TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es25 dib. 47-57
  • Ngondo 5

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo 5
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2025
  • Tumitu tua bualu
  • Dinayi dia 1/5
  • Ditanu dia 2/5
  • Disambombo dia 3/5
  • Dia lumingu dia 4/5
  • Dimue dia 5/5
  • Dibidi dia 6/5
  • Disatu dia 7/5
  • Dinayi dia 8/5
  • Ditanu dia 9/5
  • Disambombo dia 10/5
  • Dia lumingu dia 11/5
  • Dimue dia 12/5
  • Dibidi dia 13/5
  • Disatu dia 14/5
  • Dinayi dia 15/5
  • Ditanu dia 16/5
  • Disambombo dia 17/5
  • Dia lumingu dia 18/5
  • Dimue dia 19/5
  • Dibidi dia 20/5
  • Disatu dia 21/5
  • Dinayi dia 22/5
  • Ditanu dia 23/5
  • Disambombo dia 24/5
  • Dia lumingu dia 25/5
  • Dimue dia 26/5
  • Dibidi dia 27/5
  • Disatu dia 28/5
  • Dinayi dia 29/5
  • Ditanu dia 30/5
  • Disambombo dia 31/5
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2025
es25 dib. 47-57

Ngondo 5

Dinayi dia 1/5

Tshiyole tshikole tshia nzala tshivua ne bua kuenzeka.​—Bien. 11:28.

Bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala bakapeta tshiyole tshikole tshia nzala tshiakabudika “pa buloba bujima budi bantu basombe.” Kakuyi mpata, baledi bavua mua kuikala basamisha mutu bua kukebela bena mu dîku diabu biakudia. Kadi netuambe tshinyi bua bansonga bavua bakeba kualabaja mudimu wabu wa diyisha? Bavuaku mua kuikala bele meji ne: bivua bikengela kuanji kuindila anyi? Nansha muvua nsombelu au mukole, bena Kristo bakibidilangana nende. Bakatungunuka ne kuyisha mu mishindu yonso ivuabu bakokeshe, ne bavua ne disanka dia kuabanyangana bintu biabu ne bena Kristo nabu bakuabu ba mu Yudaya. (Bien. 11:29, 30) Bantu bavuabu bapeshe bintu bakamona ne: Yehowa uvua ubambuluisha. (Mat. 6:31-33) Bavua ne bua kuikala badiumvua pabuipi ne bena Kristo nabu bavua babapeshe bintu abu. Bantu bavua bafile bintu anyi bavua benze mudimu wa diambuluishangana bavua bapete pabu disanka ditu difumina ku difila.​—Bien. 20:35. w23.04 16 §12, 13

Ditanu dia 2/5

Tudi bamanye ne: netupete bintu bitudi tulomba, bualu tudi bamulombabi.​—1 Yone 5:15.

Imue misangu, Yehowa utu usaka bantu badi kabayi bamutendelela bua kuenzela bantu bende malu mimpe bua kuandamuna masambila a batendeledi bende. Tshilejilu, wakasaka mukalenge Atashasete bua kuitaba dilomba dia Nehemiya dia kupingana mu Yelushalema bua kuibakulula tshimenga. (Neh. 2:3-6) Lelu kabidi, Yehowa udi mua kusaka bantu badi kabayi bamutendelela bua kutuambuluisha patudi mu lutatu. Yehowa katu wandamuna masambila etu misangu yonso mu mushindu udi ukemesha to. Kadi mandamuna atutu tupeta atu anu atutu nawu dijinga bua kushala ne lulamatu kudi Tatu wetu wa mu diulu. Nunku, ikala ukeba bua kumanya mudi Yehowa wandamuna masambila ebe. Ku musangu ne ku musangu, ikala welangana meji a mudi Yehowa wandamuna masambila ebe. (Mis. 66:19, 20) Tudi tuleja ditabuja patudi tusambila ne patudi tuitaba mushindu kayi wonso udi Yehowa wandamuna masambila etu.​—Eb. 11:6. w23.05 11 §13; 12 §15, 16

Disambombo dia 3/5

Kuenza disua diebe, Nzambi wanyi, ke disanka dianyi.​—Mis. 40:8.

Patuvua badilambule kudi Yehowa, tuvua baditshipe bua kumuenzela mudimu bua kashidi ne kuenza disua diende. Tudi ne bua kukumbaja mutshipu au. Kuwukumbaja ki nkukole menemene to. Bidi nanku bualu Yehowa mmutufuke bua tuenze disua diende. (Buak. 4:11) Mmutufuke mu tshimfuanyi tshiende ne dijinga dia kumumanya ne kumuenzela mudimu. Ke bualu kayi tudi ne mushindu wa kusemena nende pabuipi ne kuikala ne disanka dia kuenza disua diende. Bualu bukuabu budi ne: patudi tuenza disua diende ne tutumikila Muanende, ‘netupetulule bukole.’ (Mat. 11:28-30) Nunku tungunuka ne kunanga Yehowa bikole, welangane meji ne muoyo mujima a malu onso mimpe adiye mukuenzele ne akuenzelaye kumpala eku. Wewe munange Yehowa bikole, neumutumikile kakuyi lutatu. (1 Yone 5:3) Yezu wakafika ku dienza disua dia Yehowa bualu uvua umulomba diambuluisha ne uvua mutuishile mêsu ku difutu divuaye mumulaye. (Eb. 5:7; 12:2) Nanku, ikala pebe ulomba Yehowa bukole ne utungunuka ne kulama ditekemena diebe dia muoyo wa tshiendelele mu lungenyi. w23.08 27-28 §4, 5

Dia lumingu dia 4/5

Udi upetula bubanji bua bulenga buende, bua lutulu luende, ne bua muoyo wende mule, bualu kuena mumanye ne: Nzambi mu bulenga buende udi ukeba mua kukufikisha ku dinyingalala bua mpekatu anyi?​—Lomo 2:4.

Tutu banange bantu badi ne lutulu bualu kabatu bafiika munda patubu bindile tshintu kampanda to. Tutu banange padi bantu netu lutulu tuetu benze bilema. Tuvua ne dianyisha dia bungi bua muvua mulongeshi wetu wa Bible netu lutulu patuvua tudienzeja bua kulonga malu a mu Bible, kuitaba, ne kuatumikila. Kupita bionso, tudi ne dianyisha kudi Yehowa Nzambi wetu bua mudiye netu lutulu! Kadi nansha mututu banange padi bantu bakuabu ne lutulu, kudi misangu idibi mua kutukolela tuetu bua kuikala nalu. Tshilejilu, tudi mua kupanga lutulu tuetu dijinga ne tshintu tshia lukasa kadi bilomba bua tuanji kuela mulongo bua kutshipeta. Tudi mua kupanga lutulu bobu batufiikishe munda. Kudi misangu itudi mua kupanga lutulu bua kuindila bulongolodi bupiabupia budi Yehowa mutulaye. Nansha nanku, mu malu onso aa, tudi dijinga ne lutulu lua bungi. w23.08 20 §1, 2

Dimue dia 5/5

Wakapingaja bena Isalele bakuabu bonso ku mabu, kushalaye anu ne bantu balume 300.​—Bal. 7:8.

Gideona wakapingaja basalayi bende pa kuamba bonso ku mabu anu muvua Yehowa mumuambile. Pamuapa uvua mudiebeje ne: ‘Mbia mushinga menemene bua kubapingaja nanku anyi? Nebikumbane anyi?’ Nansha nanku, wakatumikila. Lelu, bakulu badi bidikija Gideona padibu balonda mushindu udi bulongolodi bua Nzambi bushintulula malu. (Eb. 13:17) Gideona wakatumikila Yehowa nansha muvuaye ne buôwa ne muikale mu njiwu ya mudimu uvuabu bamupeshe. (Bal. 9:17) Uvua mutuishibue ne: Yehowa uvua ne bua kumuambuluisha bua kukuba bantu bende bualu ke tshivua Nzambi mumujadikile. Bakulu badi miaba idibu bakandike mudimu wetu batu bidikija Gideona. Badi balongolola malu bua bisangilu ne bua mudimu wa buambi ne dikima dionso nansha mudibu babakanyina bua kubakuata, kubela nkonko, kuenza bua midimu yabu ifue anyi kubenzela malu a tshikisu. Mu dikenga dinene, nebilombe bua bakulu bikale ne dikima bua kulonda buludiki buapetabu nansha kubulonda aku mua kubakebela njiwu. w23.06 5-6 §12, 13

Dibidi dia 6/5

Nennemeke bantu badi bannemeka.​—1 Sam. 2:30.

Yehowa mmufundishe malu mimpe a muakuidi munene Yehoyada mu Bible bua kutulongesha. (Lomo 15:4) Pakafua Yehoyada, bakamujiika ne lumu lua pa bualu bualu bavua bamujiike “mu Tshimenga tshia Davidi pamue ne bakalenge, bualu uvua muenze malu mimpe mu Isalele pa bidi bitangila Nzambi mulelela ne nzubu Wende.” (2 Kul. 24:15, 16) Bualu bua Yehoyada budi mua kutuambuluisha bua kutshina Nzambi. Padi batangidi bena Kristo bakeba mishindu ya kukuba tshisumbu, bidi bileja mudibu bidikija Yehoyada ne mudibu ne lulamatu. (Bien. 20:28) Tshilejilu tshia Yehoyada tshidi mua kulongesha bawetu bakadi bakulakaje ne: bobu batshina Yehowa, bashala anu bamulamate, neakumbaje disua diende ku diambuluisha diabu. Tshilejilu tshia muvua Yehowa muenzele Yehoyada malu tshidi mua kulongesha bansonga, ne badi mua kumuidikija. Mushindu kayi? Mbimpe banemeke bawetu bakulakaje, nangananga bakadi benzele Nzambi mudimu ne lulamatu bidimu bia bungi. (Nsu. 16:31) Tutumikilayi bana betu ‘badi batulombola,’ tueleshangana nabu diboko ne lulamatu luonso.​—Eb. 13:17. w23.06 17 §14, 15

Disatu dia 7/5

Mishiku ya muntu muakane idi idiisha bantu ba bungi.​—Nsu. 10:21.

Mu bisangilu, ikala ne busunguluji bua kumanya bungi bua misangu iudi mua kuandamuna. Wewe utamba kuela tshianza kuulu, bidi mua kumueneka bu ne: udi wenzeja mulombodi bua ikale anu ukusungula wewe nansha mudi bakuabu kabayi banji kuandamuna. Bidi mua kutekesha bakuabu bua kuikala kuela bianza kuulu. (Muam. 3:7) Bamanyishi ba bungi bobu bela bianza kuulu, tudi mua kupanga bua kuandamuna bikole mutudi basue. Imue misangu, mulombodi udi mua kupangila bua kutusungula. Bidi mua kututonda bikole, kadi ki mbimpe tufiike munda to. (Muam. 7:9) Wewe kuyi ne mushindu wa kuandamuna misangu ya bungi, padi bakuabu bandamuna mbimpe uteleje ne ntema yonso ne pashishe ubele kalumbandi panyima pa bisangilu. Bana betu nebamone ne: kalumbandi kaudi ubela aku kadi kabakankamija anu bu muvua mandamuna auvua mua kuikala mufile mua kubakankamija. w23.04 23-24 §14-16

Dinayi dia 8/5

Muoyo wanyi mmushindame, Nzambi wanyi.​—Mis. 57:7.

Longa Dîyi dia Nzambi ne welangane meji a malu adimu. Anu mutu mutshi ushindama padi miji yawu miye mu buloba bikole, ditabuja dietu diodi diele miji mu Dîyi dia Nzambi, netushale petu bashindame. Padi mutshi wenda ukola, miji yawu itu iya muinshi mule ne itangalaka kabidi bikole. Patudi tudilongela ne tuelangana meji a bitudi tulonga, tudi tukolesha ditabuja dietu ne dishindika dietu dia ne: njila ya Nzambi itu anu mitambe buimpe. (Kolos. 2:6, 7) Ela meji a muvua dilongesha dia Yehowa, buludiki buende, ne bukubi buende biambuluishe batendeledi bende ku kale. Tshilejilu, Yehezekele uvua ne ntema ya bungi pavua muanjelu wenda upima ntempelo uvuaye mumone mu tshikena kumona. Tshikena kumona atshi tshiakakolesha Yehezekele. Tshidi tshitupetesha petu malongesha a mushinga a mua kutumikila mikenji ya Yehowa idi itangila ntendelelu mukezuke. (Yeh. 40:1-4; 43:10-12) Patudi tudilongela ne tuelangana meji a malu male a mu Dîyi dia Nzambi, bidi bituambuluisha petu. Tudi mua kupeta muoyo mushindame, ne kueyemena Yehowa ne muoyo mujima.​—Mis. 112:7. w23.07 18 §15, 16

Ditanu dia 9/5

Ulame . . . bukokeshi bua kunana lungenyi.​—Nsu. 3:21.

Mu Bible mudi bilejilu bia bansongalume ba bungi batudi ne bua kuidikija. Bansongalume abu bavua banange Nzambi, batabalela bantu bende ne babambuluisha mu mishindu ya bungi. Kudi kabidi bilejilu bimpe bia bungi bia bena Kristo bashindame mu nyuma ba mu dîku dienu anyi mu tshisumbu tshienu biudi mua kuidikija. (Eb. 13:7) Yezu Kristo udi kabidi tshilejilu tshitambe buimpe tshiudi mua kuidikija. (1 Pet. 2:21) Paudi wenda ulonga bilejilu bia bantu aba, dienzeja bua kumanya ngikadilu mimpe idibu nayi iudi wanyisha. (Eb. 12:1, 2) Pashishe keba muudi mua kubidikija. Muntu udi ne bukokeshi bua kunana lungenyi utu wanji wela meji kumpala kua kuenza bualu. Dienzeja bua kuikala ne bukokeshi bua kunana lungenyi, ubulame. Anji manya mêyi manene a mu Bible, wele meji a mudiwu mua kukuambuluisha. Pashisha wikale uatumikila bua umone mua kuangata mapangadika adi asankisha Yehowa. (Mis. 119:9) Wewe muenze malu aa, newele tshidia tshia kumpala tshidi ne mushinga bua kulua muena Kristo mushindame.​—Nsu. 2:11, 12; Eb. 5:14. w23.12 24-25 §4, 5

Disambombo dia 10/5

[Ikalayi] badiakaje misangu yonso bua kuandamuna kumpala kua muntu yonso udi unukonka bua tshinyi nudi ne ditekemena dinudi nadi, kadi nuenza nanku ne bupole ne kanemu kakole.​—1 Pet. 3:15.

Baledi badi mua kulongesha bana babu bimpe bua bikale ne bupole padibu bandamuna muntu udi usendeka malongesha a mu Bible. (Yak. 3:13) Bamue baledi batu benza manaya a mua kuandamunangana nanku mu ntendelelu wa mu dîku. Batu bakula nabu bua malu adibu mua kutuilangana nawu mu kalasa, babaleja mua kuandamuna, ne babalongesha mua kuakula ne bupole. Kudilongolola nekuambuluishe bansonga bua bikale batuishibue ne malongesha adibu bitabuja ne bumvuije bakuabu tshidibu baitabila. Mu tshitupa tshia “Nkonko idi bansonga badiela” tshidi mu jw.org mudi “Fishi ya kuelangana meji bua bansonga.” Tshitupa atshi ntshienza bua bakoleshe dishindika diabu ne balongolole tshia kuamba mu abu mêyi. Nuenu nukonkonona malu adimu mu dîku, nenumanye mua kuakuila ditabuja dienu ne bupole buonso. w23.09 17 §10; 18 §15, 16

Dia lumingu dia 11/5

Katulekedi kuenza malu mimpe nansha, bualu netupuole mu tshikondo tshiakane tuetu katuyi batshioke.​—Gal. 6:9.

Ukadiku mudifundile tshipatshila tshia mu nyuma kadi kuyi anu ukokesha bua kutshikumbaja anyi? Biobi nanku, kuena nkayebe to. Tshilejilu, Philip uvua musue kuakaja masambila ende ne bungi bua misangu ya kusambila, kadi uvua uluangana bua kupeta dîba dia kusambila. Erika uvua mudifundile tshipatshila tshia kufika pa dîba mu tshisangilu tshia buambi; nansha nanku, uvua ufika mu tshisangilu pa kuamba tshionso panyima pa dîba. Wewe ne tshipatshila kampanda tshiudi kuyi muanji kukumbaja, kuteketshi mu mikolo to, muanetu. Nansha tshipatshila tshidi tshimueneka tshipepele tshitu tshilomba anu dîba ne kudienzeja bikole. Bu muudi anu musue kukumbaja tshipatshila tshiebe, bidi bileja ne: udi wangata malanda ebe ne Yehowa ne mushinga wa bungi, ne udi musue kumuenzela mudimu ne muebe muonso. Yehowa udi wanyisha bikole mushindu uudi udienzeja. Bushuwa, kena ukulomba bua kuenza tshiudi kuyi mua kukokesha to. (Mis. 103:14; Mika 6:8) Nanku mbimpe udifundile tshipatshila tshiudi mua kukumbaja bilondeshile nsombelu webe. w23.05 26 §1, 2

Dimue dia 12/5

Bikala Nzambi ku tshietu, nnganyi watuenzela bibi?​—Lomo 8:31.

