TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es25 dib. 17-26
  • Ngondo 2

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo 2
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2025
  • Tumitu tua bualu
  • Disambombo dia 1/2
  • Dia lumingu dia 2/2
  • Dimue dia 3/2
  • Dibidi dia 4/2
  • Disatu dia 5/2
  • Dinayi dia 6/2
  • Ditanu dia 7/2
  • Disambombo dia 8/2
  • Dia lumingu dia 9/2
  • Dimue dia 10/2
  • Dibidi dia 11/2
  • Disatu dia 12/2
  • Dinayi dia 13/2
  • Ditanu dia 14/2
  • Disambombo dia 15/2
  • Dia lumingu dia 16/2
  • Dimue dia 17/2
  • Dibidi dia 18/2
  • Disatu dia 19/2
  • Dinayi dia 20/2
  • Ditanu dia 21/2
  • Disambombo dia 22/2
  • Dia lumingu dia 23/2
  • Dimue dia 24/2
  • Dibidi dia 25/2
  • Disatu dia 26/2
  • Dinayi dia 27/2
  • Ditanu dia 28/2
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2025
es25 dib. 17-26

Ngondo 2

Disambombo dia 1/2

Meme nennuteleje.​—Yel. 29:12.

Pavua mukalenge Hezikiya usama bikole menemene, wakalomba Yehowa bua amuondope. Yehowa wakateleja disambila diende, kumuondopaye. (2 Bak. 20:1-6) Kadi pavua mupostolo Paulo musengelele Yehowa bua amumbushe “dieba mu mubidi,” Yehowa kavua mujikije lutatu luende alu to. (2 Kol. 12:7-9) Mupostolo Petelo ne Yakobo bavua basue kubashipa kudi mukalenge Helode. Kadi bakashipa Yakobo, Petelo yeye bavua bamusungile kudi muanjelu. (Bien. 12:1-11) Tudi mua kudiebeja ne: ‘Bua tshinyi Yehowa uvua musungile Petelo kadi kayi musungile Yakobo?’ Bible ki mmuakule bua bualu abu to. Tshia kumanya tshidi ne: njila ya Yehowa itu ‘anu miakane.’ (Dut. 32:4) Kudi misangu itudi mua kutuilangana ne lutatu lutuvua katuyi batekemene to. Bu mutudi batuishibue ne: mushindu utu Yehowa wandamuna masambila etu utu anu muakane ne udi uleja dinanga, katuakudiabakena bua mushindu watuandamunaye to.​—Yobo 33:13. w23.11 21 §6

Dia lumingu dia 2/2

Meji adi afumina muulu . . . mmadiakaje bua kutumikila.​—Yak. 3:17.

Yakobo mmufunde ne: bantu ba meji ‘mbadiakaje bua kutumikila.’ Bidi biumvuija ne: tudi ne bua kuikala pabuipi bua kutumikila bantu badi Yehowa mupeshe ndambu wa bukokeshi ne muoyo mujima. Kadi Yehowa kena utuanyishila bua kutumikila muntu udi utulomba bua kushipa mikenji yende to. (Bien. 4:18-20) Tudi mua kumona ne: kutumikila Yehowa nkupepele kupita kutumikila muntu bualu mikenji yende itu anu mipuangane. (Mis. 19:7) Bantu bobu mbapange bupuangane. Nansha nanku, Tatuetu wa mu diulu mmupeshe baledi, bakokeshi, ne bakulu ndambu wa bukokeshi. (Nsu. 6:20; 1 Tes. 5:12; 1 Pet. 2:13, 14) Patudi tubatumikila, yeye ke utudi tutumikila. w23.10 6 §2, 3

Dimue dia 3/2

Mêyi aa nga lulamatu ne mmalelela.​—Buak. 21:5.

Mushindu umuepele wa kukolesha ditabuja dietu nkuela meji a bukole budi nabu Yehowa. Udi ne bukole bua kukumbaja malu onso adiye mulaye. Yeye muine si udi Wa Bukole Buonso. (Yobo 42:2; Mâko 10:27; Ef. 3:20) Wakajadikila Abalahama ne Sala ne: bavua ne bua kulela muana wa balume nansha mukavuabu bakulakaje. (Gen. 17:15-17) Kumuambilaye kabidi ne: bavua ne bua kupesha ndelanganyi yende buloba bua Kanâna. Bu muvua bena Isalele bavua ndelanganyi ya Abalahama mu bupika mu Ejipitu munkatshi mua bidimu bia bungi, bivua bimueneka bu ne: mulayi au kawuvua mua kukumbana to. Kadi wakakumbana. Wakambila Mariya utshivua kamama ne: uvua ne bua kulela muana wa Nzambi ukavua Yehowa mumanyishe dilua diende bidimu binunu bia bungi mu budimi bua Edene. Eu mmulayi mukuabu uvua mukumbane. (Gen. 3:15) Tuetu tuela meji a milayi ya Yehowa idiye mulaye ne mukumbaje, tudi tukolesha ditabuja dietu mu bukole budiye nabu bua kutubueja mu bulongolodi bupiabupia.​—Yosh. 23:14; Yesh. 55:10, 11. w23.04 28 §10-12

Dibidi dia 4/2

Yehowa wanyi, teleja disambila dianyi; umvua disengelela dianyi dia dilomba diambuluisha.​—Mis. 143:1.

Yehowa wakandamuna disambila dia Davidi dia kumukuba. (1 Sam. 19:10, 18-20; 2 Sam. 5:17-25) Mbimpe tuetu kuikala petu ne dituishibua dia nanku. (Mis. 145:18) Yehowa utu pamuapa wandamuna masambila etu mu mushindu utudi katuyi batekemene. Paulo wakalomba Nzambi bua umbushe “dieba mu mubidi” wende. Paulo wakasambila misangu isatu mijima anu bua lutatu alu. Yehowa wakandamuna masambila au anyi? Eyowa, kadi ki mmu mushindu uvua Paulo mutekemene to. Pamutu pa Yehowa kumujikijila lutatu alu, wakamupesha bukole buvuaye nabu dijinga bua atungunuke ne kumuenzela mudimu ne lulamatu. (2 Kol. 12:7-10) Yehowa udi mua kuandamuna masambila etu petu mu mushindu utuvua katuyi batekemene to. Tuikale batuishibue ne: Yehowa mmumanye mushindu mutambe buimpe menemene wa kutuambuluisha. Udi mene “mua kuenza bivule bipitshidile kule ne kule malu onso atudi tulomba anyi tuelela meji.” (Ef. 3:20) Bua bualu abu, udi mua kuandamuna masambila etu dîba ditudi katuyi bamanye anyi mu mushindu utudi katuyi belele meji. w23.05 8-9 §4-6

Disatu dia 5/2

Dîba didi dilua diumvua bantu bonso badi mu nkita ya tshivulukilu dîyi diende ne nebapatuke.​—Yone 5:28, 29.

Mbimpe tuikale tuelangana meji a mulayi wa mu Bible wa dibishibua dia bantu ku lufu. Bua tshinyi? Bualu katuena bamanye dîba diatukuata disama dia lufu anyi dituafuisha to. (Muam. 9:11; Yak. 4:13, 14) Ditekemena dietu dia dibishibua dia bantu ku lufu didi mua kutuambuluisha bua kunanukila mu ntatu eyi. (1 Tes. 4:13) Mifundu idi itujadikila ne: Tatu wetu wa mu diulu mmutumanye bimpe ne mmutunange bikole. (Luka 12:7) Bu mudi Yehowa Nzambi mutumanye bimpe menemene, neatubishe ne bumuntu buetu ne netuvuluke malu avua mu meji etu. Mmutunange bikole ne mmutupeshe mushindu wa kushala ne muoyo kashidi. Nansha tuetu bafue, neatubishe ku lufu! Bua tshinyi tudi tuitabuja mulayi wa dibishibua dia bantu ku lufu? Bualu tudi batuishibue ne: Muntu udi muwulaye udi ne dijinga ne bukole bua kuwukumbaja. w23.04 8-9 §2-4

Dinayi dia 6/2

[Jozefe ne Mariya] bavua ne tshibidilu tshia kuya tshidimu tshionso ku Yelushalema bua tshibilu tshia Pasaka.​—Luka 2:41.

Jozefe ne Mariya bavua benza mudimu pamue bua malanda abu ne Yehowa ashale anu makole. Bavua bamanye bimpe ne: kutendelela Yehowa pamue mu dîku kuvua ne mushinga. (Luka 2:22-24; 4:16) Badi tshilejilu tshimpe tshitambe kudi bena dibaka lelu! Biwikala ukadi pebe ne bana, udi mua kupeta lutatu lua kubuela mu bisangilu anyi lua kuikala ne dîba dia kuenza ntendelelu wa mu dîku. Bidi mene mua kukukolela bua kupeta dîba dia kulonga ne kusambila pamue ne muena dibaka nebe. Kadi manya ne: nuenu nutendelela Yehowa pamue, malanda enu nende neakole, ne nuenu penu nenulamatangane bikole. Nunku enzayi bua ntendelelu wa mu dîku ikale pa muaba wa kumpala. Binuikala ne ntatu mu dibaka dienu, dîba dia buena adi, kuenza ntendelelu wa mu dîku kudi mua kunutonda. Biobi nanku, mbimpe nutuadije ne tumalu tukese tudi tunusankisha bua kuenza ntendelelu wa mu dîku. Kuenza nunku kudi mua kunuambuluisha bua kunangangana bikole, ne kukolesha dijinga dienu dia kutendelela Yehowa pamue. w23.05 22 §7, 8

Ditanu dia 7/2

Obadaya uvua utshina Yehowa bikole.​—1 Bak. 18:3.

Mmunyi muvua ditshina dimpe dia Nzambi divua nadi Obadaya dimuambuluishe? Tshia kumpala, diakamuvuija muena bululame uvua bantu beyemena. Ke bualu kayi mukalenge wakamuteka mulami wa nzubu wa bukalenge. (Fuanyikija ne Nehemiya 7:2.) Tshibidi, diakamupetesha dikima dia dikema divuaye nadi dijinga menemene. Uvua ne muoyo tshikondo tshivua mukalenge mubi Ahaba ukokesha. (1 Bak. 16:30) Bualu bukuabu, mukaji wa Ahaba, diende Yezabele, uvua mutendeledi wa Bâla. Uvua pende mukine Yehowa bikole, kukandikaye too ne bantu ba mu bukalenge bua bisa dikumi bia Isalele buvua ku nord bua kumutendelela. Wakashipa too ne baprofete ba Nzambi ba bungi. (1 Bak. 18:4) Pavua Yezabele mutuadije kukeba baprofete ba Nzambi bua kubashipa, Obadaya wakasokoka baprofete 100, mubatapulule ‘mu bisumbu bia baprofete 50 mu nyongolo, 50 mu nyongolo, kutungunukaye ne kubapesha mampa ne mâyi.’ (1 Bak. 18:13, 14) Bu bobu bamujikile, bavua anu mua kumushipa. Tuamba eku tuela eku, Obadaya uvua muntu anu bu tuetu, kavua musue kufua to. Kadi uvua munange Yehowa ne batendeledi bende kupita muvuaye munange muoyo wende yeye muine. w23.06 16 §9, 10

Disambombo dia 8/2

Meme, Yehowa, ndi . . . yeye udi ukulombola.​—Yesh. 48:17.

Yehowa udi utungunuka ne kutulombola lelu anu bu muvuaye muenze ku kale. Udi utulombola ku diambuluisha dia Bible Dîyi diende ne dia Muanende udi ku mutu kua tshisumbu. Kudiku bijadiki bia ne: Nzambi udi utungunuka ne kuenza mudimu ne baleji mpala bende lelu anyi? Eyowa. Tshilejilu, tumonayi tshiakenzeka panyima pa 1870. Charles Taze Russell ne bena diende bakatuadija kujingulula ne: tshidimu tshia 1914 ke tshivuabu ne bua kujadika Bukalenge bua Nzambi. (Dan. 4:25, 26) Bua kufikabu ku diamba nanku, bavua bakonkonone bikole mêyi a buprofete a mu Bible. Yehowa uvua ubenesha makebulula avuabu benza anyi? Eyowa. Malu avua menzeke mu 1914 akajadika ne: Bukalenge bua Nzambi bukavua butuadije kukokesha. Mvita ya kumpala ya buloba bujima yakenzeka tshidimu atshi, bipupu bia masama kutuadija, dikanka dia buloba, ne biyole bia nzala kuenzekabi. (Luka 21:10, 11) Yehowa uvua bushuwa wenza mudimu ne bena Kristo ba muoyo muimpe abu bua kuambuluisha bantu bende. w24.02 22 §11

Dia lumingu dia 9/2

Ntatu ya muntu muakane nya bungi, kadi Yehowa udi umusungila kudiyi yonso.​—Mis. 34:19.

Bu mutudi bantu ba Yehowa, tudi bamanye ne: mmutunange ne mmusue bua tuikale ne nsombelu mulenga mutambe. (Lomo 8:35-39) Tudi kabidi batuishibue ne: mêyi manene a mu Bible atu anu atuambuluisha patudi tuatumikila. (Yesh. 48:17, 18) Kadi ntshinyi tshituenza ntatu itudi katuyi batekemene yoyi mitukuate? Tshilejilu, muena mu dîku dietu udi mua kutuela mâyi ku makasa mu mushindu kampanda anyi kansanga. Tudi mua kuikala ne disama dikole didi ditupangisha bua kuenzela Yehowa mudimu mutudi basue. Tudi mua kuikala tutata bua tshipupu tshidi tshitukuate. Peshi badi mua kutukengesha bua mutudi Bantemu. Patudi tutuilangana ne ntatu ya nunku, tudi pamuapa mua kudiebeja ne: ‘Mbualu kayi ebu? Ndiku mmuenze bualu bubi anyi? Bidiku bileja ne: Yehowa kena umbenesha anyi?’ Bikadiku bikufikile bua kudiela nkonko eyi anyi? Biobi nanku, kuteketshi mu mikolo to. Batendeledi ba Yehowa ba lulamatu ba bungi bakadi pabu badiele nkonko eyi.​—Mis. 22:1, 2; Hab. 1:2, 3. w23.04 14 §1, 2

Dimue dia 10/2

Ndi mudisuike bua kutumikila mêyi ne mikandu biebe bikondo bionso.​—Mis. 119:112.

Tuetu kumpala kua diteta, tudi tumbusha diakamue meji onso anyi tuepuka tshienzedi tshionso tshidi tshifuane kunyanga malanda etu ne Nzambi. Yehowa mmusue bua tuikale ‘tumutumikila ne muoyo mujima.’ (Lomo 6:17) Buludiki buende butu anu buimpe misangu yonso, nanku katuena ne bua kupepeja mikenji yende to. (Yesh. 48:17, 18; 1 Kol. 6:9, 10) Diabolo utu wenza bua bantu batukengeshe ne tshikisu ne batutatshishe mu lungenyi bua kutekesha dipangadika dietu dia kushala balamate Yehowa. Tshipatshila tshiende ntshia ‘kutudia,’ mmumue ne: tshia kunyanga malanda etu ne Yehowa. (1 Pet. 5:8) Bavua bafunyina bena Kristo ba mu tshikondo tshia bapostolo bua kubenzela bibi, babatuta, ne babashipa bualu bavua badisuike bua kushala bashindame. (Bien. 5:27, 28, 40; 7:54-60) Satana udi utungunuka ne kutukengesha lelu. Mushindu udi baluishi betu bakengesha bana betu ba mu Russie ne ba mu matunga makuabu muntu pa nkayende udi ujadika bualu ebu. Satana utu kabidi ne “bienzedi bia budimu.”​—Ef. 6:11. w23.07 15-16 §6-9

Dibidi dia 11/2

Mu dinanga, tukolayi mu malu onso.​—Ef. 4:15.

Bu muudi mulonge Dîyi dia Nzambi bikole, neunange Yehowa bikole. Dinanga adi didi dikusaka bua kutumikila malu audi mulonge. Udi wangata mapangadika mimpe mimanyine mu mêyi manene a mu Bible. Udi muakaje ngelelu webe wa meji ne bienzedi biebe bualu udi musue kusankisha Nzambi. Udi udienzeja bua kuidikija Tatuebe wa mu diulu anu mutu muana widikija muledi wende udi mumunange. (Ef. 5:1, 2) Tudiebeje ne: ‘Ndi munange Yehowa bikole lelu kupita mumvua mumunange dîba dimvua mulue muena Kristo anyi? Katshia ngabatijibua, ntu ngela meji bu Yehowa ne ngenza malu bu yeye, nangananga mu tshilumbu tshia dinanga bena Kristo nanyi anyi?’ Wewe kutshiyi mumunange bikole, kuteketshi mu mikolo to. Bualu bua muomumue ebu buvua bufikile bena Kristo ba mu tshikondo tshivua Yone ne muoyo pa buloba. Yezu kakababenga to. Kakukubenga pebe nansha. (Buak. 2:4, 7) Mmumanye ne: tudi mua kumunanga kabidi bikole bu kumpala. w23.07 8 §2, 3

Disatu dia 12/2

Wewe, Yehowa, udi muimpe ne udi mudiakaje bua kubuikidilangana.​—Mis. 86:5.

Mupostolo Petelo wakenza bilema njila ne njila. Tshia kumpala, wakadieyemena, uditumbisha, wamba muvuaye kayi mua kulekela Yezu nansha bapostolo bakuabu mua kumulekela. (Mâko 14:27-29) Bualu bukuabu, wakapanga bua kushala mutabale misangu ne misangu. (Mâko 14:32, 37-41) Pashishe, wakalekela Yezu mu bianza bia bavua balue kumukuata. (Mâko 14:50) Ndekelu wa bionso, wakamuvila misangu isatu, kufikaye ne ku diditshipa. (Mâko 14:66-71) Ntshinyi tshiakenza Petelo pakajingululaye bunene bua mpekatu uvuaye muenze? Wakabungama ne muoyo mujima. Pamutu pa Yezu kumutandisha, wakamupesha midimu minene. (Yone 21:15-17) Nansha muvua Petelo muenze mpekatu munene, wakatungunuka ne kuenza malu mimpe bualu uvua mumanye ne: mfumuende Yezu uvua anu mumunange. Bayidi nende bakuabu bakatungunuka ne kumukolesha. Tshilejilu tshia Petelo tshidi tshitulongesha tshinyi? Yehowa mmusue bua tuikale batuishibue ne: mmutunange ne mmudiakaje bua kutubuikidila.​—Lomo 8:38, 39. w24.03 18-19 §13-15

Dinayi dia 13/2

Badiye mushipe mbapite bungi.​—Nsu. 7:26.

Kuenda masandi kudi mua kufikisha muntu ku diumvua bundu, katshiyi ne mushinga; kudi mua kufikisha muntu mukaji ku dipeta difu dia panshi ne kudi mua kupandulula mêku. Mbiumvuike bimpe ne: mbia meji bua kubenga kubuela mu “nzubu” mua mukaji mutshimbakane bua kudia. Pa kumbusha kufua mu nyuma, bantu ba bungi batu benda masandi batu bapeta masama adi mua kubakebela lufu. (Nsu. 7:23) Nsumuinu 9:18 udi ujika ne mêyi aa: “Benyi bende badi mu ndondo ya Lukita.” Kadi bua tshinyi bantu ba bungi badi bitaba dibikila diende didiye ubashima nadi didi dibafikisha ku lufu? (Nsu. 9:13-18) Buteyi bunene mbua kutangila malu a bantu butaka anyi kuabala. Bamue bantu badi bela meji ne: kuatangila anyi kuabala kakuena kuenzela muntu bibi to. Kadi ki mmuomu to, kudi kuenzela muntu bibi, katshiyi udinemeka anyi unemeka bantu bakuabu to; ne kudi mua kumukuata ku bupika. Bitu bikole bua bimfuanyi bia malu a masandi kukupukabi mu mutu. Bualu bukuabu, malu a bantu butaka kaatu ajikija majinga mabi to, kadi atu aasonsola. (Kolos. 3:5; Yak. 1:14, 15) Bulelela, bantu ba bungi batu baatangila anyi baabala batu bafika ku dienda masandi. w23.06 23 §10, 11

Ditanu dia 14/2

Nebuzaze makalenge aa onso ne nebuatuishe ku ndekelu, ne buobu nkayabu nebushalaku kashidi.​—Dan. 2:44.

Nansha mutuku misangu itu makalenge makuabu aluisha bukokeshi bua Grande-Bretagne ne États-Unis, kaakupingana pa muaba wabu to. Bidi nanku bualu “dibue” didi dileja Bukalenge bua Nzambi nedizaze makasa a lupingu alu adi tshimfuanyi tshia bukokeshi abu. (Dan. 2:34, 35, 44, 45) Udi witaba ne: dîyi dia buprofete dia makasa a diima ne tshiamu tshifiike ndilelela anyi? Biobi nanku, nebimuenekele ku malu audi wenza. Tshilejilu, bu muudi mumanye ne: ndongoluelu eu ukadi pa kubutudibua, kuakudiina ne kasuki mu dikeba dia bintu to. (Luka 12:16-21; 1 Yone 2:15-17) Kumanya tshidi dîyi dia buprofete edi diumvuija nekutuambuluishe kabidi bua kumanya mushinga udi nawu mudimu wa diyisha ne dilongesha. (Mat. 6:33; 28:18-20) Mpindieu utudi balonge dîyi dia buprofete edi, diebeja ne: ‘Mapangadika andi ngangata adiku aleja mundi mutuishibue ne: Bukalenge bua Nzambi bukadi pa kubutula makalenge onso a bana ba bantu anyi?’ w23.08 11 §13, 14

Disambombo dia 15/2

Yonso wa kutudi neabadile Nzambi malu ende nkayende.​—Lomo 14:12.

Ikala ne bupuekele, umanye malu audi kuyi mua kuenza mpindieu bua bidimu biebe, makanda ebe, ne nsombelu webe. Idikija Bâzilai, ubenge midimu iudi kuyi mua kuenza bua bidimu biebe anyi bua makanda ebe. (2 Sam. 19:35, 36) Widikije kabidi Mose, upeshe bakuabu imue ya ku midimu iudi wenza biobi biakanyine. (Ekes. 18:21, 22) Wewe ne bupuekele nanku, kuakuipatshila malu audi kuyi mua kuenza adi mafuane kukutekesha. Katuena ne bua kudipisha kabidi bua bilema bia bakuabu to. Katuena ne bua kuangatshila bakuabu mapangadika anyi kubepula misangu yonso ku bipeta bibi bia mapangadika abu mabi to. Tshilejilu, bidi mua kuenzeka bua muana abenge Yehowa. Dipangadika adi didi mua kunyingalaja baledi bende bikole. Kadi bobu badipisha bua dipangadika dia muanabu au, badi badiambuisha bujitu bupitshidile. Yehowa ki mmusue bua bambule abu bujitu to. w23.08 29 §11, 12

Dia lumingu dia 16/2

[Shimishona] kunanga mukaji kampanda . . . dîna diende divua Delila.​—Bal. 16:4.

Kuvua misangu ivua Shimishona muenze bilema bualu uvua mupange bupuangane anu bu tuetu. Tshimue tshia kudibi tshiakamukebela ntatu ya bungi. Yeye mumane kuenza mudimu bu mulumbuluishi mu Isalele munkatshi mua bidimu ndambu, “wakalua kunanga mukaji kampanda wa mu tshibandabanda tshia Soleka; dîna diende divua Delila.” Kumpala, Shimishona wakasela mukaji muena Peleshete, kadi ‘bualu abu buvua bufumina kudi Yehowa uvua ukeba pa kubuelela bua kuluisha bena Peleshete.’ Pashishe wakatudila kua mukaji wa ndumba mu tshimenga tshia bena Peleshete tshia Gaza. Musangu au, Nzambi wakepesha Shimishona bukole bua kutula biibi bia tshimenga atshi, kushalatshi katshiyi mu bukubi to. (Bal. 14:1-4; 16:1-3) Kadi Nzambi kavua mumuambile bua kunanga Delila uvua pamuapa muena Isalele to, bualu dimunanga kadivua mua kumupetesha mpunga wa kuluisha bena Peleshete to. Delila wakangata makuta a bungi avua bena Peleshete bamupeshe bua kutungila Shimishona tshitungu. w23.09 5 §12, 13

Dimue dia 17/2

Bushuwa, busunguluji bua muntu budi butuyisha tshiji tshiende.​—Nsu. 19:11.

Busunguluji budi butuambuluisha bua kuikala bena bupuekele. Muntu udi ne busunguluji udi udikanda padibu basendeka malongesha a mu Bible. Misangu ya bungi itu bantu batuela nkonko, kabatu batuambila tshidibu batuelelayi to. Nanku kumpala kua kubandamuna, katupu muoyo ne: katuena bamanye tshidi tshibasake bua kutuelayi to. (Nsu. 16:23) Tumonayi muvua Gideona muandamune bena Efelayima. Bakamutandisha ne tshiji bua muvuaye kayi mubabikile pavuaye muye kuluangana ne baluisha babu. Kadi bua tshinyi bavua bumvue tshiji nanku? Bavua pamuapa badimone bedibue mâyi ku makasa anyi? Nansha biobi nanku anyi kabiyi nanku, Gideona wakenza malu ne busunguluji, kudienzejaye bua kujingulula bua tshinyi bivua bibatonde nanku ne kubandamunaye ne bupole. Bible udi wamba ne: pakakulaye mushindu au, “bakatukija.”​—Bal. 8:1-3. w23.09 16 §8, 9

Dibidi dia 18/2

Mvua muntu uvuaye nangananga mutambe kunanga ku dituku ku dituku.​—Nsu. 8:30.

Yehowa ne Yezu badi mu malanda makole a buena atu pankatshi pa tatu ne muana. Uvua ne kanyinganyinga ka bungi pavuaye umona benzela Muanende malu mabi, bamubenga, ne bamukengesha. Muledi yonso ukadi mufuishe muana, mmumanye bimpe mutubi bitapa ku muoyo. Nansha mutudi ne ditabuja dikole dia ne: bafue nebabishibue ku lufu, kufuisha muntu kutu anu kutonda bikole. Bualu ebu budi butuambuluisha bua kumvua kanyinganyinga kavua Yehowa mua kuikala mumvue pavuaye umona bakengesha muanende munanga ne bamushipa mu 33 P.Y. (Mat. 3:17) Kutuadijila ku mpindieu too ne dituku dia Tshivulukilu, kuenaku mua kudilongela malu a tshia kupikulangana natshi anyi kualonga mu ntendelelu wa mu dîku anyi? Kupu muoyo bua kutangila programe wa pa buende wa Ntendelelu wa mudinda bua Tshivulukilu dituku dia Tshivulukilu to. Patudi tulongolola mioyo yetu bua Tshivulukilu, nebilue bipepele bua kuambuluisha bakuabu bua babuelamu pabu.​—Eze. 7:10. w24.01 11 §10-12

Disatu dia 19/2

Neanukoleshe.​—1 Pet. 5:10.

Yehowa udi utupesha bukole patudi tusambila. Udi mua kuandamuna masambila etu, utupesha “bukole budi bupite bua pa tshibidilu.” (2 Kol. 4:7) Tudi tupeta kabidi bukole abu patudi tubala Dîyi diende ne tuelangana meji a malu adimu. (Mis. 86:11) Mukenji udi Yehowa mututumine mu Bible udi “ne bukole.” (Eb. 4:12) Tudi tupeta bukole bua kunanukila bua kulama disanka dietu, anyi kukumbaja mudimu mukole udi Yehowa utupesha patudi tusambila ne tubala Bible. Tumonayi muvua Yehowa mukoleshe muprofete Yona. Yona uvua munyeme mudimu mukole uvua Yehowa mumupeshe. Bua bualu abu, wakamba kudishipesha yeye ne bavuaye nabu mu mazuwa bua tshipepele tshikole tshivua tshitutaku. Pakamukupa bendeshi ba mazuwa mu Mbuu, mushipa munene wakamumina. Yeye kudipeta munda muawu, muaba uvua umuenza buôwa. Ntshinyi tshivua Yona muenze bua kupeta bukole munda mua mushipa muvuaye nkayende amu? Wakasambila.​—Yona 2:1, 2, 7. w23.10 13 §4-6

Dinayi dia 20/2

Nshikidilu wa malu onso ukadi musemene pabuipi.​—1 Pet. 4:7.

Nansha muvua mupostolo Petelo mufundile bena Kristo abu mikanda ayi, Yehowa mmuyele mu Dîyi diende. Idi itulongesha petu lelu. (Lomo 15:4) Lelu, bantu ba bungi kabatu bitabuja tshidi Bible wamba bua matuku atshilualua to. Baluishi betu badi mua kutuseka bualu kukadi bidimu bia bungi bitudi bambe ne: nshikidilu ukadi pa kulua. Kudi badi bamba ne: nshikidilu kakulua to. (2 Pet. 3:3, 4) Muntu utudi tuyisha, muena mudimu netu, anyi mulela wetu yeye mutuambile nanku, ditabuja dietu didi mua kuteketa. Petelo mmuleje tshidi mua kudikolesha. Bamue bantu badi bela meji ne: Yehowa udi ne lujoko bua kubutula ndongoluelu wa malu eu. Kadi mikanda ya Petelo idi ituvuluija ne: Yehowa kena ubala matuku mutudi tuetu tuabala to. (2 Pet. 3:8, 9) Kudiye, bidimu tshinunu bidi anu bu dituku dimue. Udi ne lutulu ne ki mmusue bua muntu nansha umue abutudibue to. Kadi pakumbana dituku diende, neabutule ndongoluelu wa malu eu. w23.09 26-27 §2-5

Ditanu dia 21/2

Bidi bikengela tutume ntema ku malu atudi bumvue kupita ntema ya pa tshibidilu bua katupambuki nansha kakese.​—Eb. 2:1.

Bua tshinyi mupostolo Paulo uvua mufundile bena Ebelu mukanda au? Pamuapa mbua malu manene abidi. Bua kumpala, bua kubakankamija. Ba bungi ba kudibu bavua bakolele mu ntendelelu wa bena Yuda. Bamfumu ba tshitendelelu tshiabu tshia kale bavua mua kuikala bakula bibi bua muvuabu balue bena Kristo. Bena Kristo kabavua ne ntempelo, tshioshelu tshia kulambuila Nzambi milambu, ne bakuidi to. Bualu ebu buvua mua kuikala butekeshe bayidi ba Kristo anyi butekeshe ditabuja diabu. (Eb. 3:12, 14) Bamue ba kudibu bavua mene mua kuikala bajinge kupingana mu ntendelelu wabu wa bena Yuda. Buibidi, Paulo uvua muleje ne: bena Ebelu kabavua badienzeja bua kupeta ngumvuilu mupiamupia wa malongesha male a mu nyuma, tuambe ne: “biakudia bikole” bidi mu Dîyi dia Nzambi to. (Eb. 5:11-14) Bidi bimueneka ne: bamue ba kudibu batshivua balonda Mikenji ya Mose. w23.10 24-25 §3, 4

Disambombo dia 22/2

[Mona] bansongakaji bu bana benu ba bakaji, ne bukezuke buonso.​—1 Tim. 5:2.

Bamue bantu bakaji badi babenga kusedibua. (Mat. 19:10-12) Manya ne: Yehowa ne Yezu kabena bapetula bena Kristo bajike to. Pa buloba bujima, bana betu ba bakaji bajike batu bambuluisha mu tshisumbu bikole. Bu mudibu banange bena Kristo nabu ne babatabalela, mbalue bana babu ba bakaji anyi bamamu kudi ba bungi ba kudibu. (Mâko 10:29, 30) Bamue mbalue bena mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba. Bana betu ba bakaji batu bayisha bikole pa buloba bujima. (Mis. 68:11) Kuenaku mua kudifundila tshipatshila tshia kutuadija mudimu wa ku dîba ne ku dîba anyi? Udi mua kulua mpanda-njila, kuya ku Betele anyi kuambuluisha mu luibaku. Sambila bua tshipatshila atshi. Yukila ne bantu bakuabu bakadi benza midimu eyi, nebakuleje tshidi tshikengela bua wewe kuyenza. Difundila malu mapepele a kuenza akuambuluisha bua kukumbaja tshipatshila atshi. Wewe muenze mudimu wa ku dîba ne ku dîba neupete mpunga ya kuenza malu makuabu a bungi mu mudimu wa Yehowa. w23.12 22 §16, 17

Dia lumingu dia 23/2

Badi ne bua kuanji kuyisha lumu luimpe.​—Mâko 13:10.

Bu mudi dikenga dinene dienda disemena, tudi bamone mudibi ne mushinga wa bungi bua kutumikila dîyi dituma dia kuyisha. Bidi mua kutukolela bua kuikala kuyisha bikole tuetu ne lutatu lua makuta anyi bobu batuluisha bua mudimu wa kuamba kua lumu luimpe. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kuteka malu a Bukalenge pa muaba wa kumpala? Nkushala batuishibue ne: “Yehowa wa biluilu” udi ku luseke luetu. Neatuambuluishe tuetu tutungunuka ne kuteka malu a Bukalenge kumpala kua etu. Nunku katuena ne tshia kutshinyina to. (Hag. 2:4) Yehowa mmusue bua tudifile bikole mu mudimu wa divuija bantu bayidi udi usungila mioyo ya bantu. Hagai uvua mukankamije bantu ba Yehowa bua batuadije mudimu wa dibakulula ntempelo. Yehowa uvua mulaye bua ‘kubatumina dibenesha’ bobu benze mudimu au. (Hag. 2:18, 19) Tuikale batuishibue petu ne: tuetu bateke mudimu wa diyisha pa muaba wa kumpala, Yehowa neatubeneshe. w23.11 16 §8; 17 §11

Dimue dia 24/2

Bantu bonso mbenze mpekatu.​—Lomo 3:23.

Mu mukanda uvua mupostolo Paulo mufundile bena Lomo, wakalejamu ne: bantu bonso mbena mpekatu. Kadi mmunyi mudi Nzambi mua kuanyisha muntu, kumubikila ne: muakane, umumona kayi kalema? Paulo udi wakula bua bualu bua Abalahama, bua kupetesha bena Kristo balelela diandamuna dia lukonko elu. Yehowa wakabikila Abalahama ne: muakane pavuaye musombele mu buloba bua Kanâna. Bua tshinyi Yehowa uvua mumubikile nanku? Mbualu uvua utumikila Mikenji ya Mose anyi? Kabiena nanku to. (Lomo 4:13) Bakalua kupesha tshisamba tshia Isalele Mikenji ayi bidimu bipite pa 400 panyima pa Nzambi mumane kubikila Abalahama ne: muakane. Kadi bua tshinyi Nzambi wakabikila Abalahama ne: muakane? Bu muvua Abalahama ne ditabuja, Yehowa wakamuleja ngasa wende, kumubikilaye ne: muakane.​—Lomo 4:2-4. w23.12 3 §4, 5

Dibidi dia 25/2

Enza tshionso tshidi mu muoyo webe.​—1 Kul. 17:2.

Butuku buvua muprofete Natana muyukile ne mukalenge Davidi, Yehowa wakambila Natana ne: Davidi ki nguvua ne bua kuibaka ntempelo to. (1 Kul. 17:3, 4, 11, 12) Ntshinyi tshivua Davidi muenze pakapetaye mukenji au? Wakatuadija kusangisha makuta ne bintu bivua muanende Solomo mua kulua kuenza nabi mudimu au. (1 Kul. 29:1-5) Yehowa wakadia tshipungidi ne Davidi diakamue panyima pa yeye mumane kumumanyisha ne: ki nyeye uvua ne bua kuibaka ntempelo to. Wakamulaya ne: umue wa mu ndelanganyi yende neakokeshe bua kashidi. (2 Sam. 7:16) Elabi meji disanka dikala nadi Davidi mu bulongolodi bupiabupia pamanyaye ne: padiye ne muoyo mu bukokeshi bua bidimu tshinunu apu, Yezu Mukalenge wa mu ndelanganyi yende ke udi ukokesha. Tshilejilu etshi tshidi tshituleja ne: nansha tuetu katuyi ne mushindu wa kuenzela Yehowa malu onso atudi basue kuenza, Nzambi wetu udi mua kuikala anu ne mabenesha makuabu adiye mutulamine atudi katuyi belele meji. w23.04 16 §8-10

Disatu dia 26/2

Yehowa kakubenga bantu bende to.​—Mis. 94:14.

Udi mua kupeta mvese misunguluke idi mua kukusamba paudi ne buôwa. Tshilejilu, udi mua kupeta mêyi adi akankamija mu mukanda wa Yobo, Misambu, Nsumuinu, nansha mu mêyi a Yezu adi mu Matayi nshapita 6. Neupete busambi bua kudi Yehowa wewe umusambila ne ubala Dîyi diende. Tudi ne bua kutuishibua ne: Yehowa neikale netu patudi mu ntatu. Kakutulekela nkayetu to. (Mis. 23:4) Mmulaye bua kutulama, kutushindamija, kutuambuluisha, ne kutusamba. Yeshaya 26:3 udi wamba bua Yehowa ne: ‘Neakube badi bamueyemena ne muoyo mujima; neabapeshe ditalala didi kadiyi dijika, bualu badi bamueyemena yeye.’ Nunku eyemena Yehowa, itaba diambuluisha dia kudi bantu badiye usaka bua kutuambuluisha. Wewe muenze nanku, neupetulule bukole nansha mu bikondo bia ntatu. w24.01 25 §16-17

Dinayi dia 27/2

Tshia mvita tshionso tshienza bua kukuluisha natshi katshiakutshimuna to.​—Yesh. 54:17.

Mêyi mamba ku bukole bua nyuma a mu mvese udi kuulu eu adi enda akumbana lelu. Mêyi adi akolesha adi alonda aa adi akumbana kabidi tshikondo tshietu etshi: “Bana bebe ba balume bonso nebalongeshibue kudi Yehowa, ne ditalala dia bana bebe ba balume nedikale divule. Nebakujadike bikole mu buakane. . . . Kuakutshina tshintu ne kuakuikala ne tshintu tshidi tshikuzakeja, bualu katshiakusemena pabuipi nebe to.” (Yesh. 54:13, 14) Nansha Satana, “nzambi wa ndongoluelu wa malu eu” kena ne bukole bua kuimanyika mudimu wa dilongeshangana udi bantu ba Yehowa benza to. (2 Kol. 4:4) Bakadi bajadikulule ntendelelu mukezuke, kakunyanguka kabidi to. Neashalaku kashidi ne tshiendelele. Tshia mvita tshionso tshienza bua kutuluisha natshi katshiakututshimuna to! w24.02 4 §10

Ditanu dia 28/2

Muntu yonso udi munange tatuende anyi mamuende kupita mudiye munnange, ki mmunkumbanyine to.​—Mat. 10:37.

Tuetu bena Kristo, tutu tuangata mutshipu wetu wa kudilambula kudi Yehowa ne mushinga wa bungi. Mutshipu au udi utangila mushindu utudi ne bua kukumbaja midimu yetu ya mu dîku. Tutu tudienzeja bikole bua kukumbaja majinga a bena mu dîku dietu. Kadi katuena tuteka majinga au kumpala kua malu adi Yehowa utulomba to. (Mat. 10:35, 36; 1 Tim. 5:8) Imue misangu, bidi mua kutulomba bua kuenza malu adi kaayi asankisha balela betu to, kadi tuenza bua kusankisha Yehowa. Yeye ke muenji wa dîku. Mmusue bua bena mu dîku bikale ne disanka. (Ef. 3:14, 15) Tuetu basue bua kuikala ne disanka dilelela, mbimpe tuenze malu mudi Yehowa musue. Kuedi mpata nansha kakese ne: Yehowa udi wanyisha muudi umutendelela paudi eku utabalela bena mu dîku dienu, ubananga, ne ubanemeka to.​—Lomo 12:10. w24.02 18 §11, 13

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu