TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es25 dib. 7-17
  • Ngondo wa 1

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo wa 1
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2025
  • Tumitu tua bualu
  • Disatu dia 1/1
  • Dinayi dia 2/1
  • Ditanu dia 3/1
  • Disambombo dia 4/1
  • Dia lumingu dia 5/1
  • Dimue dia 6/1
  • Dibidi dia 7/1
  • Disatu dia 8/1
  • Dinayi dia 9/1
  • Ditanu dia 10/1
  • Disambombo dia 11/1
  • Dia lumingu dia 12/1
  • Dimue dia 13/1
  • Dibidi dia 14/1
  • Disatu dia 15/1
  • Dinayi dia 16/1
  • Ditanu dia 17/1
  • Disambombo dia 18/1
  • Dia lumingu dia 19/1
  • Dimue dia 20/1
  • Dibidi dia 21/1
  • Disatu dia 22/1
  • Dinayi dia 23/1
  • Ditanu dia 24/1
  • Disambombo dia 25/1
  • Dia lumingu dia 26/1
  • Dimue dia 27/1
  • Dibidi dia 28/1
  • Disatu dia 29/1
  • Dinayi dia 30/1
  • Ditanu dia 31/1
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2025
es25 dib. 7-17

Ngondo wa 1

Disatu dia 1/1

Bavua bapatuka ne muntu mufue muambula, muana mulela umue kudi mamuende. Kabidi, mamu au uvua mukaji mukamba.​—Luka 7:12.

Yezu ‘wakamona’ mamu uvua mufuishe au, pashishe “wakamumvuila luse.” (Luka 7:13) Kadi Yezu kavua anu mumumvuile luse patupu to, wakamulejalu mu tshienzedi. Wakayukila nende ne dîyi dimpe umuambila ne: “Lekela kudila.” Pashishe wakenza bualu kampanda. Wakapeshilula muanende au muoyo ne “kumufila kudi mamuende.” (Luka 7:14, 15) Tshishima tshia Yezu tshia kubisha muana wa mukaji mukamba tshidi tshitulongesha tshinyi? Tshidi tshitulongesha ne: mbimpe tuikale tumvuila bantu badi bafuishe luse. Kadi tudi mua kutangila badi bafuishe bua kubumvuila luse anu muvua Yezu muenze. Mbimpe tubaleje mutudi tubumvuila luse patudi tubambila anyi tubenzela bualu kampanda bua kubambuluisha ne kubakolesha. (Nsu. 17:17; 2 Kol. 1:3, 4; 1 Pet. 3:8) Kubambila mêyi makese anyi kubenzela kabualu kampanda kudi mua kubambuluisha bikole. w23.04 5-6 §13-15

Dinayi dia 2/1

Tshipatshila tshia disama edi ki ntshia kufikisha ku lufu to, kadi didiku bua butumbi bua Nzambi.​—Yone 11:4.

Nansha muvua Yezu mumanye ne: mulunda wende Lazalo utshivua ufuilaku, wakashala kabidi matuku makuabu abidi ku Betania. Nanku dituku divua Yezu mufike, Lazalo ukavua mufue kukavua matuku anayi. Yezu wakaya bua kuenza bualu buvua mua kuambuluisha balunda bende bua kutumbisha Nzambi. (Yone 11:6, 11, 17) Muyuki eu udi ulongesha bantu badi ne balunda bualu kampanda. Mona ne: pavua Mariya ne Mâta batumine Yezu mukenji, kabavua bamulombe bua kulua ku Betania to. Bakamba anu ne: mulunda wende wa pa muoyo uvua usama. (Yone 11:3) Pakafua Lazalo, Yezu uvua mua kuikala mumubishile ku bule. Kadi wakaya ku Betania bua ikale ne Mariya ne Mâta balunda bende. Udi ne mulunda udi mua kulua kukuambuluisha wewe kuyi mumubikile anyi? Dîba adi udi mumanye ne: udi mua kumueyemena bua akuambuluishe mu “bikondo bia dikenga.” (Nsu. 17:17) Anu bu Yezu, tuikalayi koku balunda ba nunku! w23.04 10 §10, 11

Ditanu dia 3/1

Yeye uvua mulaye ngua lulamatu.​—Eb. 10:23.

Patudi mu ntatu tudi mua kuela meji ne: bulongolodi bupiabupia bua Yehowa kabuakulua to. Bualu ebu budiku bumvuija ne: ditabuja dietu nditekete anyi? Kabiena anu nanku to. Tuangatayi tshilejilu. Mvula yeye anu uloka mbingu milondangane, tudi mua kumona bu ne: munya kawakutema to. Kadi munya utu anu ulua kutema. Bia muomumue, patudi batshiokesha kudi malu, tudi mua kuela meji ne: bulongolodi bupiabupia kabuakulua nansha kakese. Kadi ditabuja dietu diodi dikole, dîba adi tudi bamanye ne: milayi ya Yehowa neyikumbane. (Mis. 94:3, 14, 15; Eb. 6:17-19) Bu mutudi ne dishindika adi, mbimpe tutungunuke ne kuteka malu a mu nyuma pa muaba wa kumpala mu nsombelu wetu. Bualu bukuabu budi butulomba bua kuikala ne ditabuja dikole, mmudimu wa diyisha. Bantu ba bungi batu bela meji ne: “lumu luimpe” lua bulongolodi bupiabupia bua Nzambi bualua mbualu budi kabuyi mua kuenzeka to. (Mat. 24:14; Yeh. 33:32) Katulekedi mmuenenu wabu mubi eu utusaka bua kuitaba tshidibu bambe etshi to. Bua kuepuka mmuenenu au, tudi ne bua kutungunuka ne kukolesha ditabuja dietu. w23.04 27 §6, 7; 28 §14

Disambombo dia 4/1

Tudi bamanye ne: netupete bintu bitudi tulomba, bualu tudi bamulombabi.​—1 Yone 5:15.

Ukadiku mudiebeje bua kumanya ni Yehowa utu wandamuna masambila ebe anyi? Biobi nanku, kuena nkayebe to. Bana betu ba bungi bakadi pabu bambe mutubu badiebeja bualu ebu nangananga padibu mu ntatu. Bituikala tukenga, bidi mua kutukolela petu bua kujingulula mudi Yehowa wandamuna masambila etu. Bua tshinyi mbimpe tuetu kuikala batuishibue ne: Yehowa utu wandamuna masambila a batendeledi bende? Bible udi utujadikila ne: Yehowa mmutunange bikole, ne utu utuangata ne mushinga. (Hag. 2:7; 1 Yone 4:10) Ke bualu kayi udi utuambila bua tuikale tusambila, tumulomba diambuluisha. (1 Pet. 5:6, 7) Mmusue kutuambuluisha bua tushale pabuipi nende ne tunanukile mu ntatu itudi nayi. Patutu tubala Bible, tutu tumona muvua Yehowa wandamuna masambila a batendeledi bende. Udi mua kuela meji a tshilejilu tshia nganyi? w23.05 8 §1-4

Dia lumingu dia 5/1

Mariya wakamba ne: “Anyima wanyi udi utumbisha Yehowa.”​—Luka 1:46.

Mariya uvua mudie malanda a nsungansunga ne Yehowa; yeye nkayende ke uvua wenza bua ditabuja diende dikale anu dikole. Uvua mumanye Mifundu minsatu bimpe. Uvua kabidi ne dîba dia kuelangana meji. (Luka 2:19, 51) Kakuyi mpata, Mariya uvua mukaji wa tshitembu bualu uvua mu malanda mimpe ne Yehowa. Lelu, bakaji bena Kristo ba bungi badi pabu badienzeja anu bu Mariya. Tshilejilu, muanetu wa bakaji Emiko udi wamba ne: “Pantshivua mujike, mvua ne tshibidilu tshia kuenza malu a mu nyuma. Kadi pakanselabu, bayanyi ke uvua utusambidila ne ulombola ntendelelu wa mu dîku. Nunku meme kumona ne: anu bivuaye wenza abi ke bivua bikolesha ditabuja dianyi. Kadi meme kulua kumona kabidi ne: malanda anyi ne Yehowa avua buanyi bujitu bumvua ne bua kudiambuila. Lelu eu, nkadi ne dîba dia kusomba nkayanyi nsambila, mbala Bible ne ngelangana meji a malu adimu.” (Gal. 6:5) Wewe muanetu wa bakaji, wewe utungunuka ne kukolesha bulunda buebe ne Yehowa, bayebe neakutumbishe ne neakunange bikole.​—Nsu. 31:30. w23.05 22 §6

Dimue dia 6/1

Nennulongeshe ditshina dia Yehowa.​—Mis. 34:11.

Katuena baledibue tutshina Yehowa to; kadi tudi ne bua kudienzeja bua tuikale ne ditshina dia Nzambi. Umue mushindu wa kudipeta ngua kukonkonona bufuki. Dîba ditudi tujingulula mudi bufuki bua Yehowa buleja mudiye ne meji, bukole, ne mudiye mutunange bikole, tudi tufika ku dimunemeka bikole ne ku dimunanga. (Lomo 1:20) Tudi kabidi mua kufika ku ditshina Nzambi tuetu ne tshibidilu tshia kusambila. Tuetu tuenza nanku, netufike ku dimanya Yehowa bimpe menemene. Dîba dionso ditudi tumulomba bukole bua kutantamena lutatu kampanda, tudi tuvuluka mudiye Nzambi wa Bukole bua bungi. Patudi tumusakidila bua dipa dia Muanende, tudi tuvuluka mudiye Nzambi wa dinanga. Patudi tumusengelela bua atuambuluishe mu bualu kampanda, tudi tuvuluka mudiye Nzambi wa meji. Masambila a mushindu eu adi atufikisha ku dinemeka Yehowa bikole. Adi kabidi enza bua tudisuike bua kubenga kuenza bualu budi mua kunyanga bulunda buetu nende. w23.06 15 §6, 7

Dibidi dia 7/1

Yehowa udi Mutueledi wa mikenji.​—Yesh. 33:22.

Yehowa utu welela bantu bende mikenji misunguluke. Tshilejilu, kasumbu kaludiki ka mu matuku a bapostolo kakaleja mishindu 3 eyi idi bena Kristo ne bua kushala bashindame: 1) kubenga kutendelela mpingu, kutendelela anu Yehowa, 2) kunemeka mashi bu tshintu tshia tshijila, ne 3) kutumikila mikenji mitumbuke ya malu a bikadilu bilenga ya mu Bible. (Bien. 15:28, 29) Mmunyi mudi bena Kristo lelu mua kushala anu bashindame mu mishindu isatu eyi? Mpadibu batendelela Yehowa ne bamutumikila. Yehowa wakatumina bena Isalele dîyi bua bamutendelele anu yeye nkayende. (Dut. 5:6-10) Pavua Diabolo mutete Yezu, Yezu wakaleja patoke ne: tudi ne bua kutendelela anu Yehowa. (Mat. 4:8-10) Ke bualu kayi, katutu tutendelela mpingu to. Katutu kabidi tutendelela bantu (nansha bobu bikale bamfumu ba bitendelelu, bamfumu ba tshididi, anyi bantu badi bende lumu mu malu a manaya ne a dipita kapepe) ne katutu tubatumbisha bu banzambi to. Tudi tutendelela anu yeye “wakafuka bintu bionso.”​—Buak. 4:11. w23.07 14-15 §3, 4

Disatu dia 8/1

Bua ditshina dia Yehowa muntu udi umbuka ku malu mabi.​—Nsu. 16:6.

Bena mu bulongolodi bua Satana mbasue kuenda masandi bikole ne mbanange malu a bantu butaka. (Ef. 4:19) Mbia mushinga bua tuetu kuikala ne ditshina dia Nzambi ne kumbuka ku malu mabi. Nsumuinu nshapita wa 9 udi wakula bua meji ne butshimbakane bidibu bafuanyikije ne bantu bakaji babidi. Yonso udibu bakuila mu nshapita eu mbamuleje bu udi ubikila bantu badi kabayi ne dimanya, mmumue ne: “badi kabayi ne lungenyi lujalame;” bienze bu ne: yonso wa kudibu uvua wamba ne: ‘Buela mu nzubu muanyi, udie.’ (Nsu. 9:1, 4-6) Kadi malu adi afikila bantu badibu babikila mmashilangane bikole. Bala bualu bua dibikila dia kudi “mukaji mutshimbakane.” (Nsu. 9:13-18) Udi ubikila bantu badi kabayi ne lungenyi lujalame, ubambila kayi ne bundu ne: ‘Buelayi munemu,’ tudie, tunue. Tshidi tshibenzekela tshinyi? Bible udi wamba ne: “Badi kabayi ne bukole mu lufu badimu.” Badi batudimuija ne: kudi “mukaji muenzavi” udi “mukaji wa masandi.” Badi batuambila ne: “Nzubu wende udi udina too ne mu lufu.” (Nsu. 2:11-19) Nsumuinu 5:3-10 udi utudimuija ne: kudi “mukaji muenzavi” mukuabu udi ‘makasa ende apueka mu lufu.’ w23.06 21-22 §6, 7

Dinayi dia 9/1

Enzayi bua bantu bonso bamanye munudi kanuyi bena malu makole.​—Filip. 4:5.

Bakulu badi ne bua kuikala tshilejilu, kabayi bena malu makole to. (1 Tim. 3:2, 3) Mukulu kena ne bua kudiambila ne: bakulu nende bakuabu badi ne bua kuikala bitaba tshidiye wamba anu bualu mbana kudiye to. Mbimpe amanye ne: Yehowa udi mua kupesha mukulu kayi yonso nyuma wende bua kubafikisha bonso buabu ku dipangadika dimpe. Padi dîyi dinene dia mu Bible kadiyi dishipa, bakulu badi kabayi bena malu makole badi bitaba dipangadika dia ba bungi ne muoyo mujima nansha diodi kadiyi dibasankisha. Patudi katuyi ne malu makole netupete masanka a bungi. Tshilejilu, netusombe ne bena Kristo netu bimpe, tshisumbu patshi netshikale mu ditalala. Netutendelele Yehowa mu buobumue ne bana betu ne netuanyishe dishilangana dietu nabu. Tshia mushinga tshidi ne: netuikale ne disanka bualu tudi tuidikija Yehowa Nzambi wetu udi kayi ne malu makole. w23.07 25 §16, 17

Ditanu dia 10/1

Badi ne lungenyi lutue nebaajingulule.​—Dan. 12:10.

Danyele uvua ulonga mêyi a buprofete ne meji mimpe. Uvua musue kumanya bulelela. Uvua kabidi udipuekesha, witaba ne: Yehowa neambuluishe bantu badi basue kumumanya ne kutumikila mikenji yende bua baajingulule. (Dan. 2:27, 28) Wakaleja muvuaye ne didipuekesha bualu uvua weyemena Yehowa ne umulomba diambuluisha. (Dan. 2:18) Uvua kabidi udilongela Dîyi dia Nzambi bimpe, wenza makebulula mu mifundu ya mu Bible ivuaku tshikondo tshiende. (Yel. 25:11, 12; Dan. 9:2) Mmunyi muudi mua kumuidikija? Manya tshidi tshikusaka bua kudilongela. Utu udilongela mêyi a buprofete a mu Bible bualu udi ne dijinga dikole dia kumanya bulelela anyi? Biobi nanku, Yehowa neakuambuluishe. (Yone 4:23, 24; 14:16, 17) Bamue badi pamuapa baalonga ne meji a kupeta bijadiki bia ne: Bible ki n’Dîyi dia Nzambi to. Badi bela meji ne: Bible yeye kayi mukanda wa Nzambi, dîba adi badi mua kudielela mikenji ya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi. Kadi meji adi atusaka tuetu bua kudilongela ikale mimpe. w23.08 9 §7, 8

Disambombo dia 11/1

Wewe mutekete mu maboko . . . , Bukole buebe nebukepe.​—Nsu. 24:10.

Tudi mua kudiambuisha bujitu bupitshidile tuetu tudifuanyikija ne bakuabu. (Gal. 6:4) Tuetu tuenza nanku, tudi mua kutuadija kubalakana anyi kupeta lungenyi lua kutembangana nabu. (Gal. 5:26) Tuetu tukeba kuenza malu akadi bakuabu benze, kadi mu bulelela katuyi mua kuenza, tudi mua kudienzela bibi. Bikalabi ne: “bualu butekemena budibu baladikije budi busamisha muoyo,” muoyo au newikale mushindu kayi tuetu baditekele malu atudi katuyi mua kukumbaja? (Nsu. 13:12) Kuenza nanku kudi mua kututshiokesha ne kutekesha lubilu luetu lua kupeta muoyo. Kujingi kuenza bia bungi kupita bidi Yehowa ukulomba to. Udi ukulomba anu malu audi mua kuenza. (2 Kol. 8:12) Manya ne: Yehowa kena ukufuanyikija ne bantu bakuabu to. (Mat. 25:20-23) Udi wanyisha mudimu uudi umuenzela ne muoyo mujima, wanyisha lulamatu luebe ne dinanukila diebe. w23.08 29 §10, 11

Dia lumingu dia 12/1

Ndi ne bua kufua ne nyota anyi? ​—Bal. 15:18.

Yehowa wakandamuna disambila dia Shimishona, kuenzaye tshishima, mâyi kupatukawu. Pakaanuaye, “bukole buende buakapingana yeye kusanguluka.” (Bal. 15:19, dim.) Bidi bimueneka ne: musulu wa mâyi au wakashala bidimu bia bungi, too ne dîba diakafunda muprofete Samuele mukanda wa Balumbuluishi ku bukole bua nyuma muimpe. Pavua bena Isalele bamone musulu wa mâyi au, bavua mua kuikala bapete dilongesha dia ne: bobu beyemene Yehowa, neabambuluishe mu bikondo bia ntatu. Mbimpe tuetu petu tueyemene Yehowa katuyi tutangila mamanya etu anyi malu atukadi bakumbaje mu mudimu wende to. Tudi ne bua kudipuekesha ne kuitaba ne: tudi mua kuenza tshionso tshidi Yehowa utulomba anu tuetu bamueyemene. Anu bu muvua Shimishona mupetulule bukole pavuaye munue mâyi avua Yehowa mumupatuile, netushale petu ne lulamatu kudi Yehowa anu tuetu bitabe diambuluisha diende.​—Mat. 11:28. w23.09 4 §8-10

Dimue dia 13/1

Diandamuna dia bupole didi dituyisha luonji, kadi dîyi dishile didi dilundula tshiji.​—Nsu. 15:1.

Kadi ntshinyi tshitudi ne bua kuenza padi muntu upenda Yehowa anyi usendeka Bible? Mbimpe tulombe Yehowa nyuma wende bua tupete meji a kumuandamuna ne bupole. Kadi tshia kuenza ntshinyi tuetu balue kumona ne: katuvua bamuandamune muvuabi bikengela? Mbimpe tusambile kabidi bua bualu abu ne tuelangane meji a mutudi mua kuandamuna muntu bimpe musangu walonda. Dîba adi, Yehowa neatupeshe nyuma muimpe bua tuikale tudikanda ne tuenza malu ne bupole. Kudi mvese ya bungi idi mua kutuambuluisha padibi bikole bua kuandamunangana ne bupole. Nyuma wa Nzambi udi mua kutuvuluijayi. (Yone 14:26) Tshilejilu, mêyi manene adi mu mukanda wa Nsumuinu adi mua kutuambuluisha bua tuikale bena bupole. (Nsu. 15:18) Mukanda wa Nsumuinu au udi kabidi uleja mudibi bimpe bua kudikanda padibu batubunda.​—Nsu. 10:19; 17:27; 21:23; 25:15. w23.09 15 §6, 7

Dibidi dia 14/1

Ndi musue kunuvuluija malu aa misangu yonso.​—2 Pet. 1:12.

Mupostolo Petelo uvua mushale ne lulamatu kudi Yehowa munkatshi mua bidimu bia bungi. Mu bidimu bionso abi, uvua mufile Yezu mu mudimu wa diyisha. Yeye ke wa kumpala wakatuadija kuyisha bantu ba bisamba bikuabu, ne wakalua wa mu kasumbu kaludiki. Pakavuaye pa kufua, Yehowa wakamupesha mudimu mukuabu munene wa kufunda 1 Petelo ne 2 Petelo, bu mu 62-64 P.Y. (2 Pet. 1:13-15) Petelo uvua mufunde mikanda ayi mu tshikondo tshivua bena Kristo nende batuilangana ne “mateta mashilashilangane.” (1 Pet. 1:6) Batontolodi bavua bajinga kubueja malongesha a dishima ne bikadilu bibi mu tshisumbu. (2 Pet. 2:1, 2, 14) “Nshikidilu wa malu onso” ukavua pa kukuata bena Kristo bavua mu Yelushalema, tuambe ne: biluilu bia bena Lomo bikavua pa kubutula tshimenga atshi ne ndongoluelu wa malu wa bena Yuda uvuamu. (1 Pet. 4:7) Kakuyi mpata, mikanda ya Petelo ayi ivua miambuluishe bena Kristo bua bananukile mu ntatu ne bua badilongolole ku itshivua mibindile. w23.09 26 §1, 2

Disatu dia 15/1

[Kristo] wakalonga ditumikila ku makenga avuaye mupete.​—Eb. 5:8.

Tutu petu tulonga ditumikila ku ntatu itu itukuata. Tshilejilu, patuakapeta buludiki bua kubenga kuenzela bisangilu ku Nzubu ya Bukalenge ne kuyisha ku nzubu ne ku nzubu mu tshipupu tshia korona, bivua mua kuikala bikukolele bua kubutumikila’s? Kadi ditumikila diebe diakakukuba, kufikishadi bena mu tshisumbu tshienu ku dikala mu buobumue, kusankishabi ne Yehowa. Lelu tuetu bonso tudi badiakaje bua kulonda buludiki kayi buonso butuapeta mu dikenga dinene. Kubutumikila nekutupandishe! (Yobo 36:11) Tudi tutumikila Yehowa nangananga bualu tudi bamunange ne tudi basue kumusankisha. (1 Yone 5:3) Kakuena tshitudi mua kumufuta bua bionso bidiye mutuenzele to. (Mis. 116:12) Kadi tshietu tshitudi mua kuenza ntshia kumutumikila yeye ne badiye muteke ku mutu kuetu. Tuetu babatumikile netuleje ne: tudi bena meji. Bena meji badi basankisha Yehowa.​—Nsu. 27:11. w23.10 11 §18, 19

Dinayi dia 16/1

Tendelelayi Yeye uvua muenze diulu ne buloba.​—Buak. 14:7.

Muanjelu yeye musue kuyukila nebe, neumuteleje anyi? Lelu, kudi muanjelu udi wambila “tshisamba tshionso, tshisa tshionso, muakulu wonso ne bantu bonso” ne: “Tshinayi Nzambi, mutumbishayi, . . . tendelelayi Yeye uvua muenze diulu ne buloba.” (Buak. 14:6, 7) Yehowa ke Nzambi umuepele mulelela udi muntu yonso ne bua kutendelela. Mbimpe tuikale ne dianyisha bua diakalenga didiye mutupeshe dia kumutendelela mu ntempelo wende munene wa mu nyuma! Ntempelo wa mu nyuma udi umvuija tshinyi? Nkuepi kutudi mua kupetela malu adi amumvuija? Ntempelo wa mu nyuma ki nnzubu muibaka to. Udi uleja mushindu wa kutendelela Yehowa udiye wanyisha udi muimanyine pa mulambu udi upikula wa Yezu. Mupostolo Paulo wakumvuija bualu abu mu mukanda uvuaye mufundile bena Ebelu bavua mu Yudaya. w23.10 24 §1-2

Ditanu dia 17/1

“Ki nku tshiluilu tshia basalayi, anyi ku bukole, kadi nku nyuma wanyi,” ke mudi Yehowa wa biluilu wamba.​—Zek. 4:6.

Mu 522 K.Y., baluishi ba bena Yuda bakasaka bukalenge bua Pelasa bua kuimanyika dibakulula dia ntempelo wa Yehowa. Kadi Zekâya wakabakankamija wamba ne: Yehowa uvua ne bua kubambuluisha ne nyuma wende bua batungunuke ne kuenza mudimu nansha muvuaku buluishi abu. Mu 520 K.Y., mukalenge Dayawesha wakatuma dîyi bua kuibakululabu ntempelo, kufilaye makuta, kuambilaye too ne banguvena bua kuambuluisha mu mudimu au. (Eze. 6:1, 6-10) Yehowa wakalaya bantu bende ne: uvua ne bua kubambuluisha pavuabu bateka mudimu wa kuibakulula ntempelo pa muaba wa kumpala. (Hag. 1:8, 13, 14; Zek. 1:3, 16) Bu muvua baprofete abu bakankamije bena Yuda, bakatuadijilula kuibaka ntempelo bu mu 502 K.Y.; bobu kumujikija mu bidimu bishadile ku 5. Bu muvua bena Yuda bateke mudimu wa dibaka pa muaba wa kumpala nansha muvuabu ne ntatu, Yehowa wakabambuluisha. Bua bualu abu, bakatendelela Yehowa ne disanka.​—Eze. 6:14-16, 22. w23.11 15 §6, 7

Disambombo dia 18/1

Endayi mu bulongame, nulonda makasa a ditabuja divua nadi tatu wenu Abalahama.​—Lomo 4:12.

Nansha mukadi bantu ba bungi bumvue bualu bua Abalahama, mbamanye anu malu ende makese tshianana. Kadi wewe udi mumanye malu ende a bungi. Tshilejilu, udi mumanye mudi Bible wamba ne: Abalahama ke “tatu wa bantu bonso badi ne ditabuja.” (Lomo 4:11) Pamuapa udi udiebeja ne: ‘Ndiku mua kulonda makasa a Abalahama ne kuikala ne ditabuja dia buena divuaye nadi anyi?’ Eyowa. Tuetu tukonkonona tshilejilu tshia Abalahama netuikale ne ditabuja dia buena divuaye nadi. Nzambi wakamutumina dîyi bua aye mu buloba bua kule; wakasombela mu nteta munkatshi mua bidimu bia bungi, kujingaye ne bua kulambula Izaka muanende uvuaye munange. Malu avuaye muenze au adi aleja muvuaye ne ditabuja dikole. Nzambi wakamuanyisha bua ditabuja diende ne bienzedi biende, kuluaye mulunda wende. (Yak. 2:22, 23) Yehowa mmusue bua tuetu, nansha wewe pebe, tulue balunda bende ne mmusue kutuanyisha. Ke bualu kayi wakasaka Paulo ne Yakobo bua kufunda bualu bua Abalahama mu Bible. w23.12 2 §1, 2

Dia lumingu dia 19/1

Muntu yonso udi ne bua kuikala ne lukasa ku diteleja, ne lujoko ku diakula.​—Yak. 1:19.

Bana betu ba bakaji, manyayi mua kuyukila ne bakuabu. Bikengela bena Kristo bikale bayukila ne bakuabu bimpe. Bua bualu abu, muyidi Yakobo wakafila mubelu muimpe udi mu mêyi adi kuulu eku. Wewe uteleja bakuabu padibu bakula, udi uleja muudi ubumvuila anyi ‘uditeka pa muaba wabu.’ (1 Pet. 3:8) Wewe kuyi mumanye mudi muntu udiumvua anyi tshidiye wamba, muebeja mu mushindu muimpe akuambilatshi. Anji ela meji kumpala kua kuakula. (Nsu. 15:28, dim.) Diebeja ne: ‘Bualu bundi nkeba kumuambila ebu, mbulelela, ne nebumukankamije anyi? Budiku buleja ne: ndi mmuenzela malu mimpe ne ndi mmunemeka anyi?’ Idikija bana betu ba bakaji batu bamanye kuyukila bimpe ne bakuabu. (Nsu. 31:26) Ikala utangila mushindu udibu bayukila ne bakuabu. Wewe mumanye mua kuyukila ne bakuabu bimpe, bulunda buebe nabu nebukole. w23.12 21 §12

Dimue dia 20/1

Muntu udi uditola pa nkayende . . . udi ubenga meji onso adi ambuluisha.​—Nsu. 18:1.

Lelu, Yehowa udi mua kusaka bena mu mêku etu, balunda betu, anyi bakulu ba mu tshisumbu bua kutuambuluisha. Kadi patu muntu utunyingalaja, tutu tumvua anu bua kuditola, katuyi basue kuikala pamue ne bakuabu to. Bitu bienzekela bantu nanku. Tshia kuenza ntshinyi bua Yehowa kutuambuluisha? Dienzeja bikole bua kulekela lungenyi lua kuditola. Misangu yonso itudi tuditola, tudi tutuma meji etu anu ku majinga etu ne ku ntatu itudi nayi. Tuetu tuenza nanku, tudi mua kufika ku diangata mapangadika mabi. Kutu misangu itutu basue kuikala nkayetu, nangananga tshikondo tshidi malu makole atufikila. Tuetu tuditola mutantshi mule, bidi bimueneka bu ne: tudi tubenga diambuluisha dia bantu badi Yehowa usaka bua kutuambuluisha. Nunku mbimpe tuitabe diambuluisha dia kudi bena mu mêku etu, dia kudi balunda betu, ne dia kudi bakulu ba mu tshisumbu. Tubamone anu bu ne: Yehowa ke udi mubatume bua kutuambuluisha.​—Nsu. 17:17; Yesh. 32:1, 2. w24.01 24 §12-13

Dibidi dia 21/1

Kapaya kakena ne bua kupita ku mutu kuende to.​—Nom. 6:5.

Banazi kabavua ne bua kukosesha nsuki to. Kuenza nanku kuvua kuleja muvuabu batumikila Yehowa ne muoyo mujima. Bia dibungama, kuvua misangu ivua bantu kabayi banyisha anyi banemeka mutshipu wa Bunazi mu Isalele to. Kuvua misangu ivuabi bilomba Munazi bua kuikala ne dikima bua kushala mulamate ku mutshipu wende ne kuikala mushilangane ne bakuabu. (Amo. 2:12) Bu mutudi tuenza disua dia Yehowa, tudi petu bashilangane ne bantu ba muaba utudi. Bidi bikengela tuikale ne dikima bua kudimanyisha mutudi Bantemu ba Yehowa ku mudimu anyi mu tulasa. Bu mudi bikadilu bia bena mu bulongolodi ebu bienda anu binyanguka, pamuapa nebitukolele bua kutumikila mêyi manene a mu Bible anyi kuambila bakuabu lumu luimpe. (2 Tim. 1:8; 3:13) Ikala anu mumanye ne: tudi ‘tusankisha muoyo wa [Yehowa],’ tuetu benze malu ne dikima bua kuikala bashilangane ne bantu badi kabayi bamuenzela mudimu to.​—Nsu. 27:11; Mal. 3:18. w24.02 16 §7; 17 §9

Disatu dia 22/1

Nuakidilangane bimpe.​—Lomo 15:7.

Mu tshisumbu tshia ku Lomo muvua bantu ba mishindu ne mishindu. Kuvua bena Yuda bavuabu balongeshe Mikenji ya Mose, bakuabu bavua ba mu bisamba bikuabu bavua bakolele miaba mishilashilangane. Bamue bena Kristo bavua mua kuikala bapika, bakuabu badikadile; pamuapa banga bamfumu ba bapika. Mmunyi muvua bena Kristo abu mua kutungunuka ne kunangangana nansha muvuabu bashilangane? Mupostolo Paulo wakabakankamija ne: “Nuakidilangane bimpe.” Uvua usua kuamba tshinyi? Muaku udibu bakudimune ne: “Nuakidilangane” udi umvuija kuakidila muntu bimpe, bu mudi kumbelu anyi kumuvuija mulunda. Tshilejilu, Paulo wakaleja Filemona mua kuakidila Onezimo, mupika uvua wenda unyemakana, wamba ne: “Umuakidile bimpe.” (Filem. 17) Pisikila ne Akila bakakidila Apolo uvua kayi mumanye malu a bungi a buena Kristo bu bobu, ‘kuyabu nende,’ mmumue ne: kusombabu nende. (Bien. 18:26) Bilumbu kabiakajuka bua muvua bena Kristo abu bashilangane to, kadi bavua bakidilangana bimpe. w23.07 6 §13

Dinayi dia 23/1

Nenkumbaje mitshipu yanyi kudi Yehowa.​—Mis. 116:14.

Udi mudilambule kudi Yehowa nangananga bualu udi mumunange. Dinanga adi ki ndimanyine anu pa mushindu uudi udiumvua to. Ndimanyine pa ‘dimanya diebe dijalame’ dia Yehowa ne dia dijinga diende. (Kolos. 1:9) Dilonga diebe dia Bible ndikujadikile ne: 1) Yehowa mmuntu mulelela, 2) Bible n’Dîyi diende difundisha ku nyuma, ne 3) udi ukumbaja disua diende lelu ku diambuluisha dia bulongolodi buende. Bantu badi badilambula kudi Yehowa badi ne bua kumanya malongesha a nshindamenu a mu Bible ne kuatumikila. Badi badienzeja kabidi bua kuambila bakuabu. (Mat. 28:19, 20) Mbafike ku dinanga Yehowa bikole ne badi ne dijinga dia kumutendelela anu yeye. Si ki mudibi buebe wewe? w24.03 4-5 §6-8

Ditanu dia 24/1

Nebalue mubidi umue.​—Gen. 2:24.

Abigayila uvua mukaji wa Nabala. Bible udi uleja ne: Nabala uvua muena malu makole ne uvua wenza malu mabi. (1 Sam. 25:3) Bivua ne bua kuikala bikolele Abigayila bua kushala mu dibaka ne muntu wa nanku. Abigayila uvua mupete mpunga wa kushipa dibaka adi anyi? Eyowa, uvua mumupete pavua Davidi, uvua ne bua kulua mukalenge, mulue bua kushipa bayende bua muvuaye mumupende yeye ne bantu bende. (1 Sam. 25:9-13) Abigayila uvua mua kunyema kushila Davidi mpunga wa kushipa Nabala. Kadi wakasengelela Davidi bua kamushipi to. (1 Sam. 25:23-27) Tshivua mua kuikala tshimusake bua kuenza nanku ntshinyi? Abigayila uvua munange Yehowa ne uvua unemeka dibaka anu mutu Yehowa udinemeka. Uvua mumanye kabidi ne: dibaka ntshintu tshia tshijila kudi Yehowa. Bu muvuaye musue kusankisha Nzambi, wakenza tshionso tshivua tshikengela bua kusungila bayende ne ba mu nzubu muende. Wakaya ne lukasa, kukandaye Davidi bua kashipi Nabala to. w24.03 16-17 §9-10

Disambombo dia 25/1

Mvua mua kunukolesha ne mêyi a mukana muanyi.​—Yobo 16:5.

Kudi bantu mu tshisumbu tshienu badi badienzeja bua kushintulula nsombelu wabu bua kuvudija mudimu udibu benzela Yehowa anyi? Udiku mumanye bansonga badi badienzeja bua kuikala bashilangane ne bantu bakuabu mu kalasa, nansha mudi kuenza nanku kubakebela lutatu anyi? Kudiku bantu badi badienzeja bua kushala ne lulamatu bualu bena mu dîku diabu badi babaluisha anyi? Tukebayi mpunga ya kukankamija bena Kristo netu aba, tubaleja dianyisha bua mudibu ne dikima ne bua bidibu benza bua Yehowa. (Filem. 4, 5, 7) Yehowa mmumanye bimpe ne: tudi basue kumusankisha ne kudipangisha amue malu bua kuenza malu adi apetangana ne mutshipu wetu wa kudilambula kudiye. Udi ututua mushinga padiye utulekela tuetu nkayetu tumuleja mutudi bamunange. (Nsu. 23:15, 16) Nunku tudisuikayi bua kutungunuka ne kumuenzela mudimu, tumupesha tshidi tshitambe buimpe ne muoyo mujima. w24.02 18 §14; 19 §16

Dia lumingu dia 26/1

Wakanyunguluka mu buloba buonso wenza malu mimpe ne wondopa bantu.​—Bien. 10:38.

Elabi meji ne: tudi ku ndekelu kua tshidimu tshia 29 P.Y. pavua Yezu mutuadije mudimu wende. Mbababikile ne mamuende Mariya mu difesto dia dibaka mu Kana. Mariya uvua wambuluisha bua kuakidila benyi. Kadi munkatshi mua difesto, kudi kumueneka lutatu, mvinyo uvua mujike. Mariya wakaya lukasa kudi muanende, kumuambilaye ne: “Kabena ne mvinyo to.” (Yone 2:1-3) Yezu wakenza tshinyi? Wakenza tshishima, kukudimunaye mâyi kuluawu “mvinyo mutambe buimpe.” (Yone 2:9, 10) Yezu wakenza kabidi bishima bikuabu bia bungi tshikondo tshivuaye uyisha. Wakenza mudimu ne bukole buende bua kuenza bishima bua kuambuluisha bantu binunu ne binunu. Tshilejilu, wakenza bishima bibidi. Mu tshimue, wakadiisha bantu balume 5 000; ne mu tshikuabu kuluaye kudiisha bantu balume 4 000. Tuetu basangishe bungi bua bantu bonso abu kusangisha ne bakaji ne bana bavua muaba au, bavua mua kuikala bapite pa 27 000. (Mat. 14:15-21; 15:32-38) Misangu yonso ibidi ayi, uvua muondope kabidi bantu ba bungi bavua basama.​—Mat. 14:14; 15:30, 31. w23.04 2 §1, 2

Dimue dia 27/1

Meme, Yehowa Nzambi webe, ndi nkuata tshianza tshiebe tshia balume bikole, Yeye udi ukuambila ne: “Kutshinyi to. Nenkuambuluishe.”​—Yesh. 41:13.

Lutatu lukole luolu lukukuate, nekuikale matuku awatuadija kudiumvua kuyi ne bukole, meji akushikile. Bidi mua kutukolela bua kujuka anu bu Eliya. Tukadi tujinga anu bua kulala. (1 Bak. 19:5-7) Tudi pamuapa dijinga ne diambuluisha bua kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu. Mu bikondo bia nanku, Yehowa udi utujadikila muatuambuluishaye mu mêyi a mvese wa lelu. Mukalenge Davidi wakamona muvua Yehowa mumuambuluishe. Pavuaye mutuilangane ne ntatu ne pavua baluishi bende bakeba kumuenzela bibi, wakambila Yehowa ne: “Tshianza tshiebe tshia balume tshidi tshinkuatshisha.” (Mis. 18:35) Yehowa utu usaka bantu bakuabu bua kutuambuluisha. Tshilejilu, pavua Davidi mupungile, Yonatana mulunda wende wakalua kumukankamija ne mêyi mimpe. (1 Sam. 23:16, 17) Bia muomumue, Yehowa wakasungula Elisha bua ikale wambuluisha Eliya.​—1 Bak. 19:16, 21; 2 Bak. 2:2. w24.01 23-24 §10-12

Dibidi dia 28/1

Yehowa muine udi ufila meji; mukana muende mudi mupatuka dimanya ne dijingulula dia malu.​—Nsu. 2:6.

Yehowa udi tshipapayi, utu ufila ne tshianza tshilekelela. Mukaji udibu bafuanyikije ne “meji malelela” mu Nsumuinu nshapita wa 9 udi ne ngikadilu eyi. Badi baleja ne: mukaji wa mu tshimfuanyi au mmulambe munyinyi bimpe, musambakaje mvinyo ne mulongolole mêsa a mu nzubu muende bimpe. (Nsu. 9:2, dim.) Bualu bukuabu, bilondeshile mvese 4 ne 5, “Udi [meji malelela] wambila muntu udi kayi ne lungenyi lujalame ne: ‘Luaku, udie diampa dianyi.’” Bua tshinyi mbimpe tuitabe dibikila dia kudi mukaji eu? Bualu Yehowa musue bua bana bende bikale ne meji ne bikale mu bukubi. Ki mmusue bua tuenze bilema bialua kutunyingalaja pashishe to. Ke bualu kayi “udi ulamina bena bululame meji adi ambuluisha.” (Nsu. 2:7) Tuetu ne ditshina dimpe dia Yehowa, nebitusake bua kumusankisha. Tudi tuteleja mibelu yende ya meji ne tuyitumikila ne disanka.​—Yak. 1:25. w23.06 23 §14, 15

Disatu dia 29/1

Bualu Nzambi ki mmupange buakane bua kupuaye mudimu wenu muoyo.​—Eb. 6:10.

Nansha tuetu katutshiyi ne mushindu wa kuenzela Nzambi mudimu bu kumpala, tuikale batuishibue ne: Yehowa udi wanyisha mushindu utudi tudienzeja bua kumusankisha ne muoyo mujima. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Mu matuku a Zekâya, Yehowa wakamulomba bua enze tshifulu tshia butumbi tshia or ne tshia arjan bivuabu batume kudi bena Yuda bavua mu Babilona. (Zek. 6:11) “Tshifulu tshinene tshia butumbi” atshi tshivua ne bua kushala “tshivulukilu” tshia bintu bivuabu bafila ne disanka. (Zek. 6:14, dim.) Mbimpe tuikale batuishibue ne: Yehowa kakupua mushindu utudi tudienzeja bikole bua kumuenzela mudimu mu bikondo bia ntatu muoyo to. Tumanye ne: mu matuku a ku nshikidilu aa netutungunuke anu ne kupeta ntatu ne malu neatungunuke anu ne kunyanguka bikole. (2 Tim. 3:1, 13) Kadi kabiena bikengela kusamisha mutu bipitshidile to. Vuluka mêyi avua Yehowa muambile bantu bende mu matuku a muprofete Hagai a ne: “Ndi nenu . . . Kanuikadi ne buôwa to.” (Hag. 2:4, 5) Tuetu petu tumanye ne: Yehowa neikale netu misangu yonso itudi tudienzeja bua kuenza disua diende. w23.11 19 §20, 21

Dinayi dia 30/1

Ndi muena mpekatu.​—Luka 5:8.

Tshilejilu tshia mupostolo Petelo netshikukoleshe bualu Yehowa mmufundishe bilema biende mu Bible bua bitulongeshe. (2 Tim. 3:16, 17) Kulonga malu a Petelo uvua ne butekete ne udiumvua anu bu tuetu nekutuleje ne: Yehowa kena utulomba malu atudi katuyi mua kuenza to. Udi utulomba bua tushale anu bamulamate nansha mutudi tuenza bilema. Bua tshinyi kunanukila kudi ne mushinga? Nansha tuetu bamone ne: tukadi balekele tshilele tshibi tshituvua natshi, tudi mua kulua kukulukamu kabidi. Kadi tutungunuke anu ne kudienzeja bua kutshilekeelamu. Tuetu bonso tutu tuenza malu anyi tuambangana mêyi atu alua kutunyingalaja. Kadi tuetu badienzeje bua kubenga kuenza nanku, Yehowa neatuambuluishe. (1 Pet. 5:10) Luse luvua Yezu mumvuile Petelo nansha muvuaye muena bilema nelutupeteshe bukole bua kunanukila mu mudimu wa Yehowa. w23.09 20-21 §2, 3

Ditanu dia 31/1

Mukalenge, bu wewe muikalapu, muanetu kavua mua kufua to.​—Yone 11:21.

Yezu uvua mua kuikala muondope Lazalo anu bu mudi Mâta muleje mu mvese wetu wa lelu. Kadi Yezu uvua musue kuenza bualu kampanda bua dikema. Udi umulaya ne: “Muanenu neajuke.” Wamba kabidi ne: “Meme ndi dibishibua ku lufu ne muoyo.” (Yone 11:23, 25) Bushuwa, Nzambi mmumupeshe bukole bua kubisha bafue. Kumpala ukavua mubishe muana wa bakaji pavuaye ufuminaku ku difua ne ukavua kabidi mubishe nsongalume mukuabu, pamuapa anu dituku divuaye mufue adi. (Luka 7:11-15; 8:49-55) Kadi uvuaku mua kubisha muntu ukavua mufue kupita matuku anayi ne ukavua mubange kubola anyi? Mariya wa ba Lazalo udi uya bua kusambakena ne Yezu. Udi wamba pende tshikavua Mâta wabu muambe ne: “Mukalenge, bu wewe muikalapu, muanetu kavua mua kufua to.” (Yone 11:32) Pakamona Yezu Mariya ne bakuabu bavuaye nabu badila, biakamutonda bikole. Bu muvuaye umvuila balunda bende abu luse lua bungi, wakadila. Uvua mumanye mutubi bisama ku muoyo padi muntu ufua. Bushuwa, wakazuka bua kubisha Lazalo ku lufu. w23.04 10-11 §12, 13

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu