TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es25 dib. 77-87
  • Ngondo wa 8

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo wa 8
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2025
  • Tumitu tua bualu
  • Ditanu dia 1/8
  • Disambombo dia 2/8
  • Dia lumingu dia 3/8
  • Dimue dia 4/8
  • Dibidi dia 5/8
  • Disatu dia 6/8
  • Dinayi dia 7/8
  • Ditanu dia 8/8
  • Disambombo dia 9/8
  • Dia lumingu dia 10/8
  • Dimue dia 11/8
  • Dibidi dia 12/8
  • Disatu dia 13/8
  • Dinayi dia 14/8
  • Ditanu dia 15/8
  • Disambombo dia 16/8
  • Dia lumingu dia 17/8
  • Dimue dia 18/8
  • Dibidi dia 19/8
  • Disatu dia 20/8
  • Dinayi dia 21/8
  • Ditanu dia 22/8
  • Disambombo dia 23/8
  • Dia lumingu dia 24/8
  • Dimue dia 25/8
  • Dibidi dia 26/8
  • Disatu dia 27/8
  • Dinayi dia 28/8
  • Ditanu dia 29/8
  • Disambombo dia 30/8
  • Dia lumingu dia 31/8
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2025
es25 dib. 77-87

Ngondo wa 8

Ditanu dia 1/8

Ntatu ya muntu muakane nya bungi, kadi Yehowa udi umusungila kudiyi yonso.​—Mis. 34:19.

Mona malu abidi a mushinga adi mu mvese udi kuulu eu: 1) Ntatu itu ikuata bantu bakane. 2) Yehowa utu utusungila ku ntatu. Mmunyi mutu Yehowa utusungila? Umue mushindu mpadiye utuambuluisha bua kumanya ne: ntatu idi mua kutukuata mu ndongoluelu wa malu eu. Nansha mudiye utulaya ne: patudi tumuenzela mudimu netuikale ne disanka, kena utulaya ne: ntatu kayakutukuata to. (Yesh. 66:14) Udi utulomba bua tutuma meji etu ku nsombelu udiye musue bua tuikale nende kashidi matuku atshilualua. (2 Kol. 4:16-18) Kadi bua mpindieu, udi utuambuluisha bua tutungunuke ne kumuenzela mudimu. (Muad. 3:22-24) Mmalu kayi adi bilejilu bia batendeledi ba Yehowa ba lulamatu ba kale ne ba lelu mua kutulongesha? Ntatu idi kayiyi mitekemena idi mua kutukuata. Kadi tuetu tueyemena Yehowa, kakupanga kutuambuluisha to.​—Mis. 55:22. w23.04 14-15 §3, 4

Disambombo dia 2/8

Kokela bakokeshi badi ku mutu.​—Lomo 13:1.

Tudi ne bua kuidikija Jozefe ne Mariya bavua anu badiakaje bua kutumikila bakokeshi nansha pavuabi bibakolela bua kubatumikila. (Luka 2:1-6) Pakavua Mariya ne difu ngondo mitue ku 9, Kaisa Augusto wakela mukenji uvua mubakolele bua kutumikila. Uvua ulomba bua bantu bonso baye mu musoko wabu bua kudifundisha ku mikanda ya mbulamatadi. Jozefe ne Mariya bavua ne bua kuya ku Beteleheme, luendu lua kilometre 150 lua babanda mikuna bapueka mpongo. Luendu alu kaluvua luimpe to, nangananga bua Mariya. Bobu bonso bavua basamisha mutu bua bualu abu ne bua muana uvua ne bua kuledibua. Ntshinyi tshivua mua kuenzeka bu lulelu lumukuate mu luendu alu? Difu divuaye nadi si divua dia Masiya mulaya. Bavuaku mua kudingidila ku bualu abu bua kubenga kutumikila mukenji au anyi? Jozefe ne Mariya bakatumikila mukenji au nansha muvuawu ubasamisha mutu. Yehowa wakababenesha bua ditumikila diabu. Mariya wakafika ku Beteleheme bimpe, kulelelaku Yezu, kukumbajabi ne dîyi dia buprofete!​—Mika 5:2. w23.10 8 §9; 9 §11, 12

Dia lumingu dia 3/8

Kankamijanganayi.​—Eb. 10:25.

Newenze tshinyi wewe umvua buôwa bua kuandamuna mu bisangilu? Wewe mu dilongolole bimpe nebikuambiluishe. (Nsu. 21:5) Wewe mumvue malu a mu tshiena-bualu tshinudi nulonga, nebikale bipepele bua wewe kuandamuna. Bualu bukuabu, ikala ufila mandamuna mîpi. (Nsu. 15:23; 17:27) Diandamuna dîpi kadiena disamisha mutu bua kudifila to. Wewe ufila diandamuna dîpi mu ebe mêyi, neuleje ne: udi mudilongolole bimpe ne udi mumvue tshiena-bualu atshi bimpe. Newenze tshinyi wewe mumane kutumikila ngenyi idibu baleje kadi umvua anu buôwa bua kuandamuna misangu ndambu? Ikala mutuishibue ne: Yehowa neasanke bua muudi udienzeja ne muoyo mujima bua kuikala kuandamuna. (Luka 21:1-4) Yehowa katu utulomba bua kuenza malu atudi katuyi mua kukokesha to. (Filip. 4:5) Manya malu audi ukokesha bua kuenza, difundila tshipatshila tshia kuenza, ne sambila bua wikale ne lutulu. Tshipatshila atshi tshidi mua kuanji kuikala tshia kufila diandamuna dîpi. w23.04 21 §6-8

Dimue dia 4/8

Tuvuale tshibuikilu tshia pa tshiadi . . . ne . . . tshifulu.​—1 Tes. 5:8.

Mupostolo Paulo udi utufuanyikija ne basalayi badi badiakaje bua kuya ku mvita. Musalayi udi mudiakaje bua mvita udi ne bua kuikala pabuipi bua kuyiluangana dîba dionso didiyi ibudika. Ke mutudi petu ne bua kuikala. Bua kumuenekabi ne: tudi badilongolole, mbimpe tuvuale tshibuikilu tshia pa tshiadi tshia ditabuja ne dinanga ne tshifulu tshia ditekemena. Tshibuikilu tshia pa tshiadi tshivua tshikuba muoyo wa musalayi. Ditabuja ne dinanga bitu bikuba muoyo wetu wa mu tshimfuanyi. Ngikadilu eyi neyituambuluishe bua kutungunuka ne kuenzela Nzambi mudimu ne kutumikila Yezu. Ditabuja didi dienza bua tuikale batuishibue ne: Yehowa neatufute bua mutudi tumukeba ne muoyo mujima. (Eb. 11:6) Neditusake bua kushala ne lulamatu kudi Mulombodi wetu Yezu, nansha tuetu ne bua kunanukila mu ntatu. Tudi mua kukolesha ditabuja dietu bua kutuilangana ne ntatu patudi tukonkonona bilejilu bia bantu ba matuku etu aa badi bashale ne muoyo mutoke nansha mudibu babakengesha anyi bapangile makuta. Tudi mua kuepuka dinanga dinekesha dia bintu bia ku mubidi patudi tuidikija bantu bavua bakaje nsombelu wabu bua kuteka malu a Bukalenge pa muaba wa kumpala. w23.06 10 §8, 9

Dibidi dia 5/8

Muntu udi utangila matutu kakupuola to.​—Muam. 11:4.

Kudikanda mbukole bua kukanda bienzedi bia muntu ne mudiye umvua. Kadi bitu bilomba kabidi kudikanda ku malu kampanda bua kufika ku dikumbaja bipatshila bietu, nangananga padi tshipatshila tshikale tshikole bua ku tshikumbaja anyi patudi katuyi ne dijinga dia kutshikumbaja. Vuluka ne: kudikanda nngikadilu wa dimuma dia nyuma muimpe; nunku lomba Yehowa nyuma muimpe bua akuambuluishe upete ngikadilu eu. (Luka 11:13; Gal. 5:22, 23) Kuindidi anu padi malu enda bimpe to. Pamuapa nsombelu kakuakana mu buloba butudi ebu to. Tuetu bindile ne: malu ende bimpe, katuakuenza bualu to. Pamuapa katuena ne dijinga dia kukumbaja tshipatshila tshietu bualu tudi tumona bu ne: ki mbipepele bua kutshikumbaja to. Biobi nanku buebe wewe, kuenaku mua kukosolola tshipatshila tshiebe atshi mu tubipatshila tukese anyi? Tshiotshi tshia kupeta ngikadilu kampanda, mbimpe utuadije kumuleja mu tumalu tukese. Tshiotshi tshia kubala Bible mujima, mbimpe wenze programe wa kutuadija kumubala nansha bua minite mikese. w23.05 29 §11-13

Disatu dia 6/8

Njila wa bantu bakane udi bu butoke bua bukenke bua mu dinda dinda budi buenda butoka anu kutoka too ne padi munda munya mukumbana.​—Nsu. 4:18.

Mu matuku a ku nshikidilu aa, Yehowa udi usaka bulongolodi buende bua kutupetesha biakudia bia mu nyuma bipite bungi bua tutungunuke ne kuendela mu “Njila wa Bunsantu.” (Yesh. 35:8; 48:17; 60:17) Tudi mua kuamba ne: dîba dionso didi muntu witaba bua kulonga Bible, mmupete mpunga wa kuendela mu “Njila wa Bunsantu.” Bamue batu bendelamu anu bua tshitupa tshîpi pashishe balua kumbukamu. Bakuabu bobu mbadisuike bua kutungunuka ne kuendelamu too ne mudibu bafika kuyayabu. Kuyayabu nkuepi? Bua bantu badi ne ditekemena dia kuya mu diulu, “Njila wa Bunsantu” udi ubafikisha mu “mparadizu wa Nzambi,” mu diulu. (Buak. 2:7) Bua bantu badi ne ditekemena dia kushala ne muoyo pa buloba, tshibeba atshi tshidi tshibafikisha ku ndekelu kua bidimu 1 000 bia bukokeshi bua Yezu, dîba dialua bantu bonso bapuangane. Wewe wendela mu njila eu lelu, kualukidi tshianyima nansha. Tungunuka anu ne luendu luebe too ne pawafika mu bulongolodi bupiabupia. w23.05 17 §15; 19 §16-18

Dinayi dia 7/8

Tudi tunanga, bualu yeye uvua mudianjile kutunanga.​—1 Yone 4:19.

Wewe welangana meji a malu mimpe onso adi Yehowa mukuenzele, newikale ne dianyisha kudiye ne neudilambule kudiye. (Mis. 116:12-14) Mbikumbane mudi Bible ubikila Yehowa ne: Mufidi wa “dipa dionso dimpe ne dipa dionso dipuangane.” (Yak. 1:17) Dipa ditambe bunene didiye mufile mmulambu wa muanende Yezu Kristo. Anji elabi meji a malu mimpe adi mulambu eu utukumbajila. Mmukupeteshe mushindu wa kudia bulunda bukole ne Yehowa. Mmukupeteshe ditekemena dia kushala ne muoyo kashidi. (1 Yone 4:9, 10) Kudilambula kudi Yehowa ngumue mushindu utudi tumuleja dianyisha bua mudiye mutunange bikole ne bua malu onso mimpe adiye mutuenzele.​—Dut. 16:17; 2 Kol. 5:15. w24.03 5 §8

Ditanu dia 8/8

Muntu udi wenda mu bululame buende udi utshina Yehowa.​—Nsu. 14:2.

Patudi tumona bikadilu bibi bidi nabi bantu lelu, tudi tumvua anu muvua Lota umvua. ‘Tshikadilu tshia dikamakama tshia bashipi ba mikenji tshiakamunyingalaja bikole,’ bualu uvua mumanye ne: Tatuetu wa mu diulu mmukine bikadilu bibi. (2 Pet. 2:7, 8) Bu muvua Lota utshina Yehowa ne mumunange, biakamusaka bua kubenga bikadilu bibi bia bantu ba muaba uvuaye. Tuetu petu tudi munkatshi mua bantu badi kabayi nangananga batumikila mikenji ya Yehowa ya bikadilu bilenga anyi mene kabayi bayitumikila to. Nansha nanku tudi mua kushala bakezuke mu bikadilu tuetu banange anu Yehowa ne bikale ne ditshina dimpe kudiye. Bua bualu abu, Yehowa udi utupesha mibelu mimpe idi ikankamija mu mukanda wa Nsumuinu. Mibelu ya meji idimu idi bushuwa mua kuambuluisha bena Kristo bonso, balume ne bakaji, bana nansha bantu bakole. Tuepukayi balunda badi benza malu mabi bua kuleja mutudi tutshina Yehowa. w23.06 20 §1, 2; 21 §5

Disambombo dia 9/8

Biasua muntu kundonda, adibenge, ambule mutshi wende wa makenga ku dituku ne ku dituku ne atungunuke ne kundonda.​—Luka 9:23.

Pamuapa udi mupete buluishi mu dîku, peshi mulekele amue malu audi munange bua kukeba tshia kumpala Bukalenge bua Nzambi. (Mat. 6:33) Biobi nanku, manya ne: Yehowa mmumone bionso abi. (Eb. 6:10) Pamuapa ukadi mumone mudi mêyi a Yezu aa makumbane: “Kakuena muntu udi mushiye nzubu anyi bana babu ba balume anyi bana babu ba bakaji anyi mamuende anyi tatuende anyi bana anyi madimi bua bualu buanyi ne bua bualu bua lumu luimpe wapanga kupeta misangu lukama kupita, mpindieu mu tshikondo etshi, nzubu, bana babu ba balume, bana babu ba bakaji, bamamu, bana ne madimi, pamue ne makenga, ne mu ndongoluelu wa malu udi ulua, muoyo wa tshiendelele.” (Mâko 10:29, 30) Masanka atudi tupeta mmapite malu atudi badipangishe kule ne kule.​—Mis. 37:4. w24.03 9 §5

Dia lumingu dia 10/8

Mulunda mulelela udi uleja dinanga mu bikondo bionso ne yeye mmuanetu udi muledibue bua bikondo bia dikenga.​—Nsu. 17:17.

Pavua bena Kristo ba mu Yudaya mu tshiyole tshikole tshia nzala, bena mu tshisumbu tshia ku Antiokia bavua ‘badisuike, muntu ne muntu bilondeshile dimona diende, bua kutumina bana betu bavua basombele mu Yudaya diambuluisha.’ (Bien. 11:27-30) Bushuwa, bavua badisuike bua kubambuluisha nansha muvuabu ntanta. (1 Yone 3:17, 18) Tuetu petu tudi mua kumvuila bena Kristo netu luse patudi tumvua ne: tshipupu ntshienzeke muaba udibu. Tudi tukeba tshia kuenza musangu umue, pamuapa tulomba bakulu ni tudi mua kuya kuambuluisha muaba au, kufila bintu bua kutua mudimu wetu wa buloba bujima mpanda anyi kubasambidila. Pamuapa bena Kristo netu badi dijinga ne diambuluisha bua kukumbaja majinga abu a buatshia buila. Palua Mukalenge wetu Kristo Yezu bua kulumbuluisha bantu, atusanganaku tumvuilangana luse bua atuambile bua ‘kupiana Bukalenge.’​—Mat. 25:34-40. w23.07 4 §9, 10; 6 §12

Dimue dia 11/8

Enzayi bua bantu bonso bamanye munudi kanuyi bena malu makole.​—Filip. 4:5.

Anu bu Yehowa, Yezu kavua pende ne malu makole to. Yehowa uvua mumutume anu kudi “mikoko mijimine ya nzubu wa Isalele.” Kadi mushindu uvuaye wenzela bantu malu uvua uleja ne: kavua muena malu makole to. Tshilejilu, mukaji mukuabu uvua kayi muena Isalele wakamusengelela bua amuondopile muanende wa bakaji uvua ‘ukenga bikole bua demon uvua mumukuate.’ Yezu wakamumvuila luse, kumuondopilaye muanende au. (Mat. 15:21-28) Bualu bukuabu, patshivua Yezu utuadijilaku mudimu wende, wakamba ne: “Muntu yonso udi umvila . . . , meme panyi nemmuvile.” (Mat. 10:33) Kadi pakamuvila Petelo misangu isatu, yeye pende wakamuvila anyi? Tòo. Yezu uvua mumanye ne: Petelo uvua munyingalale bua muvuaye mumuvile ne uvua muntu wa lulamatu. Pakabishabu Yezu ku lufu, wakamuenekela Petelo ne uvua pamuapa mumujadikile ne: uvua mumufuile luse ne utshivua mumunange. (Luka 24:33, 34) Yehowa Nzambi ne Yezu Kristo ki mbena malu makole to. Bua bualu abu, Yehowa mmusue bua katuikadi petu bena malu makole to. w23.07 21 §6, 7

Dibidi dia 12/8

Lufu kaluakuikalaku kabidi.​—Buak. 21:4.

Mmalu kayi atudi mua kujadikila nawu bantu mu buambi ne: mulayi wa Nzambi wa Mparadizu neukumbane? 1) Yehowa nkayende ke udi muambe mulayi eu. Mukanda wa Buakabuluibua udi wamba ne: “Yeye udi musombe mu nkuasa wa bukalenge wakamba ne: ‘Tangilayi! Ndi ngenda mvuija bintu bionso bipiabipia.’” Yehowa udi ne meji, ne bukole, ne dijinga dia kukumbaja mulayi wende eu. 2) Bu mudi Yehowa mutuishibue ne: neakumbaje mulayi eu, ku mêsu kuende ukadi mukumbane. Ke bualu kayi mmuambe ne: “Mêyi aa nga lulamatu ne mmalelela. . . . Akumbanyi!” 3) Padi Yehowa utuadija kuenza bualu, udi uya nabu too ne ku ndekelu. Ke bualu kayi mmuambe ne: “Meme ndi Alfa ne Omega.” (Buak. 21:6) Yehowa nealeje mudi Satana muena dishima udi kayi mua kumupangisha bua kukumbaja dijinga diende to. Nunku, muntu yeye ukuambila ne: “mbikole bua kuitaba malu aa, bualu ndi mumone ne: mbaambe bele ne kalele,” mubadila Buakabuluibua 21:5, 6 ne umumvuijayi. Muleje mudi Yehowa mutujadikile ne: neakumbaje mulayi wende au bienze anu bu utua tshiala pa mukanda.​—Yesh. 65:16. w23.11 7 §18, 19

Disatu dia 13/8

Nenkuvuije tshisamba tshinene.​—Gen. 12:2.

Yehowa wakambila Abalahama mulayi eu pavuaye ne bidimu 75 kayi muanji kulela. Kadi Abalahama kavua mumone muvua mulayi au mukumbane wonso to. Yeye mumane kusabuka musulu wa Pelata ne muindile bidimu 25, muanende Izaka wakaledibua. Panyima pa bidimu bikuabu 60, bakalela Esau ne Yakoba bankana bende. (Eb. 6:15) Kadi kavua mumone muvua ndelanganyi yende milue tshisamba tshinene ne mipiane Buloba bulaya to. Nansha nanku, Abalahama muntu wa lulamatu au uvua mudie bulunda bukole ne Mufuki wende. (Yak. 2:23) Pabishibuaye ku lufu, neikale ne disanka dia kumanya ne: bisamba bionso bia pa buloba biakabeneshibua bua ditabuja diende ne lutulu luende. (Gen. 22:18) Dilongesha didi ne: pamuapa katuakumona dikumbana dia milayi ya Yehowa yonso to. Kadi tuetu ne lutulu anu bu Abalahama, Yehowa neatufute mpindieu ne bia bungi kupita mu bulongolodi buende budiye mutulaye.​—Mâko 10:29, 30. w23.08 24 §14

Dinayi dia 14/8

Tshikondo tshivuaye ukeba Yehowa atshi, Nzambi mulelela wakamutantshisha.​—2 Kul. 26:5.

Patshivua mukalenge Uziya muana, uvua ne budipuekeshi. Wakalonga “bua kutshina Nzambi mulelela.” Wakafua ne bidimu 68. Yehowa wakamubenesha bikole mu nsombelu wende. (2 Kul. 26:1-4) Uziya wakatshimuna bisamba bia bungi bivua bibaluisha, kukoleshaye kabidi bibumba bia Yelushalema. (2 Kul. 26:6-15) Malu onso avua Yehowa mumuambuluishe bua kuenza avua mamusankishe. (Muam. 3:12, 13) Mukalenge Uziya uvua utumina bakuabu dîyi. Pamuapa bualu abu buakamufikisha ku diela meji ne: uvua mua kuenza tshionso tshivuaye musue. Dimue edi wakabuela mu ntempelo, kuoshaye musenga wa manananshi pa tshioshelu ne lutambishi luonso, mudimu uvua Yehowa kayi muanyishile bakalenge bua kuenza to. (2 Kul. 26:16-18) Pakajinga Muakuidi munene Azaya kumupingaja mu njila, wakamufiikila munda bikole. Bia dibungama, Uziya kakashala ne lulamatu to. Mudimu wonso muimpe uvuaye muenze wakaya mu mâyi bua bualu abu. Yehowa kumunyoka ne disama dia nsudi. (2 Kul. 26:19-21) Nsombelu wende uvua mua kuikala mulenga bu yeye mushale ne budipuekeshi. w23.09 10 §9, 10

Ditanu dia 15/8

Wakadilamuna kudibu utshina ba mu kasumbu ka bantu batengula.​—Gal. 2:12.

Mupostolo Petelo uvua anu uluangana ne bilema biende too ne pakavuaye mulue muena Kristo muela manyi. Mu 36 P.Y., Nzambi wakamutuma kua Kônelio uvua kayi muena Yuda. Pakafikayeku, Nzambi wakela Kônelio manyi a nyuma muimpe. Bualu abu buakaleja patoke ne: “Nzambi kena ne kansungasunga,” ne bantu bavua kabayi bena Yuda bavua mua kulua pabu bena Kristo. (Bien. 10:34, 44, 45) Ke Petelo kutuadija kudia ne bantu bavua kabayi bena Yuda, bualu buvuaye kayi mua kuenza kumpala. Kadi bua bamue bena Kristo bena Yuda, kabivua bikumbane bua kudia ne bavua kabayi bena Yuda to. Pakalua bamue bavua ne ngelelu wa meji au mu Antiokia, Petelo wakalekela kudia ne bena Kristo bavua kabayi bena Yuda, pamuapa bualu uvua utshina bua kunyingalaja bavua balue abu. Mupostolo Paulo wakamona muvua Petelo muenze malu ne lubombo, kumutandishaye kumpala kua bantu. (Gal. 2:13, 14) Nansha muvua Petelo muenze tshilema atshi, wakashala anu ne lulamatu. w23.09 22 §8

Disambombo dia 16/8

Neanujalamije panshi bikole. ​—1 Pet. 5:10.

Wewe mudikonkonone bimpe ne mumone miaba iudi mua kuakaja, kuteketshi to. “Mukalenge mmuimpe,” ne neakuambuluishe bua wakaje miaba ayi. (1 Pet. 2:3) Mupostolo Petelo udi utujadikila ne: “Nzambi . . . muine neashikije dilongesha dienu. Neanushindamije.” Petelo uvua muanji kudimona kayi mukumbane bua kuikala pamue ne muana wa Nzambi. (Luka 5:8) Kadi wakashala muyidi wa lulamatu wa Kristo bualu Yehowa ne Yezu bavua bamuambuluishe. Ke bualu kayi Nzambi wakamuanyishila bua “kubuela mu Bukalenge bua tshiendelele bua Mukalenge ne Mupandishi wetu Yezu Kristo.” (2 Pet. 1:11) Mmupete difutu dimpe dia dikema! Wewe munanukile pebe anu bu Petelo ne mulekele Yehowa ukulongesha, neupete muoyo wa tshiendelele. “Neufike ku tshipatshila tshia ditabuja diebe, lupandu luebe.”​—1 Pet. 1:9. w23.09 31 §16, 17

Dia lumingu dia 17/8

Tendelelayi Yeye uvua muenze diulu ne buloba.​—Buak. 14:7.

Bavua benze lupangu lunyunguluke ntenta wa tshitendelelu uvua ne lubanza lubaluluke. Bakuidi bavua benzelamu mudimu wabu. Mu lubanza alu muvua tshioshelu tshinene tshia tshiamu tshia mitaku tshivuabu bafidila milambu ya kuosha, muvua kabidi dilongo dinene dia mâyi dia tshiamu tshia mitaku divua ne mâyi avua bakuidi bowa kumpala kua kuenzabu mudimu wa tshijila. (Ekes. 30:17-20; 40:6-8) Lelu, bashadile bela manyi badi pa buloba badi benzela Yehowa mudimu ne lulamatu mu lubanza lua munda lua ntempelo wa mu nyuma. Dilongo dinene dia mâyi divuaku divua divuluija bakuidi, anu mudidi divuluija bena Kristo bonso lelu, mudibi ne mushinga bua kushala bakezuke mu nyuma ne mu bikadilu. Kadi bena mu “musumba munene” badi bobu batendelela Yehowa muaba kayi? Mupostolo Yone wakabamona “bimane kumpala kua nkuasa wa bukalenge” udi uleja lubanza lua pambelu lua pa buloba, mudibu ‘benzela Nzambi mudimu wa tshijila munya ne butuku mu ntempelo wende.’ (Buak. 7:9, 13-15) Tulejayi dianyisha bua diakalenga ditudi nadi dia kutendelela Yehowa mu ntempelo wende munene wa mu nyuma! w23.10 28 §15, 16

Dimue dia 18/8

Bua mulayi wa Nzambi, . . . wakalua ne bukole bua ditabuja diende.​—Lomo 4:20.

Yehowa udi utupesha kabidi bukole kupitshila kudi bakulu. (Yesh. 32:1, 2) Nanku, bambila adi makutonde. Witabe diambuluisha diabu. Yehowa neakukoleshe kupitshila kudibu. Milayi ya mu Bible idi itupetesha ditekemena dia kupeta muoyo wa kashidi pa buloba bukudimuna Mparadizu anyi mu diulu idi mua kutupetesha bukole bua bungi. (Lomo 4:3, 18, 19) Ditekemena dietu edi didi ditupetesha bukole bua kunanukila mu ntatu, kuamba lumu luimpe, ne kuenza midimu mu tshisumbu. (1 Tes. 1:3) Diodi ditekemena edi ke diakapetesha mupostolo Paulo bukole. Uvua ‘mutshintshimika bikole’ ne ‘mupampakane,’ bavua ‘bamukengesha’ ne ‘bamukuma panshi.’ Uvua mutuilangane ne njiwu ya lufu. (2 Kol. 4:8-10) Paulo wakapeta bukole bua kunanukila bualu uvua mutuishile mêsu ku malu avuaye mutekemene. (2 Kol. 4:16-18) Uvua mutuishile mêsu anu ku ditekemena diende dia kupeta muoyo mu diulu adi. Bu muvuaye welangana meji a ditekemena adi, uvua udiumvua ‘wenda uvuijibua mupiamupia ku dituku ku dituku.’ w23.10 15-16 §14-17

Dibidi dia 19/8

Yehowa neapeshe bantu bende bukole. Yehowa neabeneshe bantu bende ne ditalala.​—Mis. 29:11.

Paudi usambila, keba bua kumanya ni ntshikondo tshimpe tshia Yehowa kuandamuna dilomba diebe. Tudi mua kumona ne: mbimpe Yehowa andamune disambila dietu anu dîba ditudi bamulombe adi. Tshia kumanya ntshia ne: Yehowa mmumanye tshikondo tshitambe buimpe tshiatuandamunaye. (Eb. 4:16) Tuetu katuyi bapete tshitudi tulomba Yehowa anu dîba ditudi batshilombe adi, tudi mua kuela meji ne: ‘mmubenge.’ Pabi mmusue bua ‘tuanji tuindile.’ Tshilejilu, muanetu wa balume nsonga uvua musambila bua Yehowa amuondope. Kadi disama diende kadiakajika to. Bu Yehowa mumuondope mu tshishima, Satana uvua mua kuamba ne: muanetu au mmutungunuke ne kuenzela Yehowa mudimu anu bualu mbamuondope. (Yobo 1:9-11; 2:4) Bualu bukuabu, Yehowa ukadi muteke tshikondo tshiajikijaye masama onso. (Yesh. 33:24; Buak. 21:3, 4) Kadi bua mpindieu katutekemenyi ne: neatuondope mu tshishima to. Nunku muanetu au uvua mua kulomba Yehowa bua amupeshe bukole ne ditalala dia mu lungenyi bua ananukile mu disama adi ne atungunuke ne kumuenzela mudimu ne lulamatu. w23.11 24 §13

Disatu dia 20/8

Ki mmutuenzele malu bilondeshile mpekatu yetu, peshi mutupingajile tshivua tshikumbanyine bilema bietu to.​—Mis. 103:10.

Nansha muvua Shimishona muenze tshilema tshinene, wakatungunuka anu ne kuenza disua dia Yehowa. Wakakeba mpunga wa kukumbaja disua dia Yehowa dia kuluangana ne bena Peleshete. (Bal. 16:28-30) Shimishona wakasengelela Yehowa ne: “Enza bua ndisombuele kudi bena Peleshete.” Nzambi mulelela wakamuteleja, kumupeshilulaye bukole. Musangu eu, Shimishona wakashipa bena Peleshete bungi bupite bua bonso bakavuaye mushipe. Nansha muvua Shimishona mukenge bua tshilema tshiende, uvua anu udienzeja bua kuenza disua dia Yehowa. Dilongesha didi ne: bobu batubele patoke, anyi batumbushe mu midimu ituvua tuenza mu tshisumbu bua tshilema tshitudi benze, katulekedi kuenza disua dia Yehowa to. Tuvuluke ne: Yehowa utu anu musue kutufuila luse. (Mis. 103:8, 9) Nansha tuetu benze bilema, Yehowa udi mua kutupesha bukole bua kuenza disua diende anu bu muvuaye mubupeshe Shimishona. w23.09 6 §15, 16

Dinayi dia 21/8

Dinanukila didi [dipetesha] dianyishibua kudi Nzambi, dianyishibua edi didi padi dilela ditekemena.​—Lomo 5:4.

Wewe unanukila Yehowa neakuanyishe. Bualu ebu kabuena bumvuija ne: Yehowa kena usanka bua ntatu anyi makenga audi utuilangana nawu to. Kadi Nzambi udi ukuanyisha wewe. Dinanukila diebe didi dilela dianyishibua kudi Nzambi. Edi si ndibenesha dimpe dia dikema! (Mis. 5:12) Vuluka ne: Abalahama wakananukila mu mateta, Nzambi kumuanyisha. Yehowa uvua umumona bu mulunda wende; kumubalaye bu muntu muakane. (Gen. 15:6; Lomo 4:13, 22) Bidi mua kutuenzekela petu nanku. Nzambi kena utuanyisha bua mudimu wa bungi utudi tumuenzela anyi bua midimu itudi nayi mu bulongolodi buende to. Kadi udi utuanyisha bualu tudi tunanukila mu ntatu ne muoyo mujima. Nansha tuetu ne bidimu bungi kayi anyi ne nsombelu kayi, peshi bipedi kayi, yonso wa kutudi udi ne bua kunanukila. Udiku unanukila mu lutatu kampanda patudi tuambangana apa anyi? Biobi nanku, kola ku muoyo bualu Nzambi udi ukuanyisha. Kumanya ne: Nzambi udi utuanyisha kudi kukolesha ditekemena dietu bikole. w23.12 11 §13, 14

Ditanu dia 22/8

Uleje muudi muana mulume.​—1 Bak. 2:2.

Muanetu wa balume muena Kristo udi ne bua kumanya mua kuyukila bimpe ne bakuabu. Muntu udi mumanye mua kuyukila ne bakuabu bimpe, udi ubateleja, mmumanye mudibu bela meji ne mudibu bumvua. (Nsu. 20:5) Udi mua kumanya kabidi dîyi dia muntu, mudi tshilunji tshiende tshia mpala, ne jeste ituye wenza. Yeye kayi usomba ne bantu kakumanya bionso ebi to. Wewe uyukidila ne bakuabu anu ku telefone, ubafundila mesaje, nebikukolele bua kuikala kuyukila nabu mpala ne mpala. Dienzeje bua kuikala kuyukila ne bakuabu mpala ne mpala. (2 Yone 12) Muntu mulume udi mushindame mu nyuma, udi kabidi ne bua kudikumbajila majinga ende ne a ba mu nzubu muende. (1 Tim. 5:8) Mbimpe kuikala ne dimanya didi mua kukupetesha mudimu. (Bien. 18:2, 3; 20:34; Ef. 4:28) Enza bua bakuabu bakumanye bu muenji wa mudimu mukole udi uwutuisha too ne ku tshibungubungu. Wewe mumanyike nanku, neupete mudimu ne neuwulame. w23.12 27 §12-13

Disambombo dia 23/8

Dituku dia Yehowa didi dilua anu bu mutu muivi ulua butuku.​—1 Tes. 5:2.

Padi Bible wakula bua “dituku dia Yehowa,” udi wakula bua tshikondo tshikala Yehowa mua kubutula bena lukuna bende ne kupandisha bantu bende. Ku kale, kuvua misangu ivua Yehowa munyoke bimue bisamba. (Yesh. 13:1, 6; Yeh. 13:5; Sef. 1:8) Bikondo bietu ebi, “dituku dia Yehowa” nedituadije pabundabu Babilona Munene ne nedijike ne mvita ya Armagedone. Bua kupanduka ku “dituku” adi, mbimpe tudilongolole ku mpindieu. Bushuwa, Yezu mmulongeshe ne: tudilongolole bua “dikenga dinene,” kadi tudi kabidi ne bua kutungunuka ne ‘kuikala badilongolole.’ (Mat. 24:21; Luka 12:40) Mu mukanda wa kumpala uvua mupostolo Paulo mufundile bena Kristo ba mu Tesalonike, uvua mufile bilejilu ndambu bua kubambuluisha bua bikale badilongolole bua dituku dinene dia Yehowa dia dilumbuluisha. Paulo uvua mumanye ne: dituku dia Yehowa kadivua mua kulua tshikondo atshi to. (2 Tes. 2:1-3) Kadi wakabakankamija bua kudilongolola bua dituku adi bienze anu bu ne: divua dituku dia malaba. Tutumikilayiku petu mubelu wende au. w23.06 8 §1, 2

Dia lumingu dia 24/8

Bana betu bananga, nuikale bashindame, kanuyi kunyungisha.​—1 Kol. 15:58.

Ku ndekelu kua bidimu bia 1970, bakibaka nzubu wa bisasa bia bungi mule bikole menemene mu tshimenga tshia Tokyo mu Japon. Bantu bavua badiebeja muvuaye mua kushala muimane bua muvua buloba butamba kukanka mu tshimenga atshi. Ntshinyi tshivua bibaki benze bua nzubu au ikale anu muimane? Baenjeniere mbamuenze bua ikale usendama kakese ku nseke yende yonso padi buloba bukanka kadi kayi mua kuupuka to. Bena Kristo badi anu bu nzubu au. Mushindu kayi? Muena Kristo udi ne bua kuikala ne nkatshinkatshi bua bidi bitangila dishala mushindame ne dibidilangana ne nsombelu. Udi ne bua kuikala mushindame kayi kunyungisha, mudisuike anu bua kutumikila mikenji ya Yehowa ne mêyi ende. ‘Mmudiakaje bua kutumikila’ ne kena ushipa mikenji ya Nzambi nansha. Ku lukuabu luseke, kena ne bua kuikala ‘muena malu makole,’ anyi ulamata anu ku dipangadika diende padiku kakuyi bualu peshi padi nsombelu ulomba kudishintulula to. (Yak. 3:17) Muena Kristo udi mumanye mua kuikala ne nkatshinkatshi neepuke bua kumisha malu anyi kulengulula tshidi tshikengela kuenza. w23.07 14 §1, 2

Dimue dia 25/8

Nansha munudi kanuyi banji kumumona, nudi bamunange.​—1 Pet. 1:8.

Yezu wakakandamena mateta a Satana Diabolo, wakajinga too ne bua Yezu anyange lulamatu luende kudi Yehowa. (Mat. 4:1-11) Satana uvua mudisuike bua kuenzeja Yezu mpekatu, bua apangile mua kufuta mulambu wa tshia kupikulangana natshi. Pavua Yezu pa buloba, wakatantamena mateta makole. Bena lukuna bende bakamukengesha, kujingabu ne bua kumushipa. (Luka 4:28, 29; 13:31) Uvua mutantamene dipanga bupuangane dia bayidi bende. (Mâko 9:33, 34) Pakavuaye pa kufila muoyo wende, bakamukengesha bibi menemene, kumupuekeshabu milongo; pashishe kumushipabu anu bu muenzavi. (Eb. 12:1-3) Wakananukila mu makenga a pakavuaye pa kukuula muoyo ku bukole buende yeye nkayende Yehowa kayi umukuba to. (Mat. 27:46) Kakuyi mpata, Yezu wakakenga bikole kumpala kua kufila tshia kupikulangana natshi. Patudi tuela meji a muvua Yezu mutufuile, kabienaku bitusaka bua kumunanga bikole menemene anyi? w24.01 10-11 §7-9

Dibidi dia 26/8

Bantu bonso badi balubakana mbatangile bushuwa ku bupele.​—Nsu. 21:5.

Tuetu ne lutulu netusombe bimpe ne bakuabu ne netubateleje ne ntema padibu bakula. (Yak. 1:19) Netusombe kabidi nabu mu ditalala. Tuetu ne lutulu katuakutayika diakamue ne tshiji anyi kuambangana dîyi dibi padi malu matutonde to. Katuakukuata nansha tshiji ne lukasa padibu batunyingalaje to. Pamutu pa kualujilangana bubi ku bubi, ‘netutungunuke ne kulejangana lutulu ne kufuilangana luse ne muoyo mujima.’ (Kolos. 3:12, 13) Lutulu ludi kabidi lutuambuluisha bua kuangata mapangadika mimpe. Pamutu pa kuya ne malu mu tshiputuku anyi kulubakana, netuenze makebulula bua kumanya buimpe ne bubi bua mapangadika atuangata. Tshilejilu, tuetu tukeba mudimu tudi bafuane kuitaba wa kumpala utuapeta. Kadi tuetu ne lutulu netukonkonone tshikalawu mua kuenzela dîku dietu ne malanda atudi badie ne Yehowa. Tuetu ne lutulu, pamuapa katuakuangata dipangadika dibi to. w23.08 22 §8, 9

Disatu dia 27/8

Ndi mmona mu mubidi wanyi mukenji mukuabu uluangana ne mukenji wa mu meji anyi ne uya nanyi munkuate mutangile ku mukenji wa mpekatu udi mu mubidi wanyi.​—Lomo 7:23.

Meji ebe a kuenza mpekatu owu makutshiokeshe, kuelangana meji a mutshipu uuvua muenzele Yehowa pauvua mudilambule kudiye, nekukoleshe dipangadika diebe dia kubenga kukuluka mu diteta. Mushindu kayi? Paudi udilambula kudi Yehowa, udi udibenga. Tuambe ne: udi ne bua kulekela majinga anyi malu mabi onso adi kaayi asankisha Yehowa to. (Mat. 16:24) Dîba adi pakutetabu, kuakusamisha mutu bua tshia kuenza to. Newikale mumane kudisuika bua kushala ne lulamatu kudi Yehowa. Neudisuike anu bua kumusankisha. Newikale anu bu Yobo. Nansha muvuaye mupete ntatu mitambe bubi, wakamba ne muoyo mujima ne: “Tshiakulekela muoyo wanyi mutoke!” to.​—Yobo 27:5. w24.03 9 §6-7

Dinayi dia 28/8

Yehowa udi pabuipi ne bonso badi bamubila, ne bonso badi bamubila mu bulelela.​—Mis. 145:18.

Yehowa “Nzambi wa dinanga” udi netu! (2 Kol. 13:11) Udi utabalela yonso wa kutudi. Tudi batuishibue ne: tudi ‘banyunguluka kudi dinanga diende dia lulamatu.’ (Mis. 32:10) Patudi tuelangana meji a mudiye mutunange, tudi tumumona bu muntu mulelela ne tudi tusemena pabuipi nende. Tudi mua kusambila badilekelele tumuambila mutudi basue bua atunange bikole. Tudi mua kumuambila malu onso adi matutonde, batuishibue ne: udi ututeleja ne udi uzuka bua kutuambuluisha. (Mis. 145:18, 19) Anu bu mututu tusemena ku mudilu padiku mashika, tudi tusemena kudi Yehowa bua atunange. Nansha mudi Yehowa mutunange bikole, utu kabidi ututabalela. Nanku ikala ne disanka bualu Yehowa mukunange. Mbimpe tuetu bonso tumunange petu; tumuambile ne: ‘tudi bakunange!’​—Mis. 116:1. w24.01 31 §19-20

Ditanu dia 29/8

Ndi mubamanyishe dîna diebe.​—Yone 17:26.

Yezu uvua muambile bantu malu a bungi pa kumbusha dîna dia Yehowa divuaye mubamanyishe. Bena Yuda bavua Yezu ulongesha bakavua bamanye dîna dia Nzambi. Kadi Yezu ‘ke uvua mubumvuije tshivua tatuende.’ (Yone 1:17, 18) Tshilejilu, mifundu ya tshiena Ebelu idi ileja ne: Yehowa nNzambi wa luse udi uditeka pa muaba wa bakuabu. (Ekes. 34:5-7) Yezu wakumvuija bualu ebu bimpe menemene pakafilaye tshilejilu tshia tatu ne muana mujimine. Patudi tubala bua muvua tatu au mumone muanende uvua munyingalale “patshivuaye kule,” muvuaye muye lubilu mumupukile, mumufuile luse ne muoyo mujima, tudi tumona patoke mudi Yehowa muena luse udi uditeka pa muaba wa bakuabu. (Luka 15:11-32) Yezu wakumvuija bantu tshivua tatuende menemene. w24.02 10 §8-9

Disambombo dia 30/8

[Tusambe] bakuabu . . . ne busambi butudi tupetela kudi Nzambi.​—2 Kol. 1:4.

Yehowa utu usamba badi mu ntatu ne ubapesha bukole. Mmunyi mutudi mua kuidikija Yehowa? Umue mushindu utudi tumuidikija ngua kuikala ne ngikadilu idi ituambuluisha bua kumvuilangana luse ne kusambangana. Bu mudi ngikadilu kayi? Tshia kuenza ntshinyi bua kunangangana ne ‘kutungunuka ne kusambangana’ dituku dionso? (1 Tes. 4:18) Tudi ne bua kuikala ne ngikadilu milenga bu mudi: kuditeka pa muaba wa bakuabu, kunangangana bikole bu bana ba muntu, ne kuikala ne bulenga. (Kolos. 3:12; 1 Pet. 3:8) Ngikadilu eyi neyitusake bua kuenza tshinyi? Tuetu tumvuila bana betu luse ne tuditatshisha bikole bua bualu buabu, katuakuelakana bua kubasamba padibu mu ntatu to. Yezu uvua muambe ne: “Mukana mudi muamba anu malu adi mavulangane mu muoyo. Muntu muimpe udi upatula bintu bimpe mu tshibutshilu tshiende tshimpe.” (Mat. 12:34, 35) Mushindu mutambe buimpe wa kuleja mutudi banange bana betu ngua kubasamba padibu mu ntatu. w23.11 10 §10, 11

Dia lumingu dia 31/8

Badi ne lungenyi lutue nebaajingulule.​—Dan. 12:10.

Tuetu basue kujingulula mêyi a buprofete a mu Bible, mbimpe tukebe diambuluisha. Tshilejilu, fuanyikijabi ne: wewe ne mulunda webe nudi nuya kuendakana muaba kampanda uudi kuyi mumanye bimpe to. Kadi yeye mmuwumanye bimpe. Mmumanye muaba unudi ne kudi njila yonso ufikisha. Kakuyi mpata, neusanke bua munudi nuya nende muaba au! Bia muomumue, Yehowa mmumanye bimpe tshikondo tshitudi ne malu atufikila kumpala eku. Nunku, tuetu basue kujingulula mêyi a buprofete a mu Bible, tudi ne bua kudipuekesha ne kumulomba diambuluisha. (Dan. 2:28; 2 Pet. 1:19, 20) Yehowa udi anu bu muledi kayi yonso muimpe udi musue bua bana bende bikale ne matuku atshilualua mimpe. (Yel. 29:11) Kadi mmushilangane ne muledi kayi yonso, bualu udi wamba malu a matuku atshilualua ne bujalame buonso. Mmufundishe mêyi a buprofete mu Dîyi diende bua tumanye malu a mushinga enzeka kumpala eku.​—Yesh. 46:10. w23.08 8 §3, 4

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu