TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es25 dib. 26-36
  • Ngondo 3

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo 3
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2025
  • Tumitu tua bualu
  • Disambombo dia 1/3
  • Dia lumingu dia 2/3
  • Dimue dia 3/3
  • Dibidi dia 4/3
  • Disatu dia 5/3
  • Dinayi dia 6/3
  • Ditanu dia 7/3
  • Disambombo dia 8/3
  • Dia lumingu dia 9/3
  • Dimue dia 10/3
  • Dibidi dia 11/3
  • Disatu dia 12/3
  • Dinayi dia 13/3
  • Ditanu dia 14/3
  • Disambombo dia 15/3
  • Dia lumingu dia 16/3
  • Dimue dia 17/3
  • Dibidi dia 18/3
  • Disatu dia 19/3
  • Dinayi dia 20/3
  • Ditanu dia 21/3
  • Disambombo dia 22/3
  • Dia lumingu dia 23/3
  • Dimue dia 24/3
  • Dibidi dia 25/3
  • Disatu dia 26/3
  • Dinayi dia 27/3
  • Ditanu dia 28/3
  • Disambombo dia 29/3
  • Dia lumingu dia 30/3
  • Dimue dia 31/3
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2025
es25 dib. 26-36

Ngondo 3

Disambombo dia 1/3

Ditekemena kadiena dielangana mâyi ku makasa.​—Lomo 5:5.

Bulongolodi bupiabupia ki mbuanji kulua to. Kadi ela meji a bintu bidiku ebi: mitoto, mitshi, nyama, ne bantu. Nansha muvua bintu ebi kabiyiku tshikondo kampanda, kakuena muntu udi mua kuela dikalaku diabi mpata to. Bidiku lelu eu anu bualu Yehowa wakabifuka. (Gen. 1:1, 26, 27) Nzambi wetu mmulaye kabidi bua kujadika bulongolodi bupiabupia. Neakumbaje mulayi eu. Mu bulongolodi bupiabupia bantu nebikale ne muoyo wa kashidi ne makanda a mubidi mimpe. Tuikale batuishibue ne: bulongolodi bupiabupia nebulue dîba didi Nzambi mulongolole. (Yesh. 65:17; Buak. 21:3, 4) Bua mpindieu, enza tshionso tshidi tshikengela bua kukolesha ditabuja diebe. Ikala uleja dianyisha bua mulambu wa tshia kupikulangana natshi. Ikala wela meji a bukole budi nabu Yehowa. Ikala udifila bikole mu malu adi akusemeja pabuipi ne Nzambi. Wewe wenza malu aa, newikale pebe munkatshi mua “bantu badi bapiana milayi ku diambuluisha dia ditabuja ne lutulu.”​—Eb. 6:11, 12. w23.04 31 §18, 19.

Dia lumingu dia 2/3

Tshivua mukuambile ne: wewe muitabuje neumone butumbi bua Nzambi anyi?​—Yone 11:40.

Yezu wakatangila muulu, kusambilaye kumpala kua bantu. Uvua musue bua Yehowa angate butumbi buonso bua tshikavua pa kuenzeka. Pashishe wakela dîyi ne: “Lazalo, patuka!” (Yone 11:43) Lazalo wakapatuka mu lukita! Yezu wakenza bualu buvua bamue bela meji ne: kabuena mua kuenzeka to. Bualu ebu budi bukolesha ditabuja dietu mu ditekemena dia dibishibua dia bantu ku lufu. Mushindu kayi? Vuluka bualu buvua Yezu mulaye Mâta ebu: “Muanenu neajuke.” (Yone 11:23) Yezu udi pende ne dijinga ne bukole bua kukumbaja mulayi au anu bu Tatuende. Binsonji biende bidi bileja ne: udi ne dijinga dikole dia kumbusha lufu ne kanyinganyina kadilu lukebesha. Dîba divua Lazalo mupatuke mu lukita, Yezu wakaleja kabidi ne: udi ne bukole bua kubisha bafue. Ela kabidi meji a tshivua Yezu muvuluije Mâta mu mvese wetu wa lelu. Patudi bitabuje ne: Nzambi nealue kujula bafue bu mudiye mulaye, katuena baladile mayi mabole to. w23.04 11-12 §15, 16

Dimue dia 3/3

Yehowa udi pabuipi ne bonso badi bamubila, ne bonso badi bamubila mu bulelela.​—Mis. 145:18.

Pamuapa tudi mua kushintulula malu atudi tulomba mu disambila patudi tujingulula tshidi disua dia Yehowa menemene. Tudi ne bua kumanya ne: Yehowa udi ne malu adiye mulongolole, ne neaakumbaje anu dîba didiye muteke. Mu malu adiye mulongolole au, mudi dijimija dia bintu bionso bidi bitukebela ntatu lelu eu bu mudi bipupu, masama, ne lufu bua kashidi. Yehowa neakumbaje disua diende ku diambuluisha dia Bukalenge buende. (Dan. 2:44; Buak. 21:3, 4) Kadi mu dindila tshikondo atshi, Yehowa mmulekele Satana ukokesha buloba. (Yone 12:31; Buak. 12:9) Yehowa yeye mujikije ntatu ya bukua bantu lelu, bidi mua kumueneka bu ne: Satana udi ukokesha bimpe. Nunku bu mutudi ne bua kuindila bua Yehowa akumbaje milayi yende, kabiena biumvuija ne: mmutulekele kayi utuambuluisha to. Yehowa neatuambuluishe. w23.05 8 §4; 9-10 §7, 8

Dibidi dia 4/3

Numanye munudi ne bua kuandamuna muntu yonso.​—Kolos. 4:6.

Mmunyi mutudi mua kuambuluisha bakuabu bua babuele mu Tshivulukilu? Bualu bua kumpala butudi ne bua kuenza, nkubabikilamu. Pa kumbusha bantu batutu tupeta mu buambi, tudi mua kufunda kabidi mêna a bantu batudi mua kubikila mu Tshivulukilu. Tshilejilu, balela betu, bena mudimu netu, balongi netu, anyi bantu bakuabu. Nansha tuetu katuyi ne mabeji a dibikila nawu bantu a bungi, tudi mua kutumina bantu lien wawu mu biamu. Nnganyi udi bushuwa mumanye bungi bua bantu babuela mu Tshivulukilu? (Muam. 11:6) Tumanyayi ne: bantu batudi tubikila mu Tshivulukilu nebatuele nkonko, nangananga pikalabu kabatu banji kubuela mu tshimue tshia ku bisangilu bietu to. Nanku tudianjila kuela meji a nkonko yatuelabu ne tudilongolole bua kubandamuna. Nansha bantu babuela mu Tshivulukilu bua musangu wa kumpala, badi mua kutuela nkonko panyima patshi pikala malu avuabu balondamu mabasankishe. Tutu tuenza muetu muonso bua kuambuluisha bantu badi “bakaje muoyo wabu” bua kumanya malu a bungi a mu Tshivulukilu, kumpala kuatshi, paditshi tshienzeka, ne panyima patshi.​—Bien. 13:48. w24.01 12 §13, 15; 13 §16

Disatu dia 5/3

Nudi dibungi didi dimueneka bua tshitupa tshîpi, pashishe dijimina.​—Yak. 4:14.

Bible udi wakula bua bantu 8 bavuabu babishe ku lufu. Kuenaku mua kukonkonona bualu bua muntu ne muntu bimpe bimpe anyi? Paudi wenda wenza nanku, keba tshidi malu au mua kukulongesha. Wele meji a mudi tshilejilu tshia muntu yonso tshileja mudi Nzambi ne dijinga ne bukole bua kujula bafue. Utambe kuelangana meji a dibishibua dia Yezu ku lufu bualu diodi didi ne mushinga wa bungi menemene. Uvuluke ne: bantu nkama ne nkama bakajadika muvuaye mubishibue ku lufu bualu bakamumona ne dibishibua diende ke didi ditamba kutupesha ditabuja dia ne: bafue nebabishibue. (1 Kol. 15:3-6, 20-22) Tudi ne disanka dia bungi bua mulayi wa Yehowa wa dibishibua dia bantu ku lufu! Tuikale batuishibue ne: mulayi au newukumbane, bualu Yehowa udi ne dijinga ne bukole bua kuwukumbaja. Tuikalayi badisuike bua kutungunuka ne kukolesha ditabuja dietu mu mulayi muimpe eu. Tuetu tuenza nanku, netusemene pabuipi menemene ne Nzambi udi mulaye yonso wa kutudi ne: ‘Bantu baudi mufuishe nebajuke!’​—Yone 11:23. w23.04 8 §2; 12 §17; 13 §20

Dinayi dia 6/3

[Enda] ne Nzambi webe ne bupuekele!​—Mika 6:8.

Bupuekele ne budipuekeshi bidi bienda pamue. Tudi tuleja ne: tudi bena bupuekele patudi tudimona mu mushindu muimpe ne tumanya mikalu yetu. Tudi tuleja ne: tudi ne budipuekeshi patudi ne bupuekele bua mu lungenyi. (Filip. 2:3) Pa tshibidilu, muntu muena bupuekele mmuena budipuekeshi. Gideona uvua ne budipuekeshi ne uvua muena bupuekele. Pavua muanjelu wa Yehowa mumuambile ne: mbamusungule bua kusungila Isalele kudi bena Midiyana bavua ne bukole bua bungi, muena budipuekeshi eu wakamba ne: “Tshiota tshietu ntshikese menemene mu Manashe, ne meme ndi ne mushinga mutambe bukese mu nzubu wa tatuanyi.” (Bal. 6:15) Uvua mudimone kayi mukumbane bua mudimu au, kadi Yehowa uvua mumanye bimpe ne: uvua mua kuwenza. Yehowa wakambuluisha Gideona, kukumbajaye mudimu wende bimpe menemene. Bakulu batu benza muabu muonso bua kuikala ne bupuekele ne budipuekeshi mu malu onso. (Bien. 20:18, 19) Kabatu baditumbisha bua mudimu udibu benza anyi badimona kabayi ne mushinga patubu benza bilema to. w23.06 3 §4, 5

Ditanu dia 7/3

Yeye neazaze mutu webe.​—Gen. 3:15.

Dizaza mutu wa Satana nedienzeke panyima pa bidimu bipite pa 1 000 kumpala eku. (Buak. 20:7-10) Kumpala kua kuenzekadi, Bible ukavua mumanyishe malu manene enzeke aa. Bua kumpala, bisamba nebiambe ne: “ditalala, ne kakuena bualu bua kutshina!” (1 Tes. 5:2, 3) Dikenga dinene nedituadije mu “tshimpitshimpi” pabutulabu bitendelelu bionso bia dishima kudi bisamba bidisange. (Buak. 17:16) Pashishe, Yezu nealumbuluishe bantu utapulula badi bu mbuji ne badi bu mikoko. (Mat. 25:31-33, 46) Mu tshikondo atshi, Satana kakuikala muvunge maboko to. Lukinu luende nelumufikishe ku disaka bisamba bidisange bidi Bible ubikila ne: Goga wa mu buloba bua Magoga bua kubunda batendeledi bakezuke ba Yehowa. (Yeh. 38:2, 10, 11) Panyima pa tshikondo kampanda, nebasangishe bashadile bela manyi bonso mu diulu bua kupetangana ne Kristo ne biluilu bia mu diulu bua kutuadija mvita ya Armagedone ikala ndekelu wa dikenga dinene. (Mat. 24:31; Buak. 16:14, 16) Pashishe, Bukokeshi bua bidimu tshinunu bua Kristo nebutuadije.​—Buak. 20:6. w23.10 20-21 §9, 10

Disambombo dia 8/3

Muena mudimu webe mmutshine Yehowa katshia ku buana buende.​—1 Bak. 18:12.

Lelu bantu ba Nzambi ba bungi badi mu matunga adibu bakandike midimu yetu. Badi banemeka bakokeshi mu mushindu mukumbanyine; kadi anu bu Obadaya, badi bapesha Yehowa tshidi tshimuakanyine, tuambe ne: badi bashala bamulamate anu yeye. (Mat. 22:21) Badi batumikila Nzambi pamutu pa kutumikila bantu bua kuleja mudibu bamutshina. (Bien. 5:29) Mushindu kayi? Badi batungunuka ne kuamba lumu luimpe lua Bukalenge ne badisangisha pamue mu musokoko. (Mat. 10:16, 28) Badi baditatshisha bua bena Kristo nabu bapete bidibu nabi dijinga bua kushala pabuipi ne Yehowa. Tuangate tshilejilu tshia muanetu Henri uvua mu ditunga kampanda dia mu Afrike muvuabu banji kukandika midimu yetu bua tshipolo kansanga. Tshikondo atshi, Henri uvua mudifile bua kushila bena Kristo nende mikanda ku mabu. Wakamba ne: “Ntu muena lumamamama . . . Yehowa . . . wakampesha dikima dimvua nadi dijinga.” Tuambe aku buebe wewe, udi pebe ne dikima dia buena dia Henri anyi? Udi mua kudipeta wewe unemeka Nzambi bikole. w23.06 16 §9, 11

Dia lumingu dia 9/3

Mpekatu mubuele mu ba pa buloba kupitshila kudi muntu umue.​—Lomo 5:12.

Pavua Adama ne Eva batombokele Yehowa, biakamueneka bu ne: Satana uvua mupangishe Nzambi bua kukumbaja dijinga diende dia kuwuja buloba tente ne bantu bapuangane badi bamutumikila. Pamuapa Satana uvua muele meji ne: Yehowa kavua mua kukumbaja kabidi mulayi wende au to. Uvua mua kuikala muele meji ne: Yehowa uvua mua kushipa Adama ne Eva, ne kufukulula bantu bakuabu bavua mua kukumbaja dijinga diende adi. Pende bu Nzambi mubashipe, Satana uvua mua kuamba ne: Nzambi mmuena dishima bualu Yehowa uvua mulaye Adama mu Genese 1:28 ne: bana babu ke bavua ne bua kuwuja buloba tente. Satana uvua mua kuikala kabidi muele meji ne: Yehowa uvua ne bua kulekela Adama ne Eva balela bana bapange bupuangane bavua kabayi mua kulua bapuangane to. (Muam. 7:20; Lomo 3:23) Bu biobi bienzeke nanku, Diabolo uvua mua kuamba muvua Nzambi mupangile bua kukumbaja dijinga diende. Bualu buloba kabuvua mua kuwula tente ne bana bapuangane ba Adama ne Eva to. w23.11 6 §15, 16

Dimue dia 10/3

Kanuyi dia muamua dia malu adi mafunda.​—1 Kol. 4:6.

Yehowa udi utupesha buludiki budi bumvuika bimpe ku diambuluisha dia Dîyi diende ne dia bulongolodi buende. Kakuena bualu bua kusakidila yetu mikenji to. (Nsu. 3:5-7) Nunku katuena tuya dia muamua dia malu adi mafunda anyi tuelela bena Kristo netu mikenji mu malu adi abatangila to. Satana udi upambuisha bantu ne ubatapulula ku diambuluisha dia malu aa: “mashimi a patupu” ne “malu a ntuadijilu a panu.” (Kolos. 2:8) Mu tshikondo tshia Yezu, mu malu au muvua malongesha a nkindi mimanyine pa ngelelu wa meji wa buntu, pa malongesha a buena Yuda avua kaayi a mu Mifundu misantu, ne pa dilongesha dia ne: bena Kristo badi ne bua kutumikila Mikenji ya Mose. Malongesha au avua ashimakaja bantu bualu avua umbusha meji abu kudi Yehowa Mpokolo wa meji malelela. Lelu Satana udi umuangalaja malu a mashimi ku diambuluisha dia tudiomba, bikandakanda, Enternete, ne dia malu adi bamfumu ba tshididi bamba. w23.07 16 §11, 12

Dibidi dia 11/3

Yehowa, ke mudi midimu yebe minene nunku! Ke mudi meji ebe male menemene nunku!​—Mis. 92:5.

Mushindu uvua Yehowa mujikije buntomboji bua Satana, ne Adama ne Eva, uvua ne bua kuikala mukemeshe Satana bikole. Yehowa wakalekela Adama ne Eva balela bana; ke mushindu uvua mêyi ende makumbane, kayi mulue muena dishima to. Biakaleja kabidi ne: yeye mulaye bualu, kakuena tshidi mua kumupangisha bua kubukumbaja to. Wakenza bua dijinga diende adi dilue kukumbana pakafilaye ‘muana’ uvua ne bua kusungila bana ba Adama ne Eva bavua bamutumikila. (Gen. 3:15; 22:18) Muana eu uvua ne bua kufila muoyo wende bua kusungila bantu. Satana kavua mutekemene ne: Nzambi uvua mua kuenza nanku to. Satana kavua muele meji ne: Yehowa uvua mua kufila muanende bu tshia kupikulangana natshi to. Bualu anu muntu uvua kayi ne budinangi ke uvua mua kutshifila. (Mat. 20:28; Yone 3:16) Satana yeye udi ne budinangi. Mulambu wa Yezu au neukumbaje malu kayi? Ku ndekelu kua bidimu 1 000 bia bukokeshi bua Kristo, bana bapuangane ba Adama badi batumikila Nzambi nebasombe mu Mparadizu pa buloba anu bu muvuaye mulaye. w23.11 6 §17

Disatu dia 12/3

Nzambi nealumbuluishe.​—Eb. 13:4.

Tudi tutumikila mukenji wa Yehowa wa kuangata muoyo ne mashi bu bintu bia tshijila. Bua tshinyi? Bualu Yehowa mmuleje ne: mashi adi aleja muoyo udi dipa dia mushinga mukole didi difumina kudiye. (Lew. 17:14) Pavua Yehowa muanyishile bantu bua kudia munyinyi bua musangu wa kumpala, wakabakandika bua kudia mashi. (Gen. 9:4) Wakambulula mukenji au pavuaye mupeshe bena Isalele Mikenji ya Mose. (Lew. 17:10) Wakambila kasumbu kaludiki ka mu tshikondo tshia bapostolo bua kambile bena Kristo bonso ne: ‘nudikande ku mashi.’ (Bien. 15:28, 29) Patudi tuangata mapangadika adi atangila luondapu, tudi tutumikila mukenji au ne muoyo mujima. Tudi kabidi tutumikila mikenji mitumbuke ya Yehowa ya malu a bikadilu ne muoyo mujima. Mupostolo Paulo udi utubela mu ngakuilu wa mu tshimfuanyi ne: ‘tufuishe’ bitupa bietu bia mubidi, mmumue ne: tuangate mapangadika makole bua kumbusha majinga mabi onso a mubidi. Katuena tutangila tshintu nansha tshimue tshidi mua kutufikisha ku dienda masandi anyi tutshienza to.​—Kolos. 3:5; Yobo 31:1. w23.07 15 §5, 6

Dinayi dia 13/3

Ndekelu wa bionso wakamunzuluila muoyo wende.​—Bal. 16:17.

Shimishona uvua munange Delila bikole, kayi mujingulule menemene tshivuaye ujinga kumuenzela anyi? Nansha biobi nanku anyi kabiyi nanku, Delila wakatungunuka ne kuela Shimishona mutoyi bua amuambile anu kuvua bukole buende bufumina. Ndekelu wa bionso, Shimishona wakamuambila. Bia dibungama, Shimishona wakadikebela lutatu luakamufikisha ku dijimija bukole ne dianyishibua kudi Yehowa bua tshikondo kampanda. (Bal. 16:16-20) Shimishona wakakenga bikole bua muvuaye mueyemene Delila pamutu pa kueyemena Yehowa. Bena Peleshete bakamukuata, kumutonkonabu mêsu. Bakamuela mu buloko mu tshimenga tshia Gaza, kumuvuijabu mupedi wa ntete. Pashishe bena Peleshete bakalua nende mu difesto divuabu benza bua kumufuisha bundu. Bakalambula nzambi wa dishima Dagona mulambu munene, bamba ne: uvua mufile Shimishona mu bianza biabu. Bavua baluamu nende bua kumuseka.​—Bal. 16:21-25. w23.09 5-6 §13, 14

Ditanu dia 14/3

Nuangate malu adi mimpe ku mêsu kua bantu bonso ne mushinga.​—Lomo 12:17.

Muena mudimu netu anyi mulongi wetu udi mua kutuebeja bua tshinyi tudi tutumikila mikenji ya mu Bible. Mbimpe tumumvuije bua tshinyi tudi tuitaba ne: kuyitumikila kudi ne mushinga wa bungi, tunemeka kabidi mmuenenu wende. (1 Pet. 3:15) Katuedi meji ne: mmutuele lukonko alu bua kutusendeka to, kadi tulumone bu mpunga wa kumulongesha. Nansha yeye mutuelalu ne meji kayi, tumuandamune anu ne bupole. Bidi mua kuenza bua akajilule mmuenenu wende. Tshilejilu, muena mudimu netu yeye mutuebeje bua tshinyi katutu tusekelela matuku a diledibua, tudiebeje ne: Udi mua kuikala udiambila ni ki mbatuanyishile bua kuikala ne bikondo bia kusanka anyi? Tudi mua kumuambuluisha bua kapitshi kusamishila bualu abu mutu tuetu bamuleje ne: tudi ne dianyisha dia bungi bua mudiye uditatshisha bua bena mudimu nende bakuabu. Kuenza nanku nekutufikishe ku diyukila nende badilekelele bua tshidi Bible uleja bua disekelela matuku a diledibua. w23.09 17 §10, 11

Disambombo dia 15/3

Nudimuke bua kanupambuishibu nabu ku dipambuka dia bashipi ba mikenji ne kanulu kujimija dishindama dienu.​—2 Pet. 3:17.

Tudi ne diakalenga dia kuyisha bantu ba bisamba bionso mu tshikondo tshidi tshitushadile etshi. Mupostolo Petelo udi utulomba bua ‘kulama dituku dia Yehowa mu meji bimpe.’ (2 Pet. 3:11, 12) Tudi tudilama nanku patudi tuelangana meji a masanka atuapeta mu bulongolodi bupiabupia. Difuanyikijila weyela kapepe kakayi kanyanga, udia biakudia bidi bidisha mubidi, wakidila bantu baudi mufuishe padibu bababisha ku lufu, ne uleja bantu ba bikondo bia kale mêyi a buprofete a mu Bible akadi makumbane. Dielangana meji dia nanku nedienze bua ushale anu muindile tshikondo atshi, mutuishibue ne: nshikidilu ukadi pabuipi. Bu mutudi “badianjile kuikala ne dimanya” dia matuku atshilualua edi, balongeshi ba dishima ‘kabakutupambuisha to.’ w23.09 27 §5, 6

Dia lumingu dia 16/3

Tumikilayi baledi benu mu buobumue ne Mukalenge, bualu kuenza nunku nkuakane.​—Ef. 6:1.

Bansonga ba bungi mbanyunguluka kudi bena mulongo nabu badi “kabayi batumikila baledi babu” to. (2 Tim. 3:1, 2) Bua tshinyi ba bungi ba kudibu kabena babatumikila? Bualu badi bamona ne: baledi babu mbena lubombo. Badi babalomba malu adibu bobu bine kabayi benza to. Bakuabu badi bamona ne: baledi babu badi bumisha malu, anyi ne: mibelu yabu kayitshiena ne mushinga. Biwikala nsonga, ke muutu pebe umvua anyi? Bidi mua kukolela ba bungi bua kutumikila mukenji wa Yehowa udi mu mvese wa lelu. Mmunyi muudi mua kubatumikila? Udi mua kufika ku ditumikila baledi bebe wewe widikija Yezu uvua utumikila baledi bende mu mushindu mupuangane. (1 Pet. 2:21-24) Yeye uvua mupuangane kadi baledi bende bapange bupuangane. Uvua ubatua mushinga nansha pavuabu benza bilema, ne kabayi bajingulula tshivuaye wenzela amue malu.​—Ekes. 20:12. w23.10 7 §4, 5

Dimue dia 17/3

Mbateke dîyi dia kumpala ku luseke, bualu didi ne butekete ne kadiena ne dikuatshisha.​—Eb. 7:18.

Mupostolo Paulo wakamba ne: milambu ivua Mikenji ya Mose ibalomba bua kufila kayivua ijimija mpekatu yabu bua kashidi to. Ke bualu kayi bakateka mikenji ayi “ku luseke.” Paulo wakalua kubalongesha malu male a mu Dîyi dia Nzambi, ubavuluija “ditekemena ditambe buimpe” didi dimanyine pa mulambu wa Yezu uvua ubasemeja “pabuipi ne Nzambi.” (Eb. 7:19) Paulo wakumvuija bena Kristo nende abu muvua mushindu wabu mupiamupia wa kutendelela muimpe kupita wa kale. Malu a mu ntendelelu wa bena Yuda avua patupu “mundidimbi wa malu adi ne bua kulua, kadi bulelela buawu budi kudi Kristo.” (Kolos. 2:17) Mundidimbi wa tshintu utu uleja ne: tshintu tshiena mundidimbi au tshidiku. Nunku, mushindu uvua bena Yuda batendelela Nzambi uvua mundidimbi patupu bualu mushindu mutambe buimpe wa kumutendelela utshivua ulua. Mbimpe tumanye tshikadi Yehowa mulongolole bua kutubuikidila mpekatu bua tumone mua kumutendelela mu mushindu udiye wanyisha. w23.10 25 §4, 5

Dibidi dia 18/3

Mu tshikondo tshia ku nshikidilu, mukalenge wa ku sud neasakilangane nende, ne mukalenge wa ku nord neadiele kudiye.​—Dan. 11:40.

Danyele nshapita wa 11 udi wakula bua bakalenge babidi, anyi mbulamatadi ibidi idi iluishangana. Patudi tufuanyikija dîyi dia buprofete edi ne makuabu adi mu Bible tudi tumona ne: “mukalenge wa ku nord” nditunga dia Russie ne adi madisange kudidi, “mukalenge wa ku sud” mbukokeshi bua Grande-Bretagne ne États-Unis. “Mukalenge wa ku nord” udi ukengesha bantu ba Nzambi badi mu matunga adi ku bukokeshi buende. Mbakume bamue Bantemu bua ditabuja diabu, babêle ne mu maloko. Dibakengesha edi ndikoleshe ditabuja diabu, ki ndiditekeshe to. Tudi tuamba nanku bualu bana betu mbamanye ne: dibakengesha adi didi dikumbaja mêyi a buprofete adi mu mukanda wa Danyele. (Dan. 11:41) Kumanya bualu ebu kudi kutuambuluisha petu bua kuikala ne ditekemena ne kushala ne lulamatu kudi Yehowa. w23.08 11 §15, 16

Disatu dia 19/3

Muntu yonso udi ukulenga udi ulenga kamonyi ka dîsu dianyi.​—Zek. 2:8.

Bu mudi Yehowa mutunange, udi umvua mutudi tumvua ne udi uzuka bua kutukuba. Patudi tukenga, udi ukenga pende. Ke bualu kayi mbikumbane bua kusambila ne: “Undame bu kamonyi ka dîsu diebe.” (Mis. 17:8) Dîsu ntshintu tshitu tshiumvua bikole nansha padi kantu kakese koku kalengamu. Ntshitupa tshia mubidi tshidi ne mushinga wa bungi. Nunku padi Yehowa utufuanyikija ne kamonyi ka dîsu diende, udi anu bu udi wamba ne: ‘Muntu yonso udi unuenzela bibi nuenu bantu banyi, udi unyanga tshintu tshianyi tshia mushinga mukole.’ Yehowa mmusue bua tuikale batuishibue ne: mmunange yonso wa kutudi. Kadi mmumanye ne: tudi mua kuikala tudiebeja bua kumanya ni mmutunange bua malu mabi atuvua benze kale. Peshi tudi mua kuikala tutuilangana ne malu adi mua kutupangisha bua kumona ne: Yehowa mmutunange. Ntshinyi tshiakolesha dishindika dietu dia ne: mmutunange? Mona mudi Yehowa muleje ne: mmunange Yezu, bela manyi, ne yonso wa kutudi. w24.01 27 §6-7

Dinayi dia 20/3

Tshianza tshia Nzambi wetu tshivua netu, yeye kutusungila ku tshianza tshia bena lukuna.​—Eze. 8:31.

Ezela uvua mumone muvua Yehowa muambuluishe bantu bende mu bikondo bia ntatu. Mu tshidimu tshia 484 K.Y., Ezela uvua mua kuikala mu Babilona tshikondo tshivua mukelenge Ahashawelosha mutume dîyi bua kubutula bena Yuda bonso bavua mu Pelasa. (Ese. 3:7, 13-15) Muoyo wa Ezela uvua mu njiwu. Pakumvua bena Yuda ba “mu provense yonso” bualu abu, bakajila biakudia, kuelabu muadi balomba Yehowa bua abambuluishe. (Ese. 4:3) Elabi meji muvua Ezela ne bena Yuda bakuabu bumvue pavua tshilumbu atshi tshikudimukile bantu bavua babelele tshifufu bua kubashipa abu! (Ese. 9:1, 2) Ntatu ivua Ezela mutuilangane nayi mu bikondo bikole abi ivua mimuambuluishe bua kulua kutantamena ivuaye ne bua kulua kutuilangana nayi, ne pamuapa bua kueyemena Yehowa bikole bua mudiye ne bukole bua kukuba bantu bende. w23.11 17 §12, 13

Ditanu dia 21/3

Nzambi [udi] ubala ne: mmuakane kabiyi bua bienzedi.​—Lomo 4:6.

Mupostolo Paulo uvua wakuila nangananga ‘malu avua Mikenji ya Mose ilomba,’ ivuabu bamupeshe ku Mukuna wa Sinai. (Lomo 3:21, 28) Bidi bimueneka ne: mu matuku a Paulo, bivua bikolele bamue bena Kristo bena Yuda bua kuitaba ne: kutumikila Mikenji ya Mose ne kuenza malu avuayi ilomba kakutshivua kabidi ne mushinga to. Ke bualu kayi Paulo wakafila tshilejilu tshia Abalahama bua kuleja ne: kuanyishibua kudi Nzambi kakuena kufumina ku malu adi “mikenji ilomba” to; kadi nku ditabuja. Bualu ebu budi butukankamija bualu tudi tumanya ne: tuetu ne ditabuja kudi Nzambi ne kudi Kristo, Nzambi neatuanyishe. Kadi “bienzedi” bidibu batele mu Yakobo nshapita 2 ki mmalu adi “mikenji ilomba” avua Paulo muakuile to. Yakobo yeye udi wakula bua bienzedi anyi malu atu bena Kristo benza dituku dionso. (Yak. 2:24) Bienzedi abi ke bidi bileja bikala muena Kristo ne ditabuja dikole kudi Nzambi anyi kayi nadi. w23.12 3 §8; 4-5 §10, 11

Disambombo dia 22/3

Mulume udi ku mutu kua mukajende.​—Ef. 5:23.

Bana betu ba bakaji badi basue bua babasele, mbimpe bamanye bantu badi bakeba kubasela bimpe. Vuluka ne: bayebe ke wikala ku mutu kuebe. (Lomo 7:2; Ef. 5:33) Nanku diebeja ne: ‘Utu udienzeja bua kuidikija Yezu anyi? Utu uteka malu a Yehowa pa muaba wa kumpala anyi? Utu wangata mapangadika mimpe anyi? Utu witaba bilema biende anyi? Utu unemeka bantu bakaji anyi? Neakumbane bua kundiisha, ne kuikala mulunda wanyi muimpe anyi? Neangambuluishe bua bulunda buanyi ne Yehowa buikale anu bukole anyi?’ Manya ne: wewe musue kupeta mulume muimpe udi ne bua kuikala pebe mukaji muimpe. Mukaji muimpe ‘mmuambuluishi’ wa bayende ne ‘mumukumbaji.’ (Gen. 2:18, Mukanda wa Mvidi Mukulu wa bena Katolike.) Bu mudiye munange Yehowa, udi udienzeja bua bakuabu bamone ngikadilu mimpe ya bayende. (Nsu. 31:11, 12; 1 Tim. 3:11) Wewe mudienzeje bua kunanga Yehowa bikole mpindieu, wambuluisha bena mu dîku dienu ne bena mu tshisumbu, newikale mukaji muimpe. w23.12 22-23 §18, 19

Dia lumingu dia 23/3

Bikala umue wa kunudi mupangile meji, atungunuke ne kualomba kudi Nzambi.​—Yak. 1:5.

Yehowa mmutulaye bua kutupesha meji adi akengela bua tuangate mapangadika mimpe. Tudi dijinga ne meji a Nzambi nangananga patudi tuangata mapangadika ashintulula nsombelu wetu mujima. Udi kabidi utupesha bukole bua kunanukila. Anu bu muvua Yehowa mupeshe mupostolo Paulo bukole, neatupeshe petu bukole butudi tukengela bua kunanukila mu ntatu. (Filip. 4:13) Umue mushindu udiye wenza nanku mpadiye usaka bena Kristo netu. Butuku bua kumpala kua kushipabu Yezu, wakasambila bikole. Wakalomba Yehowa bua amuepule ku tshipendu tshia ne: mmupendi wa Nzambi. Pamutu pa Yehowa kuenza nanku, wakatuma muanjelu bua kumukolesha. (Luka 22:42, 43) Yehowa udi mua kutuambuluisha petu kupitshila kudi bana betu ba balume ne ba bakaji badi mua kutubikila ku telefone anyi kulua kututangila bua kutukankamija. Tuetu bonso tudi mua kukeba mpunga ya kuambila bena Kristo netu “dîyi dimpe.”​—Nsu. 12:25. w23.05 10-11 §9-11

Dimue dia 24/3

Tungunukayi ne kukankamijangana ne kukoleshangana.​—1 Tes. 5:11.

Bantu bakadi balekele bisangilu badi mua kuikala ne buôwa bua ne: kabakubakidilamu bimpe to. Nunku kubedi nkonko idi mua kubatondesha nsombelu, anyi kufidi mandamuna adi mua kubatapa ku muoyo to. Manyayi ne: bantu abu mbena Kristo netu. Tudi ne disanka dia kutendelela Yehowa pamue nabu. (Mis. 119:176; Bien. 20:35) Kabiena bikemesha bua muvua Yezu mulongolole malu bua tuikale tuvuluka lufu luende musangu umue ku tshidimu to. Patudi tuenza Tshivulukilu, tshidi tshituambuluisha tuetu ne bantu bakuabu mu mishindu ya bungi. (Yesh. 48:17, 18) Tudi tunanga Yehowa ne Yezu bikole. Tudi tuleja mutudi tuanyisha tshidibu batuenzele. Tudi tukolesha bulunda buetu ne bena Kristo netu. Tudi mua kuambuluisha bakuabu bua bapete pabu masanka adi tshia kupikulangana natshi tshitupetesha. Tuetu bonso, tuenze tshitudi mua kuenza bua kuikala badiakaje bua kubuela mu Tshivulukilu tshia tshidimu etshi tshikala dituku dia mushinga mukole dia mu tshidimu! w24.01 14 §18-19

Dibidi dia 25/3

Meme, Yehowa, ndi . . . yeye udi ukulombola.​—Yesh. 48:17.

Yehowa udi utulombola ku diambuluisha dia tshinyi? Dia Bible Dîyi diende. Kadi udi wenza kabidi mudimu ne baleji mpala bende bua kutulombola. Tshilejilu, udi usaka “mupika wa lulamatu udi mudimuke” bua kutupesha biakudia bia mu nyuma bidi bituambuluisha bua kuangata mapangadika a meji. (Mat. 24:45) Mmututekele kabidi bantu balume bakuabu bakumbane bua kutulombola. Bu mudi batangidi ba bijengu ne bakulu batu batukankamija, batupesha mêyi a kulonda adi mua kutuambuluisha mu bikondo bia ntatu. Tudi ne dianyisha dia bungi bua mutudi tupeta buludiki buimpe mu matuku makole a ku nshikidilu aa. Buludiki abu budi butuambuluisha bua Yehowa ikale anu utuanyisha ne bua tushale anu mu njila udi ufikisha ku muoyo wa tshiendelele. Nansha nanku, bidi mua kutukolela bua kulonda buludiki bua kudi Yehowa nangananga bu mudibu batupeshabu kudi bantu bapange bupuangane. Dîba dia nanku ke ditudi ne bua kutuishibua ne: Yehowa ke udi ulombola bantu bende ne kulonda buludiki buende kudi kutupetesha masanka a bungi. w24.02 20 §2-3

Disatu dia 26/3

[Katuena ne bua] kunangangana anu ne mêyi anyi ne ludimi patupu, kadi tunangangane mu bienzedi ne mu bulelela.​—1 Yone 3:18.

Bua kunanga Nzambi bikole, mbimpe tulonge Bible ne tshisumi. Paudi ubala Bible, keba bua kujingulula tshidi mvese yonso wamba bua Yehowa, udiebeje ne: ‘Mmunyi mudi muyuki undi mbala eu uleja ne: Yehowa mmunnange? Mmalu kayi adimu adi ansaka bua kumunanga?’ Bua tuetu kunanga kabidi Yehowa bikole, tudi ne bua kuikala ne tshibidilu tshia kumunzuluila muoyo wetu mu disambila. (Mis. 25:4, 5) Yehowa pende neandamune masambila etu. (1 Yone 3:21, 22) Tudi ne bua kuvudija kabidi dinanga dietu kudi bakuabu. Bidimu ndambu mupostolo Paulo mumane kulua muena Kristo, wakatuilangana ne nsonga kampanda wa tshitembu, diende Timote. Timote uvua munange Yehowa ne batendeledi bende. Paulo wakambila bena Filipoyi bua Timote ne: “Tshiena ne muntu mukuabu udi ne lungenyi bu luende udi mua kuditatshisha bua malu anudi nawu ne muoyo mujima to.” (Filip. 2:20) Tshivua tshikemeshe Paulo ntshia muvua Timote munange bena Kristo nende. Kakuyi mpata, bisumbu bivua Timote ukumbula bivua bimuindila ne muoyo kuulu kuulu.​—1 Kol. 4:17. w23.07 9 §7-10

Dinayi dia 27/3

Tshiakukulekela nansha kakese.​—Eb. 13:5.

Mose wakafua kumpala kua bena Isalele kubuela mu Buloba Bulaya. Bu muvua muntu wa lulamatu eu katshiyiku, bantu ba Nzambi bakashala balekelela anyi? Tòo. Yehowa uvua ubatabalela misangu yonso ivuabu bashala ne lulamatu kudiye. Kumpala kua Mose kufua, Yehowa wakamuambila bua ateke Yoshua mulombodi wabu. Mose wakamulongesha mudimu munkatshi mua bidimu bia bungi. (Ekes. 33:11; Dut. 34:9) Kupita apu, kuvua bantu balume bakuabu bakumbane bavua balombola. Bavua bamfumu ba bantu tshinunu tshinunu, ba bantu lukama lukama, ba bantu makumi atanu makumi atanu, too ne ba bantu dikumi dikumi. (Dut. 1:15) Bavua batabalela bantu ba Nzambi bimpe. Ke muvuabi kabidi bua Eliya. Wakambuluisha bena Isalele munkatshi mua bidimu bia bungi bua batendelele Yehowa. Kadi tshikondo tshikuabu, Yehowa wakamupesha mudimu ku sud kua Yuda. (2 Bak. 2:1; 2 Kul. 21:12) Bantu ba Nzambi ba lulamatu ba mu bisa dikumi bia bukalenge bua Isalele bavua bashale balekelela anyi? Tòo. Eliya ukavua mulongeshe Elisha mudimu munkatshi mua bidimu bia bungi. Malu avua Yehowa mulongolole avua enda akumbana ne wakatabalela batendeledi bende ba lulamatu. w24.02 5 §12

Ditanu dia 28/3

Tungunukayi ne kuenda bu bana ba butoke.​—Ef. 5:8.

Bena Kristo ba mu Efeso bakavua batumikila mikenji ya Yehowa ivua bu butoke buvua bubalombola. (Mis. 119:105) Bavua balekele bikadilu bia mu ntendelelu wa dishima ne malu a masandi. Bavua ‘balue bidikiji ba Nzambi’ ne bavua badienzeja bua kutendelela Yehowa ne kumusankisha. (Ef. 5:1) Tuetu petu tuvua mu mîdima ya malu a ntendelelu ne ya malu a bikadilu kumpala kua kulua Bantemu. Bamue ba kutudi bavua benza mafesto a mu ntendelelu ya dishima, bakuabu benza malu a masandi. Kadi patuakamanya mikenji ya Yehowa, tuakatuadija kuyitumikila, tuetu kulekela malu au. Bua bualu abu, tudi bapete masanka a bungi. (Yesh. 48:17) Kadi kabitu anu bipepele misangu yonso bua kuepuka mîdima itudi bashiye ne ‘kutungunuka ne kuenda bu bana ba butoke to.’ w24.03 21 §6-7

Disambombo dia 29/3

Mu mushindu utudi baye kumpala, tutungunuke ne kuenda mu bulongame mu njila wa muomumue eu.​—Filip. 3:16.

Udi mua kudimona kuyi pabuipi bua kudilambula ne kubatijibua to. Pamuapa kutshidi malu audi ne bua kuakaja bua kutumikila mikenji ya Yehowa, peshi udi dijinga ne ndambu wa matuku bua kukolesha ditabuja diebe. (Kolos. 2:6, 7) Balongi bonso ba Bible kabatu baya kumpala ne lubilu lua muomumue to; ne ki mbana bonso badi badilambula ne babatijibua ne bidimu bungi bua muomumue to. Keba malu audi ne bua kuakaja mu nsombelu webe, kuyi udifuanyikija ne muntu mukuabu to. (Gal. 6:4, 5) Nansha kuyi pabuipi bua kudilambula kudi Yehowa, ikala anu ne bualu abu mu mutu. Lomba Yehowa diambuluisha bua wakaje malu adi akengela. (Filip. 2:13) Ikala mutuishibue ne: neakuteleje ne neakuandamune.​—1 Yone 5:14. w24.03 5 §9-10

Dia lumingu dia 30/3

Nuenu balume, tungunukayi ne kusomba [ne bakaji benu] bilondeshile dimanya.​—1 Pet. 3:7.

Umue musangu, Sala uvua mubungame, kulejaye Abalahama muvuaye mumufiikishe munda, kumuelaye ne tshilumbu pa mbidi. Abalahama uvua mumanye ne: Sala uvua umukokela ne umutua mpanda. Wakamuteleja, kudienzejaye bua kujikija bualu abu. (Gen. 16:5, 6) Bualu ebu budi butulongesha tshinyi? Nuenu balume, nudi ne bukokeshi bua kuangata mapangadika bua mêku enu. (1 Kol. 11:3) Kadi bualu bua mushinga bua kuenza nkuteleja ne ntema yonso tshidi mukajebe wamba pende kumpala kua wewe kuangata dipangadika, nangananga biobi ne: dipangadika adi nedimutangile pende. (1 Kol. 13:4, 5) Musangu mukuabu, Abalahama wakakidila benyi. Kulombaye Sala bua imanyike bivuaye wenza bua kuenza mampa a bungi. (Gen. 18:6) Sala wakatumikila diakamue, kutuaye dipangadika dia Abalahama mpanda. Wewe mukaji, udi mua kuidikija Sala paudi witaba mapangadika adi bayebe wangata. Wewe wenza nanku, dibaka dienu nedishindame.​—1 Pet. 3:5, 6. w23.05 24-25 §16, 17

Dimue dia 31/3

Kadi meji adi afumina muulu . . . mmadiakaje bua kutumikila.​—Yak. 3:17.

Bamane kuteka Gideona mulumbuluishi, biakamukolela bua kutumikila ne kuikala ne dikima. Bavua bamupeshe mudimu wa njiwu wa kupula tshioshelu tshia Bâla tshia tatuende. (Bal. 6:25, 26) Pashishe yeye mumane kusangisha basalayi bende, bakamutumina dîyi misangu ibidi bua akepeshe bungi buabu. (Bal. 7:2-7) Ndekelu wa bionso, bakamuambila bua kuluisha tshiluilu tshia bena lukuna babu abu mundankulu. (Bal. 7:9-11) Bakulu badi ne bua kuikala ‘badiakaje bua kutumikila.’ Mukulu udi utumikila mmudiakaje bua kulonda tshidi Bible wamba ne kuitaba buludiki bua kudi bulongolodi bua Nzambi. Yeye wenza nanku, neikale tshilejilu tshimpe tshidi bakuabu mua kulonda. Kadi bidi mua kumukolela bua kutumikila. Tshilejilu, bobu bamutumine mêyi a kulonda a bungi anyi baashintulule diakamue, bidi mua kumukolela bua kuatumikila. Imue misangu, udi mua kudiebeja bua kumanya bikala buludiki budibu bafile abu mbuimpe anyi mbua meji. Peshi badi mua kumulomba bua kuenza mudimu udi mufuane kuenza bua bamukuate. Mmunyi mudi bakulu mua kuidikija tshilejilu tshia Gideona uvua mutumikile mu nsombelu ya nunku? Umvua buludiki bimpe, ubulonde. w23.06 4-5 §9-11

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu