TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es25 dib. 88-97
  • Ngondo wa 9

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo wa 9
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2025
  • Tumitu tua bualu
  • Dimue dia 1/9
  • Dibidi dia 2/9
  • Disatu dia 3/9
  • Dinayi dia 4/9
  • Ditanu dia 5/9
  • Disambombo dia 6/9
  • Dia lumingu dia 7/9
  • Dimue dia 8/9
  • Dibidi dia 9/9
  • Disatu dia 10/9
  • Dinayi dia 11/9
  • Ditanu dia 12/9
  • Disambombo dia 13/9
  • Dia lumingu dia 14/9
  • Dimue dia 15/9
  • Dibidi dia 16/9
  • Disatu dia 17/9
  • Dinayi dia 18/9
  • Ditanu dia 19/9
  • Disambombo dia 20/9
  • Dia lumingu dia 21/9
  • Dimue dia 22/9
  • Dibidi dia 23/9
  • Disatu dia 24/9
  • Dinayi dia 25/9
  • Ditanu dia 26/9
  • Disambombo dia 27/9
  • Dia lumingu dia 28/9
  • Dimue dia 29/9
  • Dibidi dia 30/9
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2025
es25 dib. 88-97

Ngondo wa 9

Dimue dia 1/9

Butoke bua patshiatshia nebulue kutudi bufumina muulu.​—Luka 1:78.

Nzambi mmupeshe Yezu bukole bua kujikija ntatu ya bukua bantu. Pavua Yezu muenze bishima, wakaleja mudiye ne bukole bua kutshimuna ntatu itudi katuyi mua kudijikijila. Tshilejilu, udi ne bukole bua kumbusha mpekatu utudi bapiane udi ukebela bukua bantu ntatu, kabidi ne masama ne lufu bidiye ukebesha. (Mat. 9:1-6; Lomo 5:12, 18, 19) Bishima biende bidi bijadika ne: udi mua kujikija masama a “mishindu yonso,” ne kubisha too ne bafue. (Mat. 4:23; Yone 11:43, 44) Udi kabidi ne bukole bua kutumina bipepele bikole dîyi ne kutshimuna nyuma mibi. (Mâko 4:37-39; Luka 8:2) Bidi bitukolesha bua kumanya ne: Yehowa mmupeshe Muanende bukole bua nunku. Tudi batuishibue ne: malu mimpe a mu Bukalenge bua Nzambi adibu batulaye neakumbane. Bishima bivua Yezu muenze pavuaye pa buloba bidi bituleja tshienzaye pa buloba bu mukadiye Mukalenge wa Bukalenge bua Nzambi mu diulu. w23.04 3 §5-7

Dibidi dia 2/9

Nyuma udi ukebulula mu malu onso, too ne mu malu male a Nzambi.​—1 Kol. 2:10.

Wewe mu tshisumbu mudi bamanyishi ba bungi ne umona ne: kabena batamba kukusungula, bidi pamuapa mua kukutekesha mu mikolo. Kadi kulekedi kudienzeja bua kufila mandamuna to. Longolola mandamuna a bungi bua bisangilu bionso, bidi mua kukuambuluisha. Bobu kabayi bakusungule ku ntuadijilu kua dilonga, neupete anu mushindu wa kuandamuna pa kuamba bisangilu bijike. Paudi ulongolola dilonga dia Tshibumba tshia Nsentedi, keba bua kumanya mudi tshikoso tshionso tshipetangana ne tshiena-bualu. Wewe muenze nanku, newikale anu ne mandamuna a kufila mu dilonga adi dijima. Bualu bukuabu, udi mua kulongolola bua kuandamuna mu bikoso bidi ne malongesha adi makole bua kumvuija. Bua tshinyi? Bualu nekuikale bantu bakese bela bianza kuulu. Newenze tshinyi wewe mumone ne: kabena anu bakusungula bua kuandamuna? Ambila mulombodi kumpala kua bisangilu tshikoso tshiudi musue kuandamuna. w23.04 21-22 §9, 10

Disatu dia 3/9

Jozefe . . . [wakenza] muvua muanjelu wa Yehowa mumuambile bua kuenza, kuyaye ne mukajende kuende.​—Mat. 1:24.

Jozefe uvua mudiakaje bua kulonda buludiki bua Yehowa, ke bualu kayi uvua mulume muimpe. Misangu mitue ku isatu, Nzambi wakamuambila malu a kuenza bua dîku diende. Uvua muatumikile diakamue nansha pavuabi bimukolele. (Mat. 1:20; 2:13-15, 19-21) Dilonda buludiki bua Yehowa divua diambuluishe Jozefe bua kukuba Mariya, kumukuatshisha, ne kumutabalela. Elabi meji muvua malu avua Jozefe wenza mafikishe Mariya ku dimunanga ne ku dimunemeka bikole! Wewe mulume, idikija Jozefe, tuambe ne: keba mibelu ya mu Bible ya mua kulama dîku diebe. Wewe uyitumikila nansha padibi bikole, bidi bileja muudi munange mukajebe, ne dibaka dienu nedishindame. Muanetu wa bakaji mukuabu wa mu ditunga dia Vanuatu ukadi ne bidimu bipite pa 20 mu dibaka udi wamba ne: “Patu bayanyi ukeba buludiki bua Yehowa ne ubulonda, bitu binsaka bua kumunemeka bikole. Ntu ndiumvua mu bukubi, ne ntu ngeyemena mapangadika ende.” w23.05 21 §5

Dinayi dia 4/9

Nekuikale tshibeba, eyowa, njila udibu babikila ne: Njila wa Bunsantu.​—Yesh. 35:8.

Bena Yuda bavua bapingane bumbuka mu Babilona bakalua “tshisamba tshia tshijila” kudi Nzambi wabu. (Dut. 7:6) Kadi kabiena biumvuija ne: kabavua ne bua kuakaja malu bua kusankisha Yehowa to. Bena Yuda ba bungi bavua baledibue mu Babilona, ne bidi bimueneka ne: bakavua ne ngelelu wa meji wa bena Babilona, balonda ne mikenji yabu. Bidimu bia bungi bena Yuda ba kumpala bamane kupingana mu Isalele, nguvena Nehemiya wakakema bikole pakamonaye ne: bana bavua baledibue mu Isalele kabavua bamanye muakulu wa bena Yuda to. (Dut. 6:6, 7; Neh. 13:23, 24) Mmunyi muvua bana abu mua kulonga bua kunanga Yehowa ne kumutendelela bu muvuabu kabayi bumvua tshiena Ebelu, muakulu uvua Dîyi dia Nzambi difundibue? (Eze. 10:3, 44) Nunku bena Yuda abu bavua ne malu a bungi a kuakaja, kadi bivua mua kuikala bipepele menemene bua kuenza nanku mu Isalele muvuabu benda bakajilula ntendelelu mukezuke.​—Neh. 8:8, 9. w23.05 15 §6, 7

Ditanu dia 5/9

Yehowa udi ukuatshisha bonso badi badishinda ne udi ujalamija bonso badi biname.​—Mis. 145:14.

Bia dibungama, kudi malu adi mua kutupangisha bua kukumbaja tshipatshila tshietu nansha tuetu ne dijinga dia kutshikumbaja anyi badilongolole bimpe bua kutshikumbaja. Tshilejilu, “malu adi kaayi matekemena” adi mua kutudia dîba dituvua mua kudienzeja bua kukumbaja tshipatshila tshietu. (Muam. 9:11) Tudi mua kupeta ntatu idi mua kututekesha mu mikolo anyi kukepesha bukole buetu. (Nsu. 24:10) Bu mutudi bapange bupuangane, tudi mua kuenza bilema bidi mua kutupangisha bua kukumbaja tshipatshila tshietu. (Lomo 7:23) Peshi tudi mua kudiumvua anu batshioke patupu. (Mat. 26:43) Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kutantamena malu adi atupangisha bua kukumbaja tshipatshila tshietu? Manya ne: kuoku bualu budi bukupangisha bua kukumbaja tshipatshila tshiebe, kabiena biumvuija ne: udi ne bua kulekela kudienzeja to. Bible udi uleja ne: pamuapa netupete ntatu misangu ne misangu. Kadi udi kabidi uleja patoke ne: tudi mua kukumbaja bipatshila bietu. Bushuwa, paudi utungunuka ne kudienzeja bua kukumbaja tshipatshila tshiebe nansha padiku lutatu, udi uleja Yehowa muudi musue kumusankisha. Yehowa yeye ukumona utungunuka ne kudienzeja bua kukumbaja tshipatshila tshiebe, neasanke be! w23.05 30 §14, 15

Disambombo dia 6/9

[Nulue] bilejilu kudi mikoko.​—1 Pet. 5:3.

Mudimu wa bumpanda-njila utu wambuluisha nsongalume bua kuenza mudimu bimpe ne bantu ba mishindu mishilangane. Utu umuambuluisha bua kumanya mushindu wa kutula makuta bimpe. (Filip. 4:11-13) Kuangata bumpanda-njila buambuluishi mmushindu muimpe wa kutuadija mudimu wa ku dîba ne ku dîba, bitu biambuluisha bua kulua mpanda-njila wa pa tshibidilu. Mudimu wa bumpanda-njila eu, utu wambuluisha bua kuenza midimu mikuabu ya ku dîba ne ku dîba bu mudi kuya mu mudimu wa luibaku anyi kuya ku Betele. Bantu balume bena Kristo badi ne bua kudifundila tshipatshila tshia kulua bakulu bua kuenzela bakuabu mudimu mu tshisumbu. Bible udi wamba ne: bantu balume badi bipatshila mudimu wa mushindu eu badi ‘bajinga mudimu muimpe.’ (1 Tim. 3:1) Muanetu wa balume udi ne bua kuanji kuenza malu adi aleja ne: mmukumbane kulua musadidi wa mudimu. Basadidi batu bambuluisha bakulu mu malu a bungi. Bakulu ne basadidi batu benzela bana babu mudimu ne budipuekeshi buonso, bayisha kabidi ne tshisumi. w23.12 28 §14-16

Dia lumingu dia 7/9

Patshivuaye muana, wakatuadija kukeba Nzambi wa nkambua wende Davidi.​—2 Kul. 34:3.

Patshivua mukalenge Yoshiya tshitende, wakatuadija kukeba Yehowa. Uvua ulonga malu a Yehowa ne wenza disua diende. Nansha nanku, wakatuilangana ne ntatu. Tshikondo atshi bena Isalele ba bungi bavua batendelela nzambi ya dishima. Ke Yoshiya kuenza malu ne dikima, kubakandikaye bua kuyitendelela. Kumpala kua Yoshiya kukumbaja bidimu 20, ukavua mutuadije kumbusha ntendelelu wa dishima mu Isalele. (2 Kul. 34:1, 2) Nansha mutshikale muana, kudi mushindu wa wewe kukeba Yehowa ne kulonga ngikadilu yende anu bu Yoshiya. Wewe muenze nanku, neupete dijinga dia kudilambula kudiye. Dîba adi nsombelu webe neikale mushindu kayi? Luke, uvua mubatijibue ne bidimu 14, udi wamba ne: “Kutuadijila ku mpindieu, nendifile bikole mu mudimu wa Yehowa ne nendienzeje bua kumusankisha.” (Mâko 12:30) Wewe muenze pebe bia muomumue, neupete mabenesha a bungi. w23.09 11 §12, 13

Dimue dia 8/9

Nunemeke bantu badi benza mudimu mukole munkatshi muenu ne badi banulombola mu Mukalenge.​—1 Tes. 5:12.

Pavua mupostolo Paulo mufunde mukanda eu, tshisumbu tshia mu Tesalonike katshivua tshianji kuenza tshidimu tshijima to. Pamuapa bana betu ba balume bavua balombola kabavua ne dimanya dia bungi to, ne bavua mua kuikala benza bilema. Nansha nanku, bivua bikengela kubanemeka. Pikala dikenga dinene mu tshiibi, pamuapa nebikengele ne: tuikale ne mêsu etu matangija anu kudi bakulu bua batuleje tshia kuenza kupita mudibi bienzeka lelu. Pamuapa katuakuikala ne mushindu wa kupeta buludiki bua kudi biro bietu binene anyi bua kudi Betele to; nunku mbia mushinga bua tuetu kunanga bakulu betu ne kubanemeka ku mpindieu. Nansha malu owu enzeka mushindu kayi, tulamayi bieledi bietu bia meji, katuimanyinyi pa bilema biabu to, kadi tuimanyinayi pa ne: Yehowa ke udi ulombola bana betu ba lulamatu aba ku diambuluisha dia Kristo. Anu muvua tshifulu tshikuba mutu wa musalayi, ditekemena dietu dia lupandu didi dikuba meji etu. Tudi tuitaba ne: tshionso tshidi bulongolodi ebu mua kutupetesha katshiena ne mushinga to. (Filip. 3:8) Ditekemena dietu didi dituambuluisha bua kushala batukije, katuyi tulubakana to. w23.06 11-12 §11, 12

Dibidi dia 9/9

Mukaji mutshimbakane udi ne mutoyi. Yeye udi tshinyonga.​—Nsu. 9:13.

Bantu badibu babikila kudi “mukaji mutshimbakane” badi mua kupangadija bua kuitaba anyi kubenga. Kudi malu mimpe adi atusaka bua kuepuka masandi. Badi baleja mudi “mukaji mutshimbakane” wamba ne: “Mâyi miba mmashême.” (Nsu. 9:17) “Mâyi miba” au mmâyi kayi? Bible udi ufuanyikija disangila dia mulume ne mukajende ne mâyi mimpe a tshiashima. (Nsu. 5:15-18) Mulume ne mukaji badi baselangane ke badi mua kusangila ne kumvua disanka bua bualu abu. Kadi kabiena nanku bua “mâyi miba” to. Adi umvuija disangila didi kadiyi dianyishibue to. Disangila dia nanku ditu ditamba kuenzeka mu musokoko anu mutu muivi wiba mu musokoko amu. “Mâyi miba” adi mua kumueneka mashême pikala badi baanua, tuambe ne: badi basangila abu bela meji ne: bantu bakuabu kabakumanya bualu abu to. Badi badishima bibi be! Yehowa utu umona bionso. Kakuena tshintu tshibi menemene bu kujimija dianyishibua kudiye to. Nunku Yehowa yeye katshiyi utuanyisha, kakuakuikala tshintu ‘tshishême’ to.​—1 Kol. 6:9, 10. w23.06 22 §7-9

Disatu dia 10/9

Nansha meme ngenza nunku kabiyi ku disua dianyi, ntshidi anu ne bulami budibu bampeshe.​—1 Kol. 9:17.

Tshia kuenza ntshinyi wewe mumone ne: kutshiena usambila ne muoyo mujima, mudimu webe wa buambi kautshiena ukusankisha? Kudiambidi ne: kutshiena ne nyuma wa Yehowa to. Meji etu atu ashintuluka bu mutudi bena mpekatu. Tshisumi tshiebe tshiotshi tshituadije kukepela, uvuluke mupostolo Paulo. Nansha muvuaye udienzeja bua kuidikija Yezu, kuvua misangu ivua dijinga diende dia kuenza malu mimpe diteketa. Paulo uvua mudisuike bua kuenza mudimu wende kayi wimanyina pa mushindu uvuaye umvua to. Wewe pebe, kuangatshi mapangadika mimanyine pa muudi udiumvua to. Ikala mudisuike bua kuenza malu mimpe kuyi wimanyina pa muudi udiumvua to. Wewe wenza anu malu mimpe, meji ebe adi mua kulua kuakana.​—1 Kol. 9:16. w24.03 11-12 §12-13

Dinayi dia 11/9

Lejayi munudi babanange.​—2 Kol. 8:24.

Tudi mua kuleja bena Kristo netu dinanga patudi tubavuija balunda betu. (2 Kol. 6:11-13) Ba bungi ba kutudi badi mu bisumbu bidi ne bana betu badi bakolele miaba mishilashilangane, bikale bashilangane ku bumuntu. Tuetu tuimanyina pa malu mimpe adibu benza, netubanange bikole. Tuetu balonge mua kumona bakuabu mudi Yehowa ubamona, tudi tuleja mutudi babanange. Nebitulombe bua kunanga bana betu mu dikenga dinene. Patuadijadi, Yehowa neatukube mushindu kayi? Mona tshivua Yehowa muambile bantu bende pavuabu baluisha Babilona wa kale: “Ndayi, nuenu bantu banyi, buelayi mu nzubu yenu ya munda, ne kangayi biibi panyima penu. Sokomayi bua mutantshi mukese too ne padi tshiji tshikole tshipita.” (Yesh. 26:20) Pamuapa nebitulombe petu bua kutumikila mêyi au mu dikenga dinene. w23.07 6-7 §14-16

Ditanu dia 12/9

Malu a panu apa adi enda ashintuluka.​—1 Kol. 7:31.

Kuikadi muena malu makole to. Diebeja ne: ‘Ndi mumanyike bu muntu udi kayi ne malu makole, udi umvuila bakuabu, ne witaba mmuenenu wabu, peshi tshitu mumanyike nanku? Ntu nteleja bantu bakuabu, ndekela bua benze tshidibu basue padibi bikumbanyine anyi?’ Tudi tuidikija Yehowa ne Yezu ku mushindu utudi tudienzeja bua kubenga kuikala ne malu makole. Mbimpe tuikale ne meji mimpe padi nsombelu wetu ushintuluka. Dishintuluka dia nsombelu didi mua kututuadila ntatu ya mu tshimpitshimpi. Tshilejilu, disama didi mua kutukuata. Peshi lutatu ludi mua kutukuata bualu malu a mpetu anyi a tshididi a mu ditunga dietu mmashintuluke mu mupodi wa dîsu. (Muam. 9:11) Bidi kabidi mua kutukolela bulongolodi buetu buobu bushintulule mudimu utuvua tuenza. Tudi mua kuibidilangana ne nsombelu tuetu benze malu anayi aa: 1) kuitaba nsombelu mudiyi, 2) kukeba tshia kuenza, 3) kuimanyina pa malu mimpe, ne 4) kuambuluisha bakuabu. w23.07 21-22 §7, 8

Disambombo dia 13/9

Udi muntu wa mushinga mukole.​—Dan. 9:23.

Muprofete Danyele utshivua nsonga pavuabu bamukuate baye nende mu bupika mu Babilona. Nansha nanku, banene ba mu Babilona bavua bamutuishile mêsu bualu uvua muimpe kumona ne uvua wa mu tshisa tshia Yuda. (1 Sam. 16:7) Bua malu au, bakamulongesha bua alue kuenza mudimu mu dibalasa dia mukalenge. (Dan. 1:3, 4, 6) Yehowa uvua munange Danyele bua ngikadilu yende mimpe. Mu bulelela, Danyele uvua mua kuikala ne bidimu bu 20 pavua Yehowa muambe ne: uvua bu Noa ne Yobo. Yehowa wakamubala muakane anu bu Noa ne Yobo bavua ne lulamatu munkatshi mua bidimu bia bungi. (Gen. 5:32; 6:9, 10; Yobo 42:16, 17; Yeh. 14:14) Yehowa uvua munange Danyele mu nsombelu wende mujima.​—Dan. 10:11, 19. w23.08 2 §1, 2

Dia lumingu dia 14/9

Jingulula bimpe menemene tshidi butshiama ne bule ne butumbuke ne buondoke.​—Ef. 3:18.

Wewe musue kusumba lupangu luikale ne nzubu, neujinge kuya mu lupangu amu bua kumanya bualu bonso budi bulutangila. Tudi mua kuenza bia muomumue patudi tubala Bible ne tumulonga. Tuetu tumubala lukasa lukasa, tudi mua kumanya anu “malu a ntuadijilu a mêyi a tshijila a Nzambi.” (Eb. 5:12) Kadi anu bu mutudi ne bua kuya mu lupangu ne kumona nzubu ne kumukenketa yonso mujima, mushindu mutambe buimpe wa kulonga Bible ngua kumona mudi bitupa bishilashilangane bia mukenji udimu bipetangana. Tudienzeje bua kumvua tshidi bulelela budimu butudi tuitabuja ne bua tshinyi tudi tubuitabuja. Bua kumvua Dîyi dia Nzambi bimpe tudi ne bua kudilonga mu buondoke. Mupostolo Paulo wakakankamija bena Kristo nende bua kulonga Bible ne tshisumi bua “kujingulula bimpe menemene tshidi butshiama ne bule ne butumbuke ne buondoke” bua bulelela. Dîba adi, bavua ‘bela miji ne bashindama’ mu ditabuja. (Ef. 3:14-19) Tudi petu ne bua kuenza nanku. w23.10 18 §1-3

Dimue dia 15/9

Bana betu, bua dikenga bua malu mabi ne dikala ne lutulu, londayi tshilejilu tshia baprofete bavua bakule mu dîna dia Yehowa.​—Yak. 5:10.

Bible udi utela bantu bakuabu ba bungi bavua pabu ne lutulu. Wewe mukebulule malu abu nebikuambuluishe. Tshilejilu, nansha muvuabu bele Davidi manyi bua kulua mukalenge wa Isalele patshivuaye nsonga, wakashala ne lutulu munkatshi mua bidimu bia bungi kumpala kua kuluaye mukalenge. Shimeona ne Ana bakashala ne lulamatu kudi Yehowa pavuabu bindile dilua dia Masiya mulaya. (Luka 2:25, 36-38) Paudi wenda ulonga malu a bantu aba, keba mandamuna a nkonko eyi: Ntshinyi tshivua tshiambuluishe muntu eu bua kuikala ne lutulu? Mmasanka kayi avuaye mupete bua lutulu luende? Mmunyi mundi mua kumuidikija? Wewe mulonge malu a bantu bavua kabayi ne lutulu nebikuambuluishe kabidi. (1 Sam. 13:8-14) Udi mua kudiebeja ne: ‘Bua tshinyi kabavua ne lutulu? Mbipeta kayi bibi bivuabu bapete?’ w23.08 25 §15

Dibidi dia 16/9

Tudi bitabuje ne bafike ku dimanya ne: wewe udi Wa Tshijila wa Nzambi.​—Yone 6:69.

Mupostolo Petelo uvua ne lulamatu. Kakalekela tshintu nansha tshimue tshimupangisha bua kulonda Yezu to. Tshilejilu, wakashala ne lulamatu pavua Yezu muambe bualu buvua bayidi bende kabayi bajingulule to. (Yone 6:68) Bu muvua ba bungi ba kudibu kabayi bindile bua Yezu abumvuije tshivuaye usua kuamba, bakalekela kumulonda. Petelo yeye wakashala ne lulamatu, kuambaye ne: Yezu nkayende ke uvua ne “mêyi a muoyo wa tshiendelele.” Yezu uvua mumanye ne: butuku bua muladilu wa lufu luende, Petelo ne bapostolo bakuabu bavua ne bua kumushiya nkayende. Nansha nanku, Yezu wakaleja Petelo muvuaye mutuishibue ne: Petelo uvua ne bua kupingana kudiye ne kushala anu ne lulamatu. (Luka 22:31, 32) Yezu uvua mumanye ne: ‘muoyo mmusue, kadi mubidi udi ne butekete.’ (Mâko 14:38) Ke bualu kayi nansha pavua Petelo muvile Yezu, Yezu kakamubenga to. Pakavua Yezu mubishibue ku lufu, bidi bimueneka ne: wakamuenekela Petelo pavuaye pa nkayende. (Mâko 16:7; Luka 24:34; 1 Kol. 15:5) Malu avuabu bayukile avua ne bua kuikala makankamije Petelo bikole. w23.09 22 §9, 10

Disatu dia 17/9

Ba diakalenga mbadibu bafuile luse bua bienzedi biabu bibi ne badibu babuikidile mpekatu yabu.​—Lomo 4:7.

Bantu badi baleja ditabuja kudi Nzambi, udi ubafuila luse, ubabuikidila bilema biabu. Utu ubafuila luse ne muoyo mujima kayi ubabadila kabidi mpekatu yabu to. (Mis. 32:1, 2) Udi ubabikila ne: mbakane, ubamona kabayi kalema bua ditabuja diabu. Nansha muvuabu babikila Abalama, Davidi, ne batendeledi bakuabu ba Nzambi ne: mbakane, batshivua anu bantu bapange bupuangane ne benji ba bilema. Kadi bu muvuabu ne ditabuja, Nzambi wakababala ne: mbakane, nangananga pavuaye ubafuanyikija ne bantu bavua kabayi bamutendelela. (Ef. 2:12) Mupostolo Paulo wakaleja patoke mu mukanda wende ne: ditabuja ke didi nangananga diambuluisha bua kudia bulunda ne Nzambi. Abalahama ne Davidi bavua balunda ba Nzambi bua ditabuja divuabu nadi, ke tshitudi petu ne bua kuenza bua kulua balunda ba Nzambi. w23.12 3 §6, 7

Dinayi dia 18/9

Tuikale tufila misangu yonso kudi Nzambi mulambu wa kumutumbisha nawu, mbuena kuamba ne: mamuma a mishiku yetu idi ijikula dîna diende patoke.​—Eb. 13:15.

Tudi ne diakalenga dia kupesha Yehowa milambu patudi tufila dîba dietu, bukole buetu, ne bintu bietu bua kutua Bukalenge buende mpanda. Tudi tuleja mutudi ne dianyisha bua diakalenga dietu dia kutendelela Yehowa patudi tudifila mu mudimu wende bikole. Mupostolo Paulo mmuleje bibadi bia bungi bia ntendelelu wetu bitudi katuyi ne bua kulengulula. (Eb. 10:22-25) Mu bibadi abi mudi kusambila, kuamba lumu luimpe, kubuela mu bisangilu, ne kukankamijangana. Tuenze ‘nanku nangananga bu mutudi tumona dituku [dia Yehowa] dienda disemena pabuipi.’ Muanjelu wa Yehowa udi wamba mu Buakabuluibua ne: “Tendelela Nzambi!” (Buak. 19:10; 22:9) Mmuambe mêyi aa misangu ibidi bua kuleja mudi kutendelela Yehowa ne mushinga wa bungi. Katupu koku malu onso atudi balonge adi atangila ntempelo munene wa Yehowa wa mu nyuma muoyo to. Tuanyishayi kabidi diakalenga dietu dia kutendelela Nzambi wetu munene! w23.10 29 §17, 18

Ditanu dia 19/9

Tutungunukayi ne kunangangana.​—1 Yone 4:7.

Tudi ne bua ‘kutungunuka ne kunangangana.’ Kadi mbimpe tuvuluke didimuija dia Yezu dia ne: “Dinanga dia ba bungi nedikepele.” (Mat. 24:12) Yezu kavua usua kuamba ne: bayidi ba bungi kabakunangana to, kadi tuatapa ntala tuadimuka bua tshikadilu tshia bena panu tshia budinangi katshilu kutuambulukila. Ne bualu abu mu mutu, tuandamunayi lukonko lua mushinga elu: Kudiku mushindu wa kumanya bituikala banange bana betu bikole anyi? Mushindu mukuabu wa kumanya bituikala banange bena Kristo netu bikole ngua kukonkonona tshitutu tuenza padi malu kampanda atufikila. (2 Kol. 8:8) Tshilejilu, mupostolo Petelo wakamba ne: “Kumpala kua malu onso, nunangangane bikole, bualu dinanga didi dibuikila mpekatu mipite bungi.” (1 Pet. 4:8) Nanku tshitudi tuenzela bana betu padibu batuenzela bilema, tshidi tshileja bituikala babanange bikole. w23.11 10-11 §12, 13

Disambombo dia 20/9

Nunangangane.​—Yone 13:34.

Tuetu banange anu bamue bena Kristo netu katuyi banange bakuabu, katuena tutumikila mukenji wa Yezu wa kunangangana to. Anu bu Yezu, kudi bena Kristo batudi mua kulamata bikole kupita bakuabu. (Yone 13:23; 20:2) Kadi mupostolo Petelo udi utukankamija bua tunange bena Kristo netu bualu buonso buabu mbena mu dîku dietu. (1 Pet. 2:17) Petelo mmutulombe bua ‘tunangangane bikole ne muoyo umue.’ (1 Pet. 1:22) Muaba eu, kunangangana “bikole” kudi kumvuija kunanga muntu nansha padibi bikole bua kumunanga. Tshilejilu, muena Kristo netu udi mua kutuenzela tshilema. Meji adi mua kutuluila diakamue nga kumualujila bubi ku bubi pamutu pa kumunanga. Kadi Yezu mmulongeshe Petelo ne: kualujilangana bubi ku bubi kakuena kusankisha Nzambi to. (Yone 18:10, 11) Ke bualu kayi Petelo wakafunda ne: “Kanupingaji bubi ku bubi anyi tshipendu ku tshipendu. Kadi nupingaje dibenesha.” (1 Pet. 3:9) Tuetu banangangane bikole, netuikale bena malu malenga. w23.09 28-29 §9-11

Dia lumingu dia 21/9

Bia muomumue, bakaji badi ne bua kuikala . . . ne nkatshinkatshi mu bienzedi biabu, bena lulamatu mu malu onso.​—1 Tim. 3:11.

Mushindu utu muana ukola lukasa utu utukemesha. Muana katu udienzeja bua kukola to. Kadi bua kulua muena Kristo mushindame, bidi bilomba kudienzeja. (1 Kol. 13:11; Eb. 6:1) Bua bualu abu, tudi ne bua kudia malanda makole ne Yehowa. Tudi kabidi ne bua kumulomba nyuma muimpe bua atupeteshe ngikadilu idi imusankisha, bua tulonge malu adi mua kutuambuluisha ne tulongolole tshituikale. (Nsu. 1:5) Yehowa wakafuka bantu balume ne bantu bakaji. (Gen. 1:27) Mbashilangane ku mubidi ne ku malu makuabu. Mmubafuke, mubapeshe midimu ya bobu kuenza. Nanku badi dijinga ne ngikadilu ne mamanya bua bamone mua kuyikumbaja bimpe.​—Gen. 2:18. w23.12 18 §1, 2

Dimue dia 22/9

Nuvuije bantu ba mu bisamba bionso bayidi, nubabatiza mu dîna dia Tatu ne dia Muana.​—Mat. 28:19.

Yezu uvua musue bua bantu bikale batela dîna dia tatuende anyi? Eyowa. Bamue bamfumu ba bitendelelu bavua mua kuikala bela meji ne: dîna dia Nzambi ndia tshijila, ki mbimpe kuikala kuditela to; kadi Yezu kakalekela ngelelu wa meji mubi uvua kayi wa mu Bible au umupangisha bua kutumbisha dîna dia Tatuende to. Tuakulayi bua tshikondo tshivuaye mumbushe demon munda mua muntu mu buloba bua bena Gelasa. Bantu bakumvua buôwa, kutuadijabu kulomba Yezu bua umbuke mu buloba buabu. (Mâko 5:16, 17) Yeye kumbukamu. Nansha nanku, Yezu uvua musue bua dîna dia Yehowa dimanyike mu buloba abu. Ke bualu kayi wakambila muntu uvuaye mumbushe demon au bua kuambila bantu ne: Yehowa ke uvua mumumbushaye, ki nyeye to. (Mâko 5:19.) Ke tshidiye musue bua tuenze petu lelu, tumanyishe dîna dia Tatuende pa buloba bujima. (Mat. 24:14; 28:20) Tuetu bamanyishe dîna diende, tudi tusankisha Yezu Mukalenge wetu. w24.02 10 §10

Dibidi dia 23/9

Udi mutantamene malu a bungi bua dîna dianyi.​—Buak 2:3.

Tudi tupeta malu mimpe patudi mu bulongolodi bua Yehowa mu matuku mabi a ku nshikidilu aa. Nansha mudi malu a pa buloba enda abipa, Yehowa mmutubueje mu dîku dia bena Kristo netu batudi nabu mu buobumue. (Mis. 133:1) Udi wenza bua tuikale nabu mu malanda makole. (Ef. 5:33–6:1) Udi utupesha meji bua kunanukila mu ntatu ne kushala ne disanka. Tudi ne bua kudienzeja bikole bua kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu ne lulamatu, bualu bilema bia bakuabu bidi mua kututekesha. Bilema bietu bidi mua kututekesha nangananga tuetu tubienza misangu ne misangu. Mbimpe tutungunuke ne kuenzela Yehowa mudimu mu nsombelu minene isatu eyi: 1) padi muena Kristo netu mutuenzele tshilema, 2) padi muena dibaka netu mutuenzele tshilema, ne 3) patudi benze tshilema. w24.03 14 §1-2

Disatu dia 24/9

Mu mushindu utudi baye kumpala, tutungunuke ne kuenda mu bulongame mu njila wa muomumue eu.​—Filip. 3:16.

Nebakuambile malu a bena Kristo netu bavua badifile bikole mu mudimu wa Nzambi. Pamuapa bavua baye mu Kalasa ka bamanyishi ba Bukalenge anyi baye kuambuluisha muaba udibu dijinga ne bamanyishi ba bungi. Wewe ne mushindu wa kuenza malu aa, uenze pebe. Bantemu ba Yehowa batu basue kuenzela Yehowa mudimu wa bungi. (Bien. 16:9) Netuambe tshinyi biwikala kuyi mua kuenza malu au mpindieu? Kuedi meji ne: udi mushadile kudi badi baenza to. Tshia mushinga ntshia kutungunuka ne kunanukila. (Mat. 10:22) Kupu muoyo ne: udi usankisha Yehowa bikole paudi udifila mu mudimu wende bilondeshile nsombelu webe to. Au ke mushindu muimpe wa kutungunuka ne kulonda Yezu panyima pa batismo webe.​—Mis. 26:1. w24.03 10 §11

Dinayi dia 25/9

Wakatufuila tuetu bonso luse bua bilema bietu ne bulenga buonso.​—Kolos. 2:13.

Tatuetu wa mu diulu mmutulaye ne: neatubuikidile mpekatu yetu anu tuetu banyingalale. (Mis. 86:5) Tuetu banyingalale ne muoyo mujima, tuikale batuishibue ne: tshidi Yehowa muambe ntshilelela, ukadi mutufuile luse. Tumanye ne: Yehowa katu wenzejangana malu ku bukole to. Kena mua kutulomba tshitudi katuyi tukumbana bua kuenza to. Udi wanyisha tshionso tshitudi tumuenzela, patudi tumuenzelatshi ne muoyo mujima. Vuluka kabidi bantu badi Bible utela bavua benzele Yehowa mudimu ne muoyo mujima, bu mudi Paulo. Wakenza mudimu mukole munkatshi mua bidimu bia bungi, kuenzaye ngendu ya kilometre ya bungi, ne kuenzaye bisumbu bia bungi. Kadi pakavuaye katshiyi kabidi ne mushindu wa kuyisha bikole, Yehowa wakamubenga anyi? Tòo. Wakamubenesha pakatungunukaye ne kuenza tshionso tshivuaye mua kuenza. (Bien. 28:30, 31) Tuetu petu, mudimu utudi tuenzela Yehowa udi mua kukepela anyi kuvula. Kadi tshidi ne mushinga kudiye ntshidi tshitusaka bua kuwenza. w24.03 27 §7, 9

Ditanu dia 26/9

Patshiatshia, patshivua panshi pafiike, [Yezu] wakaya muaba uvua kawuyi bantu, ne kuoku aku wakatuadija kusambila.​—Mâko 1:35.

Bu muvua Yezu usambila pa nkayende, uvua mushile bayidi bende tshilejilu tshia kulonda. Uvua usambila misangu yonso mu mudimu wende wa diyisha. Bu muvuaye anu ne bia bungi bia kuenza, eku bantu kabayi bamushila muaba, uvua udimona muenzejibue bua kukeba dîba dia kusambila. (Mâko 6:31, 45, 46) Uvua ujuka patshiatshia bua amone mua kusambila pa nkayende. Musangu mukuabu, wakasambila butuku bujima kumpala kua kuangata dipangadika dia mushinga mukole. (Luka 6:12, 13) Butuku kumpala kua Yezu kufua, wakasambila misangu ne misangu pakavuaye pa kukumbaja bumue bua ku malu avua makole menemene avuabu bamutumine pa buloba. (Mat. 26:39, 42, 44) Tshilejilu tshia Yezu tshidi tshitulongesha ne: nansha tuetu ne malu a bungi a kuenza, mbimpe tuikale tukeba dîba dia kusambila. Anu bu Yezu, pamuapa bidi bikengela tuikale tuditekela petu dîba dia kusambila bu mudi patshiatshia anyi dilolo. Tuetu tuenza nanku, netuleje Yehowa ne: tudi tuanyisha dipa dia pa buadi edi. w23.05 3 §4, 5

Disambombo dia 27/9

Mbapongolole dinanga dia Nzambi mu mioyo yetu ku diambuluisha dia nyuma muimpe uvuabu batupeshe.​—Lomo 5:5.

Mona muaku wa ne: “mbapongolole” udi mu mvese wetu wa lelu eu. Mukanda mukuabu udi umvuija muaku eu ne: “didi ditupongolokela anu bu musulu.” Eu mmushindu muimpe wa dikema udi uleja mudi Yehowa munange bela manyi bikole. Bela manyi mbamanye ne: ‘mbabanange kudi Nzambi.’ (Yuda 1) Mupostolo Yone wakaleja mudibu bumvua pakafundaye ne: “Tangilayi mushindu wa dinanga didi Tatu mutupeshe, bua batubikile ne: bana ba Nzambi!” (1 Yone 3:1) Yehowa ki mmunange anu bela manyi nkayabu to. Mmutunange tuetu bonso. Ntshintu kayi tshia mushinga tshidi tshitujadikila ne: Yehowa mmutunange? Ntshia kupikulangana natshi. Ku diambuluisha diatshi, Yehowa mmuleje mudiye mutunange kupita muntu kayi yonso.​—Yone 3:16; Lomo 5:8. w24.01 28 §9-10

Dia lumingu dia 28/9

Bena lukuna banyi nebapingane tshianyima dituku dindi ndomba diambuluisha. Ndi mujadike ne: Nzambi mmutue ku tshianyi.​—Mis. 56:9.

Mvese wetu wa lelu eu udi uleja mushindu uvua Davidi mufike ku ditshimuna buôwa. Nansha muvua muoyo wende mu njiwu, wakelangana meji a malu avua Yehowa ne bua kulua kumuenzela. Uvua mumanye ne: Yehowa neamusungile mu tshikondo tshiakane. Nansha nanku Yehowa uvua muambe ne: Davidi neikale mukalenge wa Isalele. (1 Sam. 16:1, 13) Davidi uvua mumanye ne: tshionso tshivua Yehowa wamba tshivua ne bua kukumbana. Yehowa mmulaye bua kukuenzela tshinyi? Katuena tutekemena bua atukube ku ntatu yonso mu tshishima to. Kadi nansha wewe mutuilangane ne ntatu ya mushindu kayi mu bulongolodi bubi ebu, Yehowa neayijikije yonso mu bulongolodi bupiabupia. (Yesh. 25:7-9) Mufuki wetu udi ne bukole bua kujula bafue, bua kutuondopa, ne bua kubutula baluishi betu bonso.​—1 Yone 4:4. w24.01 6 §12-13

Dimue dia 29/9

Wa diakalenga ngudibu bafuile luse bua dishipa diende dia mikenji, udibu babuikidile mpekatu wende.​—Mis. 32:1.

Ela meji a tshivua tshikusake bua kudilambula ne kubatijibua. Uvua muenze nanku bualu uvua musue kuikala ku luseke lua Yehowa. Vuluka tshivua tshikutuishishe ne: uvua mupete bulelela. Wakamanya Yehowa bimpe, wewe kutuadija kumunemeka ne kumunanga bu Tatuebe wa mu diulu. Wakapeta ditabuja, wewe kunyingalala bua mibi yebe. Wakalekela malu mabi auvua wenza ne kutuadija kuenza malu bilondeshile disua dia Nzambi. Wakumvua disanka pawakajingulula ne: Nzambi uvua mukufuile luse. (Mis. 32:2) Uvua ubuela mu bisangilu bia bena Kristo ne uvua mutuadije kuambila bantu bakuabu malu malenga auvua mulonge. Bu muudi mudilambule kudi Nzambi ne mubatijibue, udi mpindieu wendela mu njila udi ufikisha ku muoyo, mudisuike bua kubenga kupambukamu. (Mat. 7:13, 14) Tushalayi anu bashindame, balamate Yehowa ne tutumikila mikenji yende. w23.07 17 §14; 19 §19

Dibidi dia 30/9

Nzambi ngua lulamatu, ne kakulekela bua nutetshibue ne diteta dinudi kanuyi mua kutantamena, kadi mu diteta adi yeye nealongolole kabidi njila wa kupatukila, bua numone mua kunanukila mu diteta adi.​—1 Kol. 10:13.

Wewe uvuluka mutshipu webe kudi Yehowa, neupete bukole bua kutantamena mateta. Tshilejilu, udiku mua kusaka mananga ne mulume anyi ne mukaji wa bende anyi? Tòo. Ukavua mulaye Yehowa ne: kuakuenza bualu bua nanku to. Wewe kuyi mulekele majinga mabi ela miji munda muebe, kuakulua kudimona muenzejibue bua kuluangana nawu to. ‘Neumbuke mu njila wa bantu babi.’ (Nsu. 4:14, 15) Wewe uvuluka muvua Yezu mudisuike bua kusankisha Tatuende, neubenge tshintu tshionso tshiudi mumanye ne: ntshifuane kunyingalaja Nzambi. (Mat. 4:10; Yone 8:29) Tshiwenza kumpala kua ntatu ne mateta netshileje biwikala musue ‘kutungunuka ne kulonda’ Yezu. Wewe muenze malu bimpe, Yehowa neakuambuluishe bua kutungunuka ne kulonda Yezu. w24.03 9-10 §8-10

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu