Disatu dia 3/9
Jozefe . . . [wakenza] muvua muanjelu wa Yehowa mumuambile bua kuenza, kuyaye ne mukajende kuende.—Mat. 1:24.
Jozefe uvua mudiakaje bua kulonda buludiki bua Yehowa, ke bualu kayi uvua mulume muimpe. Misangu mitue ku isatu, Nzambi wakamuambila malu a kuenza bua dîku diende. Uvua muatumikile diakamue nansha pavuabi bimukolele. (Mat. 1:20; 2:13-15, 19-21) Dilonda buludiki bua Yehowa divua diambuluishe Jozefe bua kukuba Mariya, kumukuatshisha, ne kumutabalela. Elabi meji muvua malu avua Jozefe wenza mafikishe Mariya ku dimunanga ne ku dimunemeka bikole! Wewe mulume, idikija Jozefe, tuambe ne: keba mibelu ya mu Bible ya mua kulama dîku diebe. Wewe uyitumikila nansha padibi bikole, bidi bileja muudi munange mukajebe, ne dibaka dienu nedishindame. Muanetu wa bakaji mukuabu wa mu ditunga dia Vanuatu ukadi ne bidimu bipite pa 20 mu dibaka udi wamba ne: “Patu bayanyi ukeba buludiki bua Yehowa ne ubulonda, bitu binsaka bua kumunemeka bikole. Ntu ndiumvua mu bukubi, ne ntu ngeyemena mapangadika ende.” w23.05 21 §5
Dinayi dia 4/9
Nekuikale tshibeba, eyowa, njila udibu babikila ne: Njila wa Bunsantu.—Yesh. 35:8.
Bena Yuda bavua bapingane bumbuka mu Babilona bakalua “tshisamba tshia tshijila” kudi Nzambi wabu. (Dut. 7:6) Kadi kabiena biumvuija ne: kabavua ne bua kuakaja malu bua kusankisha Yehowa to. Bena Yuda ba bungi bavua baledibue mu Babilona, ne bidi bimueneka ne: bakavua ne ngelelu wa meji wa bena Babilona, balonda ne mikenji yabu. Bidimu bia bungi bena Yuda ba kumpala bamane kupingana mu Isalele, nguvena Nehemiya wakakema bikole pakamonaye ne: bana bavua baledibue mu Isalele kabavua bamanye muakulu wa bena Yuda to. (Dut. 6:6, 7; Neh. 13:23, 24) Mmunyi muvua bana abu mua kulonga bua kunanga Yehowa ne kumutendelela bu muvuabu kabayi bumvua tshiena Ebelu, muakulu uvua Dîyi dia Nzambi difundibue? (Eze. 10:3, 44) Nunku bena Yuda abu bavua ne malu a bungi a kuakaja, kadi bivua mua kuikala bipepele menemene bua kuenza nanku mu Isalele muvuabu benda bakajilula ntendelelu mukezuke.—Neh. 8:8, 9. w23.05 15 §6, 7
Ditanu dia 5/9
Yehowa udi ukuatshisha bonso badi badishinda ne udi ujalamija bonso badi biname.—Mis. 145:14.
Bia dibungama, kudi malu adi mua kutupangisha bua kukumbaja tshipatshila tshietu nansha tuetu ne dijinga dia kutshikumbaja anyi badilongolole bimpe bua kutshikumbaja. Tshilejilu, “malu adi kaayi matekemena” adi mua kutudia dîba dituvua mua kudienzeja bua kukumbaja tshipatshila tshietu. (Muam. 9:11) Tudi mua kupeta ntatu idi mua kututekesha mu mikolo anyi kukepesha bukole buetu. (Nsu. 24:10) Bu mutudi bapange bupuangane, tudi mua kuenza bilema bidi mua kutupangisha bua kukumbaja tshipatshila tshietu. (Lomo 7:23) Peshi tudi mua kudiumvua anu batshioke patupu. (Mat. 26:43) Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kutantamena malu adi atupangisha bua kukumbaja tshipatshila tshietu? Manya ne: kuoku bualu budi bukupangisha bua kukumbaja tshipatshila tshiebe, kabiena biumvuija ne: udi ne bua kulekela kudienzeja to. Bible udi uleja ne: pamuapa netupete ntatu misangu ne misangu. Kadi udi kabidi uleja patoke ne: tudi mua kukumbaja bipatshila bietu. Bushuwa, paudi utungunuka ne kudienzeja bua kukumbaja tshipatshila tshiebe nansha padiku lutatu, udi uleja Yehowa muudi musue kumusankisha. Yehowa yeye ukumona utungunuka ne kudienzeja bua kukumbaja tshipatshila tshiebe, neasanke be! w23.05 30 §14, 15