TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w23 ngondo wa 11 dib. 14-19
  • Udi mua kueyemena Yehowa nansha mu bikondo bia ntatu

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Udi mua kueyemena Yehowa nansha mu bikondo bia ntatu
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2023
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • MUVUA NSOMBELU MIKOLE MITATSHISHE BENA YUDA
  • TEKA MALU A NZAMBI PA MUABA WA KUMPALA
  • MUTUDI MUA KUEYEMENA YEHOWA BIKOLE
  • SHALA MUEYEMENE YEHOWA TOO NE KU NDEKELU
  • Malu manene a mu mukanda wa Ezela
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2006
  • Ndongeshilu webe mmuimpe anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2002
  • Ezela udi ulongesha mikenji ya Nzambi
    Malongesha audi mua kupeta mu Bible
  • ‘Meme ndi nenu’
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2006
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2023
w23 ngondo wa 11 dib. 14-19

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 48

Udi mua kueyemena Yehowa nansha mu bikondo bia ntatu

“‘Ikala ne bukole, . . . bualu ndi nenu,’ ke mudi Yehowa wa biluilu wamba.”—HAG. 2:4.

MUSAMBU WA 118 ‘Tuvudijilaku ditabuja’

KADIOSHAa

1-2. a) Nsombelu wetu ne wa bena Yuda bavua bapingane ku Yelushalema mmufuanangane ku tshinyi? b) Ntatu kayi ivua bena Yuda bapete? (Tangila kazubu ka: “Matuku a Hagai, Zekâya ne Ezela.”)

KUTUKU misangu iutu usamisha mutu bua matuku atshilualua anyi? Pamuapa udi mua kuikala mujimije mudimu ne usamisha mutu bua kutabalela bena mu dîku diebe. Pamuapa udi usamisha mutu bua kukuba bena mu dîku diebe bua mudi malu a makalenge manyanguke, bua dikengeshibua, anyi bua mudibu baluisha mudimu wetu wa buambi. Udi utuilangana ne ntatu eyi anyi? Biobi nanku, kumanya muvua Yehowa muambuluishe bena Isalele kale pavuabu batuilangane ne nsombelu ya nunku, nekukuambuluishe.

2 Bivua bilombe bamue bena Yuda bavua bakolele mu Babilona ditabuja dikole bua bobu kushiya bubanji buabu kupingana mu Isalele, ditunga divua ba bungi ba kudibu kabayi bamanye bimpe to. Pakafikabu bakapeta lutatu lua malu a makuta, lua malu a makalenge ne buluishi bua bisamba bivua bibanyunguluke. Ke bualu kayi bivua bikolele bamue ba kudibu bua kudifila bikole mu dibakulula ntempelo wa Yehowa. Bu mu 520 K.Y., Yehowa wakatuma mu profete Hagai ne Zekâya bua kuambuluisha bantu bende bua bapete tshisumi tshia kuenza mudimu. (Hag. 1:1; Zek. 1:1) Anu mutuabimona, malu avua baprofete abu bambile bantu akabakolesha. Bidimu bitue ku 50 pashishe, bivua bikengela kukankamija kabidi bena Yuda bavua bapingane ku Yelushalema abu. Ezela uvua mutentudi mupiluke wa mikenji ya Mose, wakumbuka mu Babilona kuluaye ku Yelushalema bua kukankamija bantu ba Nzambi bua bateke malu a ntendelelu mulelela pa muaba wa kumpala.—Eze. 7:1, 6.

Matuku a Hagai, Zekâya ne Ezela

Mushonyi udi uleja bidimu bia malu avua menzeke mu matuku a Hagai, a Zekâya, ne a Ezela (bidimu bionso mbia K.Y.). 537: Bena Yuda bumbuka mu Babilona. 520: Muprofete Hagai ne Zekâya bambila bena Isalele mêyi a buprofete mu Yelushalema. 515: Ntempelo mu Yelushalema. 484: Mukalenge mukaji Esetê usemena pabuipi ne nkuasa wa mukalenge Ahashawelosha. 468: Ezela wenza luendu ne ditempu. 455: Bimanu bia Yelushalema.

BIDIMU BIA KUMPALA KUA YEZU

  1. 537: Tshisumbu tshia kumpala tshia bena Yuda bavua mu Babilona tshipingana ku Yelushalema

  2. 520: Hagai ne Zekâya bamba mêyi a buprofete mu Yelushalema

  3. 515: Bajikija kuakajilula ntempelo

  4. 484: Esetê wakuila bena Yuda pakavua mukalenge Shasete wa kumpala (Ahashawelosha) mutume dîyi bua kubutula bena Yuda

  5. 468: Ezela ne tshisumbu tshibidi tshia bantu bavua mu Babilona bapingana ku Yelushalema

  6. 455: Bajikija kuibakulula bimanu bia Yelushalema

3. Netuandamune nkonko kayi mu tshiena-bualu etshi? (Nsumuinu 22:19)

3 Anu bu muvua mêyi a buprofete a Hagai ne Zekâya mambuluishe bantu ba Nzambi kale bua kutungunuka ne kueyemena Yehowa pavuaku buluishi, adi atuambuluisha petu lelu bua kuikala bashindike ne: Yehowa neatukuatshishe nansha patudi mu ntatu. (Bala Nsumuinu 22:19.) Patudi tuenda tukonkonona mukenji wa Nzambi uvuabu bifile kudi Hagai ne Zekâya, ne tukonkonona tshilejilu tshia Ezela, netuandamune nkonko eyi: Mmunyi muvua nsombelu mikole ayi mitatshishe bena Yuda? Bua tshinyi tudi ne bua kuteka malu a Nzambi pa muaba wa kumpala patudi mu ntatu? Mmunyi mutudi mua kueyemena Yehowa bikole patudi mu bikondo bia ntatu?

MUVUA NSOMBELU MIKOLE MITATSHISHE BENA YUDA

4-5. Tshivua tshifikishe bena Yuda ku dijimija tshisumi tshiabu bua mudimu wa ntempelo ntshinyi?

4 Pavua bena Yuda bafike ku Yelushalema, bavua ne mudimu wa bungi wa kuenza. Bakibaka tshioshelu tshia Yehowa ne lukasa, kuibakabu ne tshishimikidi tshia ntempelo. (Eze. 3:1-3, 10) Kadi tshisumi tshivuabu natshi kumpala atshi tshiakakepela ne lukasa. Bua tshinyi? Bualu bavua kabidi ne mudimu wa kuibaka yabu nzubu, kudima madimi, ne kudiisha bena mu mêku abu. (Eze. 2:68, 70) Bakatuilangana kabidi ne buluishi bua kudi bena lukuna babu bavua bela tshifufu tshia kubapangisha bua kuibakulula ntempelo.—Eze. 4:1-5.

5 Bena Yuda abu bavua bapete kabidi lutatu lua makuta ne lua malu a makalenge. Buloba buabu buvua ku bukokeshi bua bukalenge bua Pelasa. Pakafua Kolesha mukalenge wa Pelasa mu 530 K.Y., mukalenge Kambyse wakalongolola biluilu biende bua kutshintshimika ditunga dia Ejipitu. Pavuabu baya mu Ejipitu, basalayi bende bavua mua kuikala bangate biakudia bia bena Isalele, mâyi ne ntenta yabu. Bualu abu buvua bukebele bena Isalele lutatu lukole! Pakatuadija mukalenge Dayawesha wa kumpala kukokesha, kutshivua anu ntatu ya bungi bu mudi buntomboji ne bimvundu bia malu a makalenge. Kakuyi mpata, ntatu ayi ivua isamisha bena Yuda ba bungi mutu bua muvuabu mua kudiisha bena mu mêku abu. Bua bungi bua ntatu ivuabu bapete ayi, bamue ba kudibu bakafika too ne ku diela meji ne: katshivua tshikondo tshikumbane tshia kuibakulula ntempelo wa Yehowa to.—Hag. 1:2.

6. Bilondeshile Zekâya 4:6, 7, ntatu kayi mikuabu ivua bena Yuda batuilangane nayi? Ntshinyi tshivua Zekâya muambile bena Yuda bua kubakolesha?

6 Bala Zekâya 4:6, 7. Bena Yuda bavua kabidi ne bua kutantamena dikengeshibua pa kumbusha lutatu lua makuta ne lua malu a makalenge. Mu 522 K.Y., baluishi babu bakasaka bukalenge bua Pelasa bua kuimanyika dibakulula dia ntempelo wa Yehowa. Kadi Zekâya wakabakankamija ne: Yehowa neabambuluishe ne nyuma wende bua batungunuke ne kuenza mudimu nansha muvuaku buluishi abu. Mu 520 K.Y., mukalenge Dayawesha wakatuma dîyi bua kuibakululabu ntempelo, kufilaye makuta, kuambilaye too ne banguvena bua kuambuluisha mu mudimu au.—Eze. 6:1, 6-10.

7. Mmabenesha kayi avua bena Yuda bapete pavuabu bateke malu a Yehowa pa muaba wa kumpala?

7 Yehowa wakalaya bantu bende kupitshila kudi Hagai ne Zekâya ne: neabambuluishe bobu bateke mudimu wa kuibakulula ntempelo pa muaba wa kumpala. (Hag. 1:8, 13, 14; Zek. 1:3, 16) Bu muvua baprofete abu bakankamije bena Yuda, bakatuadijilula kuibaka ntempelo bu mu 502 K.Y.; bobu kumujikija mu bidimu bishadile ku 5. Bu muvua bena Yuda bateke mudimu wa dibaka pa muaba wa kumpala nansha muvuabu ne ntatu, Yehowa wakabambuluisha ku mubidi ne mu nyuma. Bua bualu abu, bakatendelela Yehowa ne disanka.—Eze. 6:14-16, 22.

TEKA MALU A NZAMBI PA MUABA WA KUMPALA

8. Mmunyi mudi mêyi adi mu Hagai 2:4 atuambuluisha bua kuikala kuteka malu a Nzambi pa muaba wa kumpala? (Tangila kabidi dimanyisha dia kuinshi kua dibeji.)

8 Bu mudi dikenga dinene dienda disemena, tudi bamone mudibi ne mushinga wa bungi bua kutumikila dîyi dituma dia kuyisha. (Mâko 13:10) Bidi mua kutukolela bua kuikala kuyisha bikole tuetu ne lutatu lua makuta anyi bobu batuluisha bua mudimu wa kuamba kua lumu luimpe. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kuteka malu a Bukalenge pa muaba wa kumpala? Nkushala batuishibue ne: “Yehowa wa biluilu”b udi ku luseke luetu. Neatuambuluishe tuetu tutungunuka ne kuteka malu a Bukalenge kumpala kua etu. Nunku katuena ne tshia kutshinyina to.—Bala Hagai 2:4.

9-10. Mmunyi muvua Oleg ne mukajende bafike ku dimona ne: mêyi a Yezu adi mu Matayi 6:33 mmalelela?

9 Tuangate tshilejilu tshia Oleg ne mukajende Irinac badi bampanda-njila. Bobu bamane kumbuka baye muaba mukuabu bua kuambuluisha mu tshisumbu kampanda, bakajimija mudimu bua lutatu lua dinyanguka dia malu a mpetu mu ditunga diabu. Nansha muvuabu kabayi ne mushindu wa kupeta mudimu wa kuenza munkatshi mua tshidimu tshijima, bavua misangu yonso bamona mudi Yehowa ne bena Kristo nabu babambuluisha ne dinanga dionso. Mmunyi muvuabu bapite bimpe ne ntatu ayi? Oleg wakanji kubungama udi wamba ne: “Kudifila bikole mu mudimu wa diyisha kuvua kutuambuluishe bua kuteka malu avua ne mushinga pa muaba wa kumpala.” Tshikondo tshionso tshivuaye yeye ne mukajende bakeba mudimu atshi, bavua badifile bikole mu mudimu wa diyisha.

10 Dituku dikuabu pavuabu bufume mu buambi, bakasangana mulunda wabu wa pa muoyo muenze luende lua kilometre 160 bua kubatuadila biakudia biambuila mu bibuta bibidi. Oleg udi wamba ne: “Dituku adi kabidi, ngakamona tshijadiki tshia muvua Yehowa ne bena Kristo netu batutabalela. Tudi batuishibue ne: Yehowa kakupua batendeledi bende muoyo nansha bobu mu nsombelu udi umueneka bu ne: kabena ne tshikuabu tshia kuenza.”—Mat. 6:33.

11. Ntshinyi tshitudi mua kutekemena tuetu tuteka malu a Nzambi pa muaba wa kumpala?

11 Yehowa mmusue bua tudifile bikole mu mudimu wa divuija bantu bayidi udi usungila mioyo ya bantu. Anu mutuvua bamone mu tshikoso tshia 7, Hagai uvua mukankamije bantu ba Yehowa bua batuadije mudimu wa dibakulula ntempelo. Yehowa uvua mulaye bua ‘kubatumina dibenesha’ bobu benze mudimu au. (Hag. 2:18, 19) Tuikala batuishibue petu ne: tuetu bateke mudimu wa diyisha pa muaba wa kumpala, Yehowa neatubeneshe.

MUTUDI MUA KUEYEMENA YEHOWA BIKOLE

12. Bua tshinyi Ezela ne bena Yuda bakuabu bavua dijinga ne ditabuja dikole?

12 Mu 468 K.Y., Ezela wakumbuka mu Babilona ne tshisumbu tshibidi tshia bena Yuda bua kuya ku Yelushalema. Bua kuenza luendu alu bimpe, bivua bikengela Ezela ne bantu bavuaye nabu bikale ne ditabuja dikole. Bavua ne bua kuenzela luendu mu njila ya njiwu. Bu muvuabu bambule or ne arjan ya bungi, bavua mua kubabunda kudi bivi. (Eze. 7:12-16; 8:31) Bavua balue kumona kabidi ne: mu Yelushalema muine kamuvua bukubi to. Tshimenga tshivua ne bantu bakese ne bivua bikengela kulongolola bimanu ne biibi biatshi. Tshilejilu tshia Ezela tshidi tshitulongesha tshinyi bua dieyemena Yehowa bikole?

13. Mmunyi muvua Ezela mufike ku dieyemena Yehowa bikole? (Tangila kabidi dimanyisha dia kuinshi kua dibeji.)

13 Ezela uvua mumone muvua Yehowa muambuluishe bantu bende mu bikondo bia ntatu. Mu tshidimu tshia 484 K.Y., Ezela uvua mua kuikala mu Babilona tshikondo tshivua mukelenge Ahashawelosha mutume dîyi bua kubutula bena Yuda bonso bavua mu Pelasa. (Ese. 3:7, 13-15) Muoyo wa Ezela uvua mu njiwu. Pakumvua bena Yuda ba “mu provense yonso” bualu abu, bakajila biakudia, kudilabu muadi balomba Yehowa bua abambuluishe. (Ese. 4:3) Elabi meji muvua Ezela ne bena Yuda bakuabu bumvue pavua tshilumbu atshi tshikudimukile bantu bavua babelele tshifufu bua kubashipa abu! (Ese. 9:1, 2) Ntatu ivua Ezela mutuilangane nayi mu bikondo bikole abi, ivua mimuambuluishe bua kulua kutantamena ivuaye ne bua kulua kutuilangana nayi; ne pamuapa bua kueyemena Yehowa bikole bua mudiye ne bukole bua kukuba bantu bende.d

14. Ndilongesha kayi divua Anastasie mupete pavua Yehowa mumuambuluishe mu ntatu?

14 Padi Yehowa utuambuluisha mu bikondo bia ntatu, tudi tumueyemena bikole. Tuakulabi bua Anastasie udi musombele ku Mputu wa ku est. Wakalekela mudimu wende bua kubenga kubuelakana mu malu a tshididi. Udi wamba ne: “Tshivua musangu wanyi wa kumpala wa kupangila makuta tshikondo tshimvua mulekele mudimu atshi. Ke meme kulekeela Yehowa malu mu bianza, kumona muvuaye untabalela ne muoyo mujime. Musangu mukuabu ungapangila mudimu, tshia kuikala ne buôwa to! Pikala Tatu wanyi wa mu diulu untabalela lelu, neantabalele kabidi malaba.”

15. Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Ezela bua kushala mueyemene Yehowa? (Ezela 7:27, 28)

15 Ezela uvua umona muvua Yehowa umuambuluisha. Pavua Ezela wela meji a misangu yonso ivua Yehowa mumuambuluishe, kakuyi mpata bivua bimusaka bua kuikala anu umueyemena. Mona tshivuaye muambe: “Tshianza tshia Yehowa Nzambi wanyi tshivua nanyi.” (Bala Ezela 7:27, 28.) Ezela uvua muambe mêyi avua mafuanangane ne aa misangu isambombo mu mukanda wa Ezela.—Eze. 7:6, 9; 8:18, 22, 31.

Mmu nsombelu kayi mutudi mua kumona patoke mudi Yehowa utuambuluisha? (Tangila tshikoso tshia 16)e

16. Mmu nsombelu kayi itudi mua kumona patoke mudi Yehowa utuambuluisha? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

16 Yehowa udi mua kutuambuluisha tuetu tutuilangana ne ntatu. Tshilejilu, patudi tulomba mfumuetu wa mudimu bua atupeshe matuku a dikisha bua tumone mua kuya mu mpungilu, anyi patudi tumulomba bua akaje programe wa mêba a mudimu bua tumone mua kuikala kubuela mu bisangilu bionso, netumone bushuwa mudi Yehowa utuambuluisha. Mushindu wenda malu bimpe udi mua kutukemesha bikole. Dîba adi netueyemene Yehowa bikole menemene.

Ezela ne bena Isalele ku ntempelo badila. Shekaniya ku makasa kua Ezela umukankamija.

Ezela ku ntempelo mubungame bua mpekatu ya bena Isalele, usambila wenda udila. Tshisumbu tshinene tshia bantu benda badila pabu. Pashishe Shekaniya ukolesha Ezela umuambila ne: “Kutshidi anu ditekemana bua bena Isalele. . . . Tuetu tudi nebe.”​—Eze. 10:​2, 4. (Tangila tshikoso tshia 17)

17. Mmunyi muvua Ezela muleje ne: uvua ne budipuekeshi pavuaye mu ntatu? (Tangila tshimfuanyi tshia pa tshizubu.)

17 Ezela wakadipuekesha, kulombaye Yehowa diambuluisha. Misangu yonso ivuaye usamisha mutu bua midimu ivuaye ne bua kuenza, uvua udipuekesha ne usambila. (Eze. 8:21-23; 9:3-5) Bu muvua Ezela mueyemene Yehowa, bantu bakuabu bakatuadija kumukankamija ne kuidikija ditabuja diende. (Eze. 10:1-4) Tuetu tusamisha mutu bua kupeta bintu bitudi nabi dijinga anyi bua kukuba bena mu dîku dietu, tudi ne bua kusambila ne kueyemena Yehowa ne muoyo mujime.

18. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kueyemena Yehowa bikole?

18 Tuetu badipuekeshe balomba Yehowa diambuluisha ne bitabe diambuluisha dia kudi bena Kristo netu, netueyemene Yehowa bikole. Erika mamu wa malela asatu uvua anu mueyemene Yehowa mutuishibue ne: neamutabalele nansha malu makole owu mamufikile. Tshilejilu, mu matuku makese tshianana, muanende wakafuila munda, yeye kulua kufuisha kabidi bayende. Bua malu onso avua mamufikile au, udi wamba ne: “Lutatu luolu lukufikile, kuena mua kudianjila kumanya mua kuambuluisha Yehowa to. Udi mua kukuambuluisha mu mushindu wa dikema. Ndi mufike ku dimona ne: mêyi avua bena Kristo nanyi bangambila ne malu avuabu bangenzela avua diandamuna ku masambila anyi. Meme ngambila balunda banyi malu adi amfikila, kabiakubakolela bua kungambuluisha to.”

SHALA MUEYEMENE YEHOWA TOO NE KU NDEKELU

19-20. Tshivua bena Yuda bavua kabayi ne mushindu wa kupingana ku Yelushalema benza tshidi tshitulongesha tshinyi?

19 Tshivua bena Yuda bavua kabayi mua kupingana ku Yelushalema benza, tshidi mua kutulongesha bualu bua mushinga. Bamue ba kudibu kabavua mua kupingana to bualu bakavua bakulakaje, bavua basama, anyi mene bua nsombelu uvua nende bena mu mêku abu. Nansha nanku, bavua bapesha bantu bavua bapingana ku Yelushalema bintu ne disanka bua mudimu wa ntempelo. (Eze. 1:5, 6) Bidi bimueneka ne: tshisumbu tshia kumpala tshia bena Yuda bavua mu Babilona bamane kufika ku Yelushalema bidimu 19 pashishe, bena Yuda bavua bashale mu Babilona bavua anu batungunuka ne kutumina bena ku Yelushalema bintu.—Zek. 6:10.

20 Nansha tuetu katutshiyi ne mushindu wa kuenzela Nzambi mudimu bu kumpala, tuikale batuishibue ne: Yehowa udi wanyisha mushindu utudi tudienzeja bua kumusankisha ne muoyo mujime. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Mu matuku a Zekâya, Yehowa wakamulomba bua enze tshifulu tshia butumbi tshia or ne arjan bivuabu batume kudi bena Yuda bavua mu Babilona. (Zek. 6:11) “Tshifulu tshinene tshia butumbi” atshi, tshivua ne bua kushala “tshivulukilu” tshia bintu bivuabu bafila ne disanka. (Zek. 6:14, dim.) Mbimpe tuikale batuishibue ne: Yehowa kakupua mushindu utudi tudienzeja bikole bua kumuenzela mudi mu bikondo bia ntatu muoyo to.—Eb. 6:10.

21. Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kueyemena Yehowa nansha ntatu ya mushindu kayi mua kutufikila?

21 Tumanye ne: mu matuku a ku nshikidilu aa netutungunuke anu ne kupeta ntatu ne malu neatungunuke anu ne kunyanguka bikole. (2 Tim. 3:1, 13) Kadi kabiena bikengela kusamisha mutu bipitshidile to. Vuluka mêyi avua Yehowa muambile bantu bende mu matuku a muprofete Hagai a ne: “Ndi nenu . . . Kanuikadi ne buôwa to.” (Hag. 2:4, 5) Tuetu petu tumanye ne: Yehowa neikale netu misangu yonso itudi tudienzeja bua kuenza disua diende. Tuetu batumikile malongesha atudi bapete mu mêyi a buprofete a Hagai a Zekâya ne mu tshilejilu tshia Ezela, netushale anu beyemene Yehowa bikole nansha ntatu ya mushindu kayi mua kutufikila.

NEWANDAMUNE MUNYI?

  • Mmunyi mudi ntatu mua kujimija tshisumi tshietu mu mudimu wa Yehowa?

  • Bua tshinyi tudi ne bua kuteka malu a Yehowa pa muaba wa kumpala nansha patudi mu ntatu?

  • Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua kueyemena Yehowa mu bikondo bia ntatu?

MUSAMBU WA 122 Nuikale bashindame, kanuyi kunyungisha!

a Tshiena-bualu etshi ntshipatula bua kutuambuluisha bua kueyemena Yehowa bikole patudi mu lutatu lua makuta, padiku dinyanguka dia malu a makalenge, anyi padibu baluisha mudimu wetu wa diyisha.

b Tshiambilu tshia ne: “Yehowa wa biluilu” tshidi misangu 14 mu mukanda wa Hagai. Tshivua tshivuluija bena Yuda; tshituvuluija petu ne: Yehowa udi ne bukole bua bungi ne udi ulombola biluilu binene bia banjelu.—Mis. 103:20, 21.

c Tudi bashintulule amue mêna.

d Bu muvua Ezela mutentudi mupiluke wa mikeji ya Nzambi, uvua mufike ku ditaba pende ne muoyo mujime mêyi a buprofete a Yehowa kumpala mene kua kuyaye mu Yelushalema.—2 Kul. 36:22, 23; Eze. 7:6, 9, 10; Yel. 29:14.

e DIUMVUIJA DIA BIMFUANYI: Muanetu wa balume ulomba mfumuende wa mudimu matuku a dikisha bua amone mua kuya mu mpungilu, kadi mfumuende ubenga. Udi usambila ulomba Yehowa buludiki padiye ulongolola mêyi a kuya kuambila kabidi mfumuende. Umuleja dibeji dia dibikila dia mpungilu, umumvuija mudi malongesha a mu Bible atuvuija bantu bimpe. Bidi bikemesha mfumuende au, umuitabila bua kuya mu mpungilu.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu