Ngondo wa 10
Disatu dia 1/10
Meji adi afumina muulu . . . mmadiakaje bua kutumikila.—Yak. 3:17.
Bituku bikukolela bua kutumikila anyi? Bu muvuabi bikolele mukalenge Davidi bua kutumikila, wakasambila ne: “Jula munda muanyi dijinga dia kukutumikila.” (Mis. 51:12) Nansha muvua Davidi munange Yehowa, kuvua misangu ivuabi bimukolela bua kumutumikila. Ke mudibi kabidi buetu tuetu. Bidi nanku bualu tshia kumpala, tudi baledibue ne meji a dibenga kutumikila. Tshibidi, Satana udi anu utusaka bua kutombokela Yehowa, bu muvuaye mumutombokele. (2 Kol. 11:3) Tshisatu, bena mu bulongolodi ebu badi ne nyuma wa buntomboji, “nyuma udi munkatshi mua dienza malu mu bana ba dibenga kutumikila.” (Ef. 2:2) Nanku tudi ne bua kudienzeja bua kumbusha meji etu a kuenza mpekatu, ne kukandamena Diabolo ne bena panu badi batusaka bua kubenga kutumikila. Tudienzeje kabidi bua kutumikila Yehowa ne bantu badiye mupeshe ndambu wa bukokeshi. w23.10 6 §1
Dinayi dia 2/10
Wewe udi mulame mvinyo mutambe buimpe too ne mpindieu.—Yone 2:10.
Tshishima tshia Yezu tshia kukudimuna mâyi alua mvinyo tshidi tshitulongesha tshinyi? Tshidi tshitulongesha bua kuikala ne budipuekeshi. Yezu kavua muditumbishe bua tshishima atshi to; yeye muine kakaditumbisha musangu nansha umue bua malu avuaye muenze to. Kadi uvua udipuekesha, ne misangu yonso upesha Tatuende butumbi buonso. (Yone 5:19, 30; 8:28) Tuetu bidikije Yezu, bikale ne budipuekeshi mu mushindu utudi tudimona, katuakuditumbisha bua malu atudi tuenza to. Tuditumbishe bua diakalenga ditudi nadi dia kuenzela Nzambi muimpe mudimu, kadi katuditumbishi buetu tuetu to. (Yel. 9:23, 24) Tumupeshayi butumbi budi bumuakanyine. Tuamba eku tuela eku, katuena ne bualu buimpe nansha bumue butudi mua kuenza Yehowa yeye kayi utuambuluisha to. (1 Kol. 1:26-31) Tuetu tudipuekesha, katuakuditumbisha bua malu mimpe atudi tuenzela bakuabu to. Tudi ne disanka dia kumanya ne: Yehowa utu umona bitudi tuenza ne utu ubiangata ne mushinga. (Fuanyikija ne Matayi 6:2-4; Eb. 13:16) Bushuwa, tudi tusankisha Yehowa patudi tuenza malu ne budipuekeshi bua kuidikija Yezu.—1 Pet. 5:6. w23.04 4 §9; 5 §11, 12
Ditanu dia 3/10
Kanutangidi anu malu enu nkayenu, kadi nutangile kabidi malu a bakuabu.—Filip. 2:4.
Nyuma muimpe wakasaka mupostolo Paulo bua kukankamija bena Kristo bua kutangila majinga a bakuabu. Mmunyi mutudi mua kutumikila mubelu au mu bisangilu? Mpatudi tuvuluka ne: bantu bakuabu mbasue pabu kuandamuna anu bu tuetu. Tuangate tshilejilu. Wewe uyukila ne balunda bebe, newikale anu wakula bikole kuyi ubashila pabu mpunga wa kuakula anyi? Nansha kakese! Neujinge bua bikale bakula pabu. Bia muomumue, patudi mu bisangilu, tudi basue bua bantu bakuabu bandamune pabu. Bushuwa umue wa ku mishindu mitambe buimpe utudi mua kukankamija bana betu nkubapesha mpunga wa kujikula ditabuja diabu. Nunku tuikale tufila mandamuna mîpi bualu netushile bakuabu dîba dia kuandamunabu pabu. Nansha wewe ufila diandamuna dîpi, epuka kuamba malu a bungi. Wewe mukombe malu onso adi mu tshikoso, bakuabu kabakuikala ne tshia kuamba to. w23.04 22-23 §11-13
Disambombo dia 4/10
Kadi ndi ngenza malu onso bua lumu luimpe, bua meme kuluyisha bakuabu.—1 Kol. 9:23.
Mbimpe tuvuluke mushinga udi nawu kuambuluisha bakuabu nangananga mu mudimu wa buambi. Mbimpe tuibidilangane ne nsombelu itudi tupeta mu buambi. Tutu tuyisha bantu ba bilele bishilangane, badi kabayi bamanye Nzambi bimpe to. Nanku mbimpe tuidikije mupostolo Paulo. Yezu wakamuteka “mupostolo bua bisamba bikuabu.” (Lomo 11:13) Paulo wakayisha bena Yuda, bena Greke, bamanyi ba mukanda, bena ku musoko, banene ba mbulamatadi, ne bakalenge. Wakalua “malu onso kudi bantu ba mishindu yonso,” bua amone mua kulenga mioyo ya bantu bonso abu. (1 Kol. 9:19-22) Uvua wanji umanya nkoleshilu wa bantu, bilele biabu, ne malu avuabu bitabuja, pashishe udienzeja bua kubayisha mu mushindu uvua mua kubalenga ku muoyo. Tudi petu mua kuyisha bimpe tuetu tuibidilangana ne nsombelu wa bantu batudi tupeta ne tukeba mua kuyisha yonso wa kudibu bimpe. w23.07 23 §11, 12
Dia lumingu dia 5/10
Mupika wa Mukalenge kena ne bua kuluangana to, kadi udi ne bua kuikala muena bupole kudi bantu bonso.—2 Tim. 2:24.
Bupole ki nditebelela to, kadi mbukole. Bitu bikengela kuikala ne bukole bua kushisha kutukija kumpala kua lutatu. Bupole ntshibadi tshia “dimuma dia nyuma.” (Gal. 5:22, 23) Kuvua misangu ivuabu batela muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: “bupole” bua kuleja kabalu ka luonji kadibu bibidije bua kusomba ne bantu. Nansha mukadiku kasomba bimpe ne bantu kadi anu ne bukole. Nanku mmunyi mutudi mua kuikala bena bupole kadi bikale anu ne bukole? Kabiakuenzeka ku bukole buetu to. Tudi ne bua kulomba Nzambi nyuma muimpe bua tuikale bena bupole. Kudi bantu ba bungi badi balue bena bupole pavuabu basambile. Tshilejilu, bana betu ba bungi mbenze malu ne bupole pavua baluishi betu babayobole, bienze bua bakuabu bamone Bantemu mu mushindu muimpe.—2 Tim. 2:24, 25. w23.09 15 §3
Dimue dia 6/10
Mvua nsambila, ne Yehowa uvua mukumbaje dilomba dianyi dimvua mumulombe.—1 Sam. 1:27.
Mu tshikena kumona tshia dikema, mupostolo Yone wakamona bakulu 24 mu diulu batendelela Yehowa. Bavua bamutumbisha, bamba mudiye mukumbane bua kuangata “butumbi ne bunême ne bukole.” (Buak. 4:10, 11) Banjelu ba lulamatu badi kabidi ne malu a bungi adi abasaka bua kutumbisha Yehowa ne kumupesha bunême. Badi nende mu diulu, ne mbamumanye bimpe. Badi bamuenena ngikadilu yende ku malu adiye wenza. Bu mudibu bamona malu adiye wenza, bidi bibasaka bua kumutumbisha. (Yobo 38:4-7) Tudi ne bua kutumbisha petu Yehowa patudi tusambila, tumuambila tshitudi banange ne tuanyisha kudiye. Paudi ubala Bible anyi umulonga, keba bua kumanya ngikadilu ya Yehowa iutu wanyisha. (Yobo 37:23; Lomo 11:33) Pashishe, umuambile muudi umvua bua ngikadilu ayi. Tudi kabidi mua kutumbisha Yehowa bua malu adiye utuenzela tuetu ne bena Kristo netu bonso.—1 Sam. 2:1, 2. w23.05 3-4 §6, 7
Dibidi dia 7/10
[Enda] mu mushindu udi muakanangane ne Yehowa.—Kolos. 1:10.
Mu 1919, Babilona Munene katshivua kabidi ne bukokeshi pa bantu ba Nzambi to. Tshidimu atshi, “mupika wa lulamatu udi mudimuke” wakatuadija kuenza mudimu bua bantu ba muoyo muimpe batuadije kuendela mu “Njila wa Bunsantu.” (Mat. 24:45-47; Yesh. 35:8) Mudimu uvua bantu bakuabu benze kale bua kulongolola njila au uvua muambuluishe bantu bua kutuadija kuenzamu luendu bua kumanya malu a bungi adi atangila Yehowa ne tshidiye mulongolole. (Nsu. 4:18) Bavua kabidi mua kuikala benza malu adi apetangana ne mikenji ya Yehowa. Yehowa kavua ulomba bantu bende bua bakaje malu diakamue to. Kadi mmulengeje bantu bende mu kupita kua bidimu. Dîba dituikala bonso buetu mua kukokesha bua kusankisha Nzambi mu kalu ne kalu konso katuenza, netumvue disanka dia katshia! Njila yonso eu, bitu bikengela kumuakaja pa tshibidilu. Katshia ku 1919, mudimu wa kulongolola “Njila wa Bunsantu” udi utungunuka ne kuenzeka bua bantu ba bungi bapete mushindu wa kupatuka mu Babilona Munene. w23.05 17 §15; 19 §16
Disatu dia 8/10
Tshiakukushiya nansha kakese.—Eb. 13:5.
Bena mu Kasumbu kaludiki badi balongesha bambuluishi ba mu komite mishilashilangane ya Kasumbu kaludiki mudimu. Bambuluishi aba badi bakumbaja midimu minene mu bulongolodi bua Yehowa. Bakadi badipaye bua kutungunuka ne kutabalela mikoko ya Kristo. Paya bela manyi bonso mu diulu katupa kakese kumpala kua dikenga dinene kujika, ntendelelu mukezuke neikale anuku. Ku diambuluisha dia bukokeshi bua Yezu, batendeledi ba Nzambi kabakupangila tshintu nansha tshimue to. Tshia kumanya tshidi ne: dîba adi, bisamba bidisange bidibu babikila ne: Goga wa ku Magoga nebitubunde. (Yeh. 38:18-20) Kadi nansha muatubundabi bua tshitupa tshîpi, kabiakututshimuna to. Kabiakupangisha bantu ba Nzambi bua kumutendelela to. Yehowa neapandishe bantu bende! Mupostolo Yone wakamona mu tshikena kumona “musumba munene” wa mikoko mikuabu ya Kristo. Kumuambilabu ne: “musumba munene” eu udi ufuma “mu dikenga dinene.” (Buak. 7:9, 14) Bushuwa, nebikale mu bukubi! w24.02 5-6 §13-14
Dinayi dia 9/10
Kanujimi kapia ka nyuma.—1 Tes. 5:19.
Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kupeta nyuma muimpe? Tudi mua kumulomba Nzambi mu disambila, kudilongela Dîyi dia Nzambi difundisha ku bukole bua nyuma wende, ne tudi mua kudisangisha ne bulongolodi buende budiye ulombola ne nyuma wende. Tuetu benze malu aa, netupete “dimuma dia nyuma.” (Gal. 5:22, 23) Anu bantu batu balama meji ne bikadilu biabu bikezuke ke batu Nzambi upesha nyuma wende. Tuetu tuela anu meji a malu mabi ne tuenza malu au, kakutungunuka ne kutupeshayi nansha. (1 Tes. 4:7, 8) Bualu bukuabu mbobu ebu: bua tuetu kutungunuka ne kupeta nyuma muimpe, ‘katupetudi mêyi a buprofete to.’ (1 Tes. 5:20) Muaba eu “Mêyi a buprofete” adi aleja malu adi Yehowa utuambila ku bukole bua nyuma wende. Mu malu au mudi malu adi atangila dituku dia Yehowa ne a mudibi bikengela kuenza malu ne lukasa bikondo bietu ebi. Katuena tusemeja dituku adi kule mu lungenyi luetu, tuela meji ne: Armagedone kakulua mpindieu to. Kadi tudi tuleja mutudi bamanye ne: ukadi pabuipi patudi anu ne bikadilu bimpe ne “bienzedi bia dilamata Nzambi.”—2 Pet. 3:11, 12. w23.06 12 §13, 14
Ditanu dia 10/10
Ditshina dia Yehowa didi tshibangidilu tshia meji.—Nsu. 9:10.
Ntshinyi tshitudi tuetu bena Kristo ne bua kuenza padi tshimfuanyi tshia muntu butaka tshipatuka ku mpukapuka mu tshiamu tshietu? Tutshiumbushe diakamue. Tuetu bavuluke ne: malanda etu ne Yehowa ke tshintu tshia mushinga wa bungi tshitudi natshi, nebikale bipepele bua kutshiumbusha diakamue. Nansha bimfuanyi bidi kabiyi nangananga bileja malu a bantu butaka bidi mua kujula muntu majinga mabi. Bua tshinyi mbimpe kubiepuka? Bualu katuena basue kuenza kabualu nansha kamue kadi mua kutufikisha ku dienda masandi mu muoyo wetu to. (Mat. 5:28, 29) Mukulu mukuabu wa mu ditunga dia Thaïlande, diende David, udi wamba ne: “Ntu ndiebeja ne: ‘Nansha bimfuanyi biobi kabiyi nangananga bia malu a bantu butaka, Yehowa neasankaku meme mutungunuke ne kubitangila anyi?’ Kuela meji mushindu eu kutu kungambuluisha bua kuenza malu ne meji.” Bua tuetu kuenza malu ne meji, bidi bikengela tuikale ne ditshina dimpe dia kubenga kunyingalaja Yehowa. Ditshina dia Nzambi didi “tshibangidilu” anyi tshishimikidi “tshia meji.” w23.06 23 §12, 13
Disambombo dia 11/10
Ndayi, nuenu bantu banyi, buelayi mu nzubu yenu ya munda.—Yesh. 26:20.
‘Nzubu ya munda’ idi mua kuikala ileja bisumbu. Mu dikenga dinene, Yehowa neatukube mudiye mulaye tuetu bashale mu buobumue ne bena Kristo netu. Nanku tudi ne bua kudienzeja bua kuitaba bana betu mudibu amu ne kubananga. Pamuapa ke tshionso tshitudi mua kuenza bua kupanduka! “Dituku dinene dia Yehowa” nedituadile bukua bantu kanyinganyinga. (Sef. 1:14, 15) Bantu ba Yehowa nebapete pabu ntatu. Kadi tuetu badilongolole ku mpindieu, netuikale ne mushindu wa kushala batukije ne kuambuluisha bakuabu. Netunanukile mu lutatu kayi luonso luatukuata. Padi bena Kristo netu batata, netuenze muetu muonso bua kubumvuila luse ne kubapesha bidibu nabi dijinga bua bapete disulakana. Tuetu banange bena Kristo netu ku mpindieu, netubanange kabidi matuku alua. Dîba adi, Yehowa neatupeshe muoyo wa tshiendelele mu bulongolodi mutuikala katuyi tuvuluka kabidi bipupu ne makenga.—Yesh. 65:17. w23.07 7 §16, 17
Dia lumingu dia 12/10
[Yehowa] neanushindamije, neanukoleshe, neanujalamije panshi bikole.—1 Pet. 5:10.
Dîyi dia Nzambi ditu diamba ne: bantu ba lulamatu mbantu ba bukole. Kadi nansha bantu ba bukole bua bungi kabatu anu badiumvua ne bukole misangu yonso to. Tshilejilu, kuvua misangu ivua mukalenge Davidi umvua ‘mukolakane bu mukuna,’ kadi misangu mikuabu ‘wakumvua buôwa bua bungi.’ (Mis. 30:7) Nansha muvua Shimishona ne bukole bua pa buabu bua kudi nyuma wa Nzambi, uvua mumanye ne: bu Nzambi kayi mumupeshabu, uvua mua ‘kuteketa kulua bu bantu bakuabu bonso.’ (Bal. 14:5, 6; 16:17) Yehowa ke uvua ukolesha bena lulamatu bende. Mupostolo Paulo uvua mumanye ne: uvua pende dijinga ne bukole bua kudi Yehowa. (2 Kol. 12:9, 10) Uvua usama. (Gal. 4:13, 14) Kuvua misangu ivuabi bimukolela bua kuenza malu mimpe. (Lomo 7:18, 19) Misangu mikuabu uvua ne buôwa bua malu avua mua kumufikila. (2 Kol. 1:8, 9) Kadi pavua Paulo ne butekete, ke pavuaye ne bukole. Bivua nanku bualu Yehowa uvua umupesha bukole. Yehowa wakamukolesha. w23.10 12 §1, 2
Dimue dia 13/10
Yehowa yeye udi umona mu muoyo.—1 Sam. 16:7.
Tuetu tudimona katuyi ne mushinga, tuvuluke ne: Yehowa nkayende ke udi mutukoke kudiye. (Yone 6:44) Mmumanye ngikadilu yetu mimpe itudi pamuapa katuyi bamanye ne udi umona mu muoyo wetu. (2 Kul. 6:30) Nanku tuitabe padiye utuambila ne: tudi ne mushinga kudiye. (1 Yone 3:19, 20) Pamuapa tutshidi tudipisha bua malu mabi atuvua benze kumpala kua kulua Bantemu. (1 Pet. 4:3) Nansha bena Kristo badi ne lulamatu batu baluangana bua kulekela dijinga dia kuenza malu mabi. Kadi wewe utu umona ne: Yehowa kena mua kukufuila luse anyi? Biobi nanku, kola muoyo bualu meji au akadi maluile batendeledi bakuabu ba Yehowa. Tshilejilu, mupostolo Paulo uvua udimona muena dikenga pavuaye uvuluka bilema biende. (Lomo 7:24) Paulo ukavua mulekele kuenza bilema abi ne mubatijibue. Nansha nanku wakadibikila ne: “mutambe bukese ku bapostolo” ne muenji wa mpekatu “wa kumpala.”—1 Kol. 15:9; 1 Tim. 1:15. w24.03 27 §5-6
Dibidi dia 14/10
Bakalekela nzubu wa Yehowa.—2 Kul. 24:18.
Tshilejilu tshia mukalenge Yoasha etshi tshidi tshitulongesha ne: tudi ne bua kudia bulunda ne bantu badi banange Yehowa ne badi basue kumusankisha bualu nebatuambuluishe bua kuenza malu mimpe. Tudi mua kudia bulunda ne bantu bakole anyi bana kutudi. Vuluka ne: Yoasha uvua muana mutekete bikole menemene kudi Yehoyada. Nanku diebeja ne: ‘Balunda banyi badi bangambuluisha bua kukolesha ditabuja dianyi kudi Yehowa anyi? Badiku badienzeja bua kumutumikila ne bankankamija bua mmutumikile panyi anyi? Batu bakula bua malu a Yehowa ne malongesha adibu bapete mu Bible anyi? Batu bambela pandi muenze tshilema anyi?’ (Nsu. 27:5, 6, 17) Kosa bulunda ne bantu bonso badi kabayi banange Yehowa, ubudie anu ne badi bamunange.—Nsu. 13:20. w23.09 9-10 §6, 7
Disatu dia 15/10
Meme ndi Alfa ne Omega.—Buak. 1:8.
“Alfa” ke dileta dia ntuadijilu mu maleta onso a tshiena Greke ne “Omega” ke dia ndekelu. Yehowa mmudibikile “Alfa ne Omega” bua kuleja ne: yeye mutuadije kuenza bualu, neaye nabu too ne ku ndekelu. Pakafuka Yehowa Adama ne Eva, wakabambila ne: “Nulelangane, nuvulangane, nuwuje buloba tente, nubukokeshe.” (Gen. 1:28) Pavua Yehowa muambe mêyi aa bivua anu bu uvua wamba ne: “Alfa.” Mêyi aa avua aleja patoke tshivua dijinga diende dia ne: bana bapuangane ba Adama badi bamutumikila buwuje buloba tente ne babuvuije Mparadizu. Pakumbajaye dijinga diende adi kumpala eku, nebienze anu bu udi wamba ne: “Omega.” Yehowa mumane kufuka ‘diulu, buloba, ne bintu bionso bidimu,’ wakafila tshijadiki tshia ne: dijinga diende adi divua ne bua kukumbana. Atshi tshivua tshijadiki tshia ne: kakuvua tshintu tshivua mua kumupangisha bua kukumbaja dijinga diende adi to. Divua ne bua kukumbana dionso ku ndekelu kua dituku dia muanda mutekete.—Gen. 2:1-3. w23.11 5 §13, 14
Dinayi dia 16/10
Tokeshayi njila wa Yehowa! Lulamijayi tshibeba mu tshipela bua Nzambi wetu.—Yesh. 40:3.
Luendu lua lutatu lua kumbuka mu Babilona kuya mu Isalele luvua mua kuangata ngondo 4, kadi Yehowa wakabalaya ne: uvua ne bua kumbusha tshintu kayi tshionso tshivua mua kubapangisha bua kualukila. Bena Yuda ba lulamatu bavua bamanye ne: malu mimpe avuabu mua kupeta pavuabu bapingana mu Isalele avua apita bintu bivuabu mua kushiya kule ne kule. Kutendelela Yehowa ke bualu bua disanka buvua bupite onso. Kakuvua tempelo wa Yehowa mu Babilona to. Kamuvua tshioshelu nansha tshimue tshivua bena Isalele mua kulambuila milambu ivua mikenji ya Mose ilomba to; kamuvua nansha bakuidi bavua mua kuyilambula to. Bualu bukuabu, bantu bavua batshina mikenji ya Yehowa bavua bungi bushadile ku bua bampangano bavua batendelela Nzambi ya dishima. Nunku bena Yuda ba bungi bavua batshina Yehowa bavua bindile ne muoyo kuulu kuulu bua kupingana mu buloba buabu bua kuakajilula ntendelelu mukezuke. w23.05 14-15 §3, 4
Ditanu dia 17/10
Tungunukayi ne kuenda bu bana ba butoke.—Ef. 5:8.
Mbimpe tulombe Yehowa nyuma wende bua tumone mua kutungunuka ne kuenda “bu bana ba butoke.” Bidi nanku bualu ki mbipepele bua kushala bakezuke mu bulongolodi bukoyike ebu to. (1 Tes. 4:3-5, 7, 8) Tuetu bapete nyuma muimpe, netulekele meji a bena panu adi abengangana ne meji a Nzambi. Nyuma muimpe neapatule kabidi munda muetu ‘buimpe ne buakane bia mishindu yonso.’ (Ef. 5:9) Tudi tupeta nyuma muimpe patudi tumulomba Yehowa. Yezu wakamba ne: Yehowa udi ufila nyuma muimpe kudi ‘badi bamulombaye.’ (Luka 11:13) Tudi kabidi tupeta nyuma muimpe patudi tutumbisha Yehowa mu bisangilu. (Ef. 5:19, 20) Tuetu bapete nyuma muimpe, netuikale ne nsombelu udi usankisha Nzambi. w24.03 23-24 §13-15
Disambombo dia 18/10
Tungunukayi ne kulomba, nebanupeshe; tungunukayi ne kukeba, nenupete; tungunukayi ne kukokola, nebanunzuluile.—Luka 11:9.
Udi musue kupeta lutulu lua bungi anyi? Biobi nanku, sambila bua kulupeta. Lutulu ntshimue tshibadi tshia dimuma dia nyuma muimpe. (Gal. 5:22, 23) Mbimpe tulombe Yehowa nyuma muimpe bua atuambuluishe tupete ngikadilu ya dimuma dia nyuma muimpe. Tuetu mu nsombelu idibi mua kutukolela bua kuikala ne lutulu, tutungunuke ne kulomba Yehowa nyuma muimpe bua atuambuluishe bua tuikale ne lutulu. (Luka 11:13) Tudi mua kumulomba kabidi bua tuikale tumona malu mudiye uamona. Tuetu bamane kusambila, tudienzeje bua kuikala ne lutulu dituku dionso. Tuetu tusambila bikole bua kupeta lutulu ne tudienzeja bua kushala nalu, neluele miji mu muoyo wetu. Ludi luambuluisha kabidi bua kuelangana meji a bantu badibu bakuile mu Bible. Mu Bible mudi bantu ba bungi bavua ne lutulu. Wewe welangana meji a malu abu, neumanye malu a kuenza bua kuikala ne lutulu. w23.08 22 §10, 11
Dia lumingu dia 19/10
Nuele tupamba tuenu bua kukuata mishipa.—Luka 5:4.
Yezu wakajadikila mupostolo Petelo ne: Yehowa uvua ne bua kumukumbajila majinga ende. Pakavua Yezu mubishibue ku lufu, wakenzela Petelo ne bapostolo bakuabu tshishima, kukuatabu mishipa ya bungi. (Yone 21:4-6) Tshishima atshi tshiakenza bua Petelo atuishibue ne: Yehowa uvua mua kumukumbajila majinga ende bipepele. Pamuapa bapostolo bakavuluka mêyi a Yezu a ne: Yehowa uvua ne bua kukumbaja majinga a bavua batungunuka ne “kukeba tshia kumpala Bukalenge.” (Mat. 6:33) Bionso abi biakambuluisha Petelo bua adifile mu mudimu wa diyisha pamutu pa kudifila mu wa diloba. Mu dituku dia Pentekoste wa mu 33 P.Y., Petelo wakayisha ne dikima, kuenzabi bua bantu binunu ne binunu bitabe lumu luimpe. (Bien. 2:14, 37-41) Wakalua kabidi kufikisha bena Samalea ne bantu ba bisamba bikuabu bua kuitaba Kristo ne kulua bayidi bende. (Bien. 8:14-17; 10:44-48) Kakuyi mpata Yehowa wakasaka bantu ba mishindu yonso bua kulua bena Kristo kupitshila kudi Petelo. w23.09 20 §1; 23 §11
Dimue dia 20/10
Nuenu kanuyi bangambile tshilota atshi pamue ne diumvuija diatshi, nebanukosolole bitupa bitupa.—Dan. 2:5.
Panyima pa bidimu bu bibidi bamane kubutula Yelushalema kudi bena Babilona, Nebukadenesâ mukalenge wa Babilona uvua mulote tshilota tshivua tshimuenze buôwa tshia lupingu lunene lule. Uvua mutumine bena meji bende bonso dîyi, too ne Danyele, bua bamuambile tshilota atshi ne diumvuija diatshi; tshianana uvua ubashipa. (Dan. 2:3-5) Biakalomba Danyele bua kuenza malu ne dikima bua kusungila mioyo ya bantu ba bungi. Ke yeye ‘kubuela, kulomba mukalenge bua amushile tshikondo tshia kumumvuija tshilota atshi.’ (Dan. 2:16) Bualu ebu budi buleja muvua Danyele ne dikima ne ditabuja. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Bualu Bible kena wamba ne: Danyele ukavua mumvuije bilota musangu mukuabu to. Wakalomba balunda bende basatu “bua balombe luse lua kudi Nzambi wa mu diulu bua bualu busokoka ebu.” (Dan. 2:18) Yehowa wakandamuna masambila abu. Kuambuluishaye Danyele bua kumvuija Nebukadenesâ tshilota tshiende. Ke Danyele ne balunda bende 3 abu kupandukabu. w23.08 3 §4
Dibidi dia 21/10
Muntu udi munanukile too ne ku nshikidilu neapandishibue.—Mat. 24:13.
Mona buimpe bua dikala ne lutulu. Tuetu ne lutulu netuikale bimpe tushala batukije. Bidi nanku bualu lutulu ludi lutuambuluisha bua kuikala ne makanda a mubidi mimpe. Tuetu lutulu ne bakuabu, netudie nabu bulunda bukole. Bena mu tshisumbu tshietu nebikale mu buobumue. Tuetu katuyi tukuata tshiji ne lukasa, katuakuikala tudiundisha tshilema tshituenzela to. (Mis. 37:8, dim.; Nsu. 14:29) Kupita bionso, tudi tuidikija Tatuetu wa mu diulu ne tusemena pabuipi nende bikole menemene. Lutulu ludi bushuwa ngikadilu mulenga udi utuambuluisha bonso! Nansha mutubi kabiyi anu bipepele bua kuikala ne lutulu, Yehowa yeye mutuambuluishe netuikale anu nalu. Tuikalayi batuishibue ne: mu tshikondo tshionso tshitudi bindile bulongolodi bupiabupia etshi, “dîsu dia Yehowa didi ditangila badi bamutshina, badi bindila dinanga diende dia lulamatu.” (Mis. 33:18) Tuikalayiku badisuike bua kutungunuka ne kuvuala lutulu. w23.08 22 §7; 25 §16, 17
Disatu dia 22/10
Ditabuja nkayadi kadiyi ne bienzedi, ndifue.—Yak. 2:17.
Yakobo wakaleja mudi muntu mua kudiamba mudiye ne ditabuja, kadi malu adiye wenza ke adi mua kuleja ni udi nadi. (Yak. 2:1-5, 9) Yakobo udi wakula kabidi bua muntu udi umona ‘muanabu wa balume anyi muanabu wa bakaji mupangile bilamba anyi biakudia’ kadi kayi umupeshabi to. Nansha yeye mua kudiamba ne: udi ne ditabuja, bienzedi biende kabiena bileja mudiye nadi to. (Yak. 2:14-16) Yakobo wakakula bua Lahaba uleja ne: udi tshilejilu tshimpe tshia muntu uvua muleje ditabuja mu bienzedi. (Yak. 2:25, 26) Ukavua mumvue bakula bua Yehowa, ne uvua witaba ne: Yeye ke uvua wambuluisha bena Isalele. (Yosh. 2:9-11) Wakenza malu avua aleja ne: uvua ne ditabuja. Kusokokaye batentekedi babidi bena Isalele pavua mioyo yabu mu njiwu. Bua bualu abu, anu bu Abahalama, bakabikila mukaji uvua kayi muena Isalele au ne: muakane, nansha muvuaye mupange bupuangane. Bualu buende ebu budi buleja ne: mbimpe kuikala ne ditabuja, ne kudileja mu bienzedi. w23.12 5-6 §12, 13
Dinayi dia 23/10
Elayi miji pa tshishimikidi ne nushindamapu.—Ef. 3:17.
Tuetu bena Kristo katuena tuimanyina anu pa malongesha a pamutu pamutu a mu Bible to. Bu mudi nyuma wa Nzambi utuambuluisha, tudi ne bua kulonga ‘too ne malu male a Nzambi.’ (1 Kol. 2:9, 10) Udi mua kudilongela ne tshipatshila tshia kusemena pabuipi ne Yehowa. Tshilejilu, udi mua kulonga bua kumona muvuaye munange batendeledi bende ba kale ne kumona mudi bualu ebu buleja mudiye mukunange pebe. Udi kabidi mua kulonga muvua Yehowa musue bua bena Isalele bamutendelele ne kufuanyikija mushindu au ne udiye musue bua tumutendelele lelu. Peshi udi mua kulonga mêyi a buprofete avua Yezu mukumbaje pavuaye pa buloba, ualonga ne mu buondoke. Wewe udilongela biena-bualu ebi ku diambuluisha dia Mukanda wa makebulula wa Bantemu ba Yehowa neumanye malu a bungi akusankisha. Wewe udilongela Bible bimpe, ditabuja diebe nedikole ne “neupete dimanya dia Nzambi.”—Nsu. 2:4, 5. w23.10 19 §3-5
Ditanu dia 24/10
Kumpala kua malu onso, nunangangane bikole, bualu dinanga didi dibuikila mpekatu mipite bungi.—1 Pet. 4:8.
Muaku “bikole” udi mupostolo Petelo mutele udi umvuija ku muaku ku muaku “kualabaja.” Tshitupa tshibidi tshia mvese eu tshidi tshileja ne: tuetu banange bana betu bikole, netubabuikidile mpekatu yabu. Bua kumvua bualu ebu bimpe, tudifuanyikijilabi mu lungenyi ne: tudi bakuate dinanga ne bianza bietu bibidi bienze anu bu badi bakuate tshilamba; tuenda tudialabaja bikole menemene too ne padidi dibuikila “mpekatu mipite bungi,” ki nganu umue anyi ibidi to. ‘Kubuikila’ kudi kuleja kubuikidilangana bilema. Anu mutu tshilamba tshijika makeji, tuetu banange bana betu bikole netubabuikidile mpekatu mipite bungi. Tudi ne bua kunanga bana betu bikole bua tumone mua kubafuila luse nansha padibi bikole. (Kolos. 3:13) Tuetu tufuilalangana luse, tudi tuleja mutudi banangangane bikole ne basue kusankisha Yehowa. w23.11 11-12 §13-15
Disambombo dia 25/10
Shafana wakatuadija kuwubala kumpala kua mukalenge.—2 Kul. 34:18.
Pakavua mukalenge Yoshiya ne bidimu 26, wakatuadija kuakajilula ntempelo. Pavuaye umuakajilula, bakapeta “mukanda wa Mikenji ya Yehowa ivuabu bafile ku butuangaji bua Mose.” Pakatelejaye tshivuawu wamba, wakenza diakamue tshivua tshikengela bua kutumikila bivua bifundamu. (2 Kul. 34:14, 18-21.) Utu musue kubala Bible pa tshibidilu anyi? Biwikala umubala, kumubala kudi kukusankisha anyi? Utuku wenza makebulula a mvese idi mua kukuambuluisha anyi? Pavua Yoshiya ne bidimu 39, wakenza tshilema tshiakamufikisha ku lufu. Wakadieyemena pamutu pa kulomba Yehowa buludiki. (2 Kul. 35:20-25) Dilongesha didi ne: nansha tuetu bukole kayi anyi batuadije kulonga Bible kukadi bidimu bungi kayi, tudi ne bua kutungunuka ne kukeba Yehowa. Tudi tuenza nanku patudi tusambila pa tshibidilu, tudilongela Bible, ne tutumikila mibelu ya bena Kristo bashindame mu nyuma. Dîba adi netuikale ne disanka bualu pamuapa katuakuenza bilema binene to.—Yak. 1:25. w23.09 12 §15-16
Dia lumingu dia 26/10
Nzambi kena wanyisha badibandishi, kadi udi upesha bantu badi badipuekesha ngasa.—Yak. 4:6.
Bible udi utela bakaji ba tshitembu ba bungi bavua banange Yehowa ne bamuenzela mudimu. Bavua ne “nkatshinkatshi mu bienzedi biabu” ne “bena lulamatu mu malu onso.” (1 Tim. 3:11) Kupita apu, bansongakaji badi mua kupeta bamamu badi banange Yehowa mu bisumbu biabu badibu mua kuidikija. Nuenu bansongakaji nudiku bamanye bana betu ba bakaji banudi mua kuidikija anyi? Manyayi ngikadilu yabu mimpe. Nukebe munudi penu mua kuikala nayi. Bua kulua muena Kristo mushindame, mbimpe kuikala ne budipuekeshi. Muntu mukaji yeye ne budipuekeshi, neadie bulunda ne Yehowa ne bantu bakuabu. Tshilejilu, muntu mukaji udi munange Yehowa udi udipuekesha ulonda buludiki bua bantu badi Yehowa muteke ku mutu kuetu. (1 Kol. 11:3) Bantu abu mbadi balombola mu bisumbu ne mbamfumu ba mêku. w23.12 18-19 §3-5
Dimue dia 27/10
Balume badi ne bua kunanga bakaji babu bu mibidi yabu bobu bine.—Ef. 5:28.
Yehowa mmusue bua mulume anange mukajende, amukumbajile majinga a ku mubidi ne amuambuluishe bua ikale mu malanda mimpe ne Yehowa. Kuikala ne bukokeshi bua kunana lungenyi, kunemeka bantu bakaji, kuikala muntu wa kueyemena, nekukuambuluishe mu dibaka diebe. Wewe mumane kusela, udi mua kulua muledi. Bu mudi Yehowa Tatu muimpe, bidi mua kukulongesha tshinyi? (Ef. 6:4) Yehowa wakambila muanende Yezu ne: Ndi mukunange ne ndi nkuanyisha. (Mat. 3:17) Wewe mulele bana, dienzeja bua kuikala kubambila pa tshibidilu ne: udi mubanange. Padibu benza malu mimpe, ikala ubela kalumbandi ne muoyo mujima. Batatu badi bidikija Yehowa, badi bambuluisha bana babu bua kulua bashindame mu nyuma. Udi mua kudilongolola ku mpindieu bua mudimu au wewe utabalela bena mu dîku dienu, bena mu tshisumbu, ubambila muudi mubanange ne ubanyisha ne muoyo mujima.—Yone 15:9. w23.12 28-29 §17, 18
Dibidi dia 28/10
[Yehowa] udi dishindama dia bikondo biebe.—Yesh. 33:6.
Tuetu batendeledi ba Yehowa tutu tutuilangana ne ntatu ne masama bitu bikuata bantu bonso. Pamuapa tudi ne bua kunanukila kabidi padibu batukengesha anyi batuluisha kudi bantu badi batukine. Nansha mudi Yehowa kayi utuepula ku ntatu ya nunku, mmulaye ne: neatuambuluishe. (Yesh. 41:10) Yehowa yeye mutuambuluishe, netuikale anu ne disanka, netuangate mapangadika mimpe nansha tuetu mu ntatu mikole. Yehowa mmulaye bua kutupesha tshidi Bible ubikila ne: “Ditalala dia Nzambi.” (Filip. 4:6, 7) Ditalala adi, nditukija dia mu muoyo ne mu lungenyi didi difumina ku malanda mimpe ne Yehowa. Nditalala dimpe dia dikema, didi dipite dijingulula dionso dia malu. Bikatuku bikufikile bua kudiumvua mutukije wewe mumane kusambila Yehowa ne muoyo mujime anyi? Wewe umvua nanku, manya ne: ‘nditalala dia Nzambi.’ w24.01 20 §2; 21 §4
Disatu dia 29/10
Meme ntumbishe Yehowa; bintu bionso bidi munda muanyi bitumbishe dîna diende dia tshijila.—Mis. 103:1.
Dinanga dia Nzambi ke didi disaka bena lulamatu bende bua kutumbisha dîna. Mukalenge Davidi wakafika kudimanya ne: kutumbisha dîna dia Yehowa, nkutumbisha Yehowa muine. Patudi tuakula bua dîna dia Yehowa, tudi tuakula bua lumu luende. Nanku tudi tumona ngikadilu yende yonso milenga ne bienzedi biende bimpe. Davidi uvua umona ne: dîna dia Yehowa ndia tshijila, uvua uditumbisha. Uvua musue kuditumbisha ne “bintu biende bionso bia munda,” mmumue ne: ne muoyo wende mujima. Bena Lewi bavua bantunga mulongo mu ditumbisha Yehowa. Bavua bitaba ne budipuekeshi buonso ne: mêyi abu kaavua makumbane bua kuleja butumbi budi bukumbena dîna dia Yehowa to. (Neh. 9:5) Kakuyi mpata, bu muvuabu baleje budipuekeshi bua nanku, batumbisha Yehowa ne muoyo mujima, biakamusankisha bikole. w24.02 9 §6
Dinayi dia 30/10
Mu mushindu utudi baye kumpala, tutungunuke ne kuenda mu bulongame mu njila wa muomumue eu.—Filip. 3:16.
Yehowa kakumona ne: udi mupangile bualu kuena mukumbaje tshipatshila tshivua katshiyi tshikukumbene to. (2 Kol. 8:12) Dipangila kukumbaja tshipatshila didi mua kukulongesha. Ikala muvuluke malu aukadi muenze. Bible udi wamba ne: “Nzambi ki mmupange buakane bua kupuaye mudimu wenu muoyo.” (Eb. 6:10) Nunku ki mbimpe wewe pebe upue biukadi muenze muoyo to. Ela meji a malu aukadi muenze aa: ukadi mudie malanda ne Yehowa, ukadi wenda wambila bantu malu ende, anyi ukadi mubatijibue. Anu bu muukadi muye kumpala ne mukumbaje bipatshila kampanda bia mu nyuma, udi anu kabidi ne mushindu wa kuya kumpala ne kukumbaja tshipatshila tshiudi natshi mpindieu. Yehowa yeye mukuambuluishe, udi ukumbana bua kukumbaja tshipatshila tshiebe. Paudi utungunuka ne kudienzeja bua kukumbaja tshipatshila tshiebe tshia mu nyuma, kupu muoyo bua kusanka bua muudi umona mudi Yehowa ukuambuluisha ne ukubenesha to. (2 Kol. 4:7) Wewe kuyi mutshioke, neupete masanka a bungi menemene.—Gal. 6:9. w23.05 31 §16-18
Ditanu dia 31/10
Tatu muine mmununange bikole, bualu nudi bannange bikole ne bitabuje ne: mvua mulue bu muleji mpala wa Nzambi.—Yone 16:27.
Yehowa udi uleja bantu bende ne: mmubanange ne udi ubanyisha. Bible mmutele misangu ibidi ivuaye muambile Yezu ne: uvua Muanende munanga uvuaye wanyisha. (Mat. 3:17; 17:5) Tudi basue Yehowa atuambile ne: udi utuanyisha anyi? Katuakumvua dîyi dia Yehowa difumina mu diulu to, kadi udi wakula netu ku diambuluisha dia Bible. Patudi tubala mêyi malenga avua Yezu muambile bayidi bende, tuamone anu bu ne: Yehowa ke udi utuambilawu. Yezu wakaleja bumuntu bua Tatuende bimpe menemene ku malu avuaye muenze. Nanku patudi tubala muvuaye wanyisha bayidi bende ba lulamatu nansha muvuabu bapange bupuangane, tuikale petu tumona mêyi au bu ne: Yehowa ke udi utuambilawu. (Yone 15:9, 15) Ntatu yoyi mitufikile, kayena ileja ne: Yehowa katshiena utuanyisha to. Kadi idi itupetesha mpunga wa kuleja mutudi bamunange bikole ne tumueyemena ne muoyo mujima.—Yak. 1:12. w24.03 28 §10-11