TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es25 dib. 37-46
  • Ngondo 4

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo 4
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2025
  • Tumitu tua bualu
  • Dibidi dia 1/4
  • Disatu dia 2/4
  • Dinayi dia 3/4
  • Ditanu dia 4/4
  • Disambombo dia 5/4
  • Dia lumingu dia 6/4
  • Dimue dia 7/4
  • Dibidi dia 8/4
  • Disatu dia 9/4
  • Dinayi dia 10/4
  • Ditanu dia 11/4
  • DITUKU DIA TSHIVULUKILU
    Panyima pa dibuela dia dîba
    Disambombo dia 12/4
  • Dia lumingu dia 13/4
  • Dimue dia 14/4
  • Dibidi dia 15/4
  • Disatu dia 16/4
  • Dinayi dia 17/4
  • Ditanu dia 18/4
  • Disambombo dia 19/4
  • Dia lumingu dia 20/4
  • Dimue dia 21/4
  • Dibidi dia 22/4
  • Disatu dia 23/4
  • Dinayi dia 24/4
  • Ditanu dia 25/4
  • Disambombo dia 26/4
  • Dia lumingu dia 27/4
  • Dimue dia 28/4
  • Dibidi dia 29/4
  • Disatu dia 30/4
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2025
es25 dib. 37-46

Ngondo 4

Dibidi dia 1/4

Tshiudi mungenzele ntshinyi? . . . Bua tshinyi udi mundinge?​—Gen. 29:25.

Bena mudimu ba Yehowa ba kale bavua batuilangane ne ntatu ivuabu kabayi batekemene to. Tumonayi tshilejilu tshia Yakoba. Tatuende wakamuambila bua asele mukaji mu bana ba Labana, mulela wende uvua utendelela Nzambi; kumujadikilaye ne: Yehowa uvua ne bua kumubenesha bikole. (Gen. 28:1-4) Ke Yakoba kuenza tshivua tshikengela. Wakumbuka ku Kanâna mutangile kua Labana uvua ne bana ba bakaji babidi, Lea ne Lakela. Yakoba wakananga Lakela muakunyi wa Lea, kuitabaye bua kuenzela Labana mudimu bidimu 7 bua kuselaye Lakela. (Gen. 29:18) Kadi malu kaakenda muvuaye mutekemene to. Labana wakamudinga, kumupeshaye Lea, yayende wa Lakela. Pakapita lumingu, Labana wakanyishila Yakoba bua kusela Lakela, kadi anu yeye mumuenzele kabidi mudimu bidimu 7. (Gen. 29:26, 27) Labana uvua kabidi wenzela Yakoba malu mu mushindu mubi mu malu makuabu avuabu bumvuangane. Labana wakendela Yakoba mushinga pambidi munkatshi mua bidimu 20.​—Gen. 31:41, 42. w23.04 15 §5

Disatu dia 2/4

Pumunayi mioyo yenu kumpala kuende.​—Mis. 62:8.

Nnganyi utudi mua kulomba bua atusambe anyi atuludike? Tudi bamanye diandamuna bimpe. Tudi mua kulomba Yehowa Nzambi mu disambila. Ke tshituye utulomba bua kuenza. Mmusue bua tuikale tusambila misangu ya bungi, mmumue ne: tuikale ‘tusambila misangu yonso.’ (1 Tes. 5:17) Tudi mua kumusambila ne muoyo mujima, tumulomba bua atuludike mu malu onso a mu nsombelu wetu. (Nsu. 3:5, 6) Bu mudi Yehowa Nzambi tshipapayi, ki mmutukosele bungi bua misangu itudi mua kumusambila to. Yezu uvua mumanye ne: disambila ditu ne mushinga wa bungi kudi Yehowa. Bidimu bia bungi kumpala kua kuluaye pa buloba, uvua umona muvua Tatuende wandamuna masambila a bantu balume ne bantu bakaji ba lulamatu. Tshilejilu, pavuaye ku luseke lua Tatuende, wakamona muvuaye muandamune masambila avua Hana, Davidi, Eliya ne bantu bakuabu ba lulamatu benze ne muoyo mujima. (1 Sam. 1:10, 11, 20; 1 Bak. 19:4-6; Mis. 32:5) Ke bualu kayi, wakalongesha bayidi bende bua kusambila misangu yonso ne dishindika dionso.​—Mat. 7:7-11. w23.05 2 §1, 3

Dinayi dia 3/4

Kuzakala kumpala kua bantu mbuteyi, kadi muntu udi weyemena Yehowa neakubibue.​—Nsu. 29:25.

Muakuidi munene Yehoyada uvua utshina Yehowa. Ke tshiakenzaye pavua Atalaya (muana wa bakaji wa Yezabele) mudishiye mukalenge mu Yudaya. Uvua ujinga bukalenge wamba kufua, ke yeye kushipa ne bikulu bende bonso anu bua ne: akokeshe. (2 Kul. 22:10, 11) Yoasha, umue wa ku ndelanganyi ayi, uvua mupande bualu Yehoshabata, mukaji wa Yehoyada, uvua mumusungile. Yehoshabata ne bayende bakasokoka muana au, bobu kumutabalela bimpe. Au ke mushindu uvua Yehoyada ne Yehoshabata bambuluishe bua kulama mulongolongo wa bakalenge ba mu ndelanganyi ya Davidi. Yehoyada uvua mulamate Yehowa, kavua uzakala ne buôwa kumpala kua Atalaya to. Pakavua Yoasha ne bidimu 7, Yehoyada wakaleja kabidi muvuaye mulamate Yehowa. Wakalongolola mayele. Pavuawu akumbana, Yoasha uvua ulua mukalenge, tuambe ne: mupianyi mulelela wa nkuasa wa bukalenge wa Davidi. Kadi pavua mayele au apangila, pamuapa bavua anu mua kushipa Yehoyada. Yehowa wakambuluisha, mayele au kukumbana. w23.06 17 §12, 13

Ditanu dia 4/4

Umanye ne: Mutambe Bunene udi Mfumu mu bukalenge bua bukua bantu, kabidi ne: yeye udi ubupesha muntu yonso udiye musue.​—Dan. 4:25.

Bivua bipepele bua mukalenge Nebukadenesâ kushipa Danyele bualu uvua mua kuela meji ne: uvua umuluisha. Nansha nanku, Danyele wakamumvuija tshilota atshi kayi utshina. Ntshinyi tshivua mua kuikala tshiambuluishe Danyele bua kuikala ne dikima? Baledi bende bavua bushuwa bamulongeshe malu a bungi katshia ku buana. (Dut. 6:6-9) Danyele uvua mumanye mikenji ayi, mumanye ne tshivuayi imvuija. Tshilejilu, uvua mumanye tshivua muena Isalele mua kudia ne tshivuaye kayi mua kudia. (Lew. 11:4-8; Dan. 1:8, 11-13) Danyele uvua kabidi mumanye tshivua tshifikile bantu ba Nzambi pavuabu batumikile mikenji yende ne pavuabu kabayi bayitumikile. (Dan. 9:10, 11) Malu avua mamufikile avua menze bua ikale mutuishibue ne: nansha bualu kayi mua kumutulukila, Yehowa ne banjelu bende ba bukole bavua ne bua kumuambuluisha.​—Dan. 2:19-24; 10:12, 18, 19. w23.08 3 §5, 6

Disambombo dia 5/4

Meji adi kudi bapuekele.​—Nsu. 11:2.

Lebeka uvua nsongakaji wa meji uvua wangata mapangadika mimpe, uvua kabidi mumanye mua kuenza malu, ne dîba dia kuenza. (Gen. 24:58; 27:5-17) Nansha nanku uvua mukaji wa kanemu, uvua utumikilangana. (Gen. 24:17, 18, 65) Wewe ne budipuekeshi, utumikila buludiki bua Yehowa anu bu Lebeka, newikale tshilejilu tshimpe kudi bena mu dîku dienu ne kudi bena mu tshisumbu tshienu. Bua kulua muena Kristo mushindame, mbimpe kuikala muena bupuekele. Esetê uvua mukaji muena bupuekele, uvua utshina Nzambi. Bua bualu abu, pakaluaye mukaji wa mukalenge, kavua uditambisha to. Wakatumikila mubelu uvua Môdekai mulela wende mumupeshe. (Ese. 2:10, 20, 22) Wewe ulomba mibelu ne uyitumikila, neuleje muudi pebe muena bupuekele. (Tito 2:3-5) Monayi mushindu mukuabu uvua Esetê muleje ngikadilu eu. Nansha muvuaye nsongakaji wa “mubidi muimpe ne tshimuenekelu tshimpe,” kavua udileja bua buimpe buende to.​—Ese. 2:7, 15. w23.12 19-20 §6-8

Dia lumingu dia 6/4

Nzambi mmunene kupita mioyo yetu ne mmumanye malu onso.​—1 Yone 3:20.

Kudipisha misangu yonso mbujitu budi Yehowa kayi musue bua tuambule to. Tuetu bamane kutonda mpekatu, banyingalale, ne badisuike bua kubenga kumuenzulula, tumanye ne: Yehowa ukadi mutufuile luse. (Bien. 3:19) Dîba adi, Yehowa ki mmusue bua tutungunuke ne kudipisha bua mpekatu au to. Mmumanye ne: kudipisha misangu yonso kudi mua kutuenzela bibi. (Mis. 31:10) Bidi nanku bualu kanyinganyinga kapitshidile kadi mua kutupangisha bua kunyema lubilu luetu lua kupeta muoyo. (2 Kol. 2:7) Mbimpe wimanyine pa “difuilangana dia luse dilelela” dia Nzambi. (Mis. 130:4) Padiye ubuikidila bantu badi banyingalale ne muoyo mujima, udi ulaya ne: “Tshiakuvuluka kabidi mpekatu wabu to.” (Yel. 31:34) Bualu ebu budi bumvuija ne: Yehowa kakushala ukubaluluila mpekatu yebe to. Kumvu bibi bua midimu idibu bakumbushe mu tshisumbu bua bilema biuvua muenze to. Yehowa kena utungunuka ne kukubaluluila mpekatu yebe to; nunku, wewe pebe kuikadi udipisha bua bualu buayi to. w23.08 30-31 §14, 15

Dimue dia 7/4

Nuikale bashindame, kanuyi kunyungisha.​—1 Kol. 15:58.

Mu tshipupu tshia korona, Bantemu ba Yehowa bavua balonde buludiki bua kudi bulongolodi kabavua bapete tunyinganyinga tuvua bantu bavua bateleja ngumu ya dishima bapete to. (Mat. 24:45) Katuena ne bua kulengulula “malu adi ne mushinga wa bungi” to. (Filip. 1:9, 10) Malu a kupita nawu kapepe adi mua kutudia dîba dia bungi menemene ne kumbusha meji etu ku malu adi ne mushinga wa bungi. Malu a buatshia buila bu mudi kudia, kunua, kudiolola, ne kuenza mudimu wa bianza adi mua kutubueja mu ditanaji tuetu badiinamu ne kasuki. (Luka 21:34, 35) Bualu bukuabu, dituku dionso edi tudi tumvua ngumu mipite bungi ya mudi bantu bakokangana ne ya malu a tshididi. Tudi ne bua kudienzeja bua malu aa kaatubueji mu ditanaji to. Mbimpe tubenge kabidi kulamata ku luseke kampanda mu muoyo wetu. Satana udi wenza mudimu ne mayele mashilashilangane ne tshipatshila tshia kutekesha dipangadika dietu dia kuenza tshidi tshiakane. w23.07 16-17 §12, 13

Dibidi dia 8/4

Tungunukayi ne kuenza nunku bua kumvuluka.​—Luka 22:19.

Bua bantu ba Yehowa, dituku dia Tshivulukilu ndituku dia mushinga wa bungi menemene mu matuku a mu tshidimu. Ke tshibilu tshimuepele tshivua Yezu mutumine bayidi bende dîyi bua kuikala kusekelela. (Luka 22:19, 20) Tshidi tshituvuluija mishindu ya kuleja dianyisha bua mulambu wa Yezu. (2 Kol. 5:14, 15) Tshidi tshitupetesha kabidi mpunga ya “kukankamijangana” ne bena Kristo netu. (Lomo 1:12) Bantu ba bungi batu batuadija too ne kulonga Bible bua malu adibu bamonamu ne bateleje. Ela kabidi meji a mutu Tshivulukilu tshisangisha bana betu mu buobumue pa buloba bujima. Malu onso aa ke adi enza bua Tshivulukilu tshikale tshibilu tshia pa buatshi kutudi. w24.01 8 §1-3

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 9 Nisana mu munya) Luka 19:29-44

Disatu dia 9/4

Nzambi uvua munange ba pa buloba bikole menemene, kufikaye ne ku difila Muanende mulela umuepele, bua muntu yonso udi uleja ditabuja kudiye kabutudibu, kadi apete muoyo wa tshiendelele.​—Yone 3:16.

Patudi tuelangana meji a mudi Yehowa ne Yezu bafile tshia kupikulangana natshi, tudi tumanya bimpe mudibu banange yonso wa kutudi bikole. (Gal. 2:20) Yehowa mmufile tshia kupikulangana natshi bualu mmutunange. Yehowa wakafila tshintu tshia mushinga mukole tshivuaye natshi, tuambe ne: muoyo wa Yezu, bua kuleja mudiye mutunange. Yehowa wakitaba bua muanende akenge ne afue bua bualu buetu. Yehowa kena udikanda bua kuleja mudiye mutunange to. (Yel. 31:3) Yehowa mmutukoke kudiye bualu mmutunange. (Fuanyikija ne Dutelonome 7:7, 8.) Kakuena tshintu nansha tshimue anyi muntu udi mua kutupandulula ku dinanga dia Nzambi to. (Lomo 8:38, 39) Mmunyi muutu umvua bua dinanga adi? w24.01 28 §10-11

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 10 Nisana mu munya) Luka 19:45-48; Matayi 21:18, 19; 21:12, 13

Dinayi dia 10/4

Bua ditekemena . . . , bifukibua . . . nebipikudibue.​—Lomo 8:20, 21.

Bena Kristo bela manyi badi banyisha ditekemena diabu dia kuya mu diulu bikole. Frederick Franz, umue wa ku bela manyi wakamba ne muoyo mujima ne: “Ditekemena dietu ndilelela, nedikumbane mu mushindu wa dikema, dikumbena yonso wa mu bantu 144 000 ba mu kasumbu kakese ka mikoko.” Wakalua kuamba kabidi mu 1991 ne: “[Tutshidi] anu tuangata ditekemena edi ne mushinga. . . . Tudi ne dianyisha bua ditekemena edi nansha biobi bitulomba kuindila tshikondo bule kayi. Ntshintu tshia mushinga mukole tshitudi batekemene, . . . ndi ngangata ditekemena edi ne mushinga wa bungi kupita kumpala.” Nansha tuetu ne ditekemena dia kupeta muoyo wa tshiendelele mu diulu anyi pa buloba, nditekemena dia butumbi didi ditusankisha. Tukoleshayi ditekemena dietu edi bikole. w23.12 9 §6; 10 §8

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 11 Nisana mu munya) Luka 20:1-47

Ditanu dia 11/4

Mashi a ngombe milume ne a mbuji kaena mua kumbusha mpekatu nansha kakese.​—Eb. 10:4.

Pambelu ku tshibuelelu kua ntenta wa tshitendelelu wa mu Isalele kuvua tshioshelu tshia tshiamu tshia mitaku tshivuabu balambuila Yehowa milambu. (Ekes. 27:1, 2; 40:29) Nansha nanku, milambu ayi kayivua mua kujimija mpekatu ya bantu bua kashidi to. (Eb. 10:1-3) Diyilambula njila ne njila divua dileja mulambu umuepele uvua ne bua kujimija mpekatu ya bantu bonso bua kashidi. Yezu uvua mumanye ne: Yehowa uvua mumutume pa buloba bua kufila muoyo wende bu mulambu udi upikula bantu bonso. (Mat. 20:28) Pakabatijibuaye, wakadifila bua kuenza disua dia Yehowa. (Yone 6:38; Gal. 1:4) Yezu wakafila muoyo wende “musangu umue bua kashidi” bua kubuikila mpekatu ya muntu yonso uvua uleja ditabuja kudiye.​—Eb. 10:5-7, 10. w23.10 26-27 §10, 11

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 12 Nisana mu munya) Luka 22:1-6; Mâko 14:1, 2, 10, 11

DITUKU DIA TSHIVULUKILU
Panyima pa dibuela dia dîba
Disambombo dia 12/4

Dipa didi Nzambi ufila mmuoyo wa tshiendelele ku butuangaji bua Kristo Yezu Mukalenge wetu.​—Lomo 6:23.

Katuena mua kudipikula ku mpekatu ne lufu tuetu nkayetu to. (Mis. 49:7, 8) Yehowa ne Muanende bakafila tshintu tshia mushinga mukole menemene; tshintu atshi ke mulambu wa Yezu udi utusungila. Tuetu tuelangana meji a mulambu udi Yehowa ne Yezu bafile, netuanyishe tshia kupikulangana natshi bikole. Pavua Adama muenze mpekatu, wakadijimijila yeye ne bana bende diakalenga dia kupeta muoyo wa tshiendelele. Bua kukuula muoyo mupuangane uvua Adama mujimije au, Yezu wakafila wende muoyo mupuangange. Pavua Yezu pa buloba, “kavua muenze mpekatu ne kabavua basangane dishima mukana muende nansha.” (1 Pet. 2:22) Wakafua mupuangane anu bu muvua Adama kumpala kua kuenza mpekatu. Pakalambulaye muoyo wende au, wakafuta muoyo uvua ne mushinga mukumbanangane ne uvua Adama mujimije.​—1 Kol. 15:45; 1 Tim. 2:6. w24.01 10 §5-6

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 13 Nisana mu munya) Luka 22:7-13; Mâko 14:12-16 (Malu a mu dia 14 Nisana panyima pa dibuela dia dîba) Luka 22:14-65

Dia lumingu dia 13/4

Kavua mubuele muaba wa tshijila ne mashi a mbuji ya mpumbu ne a bana balume ba ngombe to, kadi wakabuelamu ne mashi ende nkayende musangu umue bua kashidi, kutupetelaye dilekeledibua dia tshiendelele.​—Eb. 9:12.

Pakabishibua Yezu ku lufu, wakabuela Muaba Mutambe Tshijila wa mu ntempelo wa mu nyuma. Tudi tumona mudi ntendelelu mukezuke wa Yehowa udi muimanyine pa mulambu udi upikula ne pa mudimu wa buakuidi wa Yezu Kristo mupite ntendelelu wa kale. Muakuidi munene mu Isalele uvua ubuela mu Muaba Mutambe Tshijila muenza ku bianza ne mashi a milambu ya nyama, kadi Yezu “uvua mubuele mu diulu muine,” muaba mutambe tshijila ku yonso, bua kumueneka kumpala kua Yehowa. Wakalejamu mushinga wa muoyo wende mupuangane wakafilaye bua bualu buetu “bua kumbusha mpekatu ku diambuluisha dia didilambula diende.” (Eb. 9:24-26) Nansha tuetu ne ditekemena dia kuya mu diulu anyi kushala pa buloba, tuetu bonso tudi mua kutendelela Yehowa mu ntempelo wende wa mu nyuma. w23.10 28 §13, 14

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 14 Nisana mu munya) Luka 22:66-71

Dimue dia 14/4

Nunku tusemenayi ku nkuasa wa bukalenge wa ngasa ne dikima dia kuakula.​—Eb. 4:16.

Elangana kabidi meji a tshidi Yezu wenza mu diulu mpindieu ukadiye Mukalenge wetu ne Muakuidi Munene udi utumvuila. Tudi mua kusemena ku “nkuasa wa bukalenge wa ngasa” wa Nzambi mu disambila ne kumulomba luse ne diambuluisha “pa dîba dikumbane” kupitshila kudi Yezu. (Eb. 4:14, 15) Katulekedi dituku dipita katuyi belangane meji a tshidi Yehowa ne Yezu batuenzele ne tshidibu benda batuenzela to. Mushindu udibu batunange udi ne bua kututua ku muoyo ne kutusaka bua kuenzela Yehowa mudimu ne tshisumi. (2 Kol. 5:14, 15) Umue mushindu utudi tuleja dianyisha ngua kufikisha bakuabu ku dilua Bantemu ba Yehowa ne bayidi ba Yezu. (Mat. 28:19, 20) Ke tshiakenza mupostolo Paulo. Uvua mumanye ne: dijinga dia Yehowa ndia “bantu ba mishindu yonso bapandishibue ne bafike ku dimanya dijalame dia bulelela.”​—1 Tim. 2:3, 4. w23.10 22-23 §13, 14

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 15 Nisana mu munya) Matayi 27:62-66

Dibidi dia 15/4

Lufu kaluakuikalaku kabidi, nansha madilu, nansha mbila ya miadi, nansha bintu bidi bisama kabiakuikalaku kabidi.​—Buak. 21:4.

Ba bungi ba kutudi batu babadila bantu mvese eu mu buambi bua kubaleja nsombelu utuikala nende mu Mparadizu. Mmunyi mutudi mua kudijadikila ne kujadikila bantu bakuabu ne: malu adi mamba mu Buakabuluibua 21:3, 4 neakumbane? Yehowa mmutuleje malu adi atusaka bua kuitaba ne: mulayi wende au neukumbane. Mvese idi ilonda eyi idi itujadikila ne: mulayi wa Yehowa wa Mparadizu neukumbane. Idi yamba ne: “Yeye udi musombe mu nkuasa wa bukalenge wakamba ne: ‘Tangilayi! Ndi ngenda mvuija bintu bionso bipiabipia.’ Udi wamba kabidi ne: ‘Funda, bualu mêyi aa nga lulamatu ne mmalelela.’ Wakangambila ne: ‘Akumbanyi! Meme ndi Alfa ne Omega, ntuadijilu ne ndekelu.’”​—Buak. 21:5, 6a. w23.11 3 §3-5

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 16 Nisana mu munya) Luka 24:1-12

Disatu dia 16/4

Tungunuka ne kulomba bansongalume bua bikale ne meji majalame.​—Tito 2:6.

Nsongalume yeye usungula bilamba bimpe bia kuvuala ne udilengeja bimpe, udi uleja kabidi mudiye ne bukokeshi bua kunana lungenyi. Pa tshibidilu, mishindu ya bilamba idibu bapatula lelu badi bayipatula kudi bantu badi kabayi banemeka Yehowa ne badi banange kuenda masandi. Bu mudi meji abu matuma anu ku dienda dia masandi, badi bapatula bilamba bidi bikuata mubidi bikole ne bidi bivuija bantu balume bu bantu bakaji. Nsongalume udi wenda ushindama mu nyuma yeye musue kusungula bilamba bia kuvuala, nealekele mêyi manene a mu Bible amulombola ne neidikije bana betu ba mu tshisumbu badi bavuala bimpe. Mbimpe adiebeje ne: ‘Bilamba bindi mvuala bidi bileja ne: ndi nnemeka bakuabu anyi? Bidiku bibaleja kabidi ne: ndi muena mudimu wa Nzambi anyi?’ (1 Kol. 10:31-33) Nsongalume udi ne bukokeshi bua kunana lungenyi, nebamunemeke kudi bena mu tshisumbu ne Yehowa neamuanyishe. w23.12 26 §7

Dinayi dia 17/4

Bukalenge buanyi ki mbua pa buloba ebu to. Bu Bukalenge buanyi buikale bua pa buloba ebu, bena mudimu banyi bavua mua kuluangana.​—Yone 18:36.

“Mukalenge wa ku sud” uvua mukengeshe bantu ba Yehowa ku kale. (Dan. 11:40) Tshilejilu, mu mvita ya kumpala ne mibidi ya buloba bujima, bakela bana betu ba bungi mu maloko, kuipatabu bana ba Bantemu mu tulasa bua muvuabu babenge kubuelakana mu malu a tshididi. Nansha mu bidimu bidi panshi ebi, bivua bikolele batendeledi ba Yehowa badi mu matunga adi ku bukokeshi bua mukalenge wa ku sud bua kushala balamate ku tshia Bukalenge bua Nzambi. Tshilejilu, patubu benza tumpanye tua masungulangana, muena Kristo udi mua kutetshibua bua kuditua ku tshia tshisumbu kampanda tshia tshididi anyi ku dia muntu udi muele mpala mu masungula. Nansha mudiye kayi mua kumuelela kakanda, mmusue bua apite. Mbimpe tuetu kubenga kubuelakana mu malu a tshididi ku bienzedi bietu, nansha mu muoyo wetu!​—Yone 15:18, 19. w23.08 12 §17

Ditanu dia 18/4

Yehowa udi wambula bujitu buetu dituku dionso atumbishibue.​—Mis. 68:19.

Mu lubilu lua kupeta muoyo lutudi elu, tudi ne bua ‘kunyema mu mushindu wa kuwupeta.’ (1 Kol. 9:24) Yezu mmutudimuije bua ‘katunemi bujitu ne budiavi ne bunuavi ne tunyinganyinga tua mu nsombelu.’ (Luka 21:34) Malu aa ne makuabu adi mu Bible adi mua kukuambuluisha bua kumanya biudi ne bua kuakaja mu lubilu luebe lua kupeta muoyo.Tuikalayi bamanye ne: netunyeme too ne ku ndekelu bualu Yehowa neatupeshe bukole butudi nabu dijinga. (Yesh. 40:29-31) Bua bualu abu, kutekeshi lubilu luebe to! Idikija mupostolo Paulo uvua munyeme bikole bua kupeta difutu divua kumpala kuende. (Filip. 3:13, 14) Kakuena muntu udi mua kunyema pa muaba webe to, kadi Yehowa neakuambuluishe bua ufike ku mushonyi wa ndekelu. Yehowa neakuambuluishe bua wambule bujitu buebe ne umbushe budi kabuyi ne mushinga. Eyowa, neakuambuluishe bua unanukile mu lubilu luebe ne upete difutu! w23.08 31 §16, 17

Disambombo dia 19/4

Nemeka tatuebe ne mamuebe.​—Ekes. 20:12.

Pavua Yezu ne bidimu 12, baledi bende bakamushiya panyima ku Yelushalema. (Luka 2:46-52) Bavua ne dibanza dia kuikala ne bana bonso pamue pavuabu bapingana kumbelu. Kadi pakaluabu kumupeta, Mariya wakamutandisha bua muvuaye mushale; pende Yezu ke uvua mua kubela tshilumbu pambidi. Kadi wakabandamuna ne kanemu. Nansha nanku, Jozefe ne Mariya “kabavua bajingulule tshivuaye ubambila to.” Kadi Yezu “wakatungunuka ne kubakokela.” Biwikala nsonga, bitu bikukolela bua kutumikila baledi bebe padibu benze bilema anyi kabayi bakumvue bimpe anyi? Mona tshia kuenza bua kubatumikila. Ela meji a mudi Yehowa umvua. Bible udi wamba ne: paudi utumikila baledi bebe, udi ‘usankisha Mukalenge.’ (Kolos. 3:20) Yehowa mmumanye ne: kudi misangu idi baledi bebe kabayi mua kukumvua bimpe ne idibu mua kukuelela mikenji iudi kuyi mua kutumikila bipepele. Kadi paudi ubatumikila, udi umusankisha. w23.10 7 §5, 6

Dia lumingu dia 20/4

Kuikadi muena malu makole, ikale ne bupole buonso kudi bantu bonso.​—Tito 3:2.

Mulongi wetu udi mua kuamba ne: Bantemu ba Yehowa badi ne bua kuakaja tshidibu bamba bua bantu badi balala ne bantu ba mubidi umue nabu. Mbimpe tumujadikile ne: tutu tunemeka dipangadika dia muntu yonso. (1 Pet. 2:17) Dîba adi, tudi mua kumuleja tshidi Bible wamba ne mudi kutshitumikila kutuambuluisha bonso. Muntu yeye mubenge bionso bitudi tuamba, katuambi diakamue ne: tudi bamanye tshidi mu meji ende to. Tshilejilu, mulongi wenu udi mua kuamba mudi kuitaba ne: Nzambi utuku kuikale kubula kua meji. Mbikumbane bua kuamba ne: utu witaba dilongesha dia bintu bidienze ne mmudimanye bimpe anyi? Udi mua kuikala anu wambulula patupu malu adibu bamuambile pende. Udi mua kumutumina lien wa tshiena-bualu tshidi tshiakula bua bufuki tshidi mu jw.org. Pamuapa nealue kuitaba bua nuakuile tshiena-bualu anyi filme udimu. Wewe mumuleje kanemu mu mushindu au, pamuapa neapete dijinga dia kulonga malu a bungi a tshidi Bible wamba. w23.09 17 §12, 13

Dimue dia 21/4

Wewe, Yehowa, udi muimpe ne udi mudiakaje bua kubuikidilangana; udi muwule tente ne dinanga dia lulamatu kudi bonso badi bakubila.​—Mis. 86:5.

Tuikale batuishibue ne: tuetu balekele kuenza bilema ne batungunuke ne kueyemena Yehowa, neenze netu mudimu ne neatubeneshe. (Nsu. 28:13) Shimishona uvua muntu mupange bupuangane, kadi uvua udienzeja bua kuenza disua dia Yehowa, nansha panyima pa tshilema tshivuaye muenze tshia kuambila Delila kuvua bukole buende bufumina. Yehowa pende kakamulekela to. Wakalua kabidi kuenza nende malu a dikema. Yehowa uvua anu umumona bu muntu wa ditabuja dikole, ke kufundishaye dîna diende mu mêna a bantu ba ditabuja badi mu Ebelu nshapita wa 11. Bidi bitukankamija bua mutudi tuenzela Tatuetu wa mu diulu mudimu, udi ne dijinga dikole dia kutuambuluisha nangananga patudi mu ntatu. Nanku yonso wa kutudi asengelele pende Yehowa anu bu Shimishona ne: “Mvuluka koku ne mpesha koku bukole.”​—Bal. 16:28. w23.09 7 §18, 19

Dibidi dia 22/4

[Lamayi] dikalaku dia dituku dia Yehowa . . . mu meji bimpe.​—2 Pet. 3:12.

Tudi tuambila bakuabu lumu luimpe bualu tudi balame dituku dia Yehowa mu meji bimpe. Kadi kudi misangu itudi mua kutshina bantu, tupanga kubambilalu. Ke tshiakenzekela Petelo. Butuku buvuabu bakuate Yezu, Petelo wakumvua buôwa bua kudimanyisha ne: uvua muyidi wende, ne wakamuvila misangu isatu. (Mat. 26:69-75) Kadi Petelo wakalua kulekela ditshina dia bantu, kuambaye ne dishindika ne: “Kanutshinyi tshidibu batshina, ne kanupampakanyi to.” (1 Pet. 3:14) Mêyi ende aa adi atuleja ne: tudi mua kulekela kutshina bantu. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua tulekela kutshina bantu? Petelo udi wamba ne: “Nujidile Kristo bu Mukalenge mu mioyo yenu.” (1 Pet. 3:15) Mbimpe tuvuluke ne: Yezu Kristo ukadi Mukalenge ne udi ne bukole bua bungi. w23.09 27-28 §6-8

Disatu dia 23/4

Masandi ne malu a bukoya a mishindu yonso . . . kabitedibu nansha munkatshi muenu to.​—Ef. 5:3.

Tudi ne bua kudienzeja bua kulekela “kubuelakana mu bienzedi bia mîdima.” (Ef. 5:11) Malu mamonamona adi aleja ne: padi muntu utangila malu a masandi, uateleja, anyi uakula, mbipepele bua yeye kufika ku dienza. (Gen. 3:6; Yak. 1:14, 15) Bena panu mbasue kutuitabijija ne: malu adi Yehowa umona ne: nga masandi ne a bukoya kaena anu mabi to. (2 Pet. 2:19) Diabolo utu anu udienzeja bua kubueja bantu mu tshibuejakaji bua bamone malu mabi ne: mmimpe. (Yesh. 5:20; 2 Kol. 4:4) Ke bualu kayi filme ya bungi, ndongamu ya ku TV, ne site ya ku Enternete, itu isaka bantu ku dienza malu adi abengangana ne mikenji ya Yehowa! Satana utu ukeba kutufikisha ku dimona ne: kuenza malu a bukoya kakuena ne njiwu to.​—Ef. 5:6. w24.03 22 §8-10

Dinayi dia 24/4

Bantu aba badi benza mudimu wa tshijila udi tshimfuanyi ne mundidimbi wa malu a mu diulu.​—Eb. 8:5.

Bena Isalele bavua babikila muaba uvuabu badisangishila bua kutendelela ne kulambula milambu ne: ntenta wa tshitendelelu. (Ekes. 29:43-46) Pavuabu mu tshipela, bavua bamuambula baya nende kuonso kuvuabu baya. Ntenta wa tshitendelelu au wakenza bidimu bitue ku 500 too ne pakibakabu ntempelo mu Yelushalema. (Ekes. 25:8, 9; Nom. 9:22) Uvua uleja tshintu tshia mushinga mukole. Uvua “mundidimbi wa malu a mu diulu” ne tshimfuanyi tshia ntempelo munene wa Yehowa wa mu nyuma. Mupostolo Paulo wakamba ne: “Ntenta eu [tuambe ne: ntenta wa tshitendelelu] udi tshimfuanyi tshia tshikondo tshitudi etshi.” (Eb. 9:9) Tshikondo tshivuaye mufunde mukanda au, ntempelo wa mu nyuma ukavuaku. Wakatuadija mu 29 P.Y. Ke tshidimu tshivua Yezu mubatijibue ne mutuadije kuenzela Yehowa mudimu bu “muakuidi munene udi ku mutu” mu ntempelo wa mu nyuma.​—Eb. 4:14; Bien. 10:37, 38. w23.10 25-26 §6, 7

Ditanu dia 25/4

Enzayi bua bantu bonso bamanye munudi kanuyi bena malu makole.​—Filip. 4:5.

Bena Kristo badi ne bua kuibidilangana ne nsombelu wabu padiyi ushintuluka bua bamone mua kushindama mu nyuma. Badi kabidi ne bua kunemeka mmuenenu wa bakuabu ne mapangadika abu. Tuetu batendeledi ba Yehowa katuena ne bua kuikala ne malu makole to. Tudi ne bua kuikala tudipuekesha ne tumvuilangana luse. Bible udi ubikila Yehowa ne: “Dibue” bualu mmushindame, kayi unyungishibua. (Dut. 32:4) Nansha nanku, katu ne malu makole to. Utu wibidilangana ne malu a panu atu ashintulukangana, wenza ne muende muonso bua kukumbaja bualu buonso budiye mulaye. Mmutufuke mu tshimfuanyi tshiende, mutupeshe kabidi bukole bua kuibidilangana ne nsombelu padiyi ushintuluka. Mu Bible mudi mêyi manene adi atuambuluisha bua tuangate mapangadika mimpe nansha tuetu ne ntatu ya mushindu kayi. Tshilejilu tshia Yehowa ne mêyi manene aa ntshijadiki tshia ne: nansha mudiye “Dibue,” katu ne malu makole to. w23.07 20 §1-3

Disambombo dia 26/4

Pavua tunyinganyinga tumpite bukole, wewe wakansamba, wewe kumpesha ditalala.​—Mis. 94:19.

Mu Bible, Yehowa utu udifuanyikija ne mamu wa dinanga. (Yesh. 66:12, 13) Tetabi kudifuanyikijila mamu utabalela muanende mutekete ne dinanga dionso ne umupesha tshionso tshidiye natshi dijinga. Tuetu ne kanyinganyinga, mbimpe tutuishibue ne: Yehowa mmutunange. Patutu tuenza tshilema, katu utubenga to. (Mis. 103:8) Tshisamba tshia Isalele tshivua tshimuele mâyi ku makasa misangu ne misangu; kadi wakabaleja muvuaye mubanange pakanyingalalabu bua mpekatu yabu. Kubambilaye ne: “Bualu wewe wakalua tshintu tshia mushinga mukole ku mêsu kuanyi, wakapeshibua bunême, ndi mukunange.” (Yesh. 43:4, 5) Dinanga dia Yehowa ki ndishintuluke to. Nansha tuetu benze tshilema tshinene, patudi tunyingalala bua mpekatu yetu, tupingana kudi Yehowa, netumone ne: utshidi mutunange. Mmulaye ne: ‘neatubuikidile mu mushindu mualabale.’ (Yesh. 55:7) Bible udi ubikila difuidibua luse edi ne: ‘bikondo bia dikoleshibua bia kudi Yehowa nkayende.’​—Bien. 3:19. w24.01 27 §4-5

Dia lumingu dia 27/4

Tshianza tshia Yehowa Nzambi wanyi tshivua nanyi.​—Eze. 7:28.

Yehowa udi mua kutuambuluisha tuetu tutuilangana ne ntatu. Tshilejilu, patudi tulomba mfumuetu wa mudimu bua atupeshe matuku a dikisha bua tumone mua kuya mu mpungilu anyi patudi tumulomba bua akaje programe wa mêba a mudimu bua tumone mua kuikala kubuela mu bisangilu bionso, netumone bushuwa mudi Yehowa utuambuluisha. Mushindu wenda malu bimpe udi mua kutukemesha bikole. Dîba adi netueyemene Yehowa bikole menemene. Ezela wakadipuekesha, kulombaye Yehowa diambuluisha. Misangu yonso ivuaye usamisha mutu bua midimu ivuaye ne bua kuenza, uvua udipuekesha ne usambila. (Eze. 8:21-23; 9:3-5) Bu muvua Ezela mueyemene Yehowa, bantu bakuabu bakatuadija kumukankamija ne kuidikija ditabuja diende. (Eze. 10:1-4) Tuetu tusamisha mutu bua kupeta bintu bitudi nabi dijinga anyi bua kukuba bena mu dîku dietu, tudi ne bua kusambila ne kueyemena Yehowa ne muoyo mujima. w23.11 18 §15-17

Dimue dia 28/4

[Abalahama] wakitabuja Yehowa, ne Yeye wakamubadila bualu ebu bu buakane.​—Gen. 15:6.

Yehowa kena wamba ne: bua bobu kutubikila ne: bakane, tudi ne bua kuenza malu a buena avua Abalahama muenze to. Nunku, kudi malu a bungi a kuenza bua kuleja ditabuja dietu mu bienzedi. Tshilejilu, udi mua kuakidila benyi badi babuela mu bisangilu, kuambuluisha bena Kristo badi batata, ne kuenzela bena mu mêku etu malu mimpe. Tuetu tuenza malu aa Nzambi neatuanyishe ne neatubeneshe. (Lomo 15:7; 1 Tim. 5:4, 8; 1 Yone 3:18) Bualu bunene butudi ne bua kuenza bua kuleja ne: tudi ne ditabuja, nkuambila bakuabu lumu luimpe ne tshisumi tshionso. (1 Tim. 4:16) Tuetu bonso tudi ne bua kuenza malu adi aleja ne: tudi tuitabuja ne: milayi ya Yehowa yonso neikumbane ne mushindu wende wa kuenza malu mmuakane. Tuetu benze malu aa netutuishibue ne: Nzambi neatubikile ne: bakane ne netulue balunda bende. w23.12 2 §3; 6 §15

Dibidi dia 29/4

Ikala ne bukole, uleje muudi muana mulume.​—1 Bak. 2:2.

Pakavua mukalenge Davidi pa kufua, wakambila Solomo mêyi a mu mvese wa lelu aa. (1 Bak. 2:1, 3) Bansongalume bena Kristo bonso badi ne bua kutumikila mubelu eu. Bua kufikabu ku dienza nanku, badi ne bua kudienzeja bua kutumikila mikenji ya Nzambi ne kulonda mêyi manene a mu Bible mu nsombelu wabu mujima. (Luka 2:52) Bua tshinyi bidi ne mushinga bua bansongalume balue bena Kristo bashindame mu nyuma? Muntu mulume muena Kristo udi ne midimu ya mushinga ya kukumbaja mu dîku ne mu tshisumbu. Nuenu bansongalume, kakuyi mpata nukadi bele meji a midimu inuapeta kumpala eku. Pamuapa nudi ne tshipatshila tshia kuenza mudimu wa ku dîba ne ku dîba, kulua basadidi ba mudimu, ne pashishe kulua bakulu mu tshisumbu. Peshi nudi mua kuikala nuela meji a kusela ne kulela bana. (Ef. 6:4; 1 Tim. 3:1) Bua kukumbaja malu aa, mbimpe wikale muena Kristo mushindame mu nyuma. w23.12 24 §1, 2

Disatu dia 30/4

Dîba nedinkepele meme mutungunuke ne kuakula bua Gideona.​—Eb. 11:32.

Mbapeshe bakulu bena Kristo mudimu wa kulama mikoko ya Yehowa ya mushinga mukole. Bana betu ba lulamatu aba badi ne dianyisha bua diakalenga didibu nadi dia kuenzela bena Kristo nabu mudimu, ne badi badienzeja bikole bua kuikala ‘balami badi balama bushuwa’ mikoko eyi. (Yel. 23:4; 1 Pet. 5:2) Tudi ne dianyisha dia bungi bua mutudi ne balume ba nunku mu bisumbu bietu! Tshilejilu tshia mulumbuluishi Gideona tshidi mua kulongesha bakulu. (Eb. 6:12) Uvua mulami ne mukubi wa tshisamba tshia Nzambi. (Bal. 2:16; 1 Kul. 17:6) Anu bu Gideona, mbapeshe bakulu mudimu wa kutabalela bantu ba Nzambi mu tshikondo tshikole etshi. (Bien. 20:28; 2 Tim. 3:1) Gideona uvua ne bupuekele, budipuekeshi, ne uvua utumikila; nunku tshilejilu tshiende tshidi mua kutulongesha. Dinanukila diende divua ditetshibue pavuaye wenza midimu ivuabu bamupeshe. Nansha tuetu bakulu anyi katuyi bakulu, tshilejilu tshia Gideona tshidi tshitulongesha mua kuikala ne dianyisha bua mudimu udi bakulu benza. Tukuatshishayi bana betu ba balume badi benza mudimu mukole aba.​—Eb. 13:17. w23.06 2 §1; 3 §3

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu