mua kudienzeja bua kuidikija banjelu.
16 Tudi ne dianyisha dia bungi bua mudi Yehowa mutuanyishile bua kulonga malu a banjelu ne bua kuenza nabu mudimu pamue! Tuikalayi petu ne ngikadilu mimpe idibu nayi eyi: didipuekesha, dinanga, dinanukila, diditatshisha bua tshisumbu tshikale tshikezuke mu nyuma ne mu bikadilu. Tuetu bidikije banjelu ba lulamatu, netushale petu bena mu dîku dia batendeledi ba Yehowa kashidi ne tshiendelele.
MUSAMBU WA 123 Tukokele bulongolodi bua Nzambi ne lulamatu
a Kudi miliyo ne miliyo ya banjelu. Kadi mu Bible mudi anu mêna a banjelu babidi aa: Mikaele ne Gabaliele—Dan. 12:1; Luka 1:19.
b Tudi mua kumanya malu makuabu a bungi ku diambuluisha dia Index des publications de la Société Watch Tower, mu kamutu ka bualu ka “Banjelu” ne ka “bulombodi bua banjelu (bilejilu).”
c Tudi bashintulule amue mêna.
d Bavua bumvuije mu Mapiamapia a kudi Kasumbu kaludiki a mu 2024 No. 2 ne: muntu udi mumbushibue mu tshisumbu yeye mulue mu bisangilu, mumanyishi udi mua kumuela muoyo mu tshikoso ne kumujingila difika dilenga mu bisangilu, kondo kende ka muoyo kalongesha kudi Bible koku kamuanyishile bua kuenza nanku.
e DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI TSHIA PA: Muanetu wa bakaji ulomba mulunda wende bua aye kuambila bakulu bualu bua mpekatu wende. Bu mudi mulunda wende au kayi muye kuambila bakulu pabi tshipolu tshimane kupita, yeye nkayende udi ukuatshila bakulu bualu abu.