TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 28
MUSAMBU WA 88 Mmanyisha njila yebe
Bua tshinyi mbimpe kukeba mibelu?
“Meji nga badi bakeba mibelu.”—NSU. 13:10.
LUNGENYI LUNENE
Tshitudi ne bua kuenza bua mibelu idibu batupesha kutuambuluishayi bikole.
1. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kuangata mapangadika adi apatula bipeta bimpe? (Nsumuinu 13:10; 15:22)
TUETU bonso tudi basue kuangata mapangadika adi apatula bipeta bimpe. Dîyi dia Nzambi didi dituleja mutudi mua kufika ku diangata mapangadika a mushindu eu.—Bala Nsumuinu 13:10; 15:22.
2. Yehowa mmulaye bua kutuenzela tshinyi?
2 Bushuwa, Tatu wetu, Yehowa ke muntu mutambe buimpe utudi mua kulomba meji ne mibelu. Mmulaye bua kutuambuluisha, wamba ne: “Nenkupeshe mibelu ne dîsu dianyi kuudi.” (Mis. 32:8) Mêyi aa adi aleja ne: Yehowa udi utulaya bua kutupesha mibelu itudi nayi dijinga menemene ne bua kutuambuluisha bua kuyitumikila.
3. Nnkonko kayi ituandamuna mu tshiena-bualu etshi?
3 Mu tshiena-bualu etshi, netukonkonone Dîyi dia Nzambi bua kuandamuna nkonko inayi eyi: 1) Meme musue bua mibelu idibu bampesha ingambuluishe, nngikadilu kayi undi ne bua kuikala nende? 2) Nnganyi udi mua kumpesha mibelu mimpe? 3) Mmunyi mundi mua kuleja ne: ndi musue bua bampeshe mibelu? 4) Bua tshinyi ki mbimpe ndombe bakuabu bua bangangatshile mapangadika?
NNGIKADILU KAYI UNDI NE BUA KUIKALA NENDE?
4. Bua mibelu mimpe idibu batupesha kutuambuluishayi, mbimpe tuikale ne ngikadilu kayi?
4 Bua mibelu mimpe idibu batupesha kutuambuluishayi, tudi ne bua kuikala ne didipuekesha. Tudi ne bua kuitaba ne: katuena ne dimanya didi mua kutuambuluisha bua kudiangatshila mapangadika mimpe mu malu onso to. Tuetu katuyi ne didipuekesha, Yehowa kakutuambuluisha to. Dîba adi patudi tubala Dîyi dia Nzambi, mibelu ituapetamu neyikale anu ibuelela eku ipatukila eku. (Mika 6:8; 1 Pet. 5:5) Kadi tuetu ne didipuekesha, katuakujanguluka bua kuyitumikila to.
5. Mmalu kayi avua Davidi muenze avua mua kumupetesha lutambishi?
5 Tumonayi tshidi tshilejilu tshia mukalenge Davidi mua kutulongesha. Nansha muvuaye muenze malu a bungi a kukema, kakaditambisha to. Bidimu bia bungi kumpala kua kuluaye mukalenge, uvua mumanyike bikole bua muvuaye muimbi wa misambu muimpe. Kumulombabu too ne bua kuikalaye wimbila mukalenge misambu. (1 Sam. 16:18, 19) Bobu bamane kumuela manyi bu mukalenge uvua ne bua kupingana uvua mu nkuasa, Yehowa wakamupesha nyuma wende, kuluaye ne bukole bua bungi. (1 Sam. 16:11-13) Bena Isalele bavua bamutumbisha bikole bua muvuaye mushipe bena lukuna babu, bu mudi Goleyata muena Peleshete. (1 Sam. 17:37, 50; 18:7) Muntu muena lutambishi yeye muenze malu a buena au udi mua kuela meji ne: kena ne dîba dia kulomba mibelu kudi bakuabu to. Kadi Davidi yeye kakapeta meji au to.
6. Ntshinyi tshidi tshitujadikila ne: Davidi uvua witaba mibelu? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)
6 Pavua Davidi mulue mukalenge, wakadia bulunda ne bantu bavua mua kumupesha mibelu. (1 Kul. 27:32-34) Kabiena bitukemesha to, bualu kumpala kua kuluaye mukalenge, uvua anu uteleja mibelu ivuabu bamupesha kudi bantu balume nansha wakamupeshabu kudi Abigayila, mukaji wa Nabala. Nabala uvua ne lutambishi, kayi ne kanemu ne dianyisha. Didipuekesha diakasaka Davidi bua kutumikila mubelu muimpe uvua Abigayila mumupeshe, kumuambuluishabi bua kubenga kuenza bualu bubi menemene.—1 Sam. 25:2, 3, 21-25, 32-34.
Didipuekesha diakasaka mukalenge Davidi bua kuitaba mubelu wa Abigayila ne kuwutumikila (Tangila tshikoso 6)
7. Mmalu kayi adi tshilejilu tshia Davidi tshitulongesha? (Muambi 4:13) (Tangila kabidi bimfuanyi.)
7 Bualu bua Davidi budi butulongesha malu a bungi. Tshilejilu, tuetu bapiluke mu dienza bualu kampanda anyi bikale ne bukokeshi kansanga, katuedi meji ne: tudi bamanye bionso ne katuena dijinga ne mibelu to. Mbimpe tufuane Davidi, tuikale tuitaba mibelu mimpe idi muntu kayi yonso mua kutupesha. (Bala Muambi 4:13.) Dîba adi katuakuenza bilema binene bidi mua kutukebela tuetu ne bantu bakuabu ntatu to.
Mbimpe tuikale pabuipi bua kuitaba mibelu, nansha batupayi ku nganyi (Tangila tshikoso 7)c
NNGANYI UDI MUA KUMPESHA MIBELU MIMPE?
8. Bua tshinyi Yonatana uvua mukumbane bua kubela Davidi?
8 Tumonayi bualu bukuabu budi tshilejilu tshia Davidi tshitulongesha. Uvua uteleja mibelu ya bantu bavua mu malanda mimpe ne Yehowa ne bamanye bimpe lutatu luvuaye utuilangana nalu. Tshilejilu, pakajingaye kulengejangana ne mukalenge Shaula, wakateleja mubelu uvua Yonatana, muana wa Shaula mumupeshe. Bua tshinyi Yonatana uvua mukumbane bua kumubela? Bualu Yonatana uvua mu malanda mimpe ne Yehowa ne uvua mumanye kabidi Shaula bimpe. (1 Sam. 20:9-13) Bualu ebu budi butulongesha tshinyi?
9. Nnganyi utudi ne bua kulomba mibelu? Fila tshilejilu. (Nsumuinu 13:20)
9 Tuetu dijinga ne mibelu, mbimpe tuyilombe kudi muntu udi mu malanda mimpe ne Yehowa ne ukadi ne dimonamona dia malu mu bualu butudi nabu abu.a (Bala Nsumuinu 13:20.) Tshilejilu, tutekabi ne: muanetu wa balume udi ukeba mukaji muimpe wa kusela. Nnganyi udi mua kumupesha mibelu mimpe? Bushuwa, muanetu wa balume mujike udi mua kumupesha mibelu mimpe yeye muyangatshile mu Bible. Kadi badi mua kumupesha mibelu mimpe idi ikengela kudi bena dibaka bakadi bashindame mu nyuma badi bamumanye bimpe ne badi basombe bimpe mu dibaka diabu kukadi bidimu ndambu.
10. Nnkonko kayi ituandamuna mpindieu?
10 Tudi bakule bua ngikadilu umue utudi ne bua kuikala nende, bakule kabidi bua muntu udi mua kutupesha mibelu mimpe. Tuandamunayi nkonko eyi: Mmunyi mundi mua kuleja ne: ndi musue bua bampeshe mibelu? Bua tshinyi ki mbimpe ndombe bakuabu bua bangangatshile mapangadika?
MMUNYI MUNDI MUA KULEJA NE: NDI MUSUE BUA BAMPESHE MIBELU?
11-12. a) Ndungenyi kayi lutudi ne bua kuepuka? b) Ntshinyi tshiakenza Lehabama dîba divuaye musue kuangata dipangadika dinene?
11 Misangu mikuabu muntu udi mua kumueneka bu ne: udi ukeba mibelu, kadi pende ujinga anu kumanya bikala bakuabu bitaba dipangadika dikadiye muangate. Muntu wa mushindu eu katu musue kuitaba mibelu to. Mbimpe bualu buvua bufikile mukalenge Lehabama bumulongeshe.
12 Lehabama wakapingana mukalenge Solomo mu nkuasa mu Isalele. Uvua mupete bena Isalele baye kumpala mu malu a bungi, kadi bavua bamone ne: Solomo uvua ubenzeja midimu mikole. Bakaya kudi Lehabama, kumusengelelabu bua abapepejile malu. Wakabalomba bua bamupeshe tshikondo bua anji ele meji bua dipangadika divuaye ne bua kuangata. Wakabanga bimpe, kuyaye kulomba mibelu kudi bantu bakulumpe bavua bambuluishe Solomo. (1 Bak. 12:2-7) Kadi wakabenga mibelu ivua bakulumpe abu bamupeshe. Bua tshinyi? Ukavua mumane kuangata dipangadika, ukeba mpindieu anu bua muntu mukuabu atue ku tshiende anyi? Biobi nanku, pakalombaye mibelu kudi balunda bende batshivua bansonga, bakatua ku tshiende. (1 Bak. 12:8-14) Lehabama wakenza tshivua balunda bende bamuambile; ke bena Isalele ba bungi kutomboka, kusungulabu mukalenge mukuabu. Lehabama ukavua mu ndululu dîba dionso.—1 Bak. 12:16-19.
13. Ntshinyi tshidi mua kutujadikila ne: tutu basue kuitaba mibelu?
13 Tshilejilu tshia Lehabama tshidi tshitulongesha tshinyi? Patudi tulomba mibelu, katuikadi ne dipangadika dimana kuangata to; mbimpe tuikale pabuipi bua kuyitaba. Nunku tudi mua kudiebeja ne: ‘Muntu yeye mumpeshe mubelu undi mumulombe, ntu ngubenga diakamue bualu udi ubengangana ne tshindi musue anyi?’ Tuangatayi tshilejilu.
14. Ntshinyi tshitudi ne bua kuvuluka padibu batupesha mubelu? Fila tshilejilu. (Tangila kabidi tshimfuanyi.)
14 Tuangabi tshilejilu etshi: muanetu wa balume kampanda mmupete mudimu udibu bafuta bimpe. Kumpala kua yeye kuwitaba udi ulomba mibelu kudi mukulu. Muanetu wa balume au udi wambila mukulu ne: mudimu au neumulombe bua kuikala ushiya dîku diende munkatshi mua matuku a bungi. Mukulu udi umuvuluija dîyi dinene dia mu Bible dia ne: mudimu wende munene ngua kukumbajila ba mu dîku diende majinga abu a mu nyuma. (Ef. 6:4; 1 Tim. 5:8) Fuanyikija mpindieu ne: muanetu au udi ukeba tulema mu bidi mukulu au umuambile ne udi uya kulomba mibelu kudi bantu bakuabu too ne padiye upeta muntu udi umuambila bidiye musue kumvua. Netuambe ne: muanetu au uvua muye kukeba mibelu anyi, peshi uvua ne dipangadika dikavuaye muangata wende ukeba anu badi mua kutua ku tshiende? Tudi ne bua kuvuluka ne: muoyo wetu utu utudinga. (Yel. 17:9) Badi mua kutupesha mubelu udi kawuyi utusankisha, kadi misangu mikuabu wowu au ke udi ukengela ne batupeshe.
Tudi bushuwa tukeba mibelu anyi tudi tukeba ne: muntu atue ku tshietu? (Tangila tshikoso 14)
BUA TSHINYI KI MBIMPE NDOMBE BAKUABU BUA BANGANGATSHILE MAPANGADIKA?
15. Ntshinyi tshitudi ne bua kuepuka? Bua tshinyi?
15 Muntu yonso udi ne bua kudiangatshila mapangadika. (Gal. 6:4, 5) Anu mutukadi bamone, kumpala kua tuetu kuenza bualu kampanda, mbimpe tukeba mibelu mu Dîyi dia Nzambi ne kudi bena Kristo bashindame mu nyuma. Kadi katulombi bakuabu bua batuangatshile mapangadika to. Bana betu bakuabu batu benza nanku patubu bebeja muntu udibu beyemena ne: “Wewe uvua mua kuenza tshinyi mu bualu ebu?” Banga pabu batu bidikija muvua muntu kampanda muye ne malu, pabi nsombelu wabu mushilangane ne wende.
16. Ntshilumbu kayi tshiakajuka mu tshisumbu tshia mu Kolinto bua munyinyi mulambula mpingu? (1 Kolinto 8:7; 10:25, 26)
16 Mu tshisumbu tshia mu Kolinto muakajuka tshilumbu bua munyinyi mulambula mpingu. Paulo wakafundila bena mu tshisumbu atshi ne: “Tudi bamanye ne: lupingu ludi tshintu tshia tshianana panu apa, ne kabidi ne: kudi anu Nzambi umue, kakuena mukuabu nansha.” (1 Kol. 8:4) Mêyi aa akasaka bamue bena mu tshisumbu atshi bua kudia munyinyi au uvuabu bapane mu tshisalu. Bakuabu bakangata dipangadika dia kubenga kudia munyinyi mulambula mpingu bua kulama kondo kabu ka muoyo kimpe. (Bala 1 Kolinto 8:7; 10:25, 26.) Tshivua dipangadika dia muntu nkayende. Paulo kavua mubambile bua kuangatshilangana mapangadika anyi bua kuidikijangana to. Muena Kristo yonso uvua ne bua ‘kubadila Nzambi malu ende nkayende.’—Lomo 14:10-12.
17. Ntshinyi tshidi mua kuenzeka tuetu tuidikija bantu mu tshijimajima? Fila tshilejilu. (Tangila kabidi bimfuanyi.)
17 Mmunyi mudi bualu bua muomumue ebu mua kuenzeka lelu? Tuakulabi bua tutupa tukese tua mu mashi. Muena Kristo yonso ke udi ne bua kudiangatshila dipangadika dia kuitaba tutupa tukese tua mu mashi anyi kutubenga.b Bidi mua kutukolela bua kumvua bualu ebu bimpe menemene, kadi kuangata dipangadika dia nunku mbujitu budi muntu nkayende ne bua kudiambuila. (Lomo 14:4) Tuetu bidikije muntu mukuabu mu tshijimajima, tudi mua kunyanga kondo ketu ka muoyo. Bua kondo ketu ka muoyo kuikalaku kimpe, tudi ne bua kudiangatshila mapangadika mimanyine mu Bible. (Eb. 5:14) Kadi ndîba kayi ditudi mua kulomba mibelu kudi muena Kristo mushindame mu nyuma? Anu panyima pa tuetu bamane kuenza makebulula ne bamone ne: katuena bumvue bimpe mudi mêyi manene a mu Bible mua kutuambuluisha mu nsombelu utudi nende to.
Tudi ne bua kuanji kuenza makebulula kumpala kua kulomba muntu mibelu (Tangila tshikoso 17)
TUNGUNUKA NE KUKEBA MIBELU
18. Ntshinyi tshidi Yehowa mutuenzele?
18 Padi Yehowa mutuanyishile bua kudiangatshila mapangadika, bidi bileja mudiye mutueyemene bikole. Mmutupeshe Bible, Dîyi diende ne balunda bimpe badi mua kutuambuluisha bua kumvua mêyi manene adimu. Bionso ebi bidi bileja ne: udi ututabalela anu mutu tatu muimpe wenza. (Nsu. 3:21-23) Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kumuleja dianyisha?
19. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kutungunuka ne kusankisha Yehowa?
19 Tuangate tshilejilu etshi: Baledi batu basanka patubu bamona bana babu bakola, balua batendeledi ba Yehowa badi ne meji ne badi bambuluisha bakuabu. Yehowa pende udi usanka padiye utumona tutungunuka ne kukola mu nyuma, tukeba mibelu, ne tuangata mapangadika adi amupesha bunême.
MUSAMBU WA 127 Mushindu undi ne bua kuikala
a Kudi misangu idi bena Kristo mua kulomba mibelu kudi bantu badi kabayi batendelela Yehowa mu malu a makuta, a luondapu, anyi mu malu makuabu.
b Wewe musue kumanya malu a bungi adi atangila bualu ebu, bala mukanda wa Shala ne muoyo kashidi!, dilongeshadia 39, kamutu ka bualu 5 ne tshitupa tshia “Bia kutangila kabidi.”
c DIUMVUIJA DIA BIMFUANYI: Mukulu ubela mukulu nende bua tshivuaye muambe mu tshisangilu tshishale.