Bantu ba dikima badi mua kumvua buôwa, kadi kabena balekela buôwa abu bubapangisha bua kuenza malu makane to. Danyele uvua nsonga wa dikima dia bungi. Wakalonga mêyi a buprofete a Nzambi, too ne avua Yelemiya mufunde. Nanku wakalua kujingulula ne: bidimu bia bungi bivua bena Yuda ne bua kuenza mu bupika mu Babilona bikavua ku ndekelu. (Dan. 9:2) Dikumbana dia mêyi a buprofete a Yehowa diakambuluisha Danyele bua kumueyemena bikole. Didi diambuluisha kabidi bantu badi beyemena Nzambi bikole lelu bua bikale ne dikima dia bungi. (Fuanyikija ne Lomo 8:32, 37-39.) Bualu bua mushinga budi ne: Danyele uvua usambila pa tshibidilu. (Dan. 6:10) Uvua utondela Yehowa mpekatu yende, umuambila muvuaye umvua, ne umulomba diambuluisha. (Dan. 9:4, 5, 19) Danyele uvua muntu anu bu tuetu bonso, kavua muledibue ne dikima to. Kadi wakapeta ngikadilu au bua muvuaye usambila, udilongela, ne weyemena Yehowa. w23.08 3 §4; 4 §7

Dibidi dia 13/5

Butoke buenu bukenkeshe kumpala kua bantu, bua bamone bienzedi bienu bimpe, batumbishe Tatu wenu udi mu diulu.​—Mat. 5:16.

Kutumikila bakokeshi kudi kutuambuluisha tuetu ne bantu bakuabu. Tshilejilu, kudi kutuepula ku bipeta bibi bia dibenga kutumikila. (Lomo 13:1, 4) Kudi kuenza kabidi bua bakokeshi bamone ne: Bantemu ba Yehowa mbantu bimpe. Monayi tshiakenzeka mu Nigeria kukadi makumi a bidimu. Basalayi bakabuela mu Nzubu wa Bukalenge munkatshi mua bisangilu, bakeba bena tshimvundu bavua bende mu njila babenga difuta dia bitadi. Ke mfumuabu kubatumina dîyi bua bapatukamu, ubambila ne: “Bantemu ba Yehowa mbafutshi ba bitadi.” Bualu ebu budi buleja ne: dîba dionso diudi utumikila mukenji wa mbulamatadi, udi wenza bua lumu lua bantu ba Yehowa lumanyike bikole, lumu luabakuba dimue dituku. w23.10 9 §13

Disatu dia 14/5

Nudi dijinga ne dinanukila, bua ne: nuenu bamane kuenza disua dia Nzambi, nuangate dikumbana dia mulayi.​—Eb. 10:36.

Bamue batendeledi ba Yehowa mbindile nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu kukadi bidimu bia bungi. Bamue badi mua kumona bu ne: mulayi eu kawakukumbana mpindieu to. Yehowa mmumanye mudi bantu bende bumvua bua bualu abu, ke bualu kayi wakajadikila muprofete Habakuka ne: “Tshikena kumona etshi tshitshidi bua tshikondo tshiatshi tshisungula, ne tshidi tshiya lubilu ku ndekelu kuatshi, ne katshiakushima to. Nansha tshiotshi ne bua kunenga, tungunuka ne kutshitekemena! Bualu tshiotshi netshikumbane bulelela. Katshiakujanguluka nansha!” (Hab. 2:3) Nzambi uvuaku mujadikile Habakuka nanku anu bua diakalenga diende nkayende anyi? Peshi mêyi avuaye mumuambile au adi atuambuluisha petu lelu? Nyuma muimpe wakasaka mupostolo Paulo bua kuambila bena Kristo badi batekemene pabu bulongolodi bupiabupia mêyi au. (Eb. 10:37) Mbimpe tutuishibue ne: nansha lupandu ludibu batulaye kaluyi lulua ne lukasa, ‘nelulue bulelela. Kaluakujanguluka nansha!’ w23.04 30 §16

Dinayi dia 15/5

Bena Isalele bonso bakatuadija kunungana bua Mose.​—Nom. 14:2.

Bena Isalele ba bungi bakabenga tshijadiki tshivua tshileja ne: Yehowa uvua wenza mudimu ne Mose bua kulombola bantu bende. (Nom. 14:10, 11) Bakenza nanku misangu ne misangu. Bua bualu abu, Yehowa wakabenga bua bena Isalele ba tshipungu atshi kubuela mu Buloba bulaya. (Nom. 14:30) Bamue bena Isalele bakalonda buludiki bua kudi Yehowa. Tshilejilu, Yehowa wakamba ne: ‘Kaleba wakatungunuka ne kundonda ne muoyo mujima.’ (Nom. 14:24) Nzambi wakamufuta, kumuanyishilaye too ne bua kuangata buloba bua Kanana buvuaye musungule. (Yosh. 14:12-14) Bena Isalele ba tshipungu tshiakalonda bakashiya pabu tshilejilu tshimpe bualu bavua balonda buludiki buvua Yehowa ubapesha. Pavua Yoshua mupingane pa muaba wa Mose, “bakamunemeka bikole matuku ende onso a muoyo.” (Yosh. 4:14) Ke bualu kayi Yehowa wakababenesha, kubabuejaye mu Buloba bulaya.​—Yosh. 21:43, 44. w24.02 21 §6-7

Ditanu dia 16/5

Muntu yonso udi munange Nzambi udi kabidi ne bua kunanga muanabu.​—1 Yone 4:21.

Anu mutu munganga umanya tshidi muoyo wetu padiye upima luendu lua mashi, tuetu petu tudi tumanya bituikala banange Nzambi bikole ku mushindu utudi banange bena Kristo netu. Tuetu bamone ne: katutshiena babanange bikole bu kumpala, bidi bileja ne: katutshiena banange Nzambi bikole to. Kadi tuetu anu babanange bikole, bidi bileja mutudi banange Nzambi bikole. Kudi njiwu ya bungi tuetu katutshiyi banange bena Kristo netu bikole to. Bualu bidi bileja ne: malanda etu ne Yehowa adi enda anyanguka. Mupostolo Yone mmuleje lungenyi alu patoke padiye muambe ne: ‘Muntu udi kayi munange muanabu udiye umone, kena mua kunanga Nzambi udiye kayi mumone to.’ (1 Yone 4:20) Dilongesha didi ne: netusankishe Yehowa anu tuetu ‘banangangane.’​—1 Yone 4:7-9, 11. w23.11 8 §3; 9 §5, 6

Disambombo dia 17/5

Tatuebe ne mamuebe nebasanke.​—Nsu. 23:25.

Patshivua mukalenge Yoasha muana, wakangata dipangadika dimpe. Bu mukavua tatuende mufue, wakalonda buludiki bua Yehoyada Muakuidi Munene uvua ne lulamatu. Yehoyada wakamukolesha anu bu muanende mulela ne kumulongeshaye malu a Yehowa. Bua bualu abu, Yoasha wakenzela Yehowa mudimu, kusakaye ne bantu bakuabu bua bamuenzelawu kabidi. Wakalongolola too ne mudimu wa kuakajilula ntempelo wa Yehowa. (2 Kul. 24:1, 2, 4, 13, 14) Wewe nsonga, pikalabu bakulongesha bua kunanga Yehowa ne kutumikila mikenji yende, badi bakupesha tshiuma tshia mushinga mukole. (Nsu. 2:1, 10-12) Baledi bebe badi mua kukulongesha mu mishindu ya bungi. Neusankishe baledi bebe, wewe utumikila mibelu ya mu Bible idibu bakupesha. Tshia mushinga tshidi ne: neusankishe Nzambi ne neudie nende bulunda bua nsungansunga. (Nsu. 22:6; 23:15, 24) Kabienaku bikusaka bua kuidikija malu mimpe avua Yoasha muenze patshivuaye muana anyi? w23.09 8-9 §3-5

Dia lumingu dia 18/5

Meme nennuteleje.​—Yel. 29:12.

Yehowa mmulaye bua kuteleja masambila etu. Bu mudi Yehowa munange batendeledi bende ba lulamatu, neateleje masambila abu. (Mis. 10:17; 37:28) Nansha nanku, kabiena biumvuija ne: neatupeshe tshionso tshitudi tumulomba to. Bua kupeta bintu bikuabu bitudi balombe Yehowa, pamuapa mbimpe kuindila too ne mu bulongolodi bupiabupia. Yehowa udi wanji utangila bikala bitudi tumulomba bipetangana ne disua diende. (Yesh. 55:8, 9) Yehowa mmusue kabidi kuwuja buloba tente ne bantu badi ne disanka, bikale mu buobumue ku bukokeshi buende. Kadi Satana yeye udi wamba ne: bantu nebikale ne disanka bobu badikokesha nkayabu. (Gen. 3:1-5) Yehowa mmuanyishile bantu bua kudikokesha bua kuleja mudi Satana muena dishima. Bukokeshi bua bana ba bantu ke budi butukebele ntatu itudi nayi lelu. (Muam. 8:9) Ke bua tshinyi tudi tumvua tshidi Yehowa kayi utujikijila ntatu yonso lelu. w23.11 21 §4, 5

Dimue dia 19/5

Ndi mukuteke tatu wa bisamba bia bungi.​—Lomo 4:17.

Yehowa wakalaya ne: kudiambuluisha dia Abalahama bisamba bia bungi nebibeneshibue. Nansha mukavua Abalahama ne bidimu 100 ne Sala ne bidimu 90, kabavua banji kupeta anu muana uvuabu babalaye to. Bua mmuenenu wa buntu, bidi bimueneka ne: Abalahama ne Sala kabavua mua kulela to. Bualu ebu buvua mua kuteta ditabuja dia Abalahama. “Kadi bua ditekemena, uvua ne ditabuja dia ne: uvua ne bua kulua tatu wa bisamba bia bungi.” (Lomo 4:18, 19) Kakuyi mpata, bualu buvuaye mutekemene abu buakakumbana. Wakalua tatuende wa Izaka, muana uvuaye mutekemene munkatshi mua bidimu bia bungi. (Lomo 4:20-22) Nzambi udi mua kutuanyisha, kutubikila ne: bakane ne balunda bende anu bu Abalahama. Paulo wakatamba kuakula bua bualu abu pakafundaye ne: “Dîyi dia ne: ‘bakamubadila bualu ebu’ kabavua badifunde anu bua [Abalahama] nkayende to, kadi bavua badifunde kabidi buetu tuetu bikalabu ne bua kubadila buakane, bualu tudi tumuitabuja Yeye wakajula Mukalenge wetu Yezu ku lufu.” (Lomo 4:23, 24) Anu bu Abalahama, tudi dijinga ne ditabuja ne bienzedi ne ditekemena. w23.12 7 §16, 17

Dibidi dia 20/5

Udi mumone lutatu luanyi; Udi mumanye dikenga dianyi dikole.​—Mis. 31:7.

Wewe mutuilangane ne lutatu ludi lukuenza buôwa, vuluka ne: Yehowa mmumanye lutatu alu ne muudi udiumvua. Tshilejilu, Yehowa uvua mumanye malu mabi avua bena Ejipitu benzela bena Isalele ne ‘makenga avuabu nawu.’ (Ekes. 3:7) Udi mua kudiebeja ne: Kadi Yehowa neangambuluishe mushindu kayi pandi mu lutatu? Mulomba akuambuluishe bua umone mudiye ukukuatshisha. (2 Bak. 6:15-17) Pashishe diebeja ne: Muyuki anyi diandamuna didibu bafile mu bisangilu mbinkoleshe anyi? Mukanda, filme anyi musambu wa pa buawu munkankamije anyi? Kudiku muntu mundondele bualu buimpe anyi mumbadile mvese anyi? Pamuapa tudi mua kupua muoyo ne lukasa mudi bana betu batunange ne mudi mvese mimpe ya mu Bible mituambuluishe. Pabi mmapa mimpe a pa buawu a kudi Yehowa. (Yesh. 65:13; Mâko 10:29, 30) Mapa au ntshijadiki tshia ne: Yehowa udi ututabalela. (Yesh. 49:14-16) Adi aleja kabidi mudi Yehowa mukumbane bua wewe kumueyemena. w24.01 4-5 §9-10

Disatu dia 21/5

Wambuluishe bapika bebe bua batungunuke ne kuamba dîyi diebe ne dikima dionso.​—Bien. 4:29.

Kumpala kua Yezu kupingana mu diulu, wakavuluija bayidi bende mudimu wabu wa kumanyisha bualu buende “mu Yelushalema, mu Yudaya mujima ne mu Samalea, too ne ku miaba ya kule menemene ya pa buloba.” (Bien. 1:8; Luka 24:46-48) Matuku makese pashishe, bamfumu ba bitendelelu bena Yuda bakakuata mupostolo Petelo ne Yone kuya nabu ku Tshilumbuluidi tshinene, kutuminabu balume ba lulamatu aba dîyi bua balekele kuyisha, ne kubakanyinabu. (Bien. 4:18, 21) Petelo ne Yone bakamba ne: “Bikalabi bimpe ku mêsu kua Nzambi bua kunuteleja nuenu pamutu pa kuteleja Nzambi, abu mbualu buenu. Kadi buetu tuetu, katuena mua kulekela kuakula bua malu atudi bamone ne bumvue to.” (Bien. 4:19, 20) Pakalekelabu Petelo ne Yone, bayidi bakasambila ne dîyi dikole, balomba Yehowa bua batambe kuenza disua diende. Yehowa wakandamuna disambila dienza ne muoyo mujima adi.​—Bien. 4:31. w23.05 5 §11, 12

Dinayi dia 22/5

Eu udi Muananyi, munanga.​—Mat. 17:5.

Yehowa ne Muanende munanga mbadie bulunda bukole munkatshi mua bidimu bia bungi. Bulunda buabu mbua katshia ku kale. Mu mvese wetu wa lelu, Yehowa mmuleje patoke mudiye munange muanende Yezu. Yehowa uvua mua kuamba patupu ne: ‘Eu ke undi muanyishe.’ Kadi uvua musue bua tumanye muvuaye munange Yezu, ke bualu kayi wakamubikila ne: ‘Muananyi munanga.’ Yehowa uvua udisua bua Yezu ne bua tshikavuaye ujinga kuenza. (Ef. 1:7) Yezu muine uvua mutuishibue ne: Tatuende uvua mumunange. Uvua mumanye ne: Yehowa kavua mumunange ne lubombo to. Wakamba misangu ne misangu ne dishindika ne: Tatuende uvua mumunange.​—Yone 3:35; 10:17; 17:24. w24.01 28 §8

Ditanu dia 23/5

Mbimpe kusungula dîna dimpe pamutu pa bubanji bua bungi.​—Nsu. 22:1.

Fuanyikijabi ne: muntu uudi munange mmuambe bualu budi bukutape ku muoyo. Udi mumanye ne: tshidiye muambe atshi ndishima; kadi bantu bakuabu badi batshitaba. Kadi bualu bubi menemene budi ne: bantu badi batuadija kuambulula bualu bua dishima abu, bakuabu babuitaba. Neumvue munyi? Kakuyi mpata, neumvue bibi bua malu adibu bakushiminyina au. Ki mmuomu? Bualu ebu budi butuambuluisha bua kumanya muvua Yehowa mumvue pavuabu banyange lumu luende. Umue wa ku banjelu bende wakamushiminyina malu kudi Eva. Eva kuitaba. Bualu bua dishima abu buakasaka baledi betu ba kumpala ku ditombokela Yehowa. Ke bualu kayi mpekatu ne lufu biakabuela mu ba pa buloba. (Gen. 3:1-6; Lomo 5:12) Malu mabi onso atudi tumona lelu bu mudi lufu, mvita, ne makenga, mmafumine anu ku dishima divua Satana muambe. Yehowa mmumvuaku bibi bua malu adibu bamushiminyine au ne bua ntatu idiwu makebeshe anyi? Eyowa. Nansha nanku, ki mmushale ne tshiji, mubungame to. Kadi udi anu “Nzambi wa disanka.”​—1 Tim. 1:11. w24.02 8 §1-2

Disambombo dia 24/5

Mmunyi mundi mua kuenza bualu bubi bunene nunku, ne bushuwa kuenzela Nzambi mpekatu?​—Gen. 39:9.

Mmunyi muudi mua kuidikija Jozefe? Dianjila kumanya ku mpindieu tshia kuenza pakutetabu. Ikala ubenga malu adi Yehowa mukine, kuikadi nansha utumaku meji to. (Mis. 97:10; 119:165) Dîba adi kuakuenza mpekatu pakutetabu to. Pamuapa udi mutuishibue ne: ukadi mupete bulelela ne udi musue kuenzela Yehowa mudimu ne muoyo webe mujima, kadi utshidi udimona kuyi mukumbane bua kudilambula ne kubatijibua to. Udi pebe mua kulomba Yehowa anu bu mukalenge Davidi ne: “Nzambi wanyi, konkonona munda muanyi, ne umanye muoyo wanyi. Nkenketa, ne umanye meji adi antatshisha. Tangila bikala munda muanyi njila mubi, ne ndombola mu njila wa tshiendelele.” (Mis. 139:23, 24) Yehowa udi ubenesha bonso “badi bamukeba ne muoyo mujima.” Didienzeja diebe bua kudilambula ne kubatijibua didi dileja Yehowa ne: udi umukeba ne muoyo mujima.​—Eb. 11:6. w24.03 6 §13-15

Dia lumingu dia 25/5

Yeye kena dijinga ne kufila milambu dituku dionso.​—Eb. 7:27.

Muakuidi munene ke uvua wakuila bantu kudi Nzambi. Yehowa ke uvua muteke Alona muakuidi munene wa kumpala mu Isalele pavuabu babanjije ntenta wa tshitendelelu. Kadi mupostolo Paulo udi umvuija ne: “bantu ba bungi bavua ne bua kulua bakuidi benda bashintulukangana, bualu lufu luvua lubapangisha bua kutungunuka ne kuikala bakuidi.” (Eb. 7:23-26) Bu muvua bakuidi banene abu bapange bupuangane, bavua ne bua kufila milambu bua mpekatu yabu. Adi ndishilangana dinene didi pankatshi pa bakuidi banene bena Isalele ne Yezu Kristo, Muakuidi Munene udi ku mutu. Yezu Kristo Muakuidi wetu Munene, udi “muena mudimu . . . wa ntenta mulelela udi muasa kudi Yehowa, kayi muasa kudi muntu.” (Eb. 8:1, 2) Paulo udi wamba ne: ‘Bu mudi [Yezu] ushala ne muoyo bua kashidi, buakuidi buende kabuena ne bantu badi bamupingana to.’ Mmuambe kabidi ne: Yezu ‘ki mmunyanguke, mutapuluke ne bena mpekatu’ ne “kena dijinga ne kufila milambu dituku dionso” bua mpekatu yende bu bakuidi ba mu Isalele to. w23.10 26 §8, 9

Dimue dia 26/5

Diulu dia kale ne buloba bua kale bivua bijimine.​—Buak. 21:1.

“Diulu dia kale” didi diumvuija mbulamatadi idiku idi Satana ne bademon balombola. (Mat. 4:8, 9; 1 Yone 5:19) Anu mudibi bileja mu Bible, buloba budi mua kuleja bantu badi basombelapu. (Gen. 11:1; Mis. 96:1) Nanku, “buloba bua kale” budi bumvuija bantu babi. Yehowa neabutule “diulu” ne “buloba” bidiku ebi, neapingaje “diulu dipiadipia ne buloba bupiabupia” pa muaba wabi. Tuambe ne: mbulamatadi mupiamupia wakokesha bantu bakane. Yehowa neavuije buloba ne bantu bapiabapia, pabavuijaye bapuangane. Anu mukavua Yeshaya muleje, Yehowa neavuije buloba bujima muaba mulenga mufuanangane ne budimi bua Edene. Yehowa neatuvuije bapiabapia, wondopa masama a yonso wa kutudi. Newondope balema, bampofu, ne bampudi matshi; neajule too ne bantu batudi bafuishe.​—Yesh. 25:8; 35:1-7. w23.11 4 §9, 10

Dibidi dia 27/5

Nuikale badilongolole.​—Mat. 24:44.

“Dikenga dinene” dikadi pa kutuadija mu tshimpitshimpi. (Mat. 24:21) Kadi ndishilangane ne bipupu bia bungi bualu tudi bamanye ne: didi dilua. Kukadi bidimu bu 2 000 katshia Yezu wadimuija bayidi bende bua kudilongolola bua dituku adi. Tuetu badilongolole, nebipepele bua kunanukila mu tshikondo tshikole atshi ne kuambuluisha bakuabu bua kunanukilabu pabu. (Luka 21:36) Nebitulombe dinanukila bua kutumikila Yehowa, bamanye ne: neatukube. Netuenze tshinyi bana betu bobu bajimije bintu biabu? (Hab. 3:17, 18) Nebikengele tuetu kubumvuila luse bua kubambuluisha ne bidibu bakengela. Netuenze tshinyi bisamba bidisange biobi bitubunde, tudimona benzejibue bua kusomba pamue ne bena Kristo netu ba bungi muaba mukese bua tshikondo kampanda? (Yeh. 38:10-12) Nebitulombe bua kubananga bikole bua tunanukile mu tshikondo tshikole atshi. w23.07 2 §2, 3

Disatu dia 28/5

Ikalayi badimuke bikole bua mushindu unudi nuenda kawikadi bu wa bantu badi kabayi ne meji, kadi wikale bu wa bena meji, nuenza malu bimpe bitambe ne dîba dienu.​—Ef. 5:15, 16.

Tshilejilu tshia Akila ne Pisika tshidi mua kulongesha bena dibaka lelu. Bena Kristo ba bungi ba mu bidimu lukama bia kumpala bavua babanyisha bikole. (Lomo 16:3, 4) Bavua benza mudimu pamue, bayisha pamue, ne bambuluisha bantu bakuabu pamue. (Bien. 18:2, 3, 24-26) Bushuwa, muaba wonso udi Bible utela Akila ne Pisika, udi ubatela bikale anu pamue. Mmunyi mudi bena dibaka mua kubidikija? Vulukaku malu a bungi audi wewe ne muena dibaka nebe ne bua kuenza. Pamutu pa wewe kudienzela amue a kudiwu, kuenaku mua kuenza ne muena dibaka nebe anyi? Tshilejilu, Akila ne Pisika bavua bayisha pamue. Nutu penu ne tshibidilu tshia kulongolola malu bua kuyisha pamue anyi? Akila ne Pisika bavua kabidi benza midimu yabu pamue. Imue misangu wewe ne muena dibaka nebe nudi ne midimu ya bianza mishilangane, kadi kanuenaku mua kuenza midimu ya kumbelu pamue anyi? (Muam. 4:9) Nuenu nuenza mudimu nuambuluishangana, nenudimone mu buobumue ne nenuikale ne mpunga wa kuyukila. w23.05 22-23 §10-12

Dinayi dia 29/5

Pandi ne buôwa, ndi nkueyemena wewe.​—Mis. 56:3.

Kutu misangu itu muntu yonso eu umvua buôwa. Tshilejilu, pavua mukalenge Shaula ukeba kushipa Davidi, wakanyemena mu tshimenga tshia Gata tshia bena Peleshete. Akisha mukalenge wa Gata wakalua kumanya ne: Davidi uvua tshilobo tshia mvita tshivuabu batumbisha mu musambu bua muvuaye mushipe bena Peleshete ‘makumi a binunu.’ Davidi ‘wakumvua buôwa bua bungi bua bualu abu.’ (1 Sam. 21:10-12) Wakatuadija kusamisha mutu bua tshivua mukalenge Akisha mua kumuenzela. Mmunyi muvua Davidi mutshimune buôwa? Mu Misambu 56, Davidi wakaleja muvuaye umvua mu tshimenga tshia Gata. Mu musambu au Davidi udi uleja bua tshinyi uvua mumvue buôwa ne muvuaye mufike ku dibutshimuna. Pavua Davidi ne buôwa, wakeyemena Yehowa. (Mis. 56:1-3, 11) Dimueyemena diende kadiakedibua mâyi ku makasa to. Yehowa wakamuambuluisha bua kupeta lungenyi luimpe lua tshia kuenza. Wakadishiya bu mupale. Akisha wakamona Davidi bu muntu tshianana pamutu pa kumumona bu muntu uvua umuenza buôwa, ke Davidi kupeta mushindu wa kunyema.​—1 Sam. 21:13–22:1. w24.01 2 §1-3

Ditanu dia 30/5

Bantu badi nende badi babikidibue ne basungula ne bena lulamatu, nebatshimune pabu.​—Buak. 17:14.

Mbanganyi badibu bakuila mu mvese eu? Mbela manyi babishibua ku lufu! Paya bela manyi ba ndekelu mu diulu katupa kakese kumpala kua dikenga dinene kujika, mudimu wa kumpala wenzabu ngua kuluangana mvita. Kadi payabu mu diulu, nebadisange ne Kristo ne banjelu ba tshijila bua kuela bena lukuna ba Nzambi mvita ya ndekelu. Elabi meji bua bualu ebu. Bamue bela manyi bakadi bakulakaje, kabatshiyi ne bukole. Kadi payabu mu diulu, nebikale bifukibua bia mu nyuma bia bukole bua bungi bidi kabiyi mua kufua to. Nebaluangane mvita ku luseke lua Yezu Kristo, Mukalenge wabu muluanganyi wa mvita. Pajika mvita ya Armagedone, nebenze kabidi mudimu wa divuija bantu bapuangane. Nebenzele bena Kristo ba pa buloba malu mimpe a bungi kupita muvuabu mua kubenzelawu patshivuabu pa buloba! w24.02 6-7 §15-16

Disambombo dia 31/5

Tungunukayi ne kuenda mu diumvuangana ne nyuma, nunku kanuakukumbaja majinga a mubidi nansha.​—Gal. 5:16.

Bamue bakadi pabuipi bua kudilambula ne kubatijibua batshidi anu belakana. Badi mua kuikala ne buôwa bua ne: badi mua kulua kuenza mpekatu panyima pa batismo wabu ne kuipatshibua mu tshisumbu. Wewe muikale ne buôwa abu, manya ne: Yehowa neakuambulushe bua ‘umone mua kuenda mu mushindu udi muakanangane nende.’ (Kolos. 1:10) Neakupeshe kabidi bukole bua kuenza tshidi tshiakane. Ke tshikadiye muenzele bantu bakuabu ba bungi. (1 Kol. 10:13) Ke bualu kayi anu bantu bakese ke batu bipatshibua mu tshisumbu. Yehowa utu wambuluisha bantu bende bua bashale anu ne lulamatu kudiye. Muntu yonso utu utetshibua bua kuenza malu mabi. (Yak. 1:14) Kadi wewe ke udi ne tshia kuenza kumpala kua diteta. Muntu yonso udi ne bua kusungula nsombelu udiye ne bua kuikala nende. Bamue batu bamba ne: kakuena mushindu wa kukanda majinga a kuenza malu mabi to. Kadi ndishima. Udi ne mushindu wa kuakanda. w24.03 5 §11-12

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu