TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w25 ngondo wa 7 dib. 20-25
  • Udi mumanye mua kusanka ne biudi nabi anyi?

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Udi mumanye mua kusanka ne biudi nabi anyi?
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2025
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • IKALA NE DIANYISHA
  • IKALA NE DIDIPUEKESHA
  • ELANGANA MEJI A MALU ADI YEHOWA MULAYE
  • “BADI BAMUTSHINA KABENA BAPANGILA TSHINTU NANSHA TSHIMUE”
  • Didipuekesha dikusake bua kuitaba malu audi kuyi mumanye
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2025
  • Vuluka ne: Yehowa “udi Nzambi wa mouyo”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2024
  • Keba mandamuna a nkonko eyi
    Programe wa Mpuilu wa tshijengu wa 2025-2026 muikala mutangidi wa tshijengu
  • Mapangadika adi aleja mutudi beyemene Yehowa
    Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu wa buena Kristo—2023
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2025
w25 ngondo wa 7 dib. 20-25

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 31

MUSAMBU WA 111 Malu atudi ne bua kusankila

Udi mumanye mua kusanka ne biudi nabi anyi?

“Ndi mulonge mua kudikumbajila majinga anyi nansha meme mu nsombelu kayi.”​—FILIP. 4:11.

LUNGENYI LUNENE

Wewe ne dianyisha ne didipuekesha, ne utuma meji ku malu adi Yehowa mulaye, newikale usanka ne biudi nabi.

1. Kusanka ne bitudi nabi kudi kumvuija tshinyi? Kakuena kumvuija tshinyi?

UTU usanka ne biudi nabi anyi? Muntu utu usanka ne bidiye nabi anyi ne tshidiye, utu utamba kutuma meji ku malu mimpe adi Yehowa mumuenzele, bienza bua ikale ne disanka ne ditalala. Yeye mupangile bimue bintu, katu ufiika munda anyi umvua tshia pa muoyo tshimuimana to. Kadi abi kabiena biumvuija ne: muntu kena mua kuditatshisha bua nsombelu wende to. Tshilejilu, ki mbibi bua muena Kristo kuikala ne dijinga dia kuenza malu a bungi mu mudimu wa Yehowa to. (Lomo 12:1; 1 Tim. 3:1) Kadi nansha biobi bienzeke ne: ki mbamupeshe mudimu udiye musue kuenzela Yehowa, kakujimija disanka diende to.

2. Kubenga kusanka ne bitudi nabi kudi mua kutufikisha ku tshinyi?

2 Kubenga kusanka ne bitudi nabi kudi mua kutufikisha kubi. Tshilejilu, tudi mua kubanga kuenza mudimu mêba a bungi a pa mutu anu bua tumone mua kusumba bintu bitudi katuyi nansha nabi dijinga menemenene. Bia dibungama, bamue bena Kristo mbafike too ne ku diiba makuta ne bintu bikuabu bivuabu bakeba. Pamuapa yonso wa kudibu uvua udiambila ne: ‘Ndi ne bukenji bua kuangata makuta aa,’ ‘Ndi mukebe tshintu etshi matuku a bungi,’ anyi ne: ‘Ndi ngangata makuta aa, nendue kuapingaja.’ Buivi nansha bua mushindu kayi budi bunyingalaja Yehowa, bumufuishisha bundu. (Nsu. 30:9) Bamue bana betu mbafike ku dilekela kuenzela Yehowa mudimu anu bualu ki mbapete midimu kampanda mu bulongolodi to. (Gal. 6:9) Tshidi mua kufikisha mutendeledi wa Yehowa ku dienza nanku ntshinyi? Pamuapa ndipanga kusanka ne bidiye nabi.

3. Mu Filipoyi 4:11, 12 mudi dilongesha kayi dimpe?

3 Mbimpe tumanye mua kusanka ne bitudi nabi. Mupostolo Paulo wakafunda ne: uvua ‘mulonge mua kudikumbajila majinga ende nansha yeye mu nsombelu kayi.’ (Bala Filipoyi 4:11, 12.) Wakafunda mêyi aa pavuaye mu buloko. Nansha nanku kavua mujimije disanka to. Uvua mumanye mua kusanka ne bivuaye nabi. Biobi bitukolele bua kusanka ne bitudi nabi, mêyi a Paulo aa ne nsombelu wende bidi mua kutujadikila ne: nansha tuetu petu tudi mua kumanya mua kusanka ne bitudi nabi. Kadi kusanka ne bitudi nabi kakutu kudiluila to, bidi bikengela tumanye mua kuenza nanku. Mushindu kayi? Tukonkononayi ngikadilu yatuambuluisha bua kumanya mua kusanka ne bitudi nabi.

IKALA NE DIANYISHA

4. Mmushindu kayi udi kuikala ne muoyo wa kuleja dianyisha kutuambuluisha bua kusanka ne bitudi nabi? (1 Tesalonike 5:18)

4 Muntu yeye ne dianyisha, udi usanka ne bidiye nabi. (Bala 1 Tesalonike 5:18.) Tuetu ne dianyisha bua bitudi nabi, katuakutamba kusamisha mutu bua bintu bitudi katuyi nabi to, nansha biobi bitusamina muoyo. Tuetu ne dianyisha bua midimu itukadi nayi mu bulongolodi, netudifile ku midimu ayi pamutu pa kuzuka anu bua kupeta mikuabu. Ke bualu kayi Bible udi utulomba bua kuikala kuela Yehowa tuasakidila patudi tusambila. Kuikala ne dianyisha kudi kutupetesha “ditalala dia Nzambi didi dipite dijingulula dionso dia malu.”​—Filip. 4:6, 7.

5. Mmalu kayi avua bena Isalele ne bua kulejila dianyisha? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

5 Tuakulayi bua tshivua tshifikile bena Isalele. Bakadiabakena kudi Yehowa misangu ya bungi bua muvuabu kabayi ne biakudia bivuabu badia mu Ejipitu. (Nom. 11:4-6) Bushuwa, bavua ne nsombelu wa lutatu pavuabu mu tshipela. Kadi ntshinyi tshivua mua kubambuluisha bua kusanka ne bivuabu nabi? Bavua ne bua kuvuluka malu onso akavua Yehowa mubenzele. Pavuabu bapika mu Ejipitu, bavua babakengeshamu bibi; kadi Yehowa wakatumina bena Ejipitu bipupu dikumi, kubapandisha bobu. Bena Isalele bamane kupatuka mu Ejipitu, “bakapawula bena Ejipitu,” kuangatabu arjan yabu, or yabu ne bilamba biabu. (Ekes. 12:35, 36) Pakabalondakajabu too ne ku muelelu wa Mbuu Mukunze, Yehowa wakenza tshishima, kupandululaye mâyi bua bamone mua kusabuka. Uvua ubapesha mana a kudia dituku dionso pavuabu mu luendu mu tshipela. Kadi bobu ne biakudia, bua tshinyi bavua badiabakena? Bualu kabavua ne dianyisha bua malu akavua Yehowa mubenzele to.

Bamue bena Isalele baleja Mose mudibu kabayi basanka ne mana adibu bangula eku bakuabu bobu benda baangula, babatangile.

Bua tshinyi bena Isalele bavua balue bantu bavua kabayi basanka ne bivuabu nabi? (Tangila tshikoso 5)


6. Leja mishindu itudi mua kuleja ne: tudi ne dianyisha.

6 Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kuleja ne: udi ne dianyisha? Tshia kumpala, ikala welangana meji dituku dionso a malu mimpe adibu bakuenzele. Udi mua kufunda nansha abidi anyi asatu a wewe kulejila dianyisha. (Muad. 3:22, 23) Tshibidi, leja dianyisha diebe adi, mmumue ne: ela bakuabu tuasakidila bua malu adibu bakuenzele au. Kadi ikala wela nangananga Yehowa tuasakidila dituku dionso. (Mis. 75:1) Tshisatu, balunda bebe ba pa muoyo bikale bantu batu baleja dianyisha, dîba adi neubafuane. Bobu kabayi bantu batu baleja dianyisha, udi kabidi anu mua kubafuana. (Dut. 1:26-28; 2 Tim. 3:1, 2, 5) Tuetu tuleja bakuabu dianyisha, nebituambuluishe bua kusanka ne bitudi nabi; katuakutamba kusamisha mutu bua bitudi katuyi nabi to.

7. Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Aci bua kuikala usanka ne bidiye nabi?

7 Tuakulayi bua tshivua tshifikile muanetu wa bakaji Aci wa mu Indonésie. Udi wamba ne: “Mu tshipupu tshia korona, ngakatuadija kufuanyikija nsombelu wanyi ne wa bena Kristo nanyi bakuabu. Bua bualu abu, nsombelu wanyi katshivua unsankisha kabidi to.” (Gal. 6:4) Tshiakamuambuluisha bua kushintuluka ntshinyi? Udi wamba ne: “Ngakatuadija kubala malu mimpe amvua mpeta dituku dionso. Mvua kabidi ngelangana meji a malu makuabu mimpe a bungi amvua nawu bua mundi mu bulongolodi bua Nzambi. Pashishe ngakela Yehowa tuasakidila bua malu onso au. Biakangambuluisha bua kuikala kusanka ne bindi nabi.” Bituikala petu katutshiyi ne disanka bua nsombelu utudi nende, mmunyi mutudi mua kuidikija Aci?

IKALA NE DIDIPUEKESHA

8. Baluka wakakuluka mu buteyi kayi?

8 Baluka, sekretere wa muprofete Yelemiya, wakakuluka mu buteyi tshikondo kampanda. Baluka uvua ne mudimu mukole wa kuambuluisha Yelemiya pavuaye wambila bena Isalele tshivua ne bua kubafikila bua muvuabu kabayi baleja Yehowa dianyisha. Pamutu pa kuteka muoyo wende ku tshivua Yehowa musue bua enze, wakatuadija kusamisha mutu bikole bua tshivuaye yeye musue kuenza. Yehowa wakamuambila ku butuangaji bua Yelemiya ne: “Wewe udi udikebela malu manene. Lekela kukeba malu a nanku.” (Yel. 45:3-5) Yehowa uvua musue kumuambila ne: ‘Sanka ne tshiudi atshi.’ Bu muvua Baluka muitabe mubelu au, Yehowa wakatungunuka ne kumuanyisha.

9. 1 Kolinto 4:6, 7, udi utulongesha tshinyi? (Tangila kabidi bimfuanyi.)

9 Kudi misangu idi muena Kristo mua kudiambila ne: bidi bikengela anu apete mudimu kampanda mu tshisumbu. Udi mua kuamba nanku bua dimanya dia bungi didiye nadi mu malu mashilashilangane, mudiye muenji wa mudimu, anyi bua mudiye wenzela Nzambi mudimu kukadi bidimu bia bungi. Kadi badi mua kupesha bana betu bakuabu anu mudimu udiye ukeba au. Dîba adi tshiamuambuluisha bua kubenga kufiika munda ntshinyi? Mbimpe elangane meji a mêyi a Paulo adi mu 1 Kolinto 4:6, 7. (Bala.) Mudimu wonso utudi tupeta ne bipedi bitudi nabi bidi bifuma kudi Yehowa. Katuena babikumbanyine to, nngasa udi Yehowa utuenzela.​—Lomo 12:3, 6; Ef. 2:8, 9.

Foto: Bana betu ba balume ne ba bakaji bikale ne diakalenga dia kuenza midimu ya pa buayi. 1. Muanetu wa balume utangila lubilu lua mâyi adi apueka mu milonda ku nzubu wetu kampanda. 2. Muanetu wa bakaji wandamuna nkonko idibu bamuela mu muakulu wa tumama mu mpuilu wa tshijengu. 3. Muanetu wa balume wela muyuki.

Nansha tuetu ne tshipedi kayi, Yehowa ke udi mutupeshatshi ku ngasa wende (Tangila tshikoso 9)b


10. Tudi mua kupeta didipuekesha mushindu kayi?

10 Tuetu tuelangana meji bikole bua tshilejilu tshidi Yezu mutushile, tudi mua kupeta didipuekesha. Tuakule bua tshivua tshienzeke butuku buvua Yezu muoweshe bapostolo bende mâyi ku makasa. Mupostolo Yone wakafunda ne: ‘Bu muvua Yezu mumanye ne: [1] Tatu uvua mufile bintu bionso mu bianza biende, kabidi ne: [2] yeye uvua mufume kudi Nzambi ne [3] uvua uya kudi Nzambi, wakatuadija kuowesha bayidi bende mâyi ku makasa.’ (Yone 13:3-5) Yezu si uvua mua kuamba ne: yeye ke uvua bayidi bende ne bua kuowesha mâyi ku makasa. Kadi musangu nansha umue kakela meji ne: bu muvuaye Muana wa Nzambi, bivua bikengela ikale ne nzubu munene, ne makuta a bungi, anyi ne nsombelu muimpe menemene to. (Luka 9:58) Uvua ne didipuekesha ne uvua usanka ne bivuaye nabi. Mmutushile tshilejilu tshimpe.​—Yone 13:15.

11. Mmunyi muvua didipuekesha diambuluishe Dennis bua kusanka ne bivuaye nabi?

11 Muanetu Dennis wa mu Pays-bas wakadienzeja bua kuikala kudipuekesha bu Yezu, kadi kabivua bipepele to. Udi wamba ne: “Imue misangu patubu bapesha muanetu mukuabu mudimu mu tshisumbu udibu nansha mua kumpesha meme, ntu mfiika munda. Dîba dia buena adi ntu ndilongela tshiena-bualu tshidi tshiakula bua didipuekesha. Ndi mukungije imue mvese idi yakula bua didipuekesha kaba kamue mu JW Library® bua ngikale nyipeta lukasa bua kuyibalulula. Ndi kabidi ne miyuki idi yakula bua didipuekesha indi muambule mu site wetu, muyele mu telefone bua ngikale nyiteleja.a Ndi mufike ku dimona ne: mudimu wonso utudi tuenza, tudi tuwenza bua kutumbisha Yehowa, ki mbua kuditumbisha tuetu to. Yonso wa kutudi udi ne tshidiye wenza pende mu malu adi Yehowa wenda ukumbaja.” Wewe mumone ne: mbikukolele bua kusanka ne tshiudi atshi, dienzeja bua kuikala ne didipuekesha. Nebikoleshe bulunda buebe ne Yehowa ne newikale usanka ne biudi nabi.​—Yak. 4:6, 8.

ELANGANA MEJI A MALU ADI YEHOWA MULAYE

12. Mmalu kayi adi Yehowa mutulaye adi atuambuluisha bua kuanji kusanka ne nsombelu utudi nende lelu? (Yeshaya 65:21-25)

12 Tuetu tuelangana meji a malu malenga adi matuindile kumpala eku, netuanji kusanka ne nsombelu utudi nende lelu. Yehowa mmumanye ne: tudi ne ntatu ya bungi lelu, kadi udi utulaya ne: neayijikije yonso. (Bala Yeshaya 65:21-25.) Netuikale ne nzubu milenga ya dikema. Netuikale ne midimu mimpe ya bianza, ne netuikale ne biakudia bimpe bia muenya. Katuakuikala kabidi ne buôwa bua ne: bualu bubi budi mua kutufikila tuetu anyi bana betu balela to. (Yesh. 32:17, 18; Yeh. 34:25) Milayi yonso mimpe eyi neyikumbane bushuwa!

13. Nntatu kayi itudi nayi lelu? Mmunyi mudi kuelangana meji a malu atudi batekemene kutuambuluisha?

13 Bua tshinyi mbimpe tuikale tutamba kuelangana meji a malu atudi batekemene? Bualu tudi mu “matuku a ku nshikidilu” ne tuetu bonso tudi mu “bikondo bia malu makole bidi bikole mua kupita nabi.” (2 Tim. 3:1) Dituku dionso edi, Yehowa udi utupesha mibelu ne bukole, ne utuambuluisha bua tunanukile. (Mis. 145:14) Malu atudi batekemene adi atuambuluisha pawu patudi ne ntatu. Tshilejilu, biwikala ukupa unyaka bua kukebela bena mu dîku diebe bidibu nabi dijinga, bidi biumvuija ne: neushale pebe anu wa nanku kashidi anyi? Tòo! Yehowa mmukulaye ne: mu Mparadizu, newikale ne tente mu nzubu, tente pambelu. (Mis. 9:18; 72:12-14) Biwikala anu usamakana dituku dionso, udiumvua kabungama anyi muikale ne disama kampanda dinene, bidi biumvuija ne: neushale pebe anu wa nanku kashidi anyi? Tòo. Masama ne lufu nebiye kuabu. (Buak. 21:3, 4) Ditekemena dia malu aa didi dituambuluisha bua kubenga kusamisha mutu anyi kufiika munda bua bidi bituenzekela lelu eu. Tudi anu mua kuikala ne disanka nansha bantu batuenzele malu mabi, nansha tuetu bafuishe, tusama, anyi nansha ntatu mikuabu yoyi mitukuate. Bua tshinyi? Bualu tudi bamanye ne: ‘dikenga dietu ndia tshitupa tshîpi’ ne katuakukenga mu bulongolodi bupiabupia nansha kakese.​—2 Kol. 4:17, 18.

14. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kulama ditekemena dietu anu dikole?

14 Bu mudi ditekemena dietu dienza bua tusanke ne bitudi nabi, ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kudilama anu dikole? Bumue bua ku malu atudi mua kuenza nkudifuanyikijila, tudimona tukadi mu Mparadizu. Tshilejilu, wewe usamisha mutu bua muudi kuyi ne makuta, ela meji a mutuikala katutshiyi dijinga ne makuta kumpala eku, kakutshiyi mupele nansha umue. Tuetu tumvua bibi bua mudibu kabayi batupeshe midimu kampanda mu bulongolodi, mbimpe tuele meji a muikala nsombelu mulenga utuikala nende mupite midimu idibu kabayi batupeshe lelu itudi tumvuila bibi ayi; dîba dituikala bamane kulua bapuangane ne benzele Yehowa mudimu munkatshi mua bidimu bia bungi. (1 Tim. 6:19) Tudi mua kuikala tutuma meji bikole ku ntatu itudi nayi lelu, bitupangisha bua kuela meji a malu mimpe adi matuindile. Kadi tuetu tutamba kuatuma ku malu malenga adi Yehowa mutulaye, netubange kuavuluka anu owu au, katuyi tuimanyina pa tunyinganyinga tutudi natu to.

15. Tshilejilu tshia muanetu Christa tshidi tshikulongesha tshinyi?

15 Tshilejilu tshia muanetu Christa, mukaji wa Dennis utukavua batele, tshidi mua kutulongesha. Udi wamba ne: “Ndi ne disama didi dintekesha mubidi, nunku bu mundi tshiyi mua kuenda, ntu anu mu kakalu ka balema; ne misangu ya bungi ntu anu mu bulalu. Ntu ngumvua bintu binsama dituku dionso. Munganga mmungambile matuku mashale aa ne: tshiakumvua bimpe to. Kadi mvua mudiambile ne: ‘Kena ne mmuenenu undi nende bua matuku atshilualua to.’ Ndi mutume meji anyi ku malu andi mutekemene, ke bualu kayi ndi ne ditalala dia mu muoyo. Bushuwa, lelu ndi ntata, kadi mu bulongolodi bupiabupia, nensanke panyi!”

“BADI BAMUTSHINA KABENA BAPANGILA TSHINTU NANSHA TSHIMUE”

16. Bua tshinyi mukalenge Davidi wakafunda ne: badi batshina Yehowa “kabena bapangila tshintu nansha tshimue”?

16 Nansha tuetu tusanka ne tshitudi, netutuilangane anu ne ntatu. Mukalenge Davidi wakafuisha bana, bobu bakese mbasatu. Bakamubanda ne malu a dishima, balunda bende kumutungilabu, ne mukalenge kampanda kubangaye kumulondakaja munkatshi mua bidimu bia bungi, ukeba bua kumushipa. Nansha muvua Davidi ne ntatu ayi, uvua anu ne disanka bua tshivuaye. Wakamba bua Yehowa ne: “Badi bamutshina kabena bapangila tshintu nansha tshimue.” (Mis. 34:9, 10) Bua tshinyi uvua muambe nanku? Bualu uvua mumanye ne: nansha mudi Yehowa mua kulekeka ntatu ikuata bantendeledi bende, uvua anu ne bua kumupesha bivuaye ukengela. (Mis. 145:16) Nunku tueyemenayi petu Yehowa, batuishibue ne: neatukuatshishe mu ntatu yetu yonso. Netuikale ne ditalala ne disanka nansha mu nsombelu kayi.

17. Bua tshinyi udi mudisuike bua kumanya mua kusanka ne biudi nabi?

17 Yehowa mmusue bua wikale ne disanka. (Mis. 131:1, 2) Nunku dienzeja bua kumanya mua kusanka ne biudi nabi. Wewe udienzeja bua kuikala ne dianyisha ne didipuekesha, ne bua kukolesha ditekemena diebe, newambe ne: “Bushuwa, ndi nsanka” ne bintu nabi.​—Mis. 16:5, 6.

MMUNYI MUDI MALU ADI ALONDA AA AKUAMBULUISHA BUA KUSANKA NE BIUDI NABI?

  • Kuikala ne dianyisha

  • Kuikala ne didipuekesha

  • Kuelangana meji a ditekemena diebe

MUSAMBU WA 118 ‘Tuvudijilaku ditabuja’

a Tshilejilu, buela mu jw.org, utangile ndongamu wa Ntendelelu wa mu dinda wa Jéhovah prend soin des humbles ne wa Avant le désastre, il y a l’orgueil.

b DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa balume wenza mudimu wa dilongolola umue wa ku nzubu yetu ya malu a Nzambi, bela muanetu wa bakaji udi mulonge muakulu wa tumama nkonko mu mpuilu wa tshijengu, ne muanetu wa balume wela muyuki wa patoke.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2025)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu