Ngondo 6
Dia lumingu dia 1/6
Tudi ne bua kubuela mu Bukalenge bua Nzambi kupitshila mu makenga a bungi.—Bien. 14:22.
Yehowa wakabenesha bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala pavuabu benza malu bilondeshile nsombelu. Bavua batamba kubakengesha, imue misangu dîba divuabu kabayi nansha batekemene to. Tumonayi tshivua tshifikile mupostolo Paulo ne Bânaba pavuabu bayisha mu Luseta. Pavuabu bafikamu, bakanji kubakidila ne disanka ne kubateleja. Kadi pashishe, baluishi “kukokabu misumba ya bantu,” ne bamue ba kudibu kuasabu Paulo mabue ne kumushiyabu bela meji ne: mmufue. (Bien. 14:19) Kadi Bânaba ne Paulo bakatungunuka ne kuyisha miaba mikuabu. Bua bualu abu, bavua “bavuije bantu ndambu bayidi,” ne malu avuabu bamba ne tshilejilu tshiabu biakakolesha bena Kristo nabu. (Bien. 14:21, 22) Bu muvua Paulo ne Bânaba kabayi batekete mu mikolo nansha muvuabu babakengesha, biakambuluisha bantu ba bungi. Tuetu batungunuke ne kuenza mudimu udi Yehowa mutupeshe, neatubeneshe petu. w23.04 16-17 §13, 14
Dimue dia 2/6
Yehowa wanyi, teleja disambila dianyi; ne teya ntema ku milombu yanyi ya dilomba diambuluisha. Ndi nkubila mu dituku dia dikenga dianyi, bualu wewe neungandamune.—Mis. 86:6, 7.
Mukalenge Davidi uvua mutuilangane ne baluishi babi batambe mu nsombelu wende mujima, kadi uvua anu ukeba diambuluisha dia Yehowa mu disambila. Davidi uvua mutuishibue ne: Yehowa uvua uteleja masambila ende ne uandamuna. Ikala mutuishibue pebe nanku. Bible udi utujadikila ne: Yehowa udi mua kutupesha meji ne bukole bitudi tukengela bua kunanukila. Udi mua kusaka bena Kristo netu anyi mene bantu badi kabayi banji kuikala batendeledi bende bua kutuambuluisha mu mishindu kampanda. Padi Yehowa kayi wandamuna masambila etu mu mushindu utudi batekemene, tudi bamanye ne: neaandamune anu. Neatupeshe tshitudi tukengela, utupeshatshi pa dîba ditudi natshi dijinga menemene. Nunku ikalayi nusambila batuishibue ne: Yehowa neanutabalele mpindieu ne ‘neakumbaje dijinga dia tshintu tshionso tshidi ne muoyo’ mu bulongolodi bupiabupia.—Mis. 145:16. w23.05 8 §4; 13 §17, 18
Dibidi dia 3/6
Nempingajile Yehowa tshinyi bua malu mimpe onso adiye mungenzele?—Mis. 116:12.
Ela meji a masanka awapeta wewe mukumbaje tshipatshila tshiebe. Mmasanka kayi audi mua kuelela meji? Tshipatshila tshiebe tshiotshi tshia kuakaja mushindu webe wa kubala Bible anyi wa kusambila, ela meji a muikalabi mua kukolesha malanda ebe ne Yehowa. (Mis. 145:18, 19) Tshiotshi tshia kupeta ngikadilu kampanda wa buena Kristo, ela meji a muikalayi mua kukolesha malanda ebe ne bakuabu. (Kolos. 3:14) Funda malu adi akusaka bua kukumbaja tshipatshila tshiebe. Ikala uatangila pa tshibidilu. Somba ne badi mua kukusaka bua kukumbaja tshipatshila tshiebe. (Nsu. 13:20) Mu bulelela, bitu bitukolela tuetu bonso bua kuenza bualu tuetu katuyi ne dijinga dia kubuenza. Bidi bileja ne: katuakukumbaja tshipatshila tshitudi mua kuikala natshi anyi? Tòo. Tudi petu mua kutungunuka ne kudienzeja bua kukumbaja tshipatshila tshietu nansha patudi katuyi ne dijinga adi imue misangu. Nansha mudibi kabiyi bipepele, neupete masanka wewe mutshikumbaje. w23.05 27-28 §5-8
Disatu dia 4/6
Tshionso tshidi muntu ukuna, ke tshiapuolaye kabidi.—Gal. 6:7.
Kumanya ne: Nzambi neatulumbuluishe bua bienzedi bietu kudi kutusaka bua kutonda mpekatu yetu, kuakaja bilema bietu, ne kubenga kubienzulula. Kuenza malu aa nekutuambuluishe bua kutungunuka ne lubilu luetu lua kupeta muoyo. Biwikala muenze tshilema, tshiudi mua kuenza ntshinyi? Kujimiji dîba diebe ne makanda ebe bua kudibingisha anyi kuedi bakuabu tshilumbu pambidi to. Pamutu pa kuenza nanku, itaba tshilema tshiebe, wakaje malu. Wewe udipisha bua tshilema tshiuvua muenze, mbimpe udipuekeshe ne utshileje Yehowa mu disambila umulomba luse. (Mis. 25:11; 51:3, 4) Lomba kabidi baudi mutshienzele luse. Biobi bikengela, ulombe bakulu mibelu. (Yak. 5:14, 15) Manya bilema biebe, ne udienzeje bua kubenga kubienzulula. Wewe muenze nanku, Yehowa neakufuile luse ne neakukuatshishe.—Mis. 103:8-13. w23.08 28-29 §8, 9
Dinayi dia 5/6
Yoasha wakatungunuka ne kuenza malu mimpe ku mêsu kua Yehowa matuku onso avua muakuidi Yehoyada umulongesha.—2 Bak. 12:2.
Yehoyada wakambuluisha mukalenge Yoasha bua kuikala muntu muimpe. Ke bualu kayi mukalenge utshivua muana eu wakajinga bua kusankisha Yehowa. Kadi pakafua Yehoyada, Yoasha wakateleja bakokeshi batontolodi. (2 Kul. 24:4, 17, 18) Nansha muvua Yehowa mubungame bikole bua bualu abu, “uvua anu utuma baprofete munkatshi muabu bua kubapingaja kudiye . . . , kadi bakabenga kuteleja.” Kabavua nansha bateleja Zekâya muana wa Yehoyada to. Zekâya eu uvua muprofete wa Yehowa, uvua muakuidi, ne uvua kabidi muanabu ne Yoasha. Mukalenge Yoasha wakashipesha too ne Zekâya. (2 Kul. 22:11; 24:19-22) Yoasha katshivua kabidi utshina Yehowa to. Yehowa wakamba ne: “Badi bampetula nebapetudibue.” (1 Sam. 2:30) Tshiluilu tshikese tshia bena Sulia tshiakalua kutshimuna “tshiluilu tshinene menemene” tshia Yoasha, ‘kumutapabu bibi menemene.’ (2 Kul. 24:24, 25) Bakashipa Yoasha kudi bena mudimu bende bua muvuaye mushipe Zekâya. w23.06 18-19 §16, 17
Ditanu dia 6/6
Kumpala nuvua mîdima, kadi mpindieu nudi butoke.—Ef. 5:8.
Mupostolo Paulo ukavua mupitshishe tshikondo tshile mu Efeso bidimu bitue ku 10 kumpala, uyishamu lumu luimpe ne ululongeshangana. (Bien. 19:1, 8-10; 20:20, 21) Uvua munange bena Kristo nende bavuamu bikole ne uvua musue kubambuluisha bua bashale ne lulamatu kudi Yehowa. Bena mu Efeso kumpala kua kulonga bulelela ne kulua bena Kristo, bavua mu ntendelelu wa dishima ne bavua badiine mu malu a mîdima. Bena mu Efeso bavua badiine mu malu a masandi ne kabavua ne bundu bua bikadilu biabu bibi to. Bavua bapita kuakula bua malu a masandi mu manaya ne mu bibilu bia malu a ntendelelu bivuabu benza. (Ef. 5:3) Benamu ba bungi bavua “bajimije bikadilu bimpe bionso,” tuambe ne: bakavua ne “mioyo mipape.” (Ef. 4:17-19) Kumpala kua bena mu Efeso kulonga mikenji ya Yehowa ya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi, tondo tuabu tua muoyo katuvua tubapisha pavuabu benza malu mabi to. Ke bualu kayi Paulo uvua muambe ne: “meji abu adi mu mîdima, ne badi kule ne muoyo wa kudi Nzambi.” Nansha nanku, bamue bena Efeso kabavua bashale mu mîdima to. w24.03 20 §2, 4; 21 §5-6
Disambombo dia 7/6
Badi batekemena kudi Yehowa . . . kabakutshioka to.—Yesh. 40:31.
Mudimu wa dikala mulumbuluishi uvua nawu Gideona uvua mudimu mukole. Pavua bena Midiyana banyeme mvita butuku, bakabalondakaja kumbukila ku tshibandabanda tshia Yizelele too ne ku musulu wa Yadene. (Bal. 7:22) Gideona wakashikidila ku Yadene aku anyi? Tòo! Nansha muvuaye yeye ne basalayi bende 300 batshioke, bakasabuka musulu, kutungunukabu ne kubalondakaja. Ndekelu wa bionso, bakakuata bena Midiyana, kubatshimunabu. (Bal. 8:4-12) Gideona uvua mutuishibue ne: Yehowa uvua ne bua kumupesha bukole, ne kavua muedibue mâyi ku makasa to. (Bal. 6:14, 34) Umue musangu, Gideona ne bantu bende bakalonda bakalenge babidi ba Midiyana lua makasa, kadi bakalenge abu bavua bobu pamuapa babanyema babande pa tumelu. (Bal. 8:12, 21) Kadi Nzambi wakambuluisha bena Isalele bua kubakuata ne kubatshimuna. Bakulu pabu badi mua kueyemena Yehowa bualu yeye “kena utshioka anyi upungila nansha.” Neabapeshe bukole padibu nabu dijinga.—Yesh. 40:28, 29. w23.06 6 §14, 16
Dia lumingu dia 8/6
[Yehowa] kakukushiya nkayebe anyi kakukulekela to.—Dut. 31:6.
Tudi mua kuikala ne muoyo mushindame nansha mu ntatu ya mushindu kayi. Nunku eyemena Yehowa. Tumonayi muvua kulonda buludiki bua Yehowa kuambuluishe Balaka bua kutshimuna mvita. Nansha muvua bena Isalele kabayi ne bia mvita ne kabayi bamanye mua kuluangana, Yehowa wakambila Balaka bua aye kuluangana ne tshiluilu tshia Sisela, mfumu muena Kanâna. Bavua bobu ne bia mvita. (Bal. 5:8) Muprofete mukaji Debola wakambila Balaka bua kupueka mu tshibandabanda bua kukungamangana ne Sisela ne makalu ende a mvita 900. Kabivua bipepele bua bena Isalele kuluangana mu tshibandabanda amu ne bantu bavua ne makalu avua anyema bikole abu to. Nansha muvua Balaka mumanye nanku, wakitaba anu bua kupuekamu. Pavua basalayi ba Sisela bapueka ne mukuna wa Tabô, Yehowa wakalokesha mvula mukole. Makalu a Sisela akajama mu bitotshi, Yehowa kuambuluisha Balaka, yeye kutshimuna. (Bal. 4:1-7, 10, 13-16) Yehowa neatuambuluishe petu bua kutshimuna tuetu tumuenyemena ne tulonda buludiki budiye utupesha mu bulongolodi buende. w23.07 19 §17, 18
Dimue dia 9/6
Muntu udi munanukile too ne ku nshikidilu neapandishibue.—Mat. 24:13.
Mbimpe tuikale ne lutulu bua kupanduka. Mbimpe tuikale ne lutulu patudi bindile Nzambi bua kukumbaja malu adiye mulaye anu bu muvua batendeledi bende ba lulamatu ba ku kale bamuindile. (Eb. 6:11, 12) Bible udi utufuanyikija ne tshidime. (Yak. 5:7, 8) Tshidime utu wenza mudimu mukole, ukuna bia pa madimi ne ubiela mâyi; kadi katu mumanye dîba menemene didibi bikola to. Udi ubindila ne lutulu mumanye ne: neabipole. Tuetu petu tudi tudienzeja bua kuikala bayidi ba Yezu nansha mutudi ‘katuyi bamanye dîba didi Mukalenge wetu ulua.’ (Mat. 24:42) Tudi tuindila ne lutulu, batuishibue ne: Yehowa neakumbaje malu onso adiye mutulaye mu tshikondo tshiakanyine. Tuetu bapangile lutulu katuakushala bindile Yehowa to, kadi netumulekele ku kakese ku kakese. Tudi kabidi mua kuditua mu dikeba dia bintu bitudi tuela meji ne: nebitupeteshe disanka anu ku mpindieu. Kadi tuetu ne lutulu netunanukile too ne ku nshikidilu ne netupanduke.—Mika 7:7. w23.08 22 §7
Dibidi dia 10/6
Bana ba nkasa bikale tshitupa tshiamu tshifiike, tshitupa diima.—Dan. 2:42.
Tuetu bafuanyikije dîyi dia buprofete didi mu Danyele 2:41-43 ne makuabu adi mu mukanda wa Danyele ne wa Buakabuluibua netumone ne: makasa adi aleja bukokeshi bua bukole bua buloba bujima bua Grande-Bretagne ne États-Unis. Danyele udi wamba bua bukokeshi abu ne: “nebuikale tshitupa bukole ne tshitupa butekete.” Nebuikale tshitupa butekete bua tshinyi? Bualu bantu ba mu bukokeshi abu badi tshimfuanyi tshia diima dinefuke badi batekesha bukole buabu bua kuenza malu budi bu bua tshiamu tshifiike. Malu a lupingu avua Danyele mumvuije adi atupetesha malongesha a bungi. Dia kumpala, bukokeshi bua buloba bujima bua Grande-Bretagne ne États-Unis mbuleje mudibu ne bukole bua bungi. Tshilejilu, buvua munkatshi mua makalenge makuabu avua matshimune mvita ya kumpala ne mibidi ya buloba bujima. Kadi mbutekesha kudi benamu ne nebatungunuke ne kubutekesha bualu badi baluishangana mu buobu ne baluisha mbulamatadi yabu. Dibidi, bukokeshi ebu mbua ndekelu budi bukokesha kumpala kua Bukalenge bua Nzambi kulua bua kubutula makalenge onso a bana ba bantu. w23.08 10-11 §12, 13
Disatu dia 11/6
Mu dikenga dianyi ngakabila Yehowa, kudi Nzambi wanyi ngakatungunuka ne kudila ndomba diambuluisha. Wakatelejila dîyi dianyi mu ntempelo wende.—Mis. 18:6.
Kuvua misangu ivua Davidi umvua kanyinganyinga bua malu onso avuaye nawu ne ntatu ivua imufikila. (Mis. 18:4, 5) Kadi dinanga dikole dia Yehowa diakamupeshilula bukole. Yehowa wakalombola mulunda wende ukavua mutshioke eu “mu miaba ya kudishila nyama idi ne bisonsa bia bungi” ne “mu miaba ya kuikishila idi ne mâyi a bungi.” Ke Davidi kupetulula bukole bua kutungunuka ne kumuenzela mudimu. (Mis. 18:28-32) Bia muomumue lelu, “mbua dinanga dia lulamatu dia Yehowa butudi katuyi bafike ku nshikidilu wetu,” patudi tutuilangana ne ntatu. (Muad. 3:22; Kolos. 1:11) Davidi uvua ne baluishi ba bukole ba bungi bavua bakeba kumuenzela bibi. Nansha nanku, Yehowa wakamukuba, kumulama bualu uvua mumunange. Nunku Davidi uvua mua kumona ne: Yehowa uvua nende mu nsombelu yonso; ke tshivua tshimupesha dikima atshi. Ke bualu kayi wakimba ne: “[Yehowa] wakansungila ku malu onso avua angenza buôwa.” (Mis. 34:4) Bua malu avua mafikile Davidi, uvua mua kumvua buôwa; kadi bu muvua Yehowa mumunange, wakatshimuna buôwa abu. w24.01 30 §15-17
Dinayi dia 12/6
Benji ba mpekatu bobu bakeba kukulobesha, kuitabi to.—Nsu. 1:10.
Bilema bia Yoasha binulongeshe. Pakafua Muakuidi Munene Yehoyada, Yoasha wakapeta balunda babi. (2 Kul. 24:17, 18) Wakalonda mibelu ya bakokeshi ba mu Yuda bavua kabayi banange Yehowa. Bivua mua kuikala bimpe bu yeye mubepuke bualu bavua benza malu mabi. Kadi wakateleja mibelu yabu. Pavua Zekâya muana wa tatuende mukaji mujinge kumupingaja mu njila, wakamushipesha. (2 Kul. 24:20, 21; Mat. 23:35) Atshi tshivua tshilema tshibi tshivuaye muenze! Yoasha wakatuadija kukokesha bilenga. Bia dibungama, wakalua mutontolodi ne mushipianganyi. Ndekelu wa bionso, bena mudimu bende bakamushipa. (2 Kul. 24:22-25) Nsombelu wende uvua mua kuikala mulenga bu yeye mutungunuke ne kutumikila Yehowa ne kulonda mibelu ya batendeledi bende. w23.09 9 §6
Ditanu dia 13/6
Lekela kutshina.—Luka 5:10.
Yezu uvua mumanye ne: mupostolo Petelo uvua mua kushala ne lulamatu. Ke yeye kumukolesha ne dîyi dimpe bua ‘alekele kutshina.’ Nsombelu mujima wa Petelo wakashintuluka bualu uvua mumanye ne: Yezu uvua mumueyemene. Petelo ne muanabu Andele bakalua kulekela mudimu wabu wa kuloba, kudituabu mu mudimu uvua Yezu wenza. Yehowa wakababenesha bikole. (Mâko 1:16-18) Petelo wakapeta masanka a bungi bua muvuaye mulue muyidi wa Kristo. Wakadimuenena muvua Yezu wondopa babedi, umbushangana bademon, ujula ne bafue. (Mat. 8:14-17; Mâko 5:37, 41, 42) Wakadimuenena kabidi tshikena kumona tshivuaye kayi mupue muoyo, tshia muvua Yezu mua kulua Mukalenge wa Bukalenge bua Nzambi. (Mâko 9:1-8; 2 Pet. 1:16-18) Eyowa, Petelo wakamona malu avuaye kayi mua kumona bu yeye kayi mulue muyidi wa Yezu. Uvua bushuwa mumvue disanka dia bungi bua muvuaye kayi mulekele kanyinganyinga kavuaye umvua bua bilema biende kamutshibuila panshi ne kamupangisha bua kupeta mabenesha au. w23.09 21 §4, 5
Disambombo dia 14/6
Yezu wakamuambila ne: “Ndi nkuambila ne: ki nganu too ne ku misangu muanda mutekete to, kadi too ne ku misangu 77.”—Mat. 18:22.
Mupostolo Petelo uvua mufunde mu mukanda wa kumpala tshiambilu tshia “nunangangane bikole.” Tuetu banange bana betu nanku, netubabuikidile “mpekatu mipite bungi.” (1 Pet. 4:8) Pamuapa Petelo uvua muvuluke dilongesha dia kufuilangana luse dikavua Yezu mumulongeshe bidimu bia bungi kumpala. Tshikondo atshi, Petelo uvua mua kuikala udimona muntu muimpe pavuaye muambe ne: uvua mua kufuila muanabu luse “too ne ku misangu muanda mutekete.” Kadi Yezu mmutulongeshe bonso nende bua kufuilangana luse “too ne ku misangu 77,” biumvuija ne: kakuena ndekelu ku difuila muntu luse to. (Mat. 18:21) Biobi bikukolele bua kutumikila mubelu au, kuteketshi to. Kudi misangu itubi bikolela batendeledi bonso ba Yehowa bua kufuilangana luse. Tshia mushinga tshiudi mua kuenza nkudienzeja bua kufuila muanenu luse ne kuikala nende mu ditalala. w23.09 29 §12
Dia lumingu dia 15/6
Ngakabikila Yehowa, yeye wakangandamuna.—Yona 2:2.
Pavua Yona munda mua mushipa, uvua mutuishibue ne: Yehowa uvua ne bua kuteleja disambila diende ne kumulama ne muoyo. Pakalua mushipa au kumuluka ku mukuna, wakaya kuenza mudimu uvuaye munyeme au. (Yona 2:10–3:4) Utu upanga mua kusambila bimpe pautu mu lutatu anyi? Peshi utu utshioka upanga mua kudilongela? Vuluka ne: Yehowa mmumanye lutatu luebe bimpe. Nanku, ikala mutuishibue ne: nansha wewe musambile mu mêyi makese, neakupeshe tshiudi ujinga. (Ef. 3:20) Biobi bikukolele bua kubala ne kudilongela bualu udi usama, mutshioke, anyi bua mudi malu makutonde, udi mua kuteleja dibala dia Bible anyi dia mikanda yetu dia mêyi makuata. Udi kabidi mua kuteleja misambu yetu anyi kutangila filme mu jw.org. Wewe usambila, ubala Bible ne bintu bietu bikuabu bidi bulongolodi bupatule bua kumona mudi Yehowa wandamuna masambila ebe, Yehowa neakukoleshe. w23.10 13 §6; 14 §9
Dimue dia 16/6
Nyuma muimpe udi uleja patoke ne: kabavua banji kuleja njila wa kubuelela muaba wa tshijila patshivua ntenta wa kumpala muimane to.—Eb. 9:8.
Ntenta wa tshitendelelu ne ntempelo ivuabu balue kuibaka mu Yelushalema ivua mifuanangane munda. Muvua bitupa bibidi: tshia “Muaba wa Tshijila” ne tshia “Muaba Mutambe Tshijila.” Bivua bikosolola kudi tshilamba. (Eb. 9:2-5; Ekes. 26:31-33) Munda mua muaba wa tshijila muvua tshitekelu tshia miendu, tshioshelu tshia musenga wa manananshi, ne mêsa a ditekela mampa a dileja. Anu “bakuidi bela manyi” ke bavuabu banyishile bua kubuela muaba wa tshijila bua kuenzamu midimu yabu ya buakuidi. (Nom. 3:3, 7, 10) Mu Muaba Mutambe Tshijila muvua mushete wa tshipungidi wa or uvua uleja dikalamu dia Yehowa. (Ekes. 25:21, 22) Anu muakuidi munene ke uvuabu banyishile bua kubuelamu musangu umue ku tshidimu mu dituku dia dibuikila dia mpekatu. (Lew. 16:2, 17) Uvua ubuelamu ne mashi a nyama bua kubuikila mpekatu yende ne ya tshisamba tshijima. Yehowa wakalua kufila diumvuija dia malu onso au.—Eb. 9:6, 7. w23.10 27 §12
Dibidi dia 17/6
Nunangangane.—Yone 15:17.
Mvese ya bungi ya mu Bible idi itulomba bua ‘kunangangana.’ (Yone 15:12; Lomo 13:8; 1 Tes. 4:9; 1 Pet. 1:22; 1 Yone 4:11) Kadi dinanga nngikadilu udi mu muoyo wetu udi muntu kayi mua kumona to. Nanku mmunyi mutudi tuleja ne: tudi banangangane? Tudi tuleja mutudi banangangane mu mêyi ne mu bienzedi. Kudi mishindu ya bungi itudi mua kuleja ne: tudi banangangane. Monayi imue ya kudiyi: “Ambilanganayi bulelela.” (Zek. 8:16) “Sombayi ne ditalala munkatshi muenu.” (Mâko 9:50) “Nuikale ba kumpala mu dipeshangana bunême.” (Lomo 12:10) “Nuakidilangane bimpe.” (Lomo 15:7) “Nutungunuke . . . ne kufuilangana luse.” (Kolos. 3:13) “Nutungunuke ne kuambuishangana majitu.” (Gal. 6:2) “Tungunukayi ne kusambangana.” (1 Tes. 4:18) “Tungunukayi . . . ne kukoleshangana.” (1 Tes. 5:11) “Sambidilanganayi.”—Yak. 5:16. w23.11 9 §7, 8
Disatu dia 18/6
Nusanke mu ditekemena.—Lomo 12:12.
Matuku onso aa, tutu tuangata mapangadika adi alomba bua tuikale ne ditabuja dikole. Tshilejilu, tutu tuangata mapangadika adi atangila balunda, dijikija lutetuku, tulasa, dibaka, bana, ne mudimu wa bianza. Mbimpe tudiebeje ne: ‘Mapangadika andi ngangata adi aleja ne: ndi mutuishibue ne: bulongolodi ebu mbua tshitupa tshîpi ne Nzambi ukadi pa kububutula ne kupingaja buende anyi? Peshi ndi ngenza malu bu bantu badi bela meji ne: lufu ke ndekelu wa bionso?’ (Mat. 6:19, 20; Luka 12:16-21) Netuangate mapangadika mimpe tuetu tukolesha ditabuja dietu dia ne: bulongolodi bupiabupia bukadi pa kulua. Tutu kabidi tutuilangana ne ntatu idi ilomba kuikala ne ditabuja dikole. Badi mua kutukengesha, tudi mua kupeta disama dia munanunanu, anyi malu makuabu adi mua kututekesha mu mikolo. Ku ntuadijilu tudi mua kumona ne: tudi tuyitantamena. Kadi padiyi inenga, nebitulombe kukolesha ditabuja bua kuyitantamena ne kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu ne disanka.—1 Pet. 1:6, 7. w23.04 27 §4, 5
Dinayi dia 19/6
Nusambile misangu yonso.—1 Tes. 5:17.
Yehowa udi utulomba bua tuikale tuenza malu adi apetangana ne masambila etu. Tshilejilu, muanetu wa balume udi mua kulomba Yehowa bua amuambuluishe bua bamupeshe matuku a dikisha ku mudimu bua amone mua kubuela mu mpungilu wa rejon. Mmunyi mudi Yehowa mua kuandamuna disambila adi? Udi mua kumupesha dikima dikumbane dia kuyukila ne mfumuende wa mudimu. Kadi bidi bilomba muanetu au aye kulomba mfumuende au. Pamuapa enze nanku misangu ya bungi anyi alombe muena mudimu nende bua enze mudimu pa muaba wende peshi udi mua kulomba bua bamukose difutu bua matuku a dikisha adiye muangate. Yehowa udi utulomba bua tuikale tusambila misangu ya bungi bua malu adi matutonde. Yezu wakamba ne: Yehowa kakutupesha diakamue bimue bintu bitudi tumulomba to. (Luka 11:9) Nansha nanku katutshioki to! Sambila misangu yonso ne muoyo mujima. (Luka 18:1-7) Patudi tuenza nanku, tudi tuleja Yehowa ne: tshintu atshi tshidi ne mushinga wa bungi. Tudi tuleja kabidi mutudi tuitabuja ne: Yehowa udi ne bukole bua kutuambuluisha. w23.11 22 §10, 11
Ditanu dia 20/6
Ditekemena kadiena dielangana mâyi ku makasa.—Lomo 5:5.
Yehowa wakalaya mulunda wende Abalahama ne: bisamba bionso bia pa buloba nebipete dibenesha ku diambuluisha dia muanende. (Gen. 15:5; 22:18) Bu muvua Abalahama ne ditabuja dikole kudi Nzambi, uvua mutuishibue ne: mulayi au uvua ne bua kukumbana. Nansha nanku, pakavua Abalahama ne bidimu 100, mukajende ne bidimu 90, mulayi au kauvua muanji anu kukumbana to. (Gen. 21:1-7) Kadi Bible udi wamba ne: “Bua ditekemena, [Abalahama] uvua ne ditabuja dia ne: uvua ne bua kulua tatu wa bisamba bia bungi bilondeshile tshikavuabu bambe.” (Lomo 4:18) Kakuyi mpata, udi mumanye ne: mulayi au wakakumbana. Wakalua tatuende wa Izaka muana uvuaye mutekemene munkatshi mua bidimu bia bungi. Bua tshinyi Abalahama uvua mutuishibue ne: Yehowa uvua ne bua kukumbaja mulayi wende? Bua bulunda bukole buvua Abalahama mudie ne Yehowa, uvua “mutuishibue bikole ne: malu avua [Nzambi] mulaye” avua ne bua kukumbana. (Lomo 4:21) Yehowa wakanyisha Abalahama kumubikilaye ne: muakane bualu uvua ne ditabuja.—Yak. 2:23. w23.12 8 §1, 2
Disambombo dia 21/6
Muntu udi ne lulamatu mu bintu bikese menemene, udi kabidi ne lulamatu mu bia bungi, ne muntu udi kayi muakane mu bintu bikese menemene kena kabidi muakane mu bia bungi to.—Luka 16:10.
Nsongalume udibu beyemena udi ukumbaja midimu yonso idibu bamupesha bimpe. Tuakulayi bua tshilejilu tshia Yezu. Uvua muntu uvua ukumbaja midimu yonso ivuabu bamupesha. Tshilejilu, wakakumbaja midimu yonso ivua Yehowa mumupeshe nansha muvuabi bikole. Uvua munange bantu nangananga bayidi bende, ke bualu kayi wakafila muoyo wende bua bualu buabu kayi welakana to. (Yone 13:1) Dienzeja bua kukumbaja mudimu wonso udibu bakupesha bua kuleja muudi widikija Yezu. Wewe kuyi mumanye mua kuwenza, dipuekesha webeje bena Kristo badi bashindame mu nyuma. Dienzeja bua kuenza mudimu au ne muoyo mujima. (Lomo 12:11) Uwukumbaje bu ‘udi uwenzela Yehowa, kuyi bu udi uwenzela bantu to.’ (Kolos. 3:23) Kuena muntu mupuangane to; nanku dipuekesha witabe bilema biudi wenza.—Nsu. 11:2. w23.12 26 §8
Dia lumingu dia 22/6
Udi mubeneshibue mmuntu udi weyemena Yehowa.—Yel. 17:7.
Tutu tusanka patutu tubatijibua tulua ba mu dîku dia Yehowa. Ndiakalenga ditudi nadi dia kudia bulunda ne Yehowa. Tudi tuitaba tshivua Davidi mufundi wa Misambu muambe tshia ne: “Wa diakalenga mmuntu uudi [wewe Yehowa] usungula ne usemeja pabuipi bua kusombaye mu mbanza yebe.” (Mis. 65:4) Yehowa katu ubueja muntu yonso tshianana tshianana mu dîku diende to. Udi usungula bantu badi baleja mudibu basue kudia nende bulunda bukole. (Yak. 4:8) Paudi udilambula kudi Yehowa ne ubatijibua, ikala mumanye ne: panyima pa batismo webe, Yehowa ‘neakulokeshile dibenesha too ne padiku kakuyi kupangika tshintu nansha tshimue.’ (Mal. 3:10; Yel. 17:8) Batismo ntuadijilu patupu. Neudienzeje bua kukumbaja mutshipu webe, nansha mu ntatu anyi mu mateta. (Muam. 5:4, 5) Bu muudi muyidi wa Yezu, udi ne bua kumuidikija ne kutumikila mikenji yende bimpe bimpe.—Mat. 28:19, 20; 1 Pet. 2:21; w24.03 8 §1-3
Dimue dia 23/6
Mulume neashiye tatuende ne mamuende, nealamate mukajende.—Gen. 2:24.
Kupitshisha dîba pamue ne muena dibaka nebe koku kakuyi kunusankisha, tshia kuenza tshinyi? Tuangate tshilejilu tshia kapia. Padiku katuadijilaku kutema kakatu kakole to. Kadi bitu bilomba kuenda kuela nkunyi ku kakese ku kakese. Bia muomumue, mbimpe kutuadija kupitshisha dîba pamue dituku dionso nansha bua minite mikese patupu. Dienzejayi bua kuenza malu adi anusankisha nuenu bonso. (Yak. 3:18) Nuenu batuadije ne tumalu tukese, nenunangangane bikole. Kanemu kadi ne mushinga wa bungi mu dibaka. Kadi anu bu kapepe ka oksijene katu kambuluisha bua kapia kubandaku bikole. Kapepe aka koku kakayiku, kapia kadi kajima lukasa. Bia muomumue, mulume ne mukaji bobu kabayi banemekangana, dinanga diabu didi mua kukepela lukasa. Kadi padi mulume ne mukajende badienzeja bua kunemekangana, bidi bileja mudibu benza bua bikale anu banangangane bikole. Kadi manya ne: ki mmushindu uudi wewe umona ne: udi unemeka muena dibaka nebe udi ne mushinga to, kadi bualu mbua ne: muena dibaka nebe au udiku umona ne: utu umunemeka anyi? w23.05 22 §9; 24 §14, 15
Dibidi dia 24/6
Pavua tunyinganyinga tumpite bukole, Wewe wakansamba, wewe kumpesha ditalala.—Mis. 94:19.
Mu Bible, batendeledi ba Yehowa ba lulamatu badi bakula bua bikondo bivuabu ne kanyinganyinga ne luzakalu bua baluishi babu anyi bua muvuabu babafunyina. (Mis. 18:4; 55:1, 5) Tuetu petu tudi mua kutuilangana ne buluishi ku mudimu, mu kalasa, kudi bena mu mêku etu anyi kudi mbulamatadi. Tudi mene mua kumvua buôwa ne: tukadi tufua bua disama ditudi nadi. Dîba dia nanku, tudi mua kudiumvua katuyi ne bukole anu bu muana mutekete. Mmunyi mudi Yehowa utuambuluisha mu bikondo bia nanku? Utu utusamba ne utupesha ditalala. Nunku ikala upitshisha dîba dia bungi ne Yehowa; mmumue ne: ikala usambila, ubala Dîyi diende. (Mis. 77:1, 12-14) Nunku padi malu akutonda, tshintu tshia kumpala tshiwenza nkusambila. Ambila Yehowa malu adi akuenza buôwa. Bala Dîyi diende bua upete busambi.—Mis. 119:28. w24.01 24-25 §14-16
Disatu dia 25/6
Nzambi yeye ke udi unupesha dikanda, unupesha dijinga ne bukole bua kuenza malu.—Filip. 2:13.
Bua tuetu kufika ku dikumbaja bipatshila bia mu nyuma, mbimpe tudianjile kuikala ne dijinga dikole dia kubikumbaja. Muntu yeye ne dijinga dikole dia kuenza bualu kampanda, neadisunsule anu bua kubuenza. Tuetu ne dijinga dikole dia kukumbaja tshipatshila tshietu, netutshikumbaje anu. Kadi tshia kuenza ntshinyi bua kupeta dijinga adi? Sambila. Yehowa udi mua kukupesha dijinga dikole dia kukumbaja tshipatshila tshiebe ku diambuluisha dia nyuma wende. Imue misangu tuetu tudifundila tshipatshila bualu bivua bikengela kuenza nanku, ki mbibi to. Kadi pamuapa katuena mua kuikala ne dijinga menemene dia kutshikumbaja to. Elangana meji a bidi Yehowa mukuenzele. (Mis. 143:5) Mupostolo Paulo wakelangana meji a muvua Yehowa mumuleje ngasa, ke yeye kupeta dijinga dia kumuenzela mudimu bikole. (1 Kol. 15:9, 10; 1 Tim. 1:12-14) Wewe welangana pebe meji a malu adi Yehowa mukuenzele, neupete dijinga dia kukumbaja tshipatshila tshiebe.—Mis. 116:12. w23.05 27 §3-5
Dinayi dia 26/6
Tumbishayi dîna dia Yehowa.—Mis. 113:1.
Tudi tusankisha tatuetu wa mu diulu patudi tutumbisha dîna diende. (Mis. 119:108) Bualu ebu budiku bumvuija ne: Nzambi wa Bukole buonso udi bu bantu bapange bupuangane badi benzeja bakuabu bua babatumbishe anyi? Tòo. Tuetu tutumbisha tatuetu wa mu diulu, tudi tuleja ne: bidi Satana utuamba mbia dishima. Satana udi wamba ne: kakuena muntu nansha umue wakuila dîna dia Nzambi ne lulamatu to. Buende yeye, kakuena muntu nansha umue wa kutudi udi ne muoyo mutoke to. Udi wamba ne: tuetu bonso netuele Nzambi nyima tuetu bamone ne: kuenza nanku kudi mua kutuambuluisha. (Yobo 1:9-11; 2:4) Kadi Yobo muena lulamatu wakaleja muvua Satana muena dishima. Ke tshiwenza pebe anyi? Yonso wa kutudi udi ne diakalenga dia kubingisha dîna dia Tatu wetu ne kumusankisha padiye umuenzela mudimu ne lulamatu luonso. (Nsu. 27:11) Mu bulelela, ndiakalenga ditudi nadi dia kuenza nanku! w24.02 8-9 §3-5
Ditanu dia 27/6
Ikalayi ne ditabuja kudi baprofete bende, nunku malu enu neende bimpe.—2 Kul. 20:20.
Pakapita tshikondo tshia Mose ne Yoshua, Yehowa wakateka balumbuluishi bua bikale balombola bantu bende. Pashishe tshikondo tshia bakalenge, Yehowa wakateka baprofete bua bikale bapesha bantu bende buludiki. Bakalenge bimpe bavua batumikila mibelu ya kudi baprofete. Tshilejilu, mukalenge Davidi wakitaba mibelu ya kudi muprofete Natana ne budipuekeshi. (2 Sam. 12:7, 13; 1 Kul. 17:3, 4) Mukalenge Yehoshafata wakitaba buludiki bua kudi muprofete Yahaziele, kukankamijaye bena mu Yuda bua ‘bikale ne ditabuja kudi baprofete ba Nzambi.’ (2 Kul. 20:14, 15) Pavua mukalenge Hezikiya ne kanyinganyinga, wakalomba diambuluisha kudi muprofete Yeshaya. (Yesh. 37:1-6) Misangu yonso ivua bakalenge balonda buludiki bua Yehowa, uvua ubabenesha ne ukuba tshisamba tshiabu. (2 Kul. 20:29, 30; 32:22) Nunku bivua bimueneke patoke ne: Yehowa uvua ukuata mudimu ne baprofete bua kupesha bantu bende buludiki. w24.02 21 §8
Disambombo dia 28/6
Kanubuelakanyanganyi nabu to.—Ef. 5:7.
Satana mmusue bua tusombe ne bantu badi mua kutupangisha bua kutumikila mikenji ya Yehowa. Mbimpe tuvuluke ne: kudia bulunda ne muntu kakuena anu kumvuija kusomba nende pamue to. Kudi kabidi kutangila kuyukila nende ku Enternete. Tudi ne bua kubenga tshidi bena panu bamba tshia ne: dienda dia masandi kadiena ne bualu to. Tudi bamanye ne: ndibi. (Ef. 4:19, 20) Nanku mbimpe tudiebeje ne: ‘Ntu ndienzeja bua kubenga kupitshisha dîba ne bena mudimu betu, balongi betu, anyi bantu bakuabu badi kabayi banemeka mikenji ya Yehowa padibi kabiyi ne mushinga anyi? Ntuku ne dikima dia kutumikila mikenji ya Yehowa nansha bantu bangamba ne: ndi muena malu makole pandi ngitumikila anyi?’ Bualu bukuabu, anu mudi 2 Timote 2:20-22 uleja, tudi ne bua kuikala ne budimu nansha patudi tukeba balunda munda mua tshisumbu. Mbimpe tuvuluke ne: mudi bamue badi mua kutupangisha bua kushala ne lulamatu kudi Yehowa. w24.03 22-23 §11-12
Dia lumingu dia 29/6
Yehowa udi ne dinanga dikole menemene.—Yak. 5:11.
Ukadiku mudifuanyikijile mutu Yehowa anyi? Nansha mutu Yehowa kayi umueneka, Bible udi uleja tshidiye mu mishindu ya bungi. Udi ubikila Yehowa ne: “dîba ne ngabu” ne ‘kapia kadi kabutula.’ (Mis. 84:11; Eb. 12:29) Udi umufuanyikija kabidi ne dibue dia safire, tshiamu tshidi tshikenka, ne muanza nkongolo udi utua nsese. (Yeh. 1:26-28) Bu mutudi katuyi mua kumona Yehowa, bidi mua kutukolela bua kuitaba ne: mmutunange. Bamue badi bela meji ne: Yehowa ki mmubanange bua malu avua mabafikile. Yehowa mmumanye mutudi tumvua ne mudibi mua kutukolela bua kusemena pabuipi nende. Udi utuleja ngikadilu yende milenga mu Dîyi diende bua tumone mua kusemena pabuipi nende. Yehowa udi dinanga. Bible udi wamba ne: “Nzambi udi dinanga.” (1 Yone 4:8) Dinanga ke ditu dimusaka bua kuenza malu onso. Yehowa udi ne dinanga dikole menemene, ke bualu kayi udi unanga too ne bantu badi kabayi bamunange.—Mat. 5:44, 45. w24.01 26 §1-3
Dimue dia 30/6
Yeye uvua ubambidila malu mu dikunji dia ditutu.—Mis. 99:7.
Yehowa wakateka Mose bua kupatula bena Isalele mu bupika mu Ejipitu, ne bu tshijadiki tshilelela tshivua tshimueneka. Wakapatula dikunji dia ditutu mu munya ne dikunji dia kapia butuku. (Ekes. 13:21) Mose uvua ulonda dikunji adi divua dimulombola yeye ne bena Isalele ku Mbuu Mukunze. Bantu bakatuadija kupampakana pakadimonabu pankatshi pa Mbuu Mukunze ne tshiluilu tshia Ejipitu tshivua tshibalondakaja. Kadi Mose kavua muenze tshilema to. Yehowa ke uvua muambile Mose bua aye nabu kuntu aku. (Ekes. 14:2) Nzambi wakabasungila mu mushindu wa katshia ne katshia. (Ekes. 14:26-28) Mu bidimu 40 bia kalonda, Mose wakatungunuka ne kulonda dikunji dia ditutu adi bua kulombola bena Isalele mu tshipela. (Ekes. 33:7, 9-10) Yehowa uvua uyukila ne Mose kupitshila ku dikunji adi, yeye pende ulua kuambila bena Isalele malu avua Yehowa mumuambile. Bena Isalele bavua bapete tshijadiki tshilelela tshia ne: Yehowa uvua wenza mudimu ne Mose bua kubalombola. w24.02 21 §4-5