Ngondo wa 7
Dibidi dia 1/7
Wakanyunguluka mu buloba buonso wenza malu mimpe ne wondopa bantu.—Bien. 10:38.
Malu onso avua Yezu muenze ne muambe, too ne bishima bivuaye muenze, bidi bileja bimpe menemene muvua Tatuende umona malu ne umvua. (Yone 14:9) Bishima bia Yezu bidi bitulongesha tshinyi? Yezu ne Tatuende mbatunange bikole. Patshivua Yezu pa buloba, uvua muleje muvuaye munange bantu pavuaye wenza bishima bua kuambuluisha bavua bakenga. Dituku dikuabu, bampofo babidi bakamuela dîyi bua abambuluishe. (Mat. 20:30-34) Mona ne: “luse luakakuata” Yezu, pashishe yeye kubuondopa. Muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune muaba eu ne: “luse luakakuata” udi umvuija kumvua luse lua bungi menemene mu muoyo. Luse lua nanku (ludi luleja dinanga) ke luvua lusake kabidi Yezu bua kudiisha bantu bavua ne nzala ne kuondopa muena nsudi. (Mat. 15:32; Mâko 1:41) Mbimpe tutuishibue ne: Yehowa Nzambi wa “luse lunene” ne Muanende mbatunange bikole ne badi bumvua bibi batudi tukenga. (Luka 1:78; 1 Pet. 5:7) Badi ne dijinga dikole dia kumbusha malu onso adi atatshisha bukua bantu. w23.04 3 §4, 5
Disatu dia 2/7
Nuenu badi banange Yehowa, kinayi malu mabi. Yeye udi ulama mioyo ya badi bamulamate; udi ubasungila ku tshianza tshia bantu babi.—Mis. 97:10.
Mbimpe tuenze muetu muonso bua kuepuka kubala ne kuteleja ngenyi mibi idi mitangalake mu bulongolodi bua Satana ebu. Tudi mua kuwuja meji etu ne ngenyi mimpe patudi tubala Bible ne tudilongelayi. Tuetu tubuela mu bisangilu ne tuandamuna, netulame kabidi meji etu. Yehowa pende mmulaye ne: kakulekela bua tutetshibue ne diteta ditudi katuyi mua kutantamena to. (1 Kol. 10:12, 13) Tuetu bonso tutu banange kusambila bikole bua kushala ne lulamatu kudi Yehowa mu matuku makole a ku nshikidilu aa. Yehowa mmusue bua ‘tupumune mioyo yetu kumpala kuende’ mu disambila. (Mis. 62:8) Ikala utumbisha Yehowa, umuela tuasakidila bua malu onso adiye wenza. Ikala umulomba bua akupeshe dikima paudi uyisha. Ikala umulomba bua akuambuluishe bua kunanukila mu ntatu ne bua kukandamena diteta kayi dionso didi mua kukukuata. Kulekedi tshintu nansha tshimue anyi muntu ukupangisha bua kuikala kusambila pa tshibidilu to. w23.05 7 §17, 18
Dinayi dia 3/7
Tuelelanganayi kabidi meji . . . , tuikale tukankamijangana.—Eb. 10:24, 25.
Bua tshinyi tutu tubuela mu bisangilu? Bualu bua kumpala, mbua kutumbisha Yehowa. (Mis. 26:12; 111:1) Bualu buibidi, mbua tumone mua kukankamijangana mu bikondo bikole ebi. (1 Tes. 5:11) Patutu tuela tshianza kuulu ne tuandamuna, tudi tukumbaja malu onso abidi aa. Kadi kutu malu adi mua kututatshisha patudi tukeba kuandamuna. Tudi mua kumvua buôwa anyi tudi mua kuikala ne dijinga dia kuandamuna kadi kabayi batusungula misangu ya bungi to. Mmunyi mutudi mua kupita ne ntatu eyi? Mupostolo Paulo wakamba ne: tudi ne bua kuikala “tukankamijangana.” Patudi tujingulula ne: mandamuna atudi tufila nansha owu mu mêyi makese adi mua kukankamija bakuabu, netuikale ne disanka dia kuela tshianza kuulu. Bobu kabayi batusungule misangu ya bungi, mbimpe tuikale ne disanka bualu bakuabu mbapete pabu mpunga wa kuandamuna.—1 Pet. 3:8. w23.04 20 §1-3
Ditanu dia 4/7
Banda ku Yelushalema, . . . ne wibakulule nzubu wa Yehowa.—Eze. 1:3.
Mukalenge wa Babilona wakamanyisha ne: bena Yuda bavua benze bidimu bu 70 mu Babilona katshia baya nabu, bavua ne budikadidi bua kualukila mu buloba buabu, mu Isalele. (Eze. 1:2-4) Anu Yehowa ke uvua mua kukumbaja bualu abu. Bualu bena Babilona kabavua balekela bantu bavuabu bakuata to. (Yesh. 14:4, 17) Kadi bu muvuabu bakulule mukalenge uvuaku, mukalenge mupiamupia wakambila bena Yuda bua kupingana. Muena Yuda yonso, nangananga bamfumu ba mêku bavua ne bua kuangata dipangadika dia kuya kuabu anyi kushala mu Babilona. Kadivua mua kuikala dipangadika dipepele dia kuangata to. Bena Isalele ba bungi bakavua bakulakaje ne kabavua bakumbana bua kuenza luendu lule alu to, ne bu muvua bena Yuda ba bungi baledibue mu Babilona, Babilona ke kuabu kumbelu kuvuabu naku. Buabu bobu, Isalele uvua buloba bua bankambua babu. Bidi bimueneka ne: bamue bena Yuda bakavua baluamu babanji, nunku bivua pamuapa bibakolele bua kushiya nzubu yabu mimpe anyi midimu yabu bua kuya muaba uvuabu kabayi bibidilangane nawu. w23.05 14 §1, 2
Disambombo dia 5/7
Nuikale badilongolole.—Mat. 24:44.
Dîyi dia Nzambi didi ditulomba bua kutungunuka ne kuikala ne dinanukila, ne luse, ne dinanga. Luka 21:19 udi wamba ne: “Nenulame mioyo yenu bua dinanukila dienu.” Kolosayi 3:12 udi wamba ne: “Vualayi . . . luse.” 1 Tesalonike 4:9, 10 udi wamba pende ne: “Nzambi mmunulongeshe nuenu bine bua kunangangana. . . . Kadi bana betu, tudi tunusengelela bua nutungunuke ne kuenza nunku bikole menemene.” Mêyi onso aa bavua baambile bayidi bakavua baleje dinanukila, luse, ne dinanga. Nansha nanku, bavua ne bua kutungunuka ne kuleja ngikadilu eyi. Tudi ne bua kuenza petu nanku. Bua kukuambuluisha, mona muvua bena Kristo ba kumpala baleje ngikadilu eyi. Pashishe neumone muudi mua kubidikija ne kuleja muudi mudilongolole bua dikenga dinene. Dîba adi palua dikenga dinene, newikale mumanye mua kunanukila ne newikale mudisuike bua kutungunuka ne kunanukila. w23.07 3 §4, 8
Dia lumingu dia 6/7
Nekuikale tshibeba, . . . njila wa Bunsantu.—Yesh. 35:8.
Nansha tuetu bikale bela manyi anyi bena mu “mikoko mikuabu,” bimpe tushale anu mu “Njila wa Bunsantu” bu mudiyi utuambuluisha bua kuikala anu mu mparadizu wa mu nyuma ne utufikisha ku mabenesha a Bukalenge atshilualua. (Yone 10:16) Katshia mu 1919 P.Y., bantu balume ne bakaji ne bana miliyo ya bungi mbapatuke mu Babilona Munene udi nsangilu wa bitendelelu bionso bia dishima; ne mbatuadije kuendela mu njila wa mu tshimfuanyi. Pavua bena Yuda bumbuke mu Babilona, Yehowa wakenza bua bipumbishi bivua mu njila wabu bikale biumbusha. (Yesh. 57:14) Kadi netuambe tshinyi bua “Njila wa Bunsantu” wa matuku etu aa? Bidimu nkama ya bungi kumpala kua 1919 P.Y., Yehowa wakasaka bantu bavua bamutshina bua kulongolola njila uvua ubambuluisha bua kupatuka mu Babilona Munene. (Fuanyikija ne Yeshaya 40:3.) Bakenza mudimu uvua ukengela, tuambe ne: mudimu wa kulongolola njila wa mu nyuma bua kuambuluisha bantu badi bakaje mioyo yabu bua kumbuka mu Babilona Munene ne kubuela mu Mparadizu wa mu nyuma mudibu bakajilule ntendelelu mukezuke wa Yehowa. w23.05 15-16 §8, 9
Dimue dia 7/7
Enzelayi Yehowa mudimu ne disanka. Buelayi kumpala kuende ne mbila ya disanka.—Mis. 100:2.
Yehowa mmusue bua tumuenzele mudimu ne disanka ne ku budisuile. (2 Kol. 9:7) Kadi mbimpe tuikale tudienzeja bua kukumbaja tshipatshila tshia mu nyuma nansha tuetu katuyi ne dijinga menemene dia kutshikumbaja anyi? Tuangate tshilejilu tshia Paulo. Wakamba ne: “Ndi nnyoka mubidi wanyi ne dîsu dikole ne ngulombola bu mupika.” (1 Kol. 9:25-27, dim.) Paulo uvua udienzeja bua kuenza tshivua tshiakane nansha pavuaye kayi ne dijinga dia kutshienza. Yehowa uvua muanyishe mudimu wende anyi? Eyowa. Yehowa wakamufuta bua muvuaye udienzeja. (2 Tim. 4:7, 8) Bia muomumue, Yehowa udi usanka patudi tudienzeja bua kukumbaja tshipatshila tshietu nansha patudi katuyi ne dijinga dia kuenza nanku. Udi usanka bualu nansha tuetu katuyi banange tshitudi tuenza, mmumanye ne: tudi tutshienza bualu tudi bamunange. Anu bu muvua Yehowa mubeneshe Paulo, neatubeneshe petu bua mutudi tudienzeja. (Mis. 126:5) Patudi tumona mudi Yehowa utubenesha, tudi mene mua kutuadija kupeta dijinga dia kuenza bualu kampanda bua mu nyuma. w23.05 29 §9, 10
Dibidi dia 8/7
Dituku dia Yehowa didi dilua.—1 Tes. 5:2.
Mupostolo Paulo wakafuanyikija bantu babutuka mu dituku dia Yehowa ne bantu badi balala. Ki mbamanye malu adi enzeka muaba udibu anyi mudi dîba diya to. Ke bualu kayi kabena mua kujingulula malu a mushinga anyi kuitaba to. Lelu bantu ba bungi mbalale mu ngumvuilu wa mu tshimfuanyi. (Lomo 11:8) Kabena bitaba bijadiki bidi bileja ne: tudi mu “matuku a ku nshikidilu” ne dikenga dinene dikadi pabuipi to. (2 Pet. 3:3, 4) Kadi tuetu tudi tuitaba ne: mubelu mufila ku bukole bua nyuma wa kushala batabale mmubelu wa kutumikila ne lukasa dituku dionso edi. (1 Tes. 5:6) Nunku, mbimpe tuikale batukije, katuyi tulubakana. Bua tshinyi? Bua katubuelakanyi mu malu a tshididi anyi mu bimvundu bia bantu to. Bu mudi dituku dia Yehowa disemena bikole, nebatuenzeje bua kulamata ku luseke kampanda mu malu aa. Kadi katuditatshishi bua tshituamba to. Nyuma wa Nzambi udi mua kutuambuluisha bua kuikala batukije, katuyi tulubakana; ne netuangate mapangadika mimpe.—Luka 12:11, 12. w23.06 10 §6, 7
Disatu dia 9/7
Mukalenge Mutambe Bunene Yehowa, mvuluka koku ne mpesha koku bukole.—Bal. 16:28.
Patubu batela Shimishona ntshinyi tshitu tshikuluila mu mutu? Pamuapa udi wela meji a muvuaye ne bukole bua bungi. Bidi nanku. Kadi Shimishona wakenza tshilema tshiakamukebela lutatu lukole. Nansha nanku, Yehowa wakimanyina pa malu mimpe avuaye muenze. Mmufundishe bualu buende mu Bible bua butulongeshe. Yehowa wakatuma Shimishona bua kuenzela bantu bende bena Isalele malu a kukema bua kubambuluisha. Bidimu bia bungi Shimishona mumane kufua, mupostolo Paulo wakafunda dîna diende ku bukole bua nyuma mu mêna a bantu bavua ne ditabuja dikole. (Eb. 11:32-34) Tshilejilu tshia Shimishona tshidi mua kutukankamija. Wakeyemena Yehowa nansha pavuaye mu ntatu mikole. Tshilejilu tshiende tshidi mua kutulongesha ne kutukankamija. w23.09 2 §1, 2
Dinayi dia 10/7
Numanyishe Nzambi milombu yenu.—Filip. 4:6.
Tudi mua kukolesha dinanukila dietu tuetu ne tshibidilu tshia kukuatshila Yehowa malu adi matutonde ne muoyo mujima. (1 Tes. 5:17) Pamuapa kuena ne lutatu lukole bua mpindieu to. Nansha nanku, utuku ukeba buludiki bua kudi Yehowa dîba dionso didibu bakuenzele bibi, diudi mushikile, anyi diudi ne malu makutonde anyi? Wewe ne tshibidilu tshia kulomba Yehowa bua akuambuluishe mu ntatu iudi nayi lelu, kuakuelakana bua kumulomba diambuluisha palua ya mikole to. Dîba adi newikale mutuishibue ne: mmumanye dîba dikumbane ne mushindu muimpe wa kukuambuluisha. (Mis. 27:1, 3) Tuetu tunanukila mu ntatu lelu, nebikale bipepele bua kunanukila mu dikenga dinene. (Lomo 5:3) Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Bana betu ba bungi mbafike ku dimona ne: dîba dionso divuabu bananukila mu lutalu kampanda, bivua bibambuluisha bua kunanukila mu luvua lulonda. Dinanukila diakabambuluisha, kukoleshadi ditabuja diabu dia ne: Yehowa udi pabuipi nabu ne mmusue bua kubakuatshisha. Ditabuja padi diakabambuluisha bua kunanukila mu ntatu yakalua kubakuata.—Yak. 1:2-4. w23.07 3 §7, 8
Ditanu dia 11/7
[Nenkuleje] mundi nkutua mushinga.—Gen. 19:21.
Yehowa katu ne malu makole to, bualu utu udipuekesha ne ufuilangana luse. Tshilejilu, wakaleja muvuaye ne budipuekeshi pakavuaye pa kubutula bantu babi ba mu Sodoma. Kutumaye banjelu bua kuambila Lota bua anyemene ku buloba bua ku mikuna. Kadi Lota uvua utshina bua kuyaku. Ke kusengelelaye Yehowa bua anyemene ne dîku diende mu kamusoko kakese ka Soâ, kavua Yehowa ne bua kubutula kabidi. Yehowa uvua mua kuumisha malu bua Lota enze anu tshivuaye muambe atshi. Kadi wakamuitabila, kubengaye kubutula Soâ. (Gen. 19:18-22) Panyima pa bidimu nkama ya bungi, Yehowa wakumvuila bena mu Niniwe luse. Kutumaye muprofete wende Yona bua kubamanyisha ne: ukavua pa kubabutula bobu ne tshimenga tshiabu. Kadi pakanyingalalabu ne kulekela malu abu mabi, Yehowa wakabafuila luse.—Yona 3:1, 10; 4:10, 11. w23.07 21 §5
Disambombo dia 12/7
Bakashipa [Yoasha] . . . , kadi kabakamujiika mu miaba ya kujiikilangana ya bakalenge to.—2 Kul. 24:25.
Tshilejilu tshia Yoasha tshidi tshitulongesha tshinyi? Yoasha uvua bu mutshi udi ne miji kayiyi mibuele menemene mu buloba to, kadi muimane anu bua mpanda idibu bawutue. Dîba divua mpanda kayitshiyiku, tuambe ne: Yehoyada katshiyiku ne Yoasha mutuadije kuteleja batontolodi, wakapanga lulamatu kudi Yehowa. Bidi bileja patoke ne: katuena ne bua kutshina Nzambi anu bualu bena Kristo netu anyi bena mu dîku dietu badi bamutshina to. Bua tuetu kushala pabuipi ne Yehowa, mbimpe tuikale ne tshibidilu tshia kudilongela, kuelangana meji, ne kusambila; dîba adi, tudi tumunanga bikole ne tumunemeka bikole. (Yel. 17:7, 8; Kolos. 2:6, 7) Yehowa katu utulomba malu mapite bungi to. Tshidiye utulomba ntshileja mu Muambi 12:13 udi wamba ne: “Tshina Nzambi mulelela ne tumikila mikenji yende, bualu, ebu ke bualu buonso budi muntu ne bua kuenza.” Tuetu tutshina Nzambi, netutantamene ntatu ituikala mua kupeta ne netushale bashindame. Tshintu nansha tshimue katshiakushipa bulunda buetu ne Yehowa to. w23.06 19 §17-19
Dia lumingu dia 13/7
Tangilayi! Ndi ngenda mvuija bintu bionso bipiabipia.—Buak. 21:5.
Mvese 5 udi utuadija ne: “Yeye udi musombe mu nkuasa wa bukalenge wakamba ne:” (Buak. 21:5a) Yehowa nkayende ke udi muambe mêyi aa. Mu mukanda wa Buakabuluibua mudi miaba mikuabu ibidi idi Yehowa mudiakuile. Ki mmuanjelu anyi Yezu udi mutupeshe tshijadiki etshi to. Kadi Yehowa nkayende ke udi mutshifile. Bualu ebu budi butusaka ku ditaba mêyi makuabu a mvese au adi alonda ne muoyo mujima bualu Yehowa ‘kena mua kushima to.’ (Tito 1:2) Mêyi adi mu Buakabuluibua 21:5, 6 neakumbane bushuwa! Tuakulabi bua muaku “Tangilayi!” Mbafunde muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: “Tangilayi!” mu mukanda wa Buakabuluibua njila ne njila. Monayi mêyi a Nzambi avua alondela muaku au: “Ndi ngenda mvuija bintu bionso bipiabipia.” Mêyi aa adi aleja malu enza Yehowa kumpala eku. Kadi bu mudiye mutuishibue ne: neaakumbaje, mmuambe bienze anu bu ne: ukadi wenda uakumbaja.—Yesh. 46:10 w23.11 3-4 §7, 8
Dimue dia 14/7
Wakapatuka pambelu, kudilaye bikole.—Mat. 26:75.
Mupostolo Petelo wakaluangana ne bilema biende. Tshilejilu, pavua Yezu muambe ne: bavua ne bua kumukengesha ne kumushipa anu mukavua Bible muambe, Petelo wakamutandisha. (Mâko 8:31-33) Yeye ne bapostolo bakuabu bavua bakokangana munkatshi muabu njila ne njila bua kumanya uvua munene mupite bakuabu. (Mâko 9:33, 34) Butuku bua muladilu wa lufu lua Yezu, Petelo wakatula muele, kukosanganaye ditshi. (Yone 18:10) Anu butuku abu, wakatshina bantu, kuvilaye mulunda wende Yezu misangu isatu. (Mâko 14:66-72) Petelo wakalua kudila bikole bua bualu abu. Yezu kakalekela Petelo uvua mutshibuila panshi ne tunyinganyinga to. Pakabishibuaye ku lufu, wakamupesha mpunga wa kumuleja ne: utshivua mumunange. Wakamulomba kabidi bua ashale utabalela mikoko yende bimpe. (Yone 21:15-17) Petelo kuitaba. Uvua mu Yelushalema mu dituku dia Pentekoste ne mu bantu ba kumpala bavuabu bele manyi a nyuma. w23.09 22 §6, 7
Dibidi dia 15/7
Ulame mikoko yanyi mikese.—Yone 21:16.
Mupostolo Petelo mmufundile bakulu nende ne: “Nulame tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi.” (1 Pet. 5:1-4) Biwikala mukulu, tudi bamanye ne: udi munange bena Kristo nebe ne udi musue kubalama. Kadi kudi misangu iudi mua kumona ne: kuena mua kukumbaja mudimu eu bualu udi ne bia bungi bia dienza anyi bualu udi mutshioke. Tshiudi mua kuenza dîba adi ntshinyi? Ambila Yehowa muudi udiumvua. Petelo wakafunda ne: “Bikala muntu ukuatshilangana mudimu, enze nunku bu udi weyemena bukole budi Nzambi ufila.” (1 Pet. 4:11) Bena Kristo nebe badi mua kuikala batuilangana ne ntatu idi kayiyi mua kujika mu ndongoluelu wa malu eu to. Kadi uvuluke ne: Yezu Kristo “mulami munene wa mikoko” udi mua kubambuluisha bikole kukupita wewe. Udi mua kubambuluisha lelu too ne mu bulongolodi bupiabupia. Tshionso tshidi Yehowa ulomba bakulu ntshia kunanga bena Kristo nabu, kubalama, ne kuikala ‘bilejilu kudi mikoko.’ w23.09 29-30 §13, 14
Disatu dia 16/7
Yehowa mmumanye ne: ngelelu ya meji ya bena meji idi patupu.—1 Kol. 3:20.
Tudi ne bua kuepuka kudifila ku ngelelu wa meji wa buntu. Tuetu ne ngelelu wa meji eu, tudi mua kubanga kulengulula Yehowa ne mikenji yende. (1 Kol. 3:19) Misangu ya bungi “meji a panu apa” atu afikisha bantu ku dikumbaja majinga a mubidi. Bena Kristo ndambu ba mu tshisumbu tshia mu Pêgamo ne tshia mu Tuatila bakavua pabu batendelela mpingu ne benda masandi bu bantu ba mu bimenga abi. Yezu wakabela bena mu bisumbu bibidi abi ne dîsu dikole bua muvuabu balekele bamue ba kudibu benda masandi. (Buak. 2:14, 20) Lelu, bantu badi batusaka bua kuitaba ngenyi mibi. Balela betu ne bamanyangana nabu badi mua kutufikisha ku ditaba bua kushipa mikenji ya Yehowa. Tshilejilu badi mua kuamba ne: kabiena ne mushinga bua kushala mukezuke mu bikadilu to. Badi kabidi mua kuamba mudi mikenji ya mu Bible ya malu a bikadilu kayitshiyi ne mushinga. Imue misangu tudi mua kuela meji ne: buludiki budi Yehowa utupesha kabuena bumvuika menemene to. Tudi mene bafuane ‘kuya dia muamua dia malu adi mafunda.’—1 Kol. 4:6. w23.07 16 §10, 11
Dinayi dia 17/7
Mulunda mulelela udi uleja dinanga mu bikondo bionso ne yeye mmuanetu udi muledibue bua bikondo bia dikenga.—Nsu. 17:17.
Mariya mamuende wa Yezu uvua dijinga ne bukole. Uvua ne bua kuimita nansha muvuabu kabayi banji kumusela. Kavua muanji kukolesha muana nansha umue to, kadi bakamupesha mudimu wa kukolesha muana uvua ne bua kulua Masiya. Bu mutshivuaye kamama, ntshinyi tshivuaye mua kuambila Josefe mubangila wende? (Luka 1:26-33) Nkuepi kuvua Mariya mupetele bukole? Wakabupetela kudi bantu bakuabu. Tshilejilu, wakebeja muanjelu au malu makuabu avua atangila mudimu au. (Luka 1:34) Pashishe wakaya “mu buloba bua mikuna” bua mu Yuda kua mulela wende Elizabeta. Elizabeta wakamuela kalumbandi, kuambaye ku bukole bua nyuma dîyi dia buprofete diakamukankamija divua ditangila muana uvuaye ne bua kulela. (Luka 1:39-45) Mariya wakamba ne: Yehowa uvua ‘muenze malu ne bukole ne diboko diende.’ (Luka 1:46-51) Yehowa wakamukankamija kupitshila kudi Gabaliele ne Elizabeta. w23.10 14-15 §10-12
Ditanu dia 18/7
Wakatuvuija bukalenge, bakuidi kudi Nzambi wende ne Tatu.—Buak. 1:6.
Bayidi bakese ba Kristo ke badibu bele manyi a nyuma ne badi mu malanda a pa buawu ne Yehowa. Bayidi abu badi 144 000. Nebikale bakuidi pamue ne Yezu mu diulu. (Buak. 14:1) Muaba wa Tshijila wa mu ntenta wa tshitendelelu udi uleja ne: Nzambi udi ubangata bu bana bende ba mu nyuma patshidibu pa buloba apa. (Lomo 8:15-17) Muaba Mutambe Tshijila udi uleja diulu, muaba udi Yehowa musombele. “Tshilamba tshia kukosolola natshi” muaba wa Tshijila ne Mutambe Tshijila tshidi tshileja mubidi wa Yezu wa mashi ne mâyi uvua bu tshimanu tshivua tshimupangisha bua kubuela mu diulu mu ntempelo wa mu nyuma bu Muakuidi Munene udi ku mutu. Pakafilaye mubidi wende bu mulambu udi upikula bantu bonso, uvua mukanguile bela manyi bonso njila wa kuya mu diulu. Bobu pabu badi ne bua kufua bua kushisha kuya mu diulu.—Eb. 10:19, 20; 1 Kol. 15:50. w23.10 28 §13
Disambombo dia 19/7
Dîba nedinkepele meme mutungunuke ne kuakula bua Gideona.—Eb. 11:32.
Gideona kavua mufiike munda pavua bena Efelayima bamuambe to. (Bal. 8:1-3) Kavua mubandamune ne tshiji to. Mmushindu kayi wakalejaye ne: uvua ne budipuekeshi? Wakashala muteleje bivuabu bamba abi, pashishe kubandamunaye ne dîyi dimpe. Bakulu ba meji badi bidikija Gideona, mmumue ne: badi bateleja ne ntema yonso bantu badi babamba ne babandamuna ne dîyi dimpe. (Yak. 3:13) Padibu benza nanku badi bakebesha ditalala mu tshisumbu. Pavuabu batumbisha Gideona bua muvuaye mutshimune bena Midiyana, wakatuma ntema ya bantu kudi Yehowa. (Bal. 8:22, 23) Mmunyi mudi bakulu mua kumuidikija? Badi ne bua kupesha Yehowa butumbi bua bionso bidibu benza. (1 Kol. 4:6, 7) Tshilejilu, bobu bela mukulu kalumbandi bua mutuye ulongesha bimpe, bidi bikengela atume ntema ya bantu ku Dîyi dia Nzambi didi mpokolo wa mêyi a kulonda, anyi abaleje ne: bulongolodi bua Nzambi budi butulongesha tuetu bonso. Mbimpe bakulu bikale badiebeja ne: mushindu wabu wa kulongesha udi ubatumbishisha bobu anyi udi utumbishisha Yehowa? w23.06 4 §7, 8
Dia lumingu dia 20/7
Meji anyi ki mmeji enu to.—Yesh. 55:8.
Yehowa yeye kayi mutupeshe bitudi tumulomba, tudiebeje ne: ‘Ndiku ndomba tshintu tshimpe anyi?’ Pa tshibidilu tutu tuela meji ne: tuetu ke badi bamanye tshidi tshitambe buimpe buetu. Kadi bintu bitudi tumulomba kabitu pamuapa bilua kutuambuluisha to. Tuetu tusambila bua lutatu kampanda, kudi mua kuikala mushindu mutambe buimpe wa kulujikija kupita utudi tulomba au. Bimue bintu bitudi tulomba kabitu pamuapa bipetangana ne disua dia Yehowa to. (1 Yone 5:14) Tshilejilu, tuanji tuakulabi bua baledi bavua balomba Yehowa bua muanabu ikale anu umuenzela mudimu. Bualu buvuabu balomba abu buvua bumueneka ne: buvua buimpe. Kadi Yehowa kakutuenzeja bua kumuenzela mudimu to. Mmusue bua tuetu bonso too ne bana betu tusungule bua kumuenzela mudimu. (Dut. 10:12, 13; 30:19, 20) Nunku baledi abu bavua mua kulomba Yehowa bua abambuluishe bua malu avuabu balongesha muanabu amusake bua kunanga Yehowa ne alue mulunda wende.—Nsu. 22:6; Ef. 6:4. w23.11 21 §5; 23 §12
Dimue dia 21/7
Nunku tungunukayi ne kusambangana.—1 Tes. 4:18.
Bua tshinyi kusambangana mmushindu muimpe udi uleja ne: tudi banangangane? Mukanda mukuabu udi uleja mudi muaku “kusamba” udi Paulo mutele umvuija “kuikala ku luseke lua muntu udi mu lutatu bua kumukankamija.” Nanku patudi tusamba muanetu udi mu lutatu, udi upeta bukole bua kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu ne lulamatu. Musangu wonso utudi tusamba muena Kristo netu, tudi tuleja mutudi bamunange. (2 Kol. 7:6, 7, 13) Kumvuilangana luse ne kusambangana kutu kuenda pamue. Bidi nanku bualu muntu udi umvuila mukuabu udi mu lutatu luse, neajinge bua kumusamba ne kumuambuluisha. Nanku udi wanji umumvuila luse, pashishe umusamba. Paulo udi uleja ne: patu Yehowa umvuila bantu luse utu ubasamba. Mmubikile Yehowa ne: “Tatu wa luse lua bungi ne Nzambi wa busambi buonso.”—2 Kol. 1:3. w23.11 9-10 §8-10
Dibidi dia 22/7
Tusanke patudi mu makenga.—Lomo 5:3.
Bayidi ba Kristo bonso nebapete makenga. Tuakulabi bua tshilejilu tshia mupostolo Paulo. Wakambila bena mu Tesalonike ne: “Patuvua nenu, tuvua tudianjila kunuambila ne: netupete makenga, ne ke tshidi tshienzeke.” (1 Tes. 3:4) Wakafundila bena Kolinto ne: ‘Bana betu, katuena basue nupange kumanya bua makenga atuvua bapete. . . . Katuvua kabidi nansha ne ditekemena dia kushala ne muoyo to.’ (2 Kol. 1:8; 11:23-27) Bena Kristo lelu badi mua kutekemena pabu bua kutuilangana ne amue makenga. (2 Tim. 3:12) Paudi muitabuje Yezu ne mutuadije kumulonda, pamuapa balela ne balunda bebe mbakuenzele malu ne tshikisu. Dipangadika diebe dia kuikala muena bululame mu malu onso ndikukebele lutatu ku mudimu anyi? (Eb. 13:18) Udi mupete buluishi bua kudi mbulamatadi bualu udi muambile bantu bakuabu malu audi mutekemene anyi? Nansha tuetu batuilangane ne dikenga dia mushindu kayi, Paulo mmuambe ne: tudi ne bua kusanka. w23.12 10-11 §9, 10
Disatu dia 23/7
Nudi bankebele lutatu lukole.—Gen. 34:30.
Yakoba wakapeta ntatu ya bungi. Bana bende babidi, Simeona ne Lewi, bakela dîku diabu mâyi ku makasa ne kupendeshisha dîna dia Yehowa. Bualu bukuabu, mukajende Lakela uvuaye munange wakakuula muoyo pavuaye ulela muanende muibidi. Kabidi bu muvuaku tshiyole tshikole tshia nzala, Yakoba wakadimona muenzejibue bua kuya mu Ejipitu nansha mukavuaye mukulakaje. (Gen. 35:16-19; 37:28; 45:9-11, 28) Yakoba uvua anu mulamate Yehowa ne mueyemene milayi yende nansha muvuaye mu ntatu yonso ayi. Bua bualu abu, Yehowa wakamuanyisha. Tshilejilu, Yehowa wakamuvudijila bintu. Elabi meji muvua Yakoba mua kuikala mumvue muoyo wa kuleja Yehowa dianyisha pavuaye mumonangane ne muanende Jozefe uvuaye mumanye ne: ukavua mufue. Wakapita ne ntatu ayi bimpe bualu uvua mu malanda makole ne Yehowa. (Gen. 30:43; 32:9, 10; 46:28-30) Tuetu badie malanda makole ne Yehowa, ntatu idi kayiyi mitekemena yoyi mitukuate, netupite petu nayi bimpe. w23.04 15 §6, 7
Dinayi dia 24/7
Yehowa udi Mulami wanyi. Tshiakupangila tshintu nansha.—Mis. 23:1.
Misambu 23 mmusambu udi uleja muvua Davidi mutuishibue ne: Yehowa uvua mumunange ne uvua umutabalela. Davidi mufundi wa musambu eu udi uleja bulunda bukole buvua pankatshi pende ne Yehowa Mulami wende. Davidi uvua udimona mu bukubi, ulekela Yehowa umulombola, ne umueyemena ne muoyo mujima. Davidi uvua mumanye ne: Yehowa uvua ne bua kumunanga. Tshivua tshimujadikila nanku ntshinyi? Davidi uvua umona ne: Yehowa uvua umutabalela bualu uvua umupesha bivuaye nabi dijinga misangu yonso. Uvua mumanye ne: Yehowa uvua umuanyisha ne uvua mulunda wende. Ke bualu kayi uvua mutuishibue ne: nansha bualu kayi mua kumufikila, Yehowa uvua ne bua kutungunuka ne kumutabalela. Bu muvua Davidi mumanye ne: Yehowa uvua mumunange ne uvua ne bua kumutabalela, biakamuambuluisha bua kulama disanka diende ne kubenga kusamisha mutu.—Mis. 16:11. w24.01 29 §12-13
Ditanu dia 25/7
Ndi nenu matuku onso too ne ku nshikidilu kua ndongoluelu wa malu eu.—Mat. 28:20.
Katshia ku mvita mibidi ya buloba bujima, bantu ba Nzambi ba mu matunga a bungi badi ne ditalala ne badi bayisha lumu luimpe badilekelele. Mudimu wa kuyisha wakapatula bipeta bimpe. Lelu, bena mu Kasumbu kaludiki badi batungunuka ne kulonda buludiki bua Yezu. Mbasue bua malu adibu bambila bana betu bua kulonda amueneke mudiwu afumina kudi Nzambi. Batangidi ba bijengu ne bakulu pabu batu bambila bena mu bisumbu malu a kulonda. Bana betu aba badi mu ‘tshianza tshia balume’ tshia Kristo. (Buak. 2:1) Mu bulelela, bakulu bonso aba mbantu bapange bupuangane ne batu benza bilema. Kudi misangu ivua Mose ne Yoshua benze pabu bilema anu bu bapostolo. (Nom. 20:12; Yosh. 9:14, 15; Lomo 3:23) Yezu utshidi anu utungunuka ne kulombola mupika wa lulamatu ne bakulu ba mu bisumbu badiye uteka; neatungunuke ne kuenza nanku. Nunku tudi ne bijadiki bidi bitusaka bua kuitaba buludiki budiye utupesha kupitshila kudi bantu badiye muteke bua kutulombola. w24.02 23-24 §13-14
Disambombo dia 26/7
Nulue bidikiji ba Nzambi bu bana bende bananga.—Ef. 5:1.
Lelu, tudi tuleja petu mutudi tusankisha Yehowa patudi tuambila bakuabu malu ende ne disanka mu mushindu udi uleja ne: tudi bamunange. Patudi mu buambi, mbimpe tumanye ne: tshipatshila tshietu tshinene ntshia kusemeja bantu kudi Yehowa, kubambuluisha bua kumona tatuetu wa dinanga mututu tumumona. (Yak. 4:8) Tudi ne disanka dia kuambila bakuabu mudi Bible uleja tshidi Yehowa, mudiye ne dinanga, buakane, meji, bukole, ne ngikadilu mikuabu idi isankisha. Tuetu tudienzeja bua kumuidikija, tudi tuleja kabidi mutudi tumutumbisha ne tumusankisha. Dîba adi, bantu ba mu bulongolodi bubi ebu nebatuadije kumona ne: tudi bashilangane nabu. Badi mua kudiebeja ne: bua tshinyi tudi bashilangane nabu? (Mat. 5:14-16) Patudi tuyukila nabu matuku onso, mbimpe tuikale badiakaje bua kubumvuija bua tshinyi tudi bashilangane nabu. Dîba adi, bantu badi bakaje muoyo wabu nebasemene kudi Nzambi wetu. Patudi tuenza malu onso aa bua kutumbisha Yehowa, bidi bimusankisha be!—1 Tim. 2:3, 4. w24.02 10 §7
Dia lumingu dia 27/7
[Ikala] mukumbane bua kukankamijangana . . . ne bua kubela.—Tito 1:9.
Bua wewe kulua muena Kristo mushindame mu nyuma, udi ne bua kulonga malu adi ne bua kukuambuluisha. Bualu nebikuambuluishe bua kukumbaja midimu ya mu tshisumbu, kupeta mudimu muimpe wa kuenza bua kudiambuluisha ne kuambuluisha dîku dienu, ne kuikala mu malanda mimpe ne bakuabu. Tshilejilu, longa mua kubala ne kufunda. Bible udi wamba ne: Muntu wa diakalenga ngudi ubala Dîyi dia Nzambi dituku dionso ne welangana meji a bidiye ubala. (Mis. 1:1-3) Yeye wenza nanku dituku dionso, neafike ku dimanya mushindu utu Yehowa wela meji ne nebimuambuluishe bua kuikala kuela meji bimpe, ne kutumikila malu adi Bible wamba. (Nsu. 1:3, 4) Bena Kristo netu badi dijinga ne bantu badi bakumbane bua kubalongesha ne kubapesha mibelu ya mu Bible. Wewe mumanye kubala ne kufunda bimpe, newikale mukumbane bua kulongolola mandamuna akankamija bana betu ne neubenzele miyuki ya kolesha ditabuja diabu. Neufunde kabidi tumalu tuakuambuluisha bua ukoleshe ditabuja diebe, neukankamije natu bakuabu. w23.12 26-27 §9-11
Dimue dia 28/7
Udi mu buobumue nenu mmunene kupita eu udi mu buobumue ne ba pa buloba.—1 Yone 4:4.
Wewe umvua buôwa, elangana meji a tshialua Yehowa kuenza pabutulaye Satana. Malu avua mu programe wa mpungilu wa rejon wa 2014 avua aleja tatu ne bena mu dîku diende bayukila mua kubala mêyi a mu 2 Timote 3:1-5 bu biobi ne: mvese ayi idi yakula muikala nsombelu mu Mparadizu. Bavua mua kuyibala ne: “Mu bulongolodi bupiabupia nekuikale bikondo bimpe bia disanka, bualu bantu nebikale banangi ba bantu bakuabu, bangata malanda abu ne Yehowa ne mushinga, bamanye mikalu yabu, bena budipuekeshi, batumbishi ba Nzambi, batumikila baledi babu, bena dianyisha, bena lulamantu, banange bena mu mêku abu bikole, bikale ne lungenyi lua kumvuangana, bakula anu bimpe bua bakuabu, badikanda, bena bupole, banangi ba malu mimpe, ba kueyemena, bitaba tshia bakuabu, bikale ne lungenyi lua budipuekeshi, banangi ba Nzambi pamutu pa kuikala banangi ba masanka, balamate Nzambi ne muoyo umue; nunku lamate bantu aba bikole.” Utuku uyukila ne bena mu dîku dienu anyi bena Kristo nebe bua muikala nsombelu mu bulongolodi bupiabupia anyi? w24.01 6 §13-14
Dibidi dia 29/7
Ndi mukuanyishe.—Luka 3:22.
Patutu tumanya ne: Yehowa utu wanyisha bantu bende mu tshibungi, bitu bitukolesha! Bible udi wamba ne: “Yehowa udi usanka bua bantu bende.” (Mis. 149:4) Kadi kudi misangu itu bamue ba kutudi bateketa mu mikolo, bafika ne ku didiebeja ne: ‘Yehowa utuku unganyisha anyi?’ Batendeledi ba Yehowa ba bungi badi Bible utela bavua mu nsombelu ivua mibafikishe ku didiela lukonko lua buena elu. (1 Sam. 1:6-10; Yobo 29:2, 4; Mis. 51:11) Bible udi uleja patoke ne: Yehowa udi mua kuanyisha bantu bapange bupuangane. Udi utuanyisha anu tuetu baleje ditabuja kudi Yezu ne babatijibue. (Yone 3:16) Dîba adi, tudi tuleja mutudi banyingalale bua mpekatu yetu ne mutudi balaye Nzambi bua kuenza disua diende. (Bien. 2:38; 3:19) Yehowa udi usanka bikole patudi tuenza malu aa ne meji a kulua balunda bende. Tuetu tudienzeja bua kutungunuka ne kukumbaja bualu butudi balaye Yehowa bua kumuenzela mudimu, neatuanyishe ne netulue balunda bende banene.—Mis. 25:14. w24.03 26 §1-2
Disatu dia 30/7
Katuena mua kulekela kuakula bua malu atudi bamone ne bumvue to.—Bien. 4:20.
Tudi mua kuidikija bayidi abu patudi tutungunuka ne kuyisha nansha bakokeshi ba mbulamatadi batukandika. Mbimpe tuikale batuishibue ne: Yehowa neatuambuluishe bua kukumbaja mudimu wetu wa diyisha. Nanku tusambile, tulombe Yehowa dikima ne meji. Tumulombe kabidi diambuluisha bua tunanukile mu ntatu. Ba bungi ba kutudi badi batata bua masama anyi bua malu adi abatshiokesha mu lungenyi, peshi bualu mbafuishe, bua ntatu ya mu dîku, bua dikengeshibua, anyi bua ntatu mikuabu. Bipupu ne mvita mbienze bua ntatu ya bungi ya ku ntatu eyi ilue mikole menemene mua kupita nayi. Ambila Yehowa yebe yonso ya munda. Muambila malu audi nawu anu bu muudi mua kuambila mulunda webe wa pa muoyo. Ikala mutuishibue ne: Yehowa “neenze tshienzedi bua bualu buebe.” (Mis. 37:3, 5) Tuetu tusuminyina mu disambila, nebituambuluishe bua ‘kunanukila mu makenga.’ (Lomo 12:12) Yehowa mmumanye ntatu idi batendeledi bende batuilangana nayi ne utu “umvua muadi wabu wa dilomba diambuluisha.”—Mis. 145:18, 19. w23.05 5-6 §12-15
Dinayi dia 31/7
Tungunukayi ne kukeba bua kumanya malu adi Mukalenge wanyisha.—Ef. 5:10.
Kumpala kua kuangata dipangadika, tudi ne bua kuanji kumanya “tshidi disua dia Yehowa” ne pashishe kuangata dipangadika didi dipetangana ne disua diende adi. (Ef. 5:17) Patudi tukeba mêyi manene a mu Bible adi apetangana ne dipangadika adi, tudi mu bulelela tukeba tshidi Nzambi musue bua tuenze. Patudi tuatumikila, tudi tuleja mutudi bangate dipangadika dimpe. “Mubi,” tuambe ne: Satana muena lukuna wetu, mmusue bua tudifile bikole mu malu a panu, tupange ne dîba dia kuenzela Yehowa mudimu. (1 Yone 5:19) Mbipepele bua muena Kristo kudifila ku dikeba dia makuta, tulasa, ne mudimu, pamutu pa kudifila ku mishindu mishilashilangane ya kuenzela Yehowa mudimu. Yeye muenze nanku, nebileje ne: udi ne meji a bena panu. Tuamba eku tuela eku, kuenza malu au kakuena anu kubi to, kadi kaena ne bua kutudia dîba dia kuenzela Yehowa mudimu to. w24.03 24 §16-17